p 12 sätetele ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Andrus Seppami esitas kohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kirjaliku hoiatamismenetluse nr 024352 kehtetuks tunnistamist ja hoiatusmenetluses nr 024352 tehtud trahviotsuse tühistamist. Kaebust põhjendas kaebuse esitaja sellega, et trahvist sai ta teada alles siis kui sai Tallinna kohtutäiturilt Risto Sepalt teate täitemenetluse alustamise kohta. 1 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja esitatud kirjaliku hoiatusmenetluse materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt kaebuses märgitule taotles kaebuse esitaja, et kohus tunnistaks hoiatamismenetluse nr 024352 kehtetuks ning tühistaks hoiatamismenetluses nr 024352 koostatud trahviotsuse. Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus hoiatamismenetluse kehtetuks tunnistamises ja selles menetluses tehtud trahviotsus tühistada ei tulene seadusest ning sellist lahendit kohus teha ei saa.
lg 3 sätetele on maakohtul kaebuse lahendamisel võimalik: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
lg 1 sätetele on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Seega saab kaebust esitada kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. Väärteomenetluses saab kohtuväline menetleja teha otsust kiirmenetluses ja üldmenetluses, so vastavalt kas VTMS § 55; 57 korras või § 73 lg 1 p 1; § 74 korras. Esitatud kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja aga vaidlustanud VTMS § 541 korras kohaldatavat kirjalikku hoiatusmenetlust, millises otsust ei koostata.
Seega ei saa kirjalikus hoiatamismenetluses esitada kaebust ei VTMS § 76 lg 1 ega ka § 78 lg 1 korras. Kui kaebuse esitanud isik oleks vaidlustanud trahviteate VTMS § 546 lg 6 sätestatud korras, olnuks kohtuväline menetleja kohustatud määrusega või menetlustoiminguga uuendama väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras ning sellele järgnevas menetluses oleks VTMS § 78 sätted kohaldatavad. Seega saaks kõne alla tulla vaid kohtuvälise menetleja juhi koostatud määruse tühistamise küsimus, kuid ühtegi menetlustoimingut kohus peatada ei saa, kuivõrd menetlus lõppes kirjaliku hoiatusmenetluse kohaldamisega. Esitatud kaebuses aga taotletakse hoiatusmenetluse kehtetuks tunnistamist ja trahviotsuse tühistamist, kuid ei taotleta Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 27.02.2012 koostatud määruse tühistamist.
lg 2 sätetele vaatab maakohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Seega ei saa kohus väljuda kaebuse piiridest ega seisukohta võtta kohtuvälise menetleja juhi 27.02.2012 koostatud määruse kohta, sest seda ei ole vaidlustatud. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.