MS §-le 238 lg 2 on Andris Lõoke´le mõistetud karistust vähendatud ühe kolmandiku ehk 20 päeva võrra ning kandmisele kuulub 1 kuu 10 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 1 kuu 10 päeva vangistust Viru Maakohtu 15.07.2010 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 16.08.2011 kohtumäärusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on seisuga 16.08.2011 6 kuud 20 päeva vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust. A.Lõoke on süüdi tunnistatud ka
MS §-le 238 lg 2 vähendati Andris Lõoke´le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 kuu võrra ning kandmisele kuulub 8 kuud vangistust.
lg 1 ja 65 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendati käesoleva kohtuotsusega
lg 2 p 7,8,9 järgi mõistetud karistus 8 kuud, arvestades Viru Maakohtu 15.07.2010 kohtuotsusega mõistetud, Viru Maakohtu 16.08.2011 kohtumäärusega täitmisele pööratud ja käesoleva kohtuotsusega
lg 2 p 3 järgi mõistetud liitkaristust 8 kuud vangistust, ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega 3 päeva ning kandmisele kuulub lõplikult 11 kuud 27 seitse päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.08.2011 ehk Viru Maakohtu 15.07.2010 kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumise kuupäev. Peale Viru Vangla poolt avalduse esitamist on Andris Lõoke Viru Maakohtu 01.03.2012.a. otsuse nr 1-12-2018 alusel süüdi tunnistatud
lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud talle 3 kuud vangistust, mis on 21.03.2012 kohtumääruse alusel loetud kantuks Viru Maakohtu 01.12.2011 otsusega nr 1-11-7502 mõistetud karistusega, s.o 11 kuud ja 27 päeva vangistust, milline karistus on loetud lõplikuks karistuseks. Karistuse alguseks on loetud 16.08.2011.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat Andris Lõoke`st on distsiplinaarkorras karistatud viiel korral. Vangistuses on A.Lõoke enamuse ajast viibinud suletud sektoris, kuna ta on eeluuritav teises sooritatud kuriteos. Seetõttu ei ole talle koostatud ka individuaalset täitmiskava. Kinnipeetav osaleb regulaarselt psühholoogi juures individuaalsel nõustamisel mitmete probleemide lahendamiseks nagu alkoholi tarbimine ja sellest tulenevate probleemide teadvustamine, hariduse omandamine, perekondlikud suhted ja nende säilitamine, toimetulekuoskuste parandamine. A.Lõoke on saanud ka psühhiaatrilist ravi. Programmides ta osalenud ei ole, samuti ei ole vanglas olnud hõivatud majandustöödel. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalik elama asuda vanemate juurde aadressile xxxx. Nimetatud eluaseme näol on tegemist 3-toalise majaga, kus elab 7 inimest. 2012.a. jaanuari seisuga on majas käimas remont, pooleli on 2.korruse remont kuhu tuleb juurde 3 tuba. A.Lõoke`se ema A L on andnud enda kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja A.Lõoke`se elama asumiseks aadressil xxxx. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval EV pass kehtivusega 02.05.2012.a. Kinnipeetav õppis kuni 7 klassini Maidla põhikoolis, kust lahkus omal soovil. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis jäi tal lõpetamata 8.klass. Vabaduses oli A.Lõoke`se suhtumine hariduse omandamisesse negatiivne. Kinnipidamisasutuses on ta motiveeritud omandama põhihariduse ja valmis osalema erialastel kursustel. Vabaduses on isik töötanud juhutöödel ja enne vangistust 3 kuud Tallinnas ehitusel. Ta on olnud ka lähedaste poolt ülalpeetav. Teenitud raha on kulutanud mõtlematult oma 3 heaolu tagamiseks, tal puudub majanduslik toimetuleku oskus. Kinnipidamisasutuses saab aru hariduse ja töötamise vajadusest. Olemas on majandusliku olukorraga risk, kuna puudub haridus, võimalikul vabanemisel puudub kindel sissetulek ja töökoht. K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 1225.98 euro ulatuses, vabanemisfondis on 62.80 eurot. Kinnipeetav Andris Lõoke on perekonnaseisult vallaline. Lähedaste hulka kuuluvad ema, isa, kolm õde, kaks venda, elukaaslane ja tütar. Suhted päritoluperekonnaga on head, perekond kriminaalset käitumist ei toeta. Kinnipeetav ise tunnistab, et võib käituda impulsiivselt tagajärgedega arvestamata. On arvamusel, et tema vägivaldne käitumine on seotud lapsepõlves tema suhtes kasutatud koolivägivallaga, mis oli ka üheks põhjuseks haridustee katkemisel. Kinnipeetava sõnul on tal olnud ka probleeme alkoholi tarvitamisega, tarvitas alkoholi 2-3 korda nädalas. Ka kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isikul puudub motivatsioon alkoholi tarbimisharjumuste muutmiseks. Vastavalt KIS süsteemis olevale süüdistusaktile on A.Lõoke käesoleval hetkel süüdistatav muuhulgas
Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid ning tuginedes retsidiivsusriski arvutamise tulemusele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et A.Lõoke on varasemalt olnud kriminaalhooldusel. Katseajal rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime ka uue kuriteo. A.Lõoke`ele määratud tingimuslik karistus pöörati reaalselt täitmisele. Võimaliku vabanemise korral võivad A.Lõoke`e käitumist mõjutada toimepandud kuriteod ja suitsiidi mõtted. Seadusekuulekat käitumist võib mõjutada tema varasem eluviis, sõbrad kellega koos on tarvitanud alkoholi ja toime pannud seadusevastaseid tegusid. A.Lõoke`e poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kriminaalhooldusametniku arvamusel on A.Lõoke oma loomult riskiva ja hoolimatu elustiiliga, võib avaldada täielikku vastutustundetust, ei analüüsi oma tegusid. On alust arvata, et A.Lõoke oma käitumise ja hoiakutega ei täida elektroonilise valve nõudeid korrektselt. Kinnipeetav Andris Lõoke avaldas, et distsiplinaarkaristuste järgi ei saa otsustada selle üle, et ta oleks võimeline uuesti toime panema kuritegusid. Soovis, et teda vabastataks, et ta saaks kinnipeetava asemel vahialuseks. Prokurör ei toetanud kinnipeetava A.Lõoke`e elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör märkis, et A.Lõoke`e suhtes on kohaldatud tõkend- vahistamine ja käesolev asi ei mõjuta isiku vabaks saamist. Ka ei toeta vangla tema vabanemist. Kaitsja toetas A.Lõoke`e taotlust. Märkis, et kuigi ennetähtaegne vabastamine käesoleval juhul ei anna isikule vabadust, muutuks isiku staatus tõkendit omavaks isikuks. A.Lõoke kannab vabaduskaotuslikku karistust esimest korda, seega oleks võimalik tema vabastamine. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (
) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema 4 elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalide ja prokuröri poolt esitatud lisadokumentidega (A.Lõoke`e vahistamismäärus, Viru Maakohtu 01.03.2012 kohtuotsus ja 21.03.2012 kohtumäärus ning 28.12.2011 kohtumäärus A.Lõoke`e kohtu alla andmise ja kohtuistungi toimumise aja kohta), leiab, et süüdimõistetu Andris Lõoke ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamisele. Andris Lõoke on käesolevaks hetkeks kriminaalkorras karistatud 4-l korral II astme kuritegude toimepanemise eest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Andris Lõoke väärtegude toimepanemise eest karistatud 28-l korral. Reaalset vabaduskaotuslikku karistust kannab ta esimest korda. Nimetatust tulenevalt on leidnud kaitsja, et A.Lõoke`e võib vabastada. Samas on A.Lõoke olnud varasemalt kriminaalhooldusel, kus ta katseajal rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime ka uue kuriteo, millest tulenevalt pöörati A.Lõoke`ele määratud tingimuslik karistus reaalselt täitmisele. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat Andris Lõoke`st on distsiplinaarkorras karistatud viiel korral. A.Lõoke avaldab arvamust, et kehtivad vanglasisesed karistused ei oma tähtsust ning ei saa olla aluseks otsustamaks, et ta võib vabaduses uusi kuritegusid toime panema hakata. Kohus märgib, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab seda, et A.Lõoke ei ole olnud vangistuses seadusekuulekas ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, siis tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Lisaks on kohus seisukohal, et A.Lõoke`e poolt toime pandud kuriteod on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja valdavalt tulenevalt sõltuvusprobleemist, s.o alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetav on ise tunnistanud, et tal on probleemid alkoholiga ning, et raha kulutas ta enda heaolu tagamiseks ja tegi seda mõtlematult, kuna puudus majandusliku toimetuleku oskus. A.Lõoke`e lähedaste sõnul muutub ta peale alkoholi tarvitamist vägivaldseks. Vabaduses olles ei olnud A.Lõoke motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. Ka on A.Lõoke`e poolt toime pandud kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. A.Lõoke on antud 28.12.2011 kohtu alla süüdistatuna
Kohtuliku arutamise algus on määratud 12.06.2012.a. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on A.Lõoke`e poolt mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30% ning arvestades kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid ning tuginedes retsidiivsusriski arvutamise tulemusele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Käesoleval juhul on oluline märkida ka seda, et kinnipeetava A.Lõoke`e puhul ei toimuks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tema reaalset vabastamist, kuna ta on vahistatu teises kriminaalasjas. A.Lõoke`e nn staatus muutuks küll kinnipeetavast tõkendit omavaks isikuks, kuid kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvestades, ei ole põhjendatud A.Lõoke`e vabastamine ennetähtaegselt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et A.Lõoke`e suhtes selliseid asjaolusid ei esine. 5 Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Andris Lõoke`e vabastamisega temale Viru Maakohtu 01.12.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungil 03.04.2012 osales kinnipeetava taotlusel määratud korras kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kes on esitanud taotluse tasu määramiseks summas 19.20 eurot (16.00 eurot, millele lisandub käibemaks 3.20 eurot). Kohus peab kaitsja taotlust põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 p 4, § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 01. mail 2012. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.