Obsah (12)

§ 184§ 212§ 263§ 74§ 65§ 68§ 75§ 64§ 56§ 32§ 58§ 57

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 05.10.2011, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-10-10863 /09240105256/ kohtunik Anu Ammer r

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi, VIKTOR BUELI süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 ja 212 lg 1 järgi, ALEKSEI STUDENIKINI süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, MAKSIM NIKOLAJEVI süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, JARMO-RISTO TAMME süüdistuses

§ 184

lg1 järgi, MADIS NÕMME süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi, SANDER VAHERI süüdistuses

§ 184

lg1 järgi, DMITRI DUNETSI süüdistuses

§ 212lg 1 – 22 lg 3 järgi.

Süüdistatavad ANDI GRIGORJEV, isikukood 38602245224, Eesti kodanik, elukoht xxxx, kesk-eriharidusega, emakeel eesti keel, töötab xxxx, varem kriminaalkorras karistamata; Tõkend - vahistamine kohaldatud 06.03.2010 kuni 18.01.2011. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. VIKTOR BUEL, isikukood 38306105223, Eesti kodanik, elukoht xxxx, keskharidusega, emakeel vene keel, varem kohtulikult karistatud: 1) 09.12.1999 Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p1, 2 järgi 1 aastase vangistusega tingimisi 1 aastase katseajaga, 2) 29.08.2005 Lääne-Viru Maakohtu otsusega

§ 263p1 aluse5 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; ei tööta.

Tõkend vahistamine kohaldatud 18.05.2010 kuni 18.01.2011. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. ALEKSEI STUDENIKIN, isikukood 38305065210; elukoht xxxx, Eesti kodanik keskharidusega, emakeel eesti keel; ei tööta; varem kohtulikult karistatud: 18.12.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 184lg 2 p 1 järgi 3 aasta ja 4 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga.

Katseaaja algus 18.12.2009. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. MAKSIM NIKOLAJEV (endine Bõtšenok), isikukood 39005225220; elukoht xxxx, Eesti kodanik põhiharidusega, emakeel eesti keel; töökoht xxxx; varem kohtulikult karistatud: 1) 04.09.2007 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta 4 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 2) 20.12.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 4 aastase vangistusega, millest

§ 74

lg 2 alusel mõisteti 10 kuud vangistust kohesele kandmisele ning

§ 74

lg 1 alusel 3 aastat ja 2 kuud vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga, 3) 18.02.2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja määrusega

§ 65

lg 1 alusel liideti mõlemad varasemad karistused, karistusaeg sama, so 4 aastat vangistust, millest kohesele kandmisele 10 kuud vangistust ning 3 aastat ja 2 kuud vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga. Karistuse algus 13.07.

1. Katseaja algus 20.12.
2. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. JARMO-RISTO TAMM, isikukood 38901185217, elukoht xxxx, Eesti kodanik, keskharidusega, emakeel eesti keel, töötab xxxx; varem kohtulikult karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. MADIS NÕMME, isikukood 39006280227, elukoht xxxx, Eesti kodanik, keskharidusega, emakeel eesti keel, xxxx, varem kohtulikult karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. SANDER VAHER, isikukood 38712165217; Elukoht xxxx, Eesti kodanik, põhiharidusega, emakeel eesti keel; xxxx, varem kohtulikult karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. DMITRI DUNETS, isikukood 38704245215; Elukoht xxxx, Eesti kodanik, keskharidusega, emakeel vene keel; ei tööta; varem kohtulikult karistatud 14.06.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 184

lg 2 p1, 2 ja § 418 lg 1 järgi 4 aasta ja 9 kuulise vangistusega, millest

§ 74

lg 2 alusel mõisteti 9 kuud vangistust kohesele kandmisele ning

§ 74lg 1 alusel 4 aastat vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga.

Karistuse algus 17.11.

