Kaebuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et Nikita K 16.10.2011.a kl 01.09 Ädala tn 5 juures olles alaealine, oli eelnevalt tarvitanud alkohoolset jooki, tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused 0,75mg/l kohta väljahingatava õhu kohta. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole tõendatud, et Nikita K on toime pannud KarS § 218 lg.1 sätestatud väärteo, so viskas kivi sõiduki Lexus (reg.nr.XXX) kapotile, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduki kapott ja vasakpoolne esituli, isik tekitas oma teoga varalist kahju 1200 eurot sõiduki omanikule ja pani sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Väärteoasjas on tunnistajana üle kuulatud T. S , kes oli 16.10.2011.a kodus ning nägi aknast, kuidas lühemat kasvu tüsedam noormees võttis maast suure kivi ja viskas auto Lexus peale. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et Nikita K ei ole lühemat kasvu noormees, tema pikkuseks on 184 cm. 16.10.2011.a koostatud väärteoprotokolli AB1268643 kohaselt nähtub Nikita K allkirjast, et ta on protokolli kätte saanud, kuid nimetatud ütlused ei ole kirjutatud menetlusaluse isiku poolt, vaid politseiametniku poolt. Lisaks puudub menetlusaluse isiku allkiri selle kohta, et tutvustati
2 Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud, palub jätta kaebuse rahuldamata. Nikita K tegu nii KarS § 218 lg.1 järgi kui ka AlkS § 71 järgi on tõendatud tunnistajate ütluste ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja viitab, et tunnistaja TS elab 5. korrusel ning ülevalt alla vaadates tunduvad kõik objektid väiksemana, sh inimesed. Vilve Milli ettekandest nähtub, et vesteldes tunnistaja T. S ’iga, selgus, et kivi visanud isik kandis halli jopet. Kirjeldusele vastava jope on näha Kesklinna politseijaoskonna kambriosa videosalvestuselt. Samuti on videosalvestuselt näha, et politseiametnik kirjutab ise ütlusi, samal ajal menetlusaluse isikuga vesteldes. Ütlused on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga. Seadusest ei tulene kohustust menetlusalusel isikul anda ütlusi omakäeliselt tulenevalt
1. Väärteoprotokollis on olemas Nikita K allkiri venekeelsete õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Kogutud tõendite põhjal on väärteod nii KarS § 218 lg.1 kui ka AlkS § 71 alusel õigesti kvalifitseeritud. Kohus, tutvunud väärteotoimiku materjalidega, sealhulgas videosalvestusega ja kõnesalvestusega ning ära kuulanud kaebuse esitaja Nikita K , tema seadusliku esindaja, tunnistajad MH, TS ja IE, samuti kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses tühistamisele, kuivõrd väärteomenetluses on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tõendeid võivad kohtule esitada aga nii kohtuvälise menetleja esindaja (
lg 2 p 2) kui ka menetlusalune isik (
lg 1 p 4) ja tema kaitsja (
Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole välja selgitatud kõiki asjaolusid, mis olid vajalikud välja selgitada, samuti on oluliselt rikutud
Kohtule kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud videosalvestuselt nähtub, et öisel ajal politseiasutuse ruumides politseitöötaja kirjutas väärteoprotokolli teksti, sh menetlusaluse isiku ütlused ning palus koheselt alaealisel Nikita K protokollile alla kirjutada, mida N.K ka koheselt tegi. Seejärel väärteoprotokolli pöördel palus politseiametnik N.K l alla kirjutada õiguste tutvustamise lahtrisse, mida N.K koheselt ka tegi. Samas menetlusalusele isikule ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi, samuti ei antud talle aega, et läbi lugeda protokoll, millele ta alla kirjutas ja väärteoprotokolli pöördel asuvad õigused. Et menetlusalusel isikul puudus võimalus tutvuda väärteoprotokolli sisuga, on kinnitanud ka menetlusalune isik ise. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et 16.10.2011.a õhtul liikus ta Mustamäelt kodu poole aadressile Sõle 41. Tol õhtul ta ei käinud Ädala 5 juures, kus leidis aset sõiduauto Lexus kahjustamine, samuti ei ole varem nimetatud maja juurest möödunud, tal oli seljas teksad ja kingad, hall jope valge triibuga. Ta peeti politsei poolt kinni ühe kiriku ees Verekeskuse lähedal, politsei tema kinnipidamist ei põhjendanud, samuti ei selgitatud talle esitatud kahtlustust. Väärteoprotokollile, kuhu oli eelnevalt juba kirjutatud politsei poolt ütlused, kirjutas alla, kuid talle ei jagatud mingeid selgitusi, pärast allkirjastamist luges protokolli läbi ning sai teada ütluste sisust. Samuti ei selgitatud väärteoprotokollile vastuväite esitamise võimalust. Politsei lausus talle, et „sina Nikita viskasid kivi autosse. Sa tead, mida sa tegid.