1. Katseaja algus 14.06.
2. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. 2 Asja läbivaatamise aeg Kohtuotsuse õiguslik alus 10., 12.,
3. ja
4. jaanuaril ning 01.,
5. ja
6. augustil, 2011, üldmenetluses, avalikul kohtuistungil KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 3 RESOLUTSIOON o t s u s t a s: ANDI GRIGORJEV

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestatada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.03.2010 kuni 18.01.2011, so 10 kuud ja 14 päeva, millest tulenevalt kuulub Andi Grigorjevil ärakandmisele 2 aastat 1 kuu ja 16 päeva vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui Andi Grigorjev 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaja alguseks lugeda 05.10.2011. VIKTOR BUEL

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust. VIKTOR BUEL

§ 212

lg 1 järgi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga, mõista karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestatada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.05.2010 kuni 18.01.2011, so 8 kuud ja 2 päeva, millest tulenevalt kuulub Viktor Buelil ärakandmisele 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui Viktor Buel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaja alguseks lugeda 05.10.2011. ALEKSEI STUDENIKIN

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, liites mõistetud karistusele Aleksei Studenikinile Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 18.12.2009 otsusega

§ 184lg 2 p 1 järgi tingimisi mõistetud 3 aasta ja 4 kuulise vangistus.

Lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista Aleksei Studenikinile karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. MAKSIM NIKOLAJEV

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 6 alusel moodustada liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.02.2008 määrusega mõistetud liitakristuse kandmata osa 3 aasta ja 2 kuulise vangistuse võrra, mõistes Maksim Nikolajevile karistuseks 7 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. 3 JARMO-RISTO TAMM

§ 184

lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui Jarmo-Risto Tamm 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaja alguseks lugeda 05.10.2011. MADIS NÕMME

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui Madis Nõmme 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaja alguseks lugeda 05.10.2011. SANDER VAHER

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele, kui Sander Vaher 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseaja alguseks lugeda 05.10.2011. DMITRI DUNETS

§ 212

lg 1 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada ning karistuseks mõista rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära ulatuses, so summas 256 eurot.

§ 65

lg 1, § 64 lg 2 ja § 74 lg 6 alusel mõista Dmitri Dunetsile liitkaristus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14.06.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 aastase vangistusega, jättes eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 4100065064. Andi Grigorjevi, Viktor Bueli, Aleksei Studenikini, Maksim Nikolajevi, Jarmo-Risto Tamme, Madis Nõmme, Sander Vaheri ja Dmitri Dunetsi suhtes kohaldatud tõkendid - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 75

alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal Andi Grigorjevile, Viktor Buelile, Jarmo-Risto Tammele, Madis Nõmmele ja Sander Vaherile katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada Andi Grigorjevit, Viktor Bueli, Jarmo-Risto Tamme, Madis Nõmmet ja Sander Vaherit katseajal järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. Elama kohtu määratud alalises elukohas: Andi Grigorjev xxxx; Viktor Buel xxxx; Jarmo

Risto Tamm xxxx; Madis Nõmme xxxx ja Sander Vaher xxxx;

1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 4 registreerimisele;
2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Andi Grigorjevit, Viktor Bueli, Jarmo-Risto Tamme, Madis Nõmmet ja Sander Vaherit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Asitõendid:

1. Pakend nr 1, milles Selveri kilekot ja minigrip kilekott ja pakend nr 3, milles prügikott, kaks äralõigatud kilekoti ülemist osa ning pakend nr 1, milles neli minigrip kilekotti ja kilekott (ekspertiisiaktiga nr AN-222-10/778 tagastatud esemed) – hävitada kohtuostuse jõustmisel.
2. Kanepiõisikud ja marihuaana, mis peale ekspertiisi teostamist on jäetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Pakend nr 8, milles mobiiltelefon Sony Ericsson, Nokia 2760, kaks ZEN sim kaarti tagastada kohtuotsuse jõustumisel Andi Grigorjevile.
4. Pakend nr 9, milles 1 CD failidega - hoida kriminaalasja juures.
5. Viktor Bueli elukohast 18.05.2010 läbiotsimise käigus äravõetud sularaha summas 409.16 eurot (6402 krooni), mis 10.06.2010 on paigutatud rahandusministeeriumi tagatiskontole laiendatud varalise konfiskeerimise tagamiseks, tagastada kohtuotsuse jõustumisel T Bi arvelduskontole nr xxxx xxxx (kd 1, tl. 74-76, 157). Välja mõista riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: Andi Grigorjevilt: - 695.04 eurot sundraha; - 18.96 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 42.02 eurot narkoaine ekspertiisi eest (Ekspertiisiakt nr AN-22-10/778, kd.1, tl. 18); - 13.63 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi eest (akt nr 28, kd.1, tl. 21-22); Viktor Buelilt: - 695.04 eurot sundraha; - 18.96 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 42.02 eurot narkoaine ekspertiisi eest (Ekspertiisiakt nr AN-22-10/778, kd. 1, tl 18); - 84.04 narkoanine ekspertiisi eest (Ekspertiisiakt nr AN-510-10/1740, kd 1, tl 87); - 1207.93 eurot DNA ekspertiisi eest (Ekspertiisiakt nr GE-0606-10/1739, kd 1, tl 88-91); - 13.63 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi eest (akt nr 28, kd 1, tl 21-22); Aleksei Studenikinilt: -18.96 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 13.63 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi eest (akt nr 28, kd.1, tl. 21-22); - 604.05 eurot adv. L.Nirgi poolt kohtus osutatud õigusabi eest. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel Aleksei Studenikinilt väljamõistetav sundraha jätta käesolevas kriminaalasjas KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, kuna 18.12.2009 Viru Maakohtu Rakvere 5 kohtumaja otsusega kohtuasjas nr 1-09-21539 on see Aleksei Studenikinilt välja mõistetud. Maksim Nikolajevilt: - 695.04 eurot sundraha; - 18.96 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 13.63 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi eest (akt nr 28, kd.1, tl. 21-22); Jarmo-Risto Tammelt: - 695.04 eurot sundraha; - 0.44 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 13.63 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi eest (akt nr 28, kd.1, tl. 21-22); - 998.32 eurot adv. A.Aasmaa poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest. Madis Nõmmelt: - 695.04 eurot sundraha; - 0.44 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 13.63 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi eest (akt nr 28, kd.1, tl. 21-22); - 565.69 eurot adv. L.Nirgi poolt kohtus osutatud õigusabi eest. Sander Vaherilt: - 695.04 eurot sundraha; - 0.44 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 13.63 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi eest (akt nr 28, kd.1, tl. 21-22); - 998.32 eurot adv. A.Aasmaa poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest. Dmitri Dunetsilt: - 417.03 eurot sundraha; - 0.44 eurot toimiku koopia tegemise eest; Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks 1840.90 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Anti Aasmaa poolt süüdistatavate Jarmo-Risto Tamme ja Sander Vaheri kaitsjana kohtus riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 479.40 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Lembit Nirgi poolt süüdistatavate Aleksei Studenikini ja Madis Nõmme kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse 6 kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 24.10.2011 kell 16.
7. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselis kättesaadavaks tehtud 31.10.2011 kell 16.
8. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Andi Grigorjev on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema omandas suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, s.o vähemalt 200 grammi marihuaanat ajavahemikus 01.06.2009 kuni 01.10.2009 eeluurimisega tuvastamata isikult xxxx, toimetas narkootilise aine xxxx asuvasse korterisse, kus valdas ja müüs Xxxx korduvalt eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele narkootilist ainet. Peale selle Andi Grigorjev käitles koos Aleksei Studenikiniga isikute grupis suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema omandas koos Aleksei Studenikiniga 28.11.2009.a xxxx Maksim Nikolajevilt, vähemalt 70 grammi marihuaanat, toimetas ja valdas koos Aleksei Studenikiniga oma elukohas xxxx ja Andi Grigorjevi elukohas aadressiga xxxx asuvas korteris narkootilist ainet marihuaanat ja müüsid marihuaanat eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele. Peale selle andi Grigorjev käitles koos Aleksei Studenikiniga isikute grupis suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema omandas koos Aleksei Studenikiniga 02.12.2009.a xxxx Maksim Nikolajevilt, 12500 krooni eest vähemalt 100 grammi amfetamiini sisaldava pulbrit, toimetas ja valdas koos Aleksei Studenikiniga oma elukohas xxxx ja Andi Grigorjevi elukohas aadressiga xxxx asuvas korteris narkootilist ainet amfetamiini ja müüsid amfetamiini eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele. Peale selle Andi Grigorjev omandas korduvalt suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, vähemalt 700 grammi marihuaanat ajavahemikus 06.12.2009.a kuni 06.03.2010.a xxxx ja xxxx Viktor Buelilt, toimetas narkootilise aine xxxx asuvasse korterisse, kus valdas ja müüs Xxxx korduvalt eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele narkootilist ainet, kusjuures viimane kord omandas 06.03.2010 Andi Grigorjev xxxx Viktor Buelilt 104,3 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC sisaldus on üle 0,2% (9,5%), toimetas narkootilise aine marihuaana oma sõiduautoga xxxx reg.nr-ga xxxx xxxx piirini Xxxx, kus Xxxx politsei poolt kinni peeti ja narkootiline aine ära võeti. Peale selle Andi Grigorjev omandas suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, vähemalt 40 grammi marihuaanat eeluurimisega tuvastamata isikult, toimetas narkootilise aine oma elukohta xxxx asuvasse korterisse, kus Andi Grigorjev müüs korduvalt xxxx ajavahemikus 2009.a. oktoobri kuust kuni 2009 a. veebruari kuuni suures koguses narkootilist ainet, vähemalt 40 grammi marihuaanat Sander Vaherile, iga kord vähemalt 10 grammi marihuaanat. Peale selle Andi Grigorjev omandas suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, vähemalt 50 grammi marihuaanat eeluurimisega tuvastamata isikult, toimetas narkootilise aine oma elukohta xxxx asuvasse korterisse, kus Andi Grigorjev müüs korduvalt ajavahemikus 2009.a. oktoobri kuust kuni 2009 a. detsembri kuuni suures koguses narkootilist ainet, vähemalt 50 grammi marihuaanat Jarmo-Risto Tamm’ele. 7 Peale selle Andi Grigorjev omandas suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, vähemalt 50 grammi marihuaanat eeluurimisega tuvastamata isikult, toimetas narkootilise aine oma elukohta xxxx asuvasse korterisse, kus Andi Grigorjev müüs korduvalt xxxx ja xxxx ajavahemikus 2009.a. oktoobri kuust kuni 2009 a. veebruari kuuni suures koguses narkootilist ainet, vähemalt 50 grammi marihuaanat Madis Nõmmele, iga kord vähemalt 5-10 grammi marihuaanat. Peale selle Andi Grigorjev omandas korduvalt Maksim Nikolajevilt (end Bõtšenok) xxxx ja xxxx edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 2009.a. oktoobri kuust kuni 2009.a. detsembri kuuni suures koguses narkootilist ainet, vähemalt 200 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja toimetas vähemalt 200 grammi narkootilist ainet marihuaanat oma elukohta xxxx asuvasse korterisse, kus müüs eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele. Oma tahtliku tegevusega pani Andi Grigorjev toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja veo, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud

§ 184

lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st

§ 184lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksei Studenikin on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema käitles koos Andi Grigorjeviga isikute grupis suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil. Nimelt omandas ta koos Andi Grigorjeviga 28.11.2009.a xxxx Maksim Nikolajevilt (end Bõtšenok) eeluurimisega seni tuvastamata ajal, vähemalt 70 grammi narkootilist ainet marihuaanat, viisid narkootilise aine A.Studenikini elukohta xxxx ja Andi Grigorjevi elukohta aadressiga xxxx asuvas korteritesse ning valdasid marihuaanat koos Andi Grigorjeviga. Peale selle müüsid ja vahendasid koos Andi Grigorjeviga marihuaanat Xxxx eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele. Peale selle Aleksei Studenikin käitles koos Andi Grigorjeviga isikute grupis suures koguses narkootilist ainet ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil, mis seisnes selles, et A.Studenikin omandas koos Andi Grigorjeviga 02.12.2009.a xxxx Maksim Nikolajevilt (end Bõtšenok) eeluurimisega seni tuvastamata ajal 12500 krooni eest vähemalt 100 grammi amfetamiini, toimetas ja valdas amfetamiini koos Andi Grigorjeviga oma elukohas xxxxx ja Andi Grigorjevi elukohas aadressiga xxxx asuvas korteris ja müüs ning vahendas koos Andi Grigorjeviga amfetamiini eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele, käideldes sellega suures koguses narkootilist ainet; Oma tahtliku tegevusega pani Aleksei Studenikin toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud

§ 184

lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st

§ 184lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maksim Nikolajev on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema omandas korduvalt edasiandmise eesmärgil ajavahemikul 2009.a. oktoobrist kuni 2009.a. detsembrini suures koguses narkootilist ainet, vähemalt 200 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja müüs korduvalt xxxx ja xxxx Andi Grigorjevile vähemalt 200 grammi narkootilist ainet marihuaanat. Peale selle Maksim Nikolajev omandas eeluurimisega tuvastamata isikult, ajal ja kohas 70 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja müüs 28.11.2009.a xxxx 70 grammi marihuaanat Aleksei Studenikinile ja Andi Grigorjevile. Peale selle Maksim Nikolajev omandas eeluurimisega tuvastamata isikult, kohas ja ajal vähemalt 100 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ning müüs 02.12.2009.a xxxx 12500 krooni eest vähemalt 100 8 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit Aleksei Studenikinile ja Andi Grigorjevile. Oma tahtliku tegevusega Maksim Nikolajev pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud

§ 184

lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st

§ 184lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jarmo-Risto Tamm on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema omandas Andi Grigorjevilt korduvalt erinevates kohtades Xxxx ajavahemikus 2009.a. oktoobrist kuni 2009 a. detsembrini suures koguses narkootilist ainet, kokku vähemalt 50 grammi, marihuaanat. Peale selle toimetas narkootilise aine xxxx asuvasse korterisse, kus valdas ja müüs Xxxx, eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele Oma tahtliku tegevusega Jarmo-Risto Tamm pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise edasiandmise s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Madis Nõmme on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema omandas Andi Grigorjevilt korduvalt erinevates kohtades xxxx ja xxxx ajavahemikus 2009.a. oktoobrist kuni 2010 a. veebruarini suures koguses narkootilist ainet, kokku vähemalt 50 grammi, marihuaanat. Seejuures omandas Madis Nõmme iga kord korraga vähemalt 5-10 grammi marihuaanat, peale mida toimetas narkootilise aine xxxx asuvasse korterisse, kus valdas ja müüs marihuaanat väikestes kogustes Xxxx, eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele, Oma tahtliku tegevusega Madis Nõmme pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise edasiandmise s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sander Vaher on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema omandas Andi Grigorjevilt korduvalt erinevates kohtades xxxx ajavahemikus 2009.a. oktoobrist kuni 2010 a. veebruarini suures koguses narkootilist ainet, kokku vähemalt 40 grammi, marihuaanat. Seejuures omandas Sander Vaher iga kord korraga vähemalt 10 grammi marihuaanat, peale mida toimetas narkootilise aine xxxx asuvasse korterisse, kus valdas ja müüs marihuaanat väikestes kogustes Xxxx, eeluurimisega tuvastamata jäänud isikutele. Oma tahtliku tegevusega Sander Vaher pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise, edasiandmise s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Viktor Buel on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus 06.12.2009 kuni 06.03.2010 omandas ebaseadusliku edasiandmise eesmärgil eeluurimisega tuvastamata isikult ja kohas korduvalt suures koguses – kokku vähemalt 700 grammi narkootilist ainet – marihuaanat, toimetas marihuaana oma xxxx asuvasse korterisse, kus valdas ainet ja müüs korduvalt Andi Grigorjevile mitmel korral kokku vähemalt 700 grammi marihuaanat ajavahemikus 06.12.2009 kuni 06.03.2010 erinevates kohtades Xxxx xxxx ja xxxx. Viimane kord Viktor Buel müüs 06.03.2010 Andi Grigorjevile xxxx 104,3 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (9,5%). Narkootilise aine toimetas Andi Grigorjev samal päeval oma sõiduautoga xxxx reg.nr-ga xxxx xxxx piirini Xxxx, kus ta Xxxx politsei poolt kinni peeti ja temalt narkootiline aine ära võeti. Peale selle Viktor Buel omandas suures koguses narkootilist ainet s.o vähemalt 23,99 grammi 9 kanepiõisikuid (marihuaana), milles tetrahüdrokannabinooli(THC) sisaldus on üle 0,2%(9,7%) eeluurimisega tuvastamata isikult ja kohas ning toimetas narkootilise aine sõiduautosse Xxxx reg.nrga xxxx ning Xxxx xxxx valdas ning vedas 23,99 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid(marihuaanat), kuni 18.05.2010 kell 15.30 xxxx teostatud läbiotsimiseni, mille käigus aine sõiduautost avastati ja politsei poolt ära võeti. Oma tahtliku tegevusega Viktor Buel pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise, edasiandmise ja veo, olles isikuks, kes on varem toime pannud