“ Menetlusalune isik tunnistas, et oli alkoholijoobes, jõi ühe liitri Rock’i õlut. Ta põhjendas, et kirjutas protokollile alla, 3 kuivõrd oli joobes, varasemalt polnud politseis käinud ning ei teadnud, kuidas seal käituda, hakkas kartma. Väärteoprotokollis olev käekiri ei ole tema oma, politsei ei kirjutanud tema sõnade järgi, protokolli koostamisel ei võtnud tema emaga ühendust. Ta ei ole rääkinud politseinikele, et viskas autot kiviga. Tema läbiotsimisel temalt suitsupakki ei leitud, ta ei suitseta. Kohtuväline menetleja, kirjutades ise väärteoprotokolli menetlusaluse isiku ütlused ning käskides viimasel koheselt ilma kirjutatuga tutvumast protokollile alla kirjutada, on rikkunud väärteomenetlusõigust. Väärteoasja uurimise käigus on tuvastatud, et menetlusalusel isikul ei olnud võimalik üle lugeda tema suhtes koostatud protokolli – nimetatud asjaolu on näha ka kohtule esitatud videosalvestuselt. Menetlusaluse isiku õigused on sätestatud
Muuhulgas on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, teada menetlustoimingu eesmärki ning tutvuda menetlustoimingu protokolliga. Käesoleval juhul ei ole Nikita K nimetatud õigusi tagatud. Tuleb silmas pidada, et kuivõrd menetlusalune isik on alaealine, tuleb tema õiguste tagamisele ja nende selgitamisele pöörata erilist tähelepanu. Puudub mõistlik põhjendus, miks oli vaja öisel ajal kiirustades koostada joobeseisundis viibivale alaealisele väärteoprotokolli selle asemel, et välja kutsuda väärteoprotokolli koostamiseks välja alaealine ja tema seaduslik esindaja mõnel järgmisel tööpäeval, mil alaealise menetlusaluse isiku õigused oleks igati olnud tagatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteoprotokollis rikkumise sisu on koostatud halvasti loetavas käekirjas eesti keeles, menetlusaluse isiku ütlused on koostatud veel raskemini loetavas käekirjas vene keeles. Kui politseiametnik pidas vajalikuks menetlusaluse isiku ütlusi kirjutada vene keeles, oleks ta pidanud kindlustama menetlusalusele isikule tõlgi osavõtu.
lg.1 p.9 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteoasja on asutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. N.K valdab eesti keelt, kuigi tema emakeeleks on vene keel. Kuid tegemist on 15-aastase noormehega, kelle õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, teada menetlustoimingu eesmärki, anda ütlusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga (
Kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla". Kooskõlas KrMS § 8 lg.1 p-s.1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks - õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga (RK otsus nr 3-1-1-6-07). Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine on aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisele. Tulenevalt eeltoodust, tuleb Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna noorsooteenistuse noorsoopolitseinik Vilve Mill’i 15.11.2011 otsuse nr. XXXtühistada täies ulatuses ning menetlus lõpetada
Kuivõrd kohus tühistab otsuse väärteomenetluse olulise rikkumise tõttu, ei pea kohus vajalikuks hinnata väärteomenetluses esitatud tõendeid sisuliselt. 4 Kohus peab veel vajalikuks märkida ainult seda, et Politsei ja piirivalve seaduse § 722 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Väärteoasjas on koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kuid sellel ei ole märgitud ja ei ole arusaadav, millised joobetunnused esinesid kontrollitaval isikul, ehk millised kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid olid muutunud või häiritud. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg.4 kohaselt kui politseiametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Antud juhul alaealine isik ei osanud nõuda alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, kuid indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördel ei ole ka märgitud, millised joobetunnused esinesid kontrollitaval isikul, ehk millised kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid olid muutunud või häiritud. Kasutatud on blanketti, mille pöördel ei ole vastavaid lahtreid, kus oleks võimalik kajastada menetlusaluse isiku terviseseisundit ja vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse § 722 sätestatule märkida, millistes väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldub joobeseisund. Juhindudes
lg.1 p.1, 111, 132 p.3 ja § 135, 155, 156 o t s u s t a s: Nikita K kaebus rahuldada. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna noorsooteenistuse noorsoopolitseinik Vilve Mill’i 15.11.2011 otsus väärteoasjas nr. XXX ja väärteomenetlus lõpetada
Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 15.03.2012.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on pooltele tutvumiseks kohtus kättesaadav kassatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.