§ 184

lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle Viktor Buel, eesmärgiga Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt välja petta sõiduki kindlustushüvitist summas 70000 krooni, lõi ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi kohta, ja nimelt: mis seisneb selles, et tema, eesmärgiga välja petta sõidukile xxxx, reg märk xxxx tekitatud kahjude eest kindlustushüvitis summas 70 000 krooni, korraldas koos Dmitri Dunetsiga liiklusavarii 05.04.2010 kella 19.30 paiku Xxxx Haljala vallas, Auküla tee ja Veltsi tee ristmikul, kus peateel T Bile kuuluva sõiduautoga xxxx reg.nr-ga xxxx liikunud Viktor Bueli poolt juhitud autole sõitis paremalt küljelt sisse Dmitri Dunets tema poolt juhitud sõiduautoga xxxx reg.nr-ga xxxx. D.Dunetsi kasutuses olnud sõiduauto xxxx reg.nr-ga xxxx oli kindlustatud Seesam Rahvusvaheline kindlustuse AS-s, sõidukikindlustuspoliisi nr xxxx kindlustusperioodiga 30.03.2010-29.04.2010. Liiklusõnnetuse tekitamise koht ja viis oli V.Bueli ja D.Dunetsi poolt eelnevalt 05.04.2010 kokkulepitud. Samuti 05.04.2010 õhtusel ajal teavitas V.Bueli telefoni teel politseid toimunud liiklusõnnetusest, varjates seejuures asjaolu, et liiklusõnnetus oli tema ja D.Dunetsi poolt korraldatud. Seejärel 06.04.2010 esitas V.Buel Seesam Rahvusvaheline kindlustuse AS-le kindlustusvõtja T Bi nimelt liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise nõude sõiduki turuväärtuses summas 70000 krooni. Seega Viktor Buel, olles loonud kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 212lg 1 järgi.

Dmitri Dunets on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, eesmärgiga aidata Viktor Buelil Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-lt välja petta sõiduki kindlustushüvitist summas 70000 krooni, aitas kaasa ebaõige ettekujutuse loomisele kindlustusjuhtumi kohta, ja nimelt: D.Dunetsi kasutuses olnud sõiduauto xxxx reg.nr-ga xxxx oli kindlustatud Seesam Rahvusvaheline kindlustuse AS-s, sõidukikindlustuspoliisi nr xxxx kindlustusperioodiga 30.03.2010-29.04.2010. Viktor Buel eesmärgiga välja petta sõidukile xxxx, reg märk xxxx tekitatud kahjude eest kindlustushüvitis summas 70 000 krooni, korraldas koos Dmitri Dunetsiga liiklusavarii 05.04.2010 kella 19.30 paiku Xxxx Haljala vallas, Auküla tee ja Veltsi tee ristmikul, kus peateel T Bile kuuluva sõiduautoga xxxx reg.nr-ga xxxx liikunud Viktor Bueli poolt juhitud autole sõitis paremalt küljelt sisse Dmitri Dunets tema poolt juhitud sõiduautoga xxxx reg.nr-ga xxxx. Liiklusavarii tekitamise koht ja viis oli V.Bueli ja D.Dunetsi poolt eelnevalt 05.04.2010 kokkulepitud. 05.04.2010 õhtusel ajal teavitas V.Bueli telefoni teel politseid toimunud liiklusavariid, varjates seejuures asjaolu, et liiklusavarii oli tema ja D.Dunetsi poolt korraldatud. 06.04.2010 V.Bueli teadmisel esitas D.Dunets Seesam Rahvusvaheline kindlustuse AS-le autokindlustuse kahjuavalduse, milles tunnistas end süüdi liiklusõnnetuse põhjustajana. 06.04.2010 D.Dunetsi teadmisel esitas V.Buel Seesam Rahvusvaheline kindlustuse AS-le kindlustusvõtja T Bi nimelt liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise nõude sõiduki turuväärtuses 10 summas 70000 krooni. Oma tegevusega D.Dunets tahtlikult ja ettekavatsetult aitas kaasa Viktor Buelile liiklusõnnetuse korraldamisel, ebaõige kujutuse loomisel kindlustusjuhtumist kindlustusandjalt V.Bueli kasuks kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Seega Dmitri Dunets, oma tegevusega aitas kaasa Viktor Buelile kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisele Viktor Bueli poolt kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil s.o pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 212lg 1 - 22 lg 3 järgi.

KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD, UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED Kohtuistungil tunnistasid Viktor Buel end kindlustuskelmuse toimepanemises ja Dmitri Dunets kindlustuskelmuste toimepanemisele kaasaaitamises süüdi täielikult. Narkokuritegude toimepanemises tunnistasid Viktor Buel, Andi Grigorjev ja Madis Nõmme end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Jarmo-Risto Tamm ja Sander Vaher tunnistasid end süüd täielikult. Aleksei Studenikin ja Maksim Nikolajev end süüdi ei tunnistanud.

1. Viktor Bueli süüdistuses kindlustuskelmuse toimepanemises ja Dmitri Dunetsi süüdistuses kindlustuskelmuste toimepanemisele kaasaaitamises on kogutud ja kohtu poolt uuritud järgmised tõendid: Viktor Buel tunnistas end kindlustuskelmuse toimepanemises süüdi ja andis ütlusi, et kui Andi Grigorjev 6.03.2010kinni peeti, ei saanud ta enam sissetulekut ka narkootilise aine müügist, auto pidamine ja bensiin oli kallis, sellepärast kavandas koos Dmitri Dunetsiga kindlustuskelmuse. Plaani kohaselt Dmitri Dunets pidi sõitma tema autole küljelt sisse ja siis pidid nad pöörduma kindlustusse hüvitise saamiseks. Tema valis avariipaiga Veltsi teel, peatas auto ristmikul ja ootas eemal, kuni D.Dunets tema autole küljelt sisse sõitis. Kiiver, põlvekaitsed ja padi olid vajalikud, et D.Dunets kokkupõrke ajal viga ei saaks, kuid ta ei mäleta, kas D.Dunets peale kiivri muid vahendeid tegelikult kasutas. 5.04.2010 peale avariid helistasid politseisse, Viktor Bueli sõnul: „ Sest ma ei teadnud, kuidas seda vormistatakse. Tahtsin, et kõik oleks täpselt. Et kindlustusel ei oleks mitte mingisuguseid kahtlusi minu suhtes.“ Kuna D.Dunetsi auto oli kindlustatud Seesam Kindlustuses, esitas ta sinna seletuskirjad ja taotluse hüvitise saamiseks, kirjutas oma käega, et soovib 70 000 krooni. Auto oli T Bi nimel, sellepärast andis ka tema pangakonto numbri. Dmitri Dunets tunnistas end kindlustuskelmusele kaasaaitamises süüdi. Ettepaneku selleks tegi talle Viktor Buel, kes pakkus, et ta sõidaks oma autoga V.Bueli autole küljelt sisse ja siis lähevad kindlustusse ja esitavad oma variandi juhtunust. Kogu kava oli Viktor Bueli tehtud ja tema sai Buelilt selged juhtnöörid, kuidas toimida. Maksimaalse kahju tekitamiseks pidi ta sõitma V.Bueli autole küljelt sisse, et raam kõveraks läheks ja ka muud detailid viga saaksid, et oleks kindla peale minek. Põlvekaitsmeid ja kiivrit vajas, et kokkupõrkes mitte viga saada, kuid kasutas vaid kiivrit. Temal oli Xxxx, mille kindlustas just selleks otstarbeks 6 päeva enne kokkupõrget Seesam Kindlustuses. Päev või kaks peale juhtumit käis Seesam Kindlustuses, kirjutas avalduse ja seletuse ning joonistas skeemi. Tegutses omakasu eesmärgil, kuigi sai sai aru oma teo ebaseaduslikkusest. Kindlast summast Viktor Bueliga juttu polnud, kuid ta sai nii aru, et mingi rahasumma oleks ta Buelilt kaasabi eest saanud. Lisaks süüdistatavate poolt süü omaksvõtmisele, on nende süü kindlustuskelmuse episoodis tõendatud ka kriminaalasjas kogutud ning kohtus uuritud kirjalike tõenditega: 11 Seesam Kindlustuse AS kahjutoimikust nähtuvalt toimus 05.04.2010 kell 19.30 paiku Xxxx Haljala vallas, Auküla tee ja Veltsi tee ristmikul liiklusõnnetus, kus peateel liikunud ,Viktor Bueli juhitud ja T Bile kuuluvale sõiduautole Xxxx reg.nr xxxx sõitis paremalt küljelt sisse Dmitri Dunetsi poolt juhitud ja Dmitri Dunetsile kuuluv sõiduauto Xxxx reg.nr xxxx, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Dmitri Dunets tunnistas oma süüd. (kd 1, t.l 50-62). Jälitusmenetlusega on kindlaks tehtud, et Viktor Buel ja Dmitri Dunets oma telefonikõnedes planeerisid avariid ja hiljem seda, mida kirjutada kindlustusele esitatavas taotluses, samuti esitas Buel kahjunõude kindlustusseltsile taotledes kindlustushüvitise maksmist summas 70000 krooni. Kohus avaldas (kd 1, tl 187-202) jälitusprotokolli, mis sisaldab V.Bueli telefonivestluste pealtkuulamise käigus 19.
2. kuni 18.04.2010 saadud infot, vestlused on vene keeles, samuti on olemas tõlge eesti keelde. Need vestlused tõendavad süüdistust, mis puudutab kindlustuskelmust: mil moel lepiti kokku kuriteo toimepanemine, millal, mis asjaoludel see toimus, samuti annab ülevaate, kuidas isikud käitusid peale liiklusõnnetust. Viktor Bueli tegevus kindlustuskelmuse toimepanemises on õigesti kvalifitseeritud

§ 212

lg 1 järgi ja Dmitri Dunetsi tegevus kindlustuskelmusele kaasaaitamises

§ 212lg 1-22 lg.3 järgi.

Mõlemas süüdistatavad tegutsesid otses tahtlusega ning nende tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.

§ 184

järgi kvalifitseeritavates süütegudes on kogutud ja kohtu poolt uuritud järgmised tõendid: 2.

1. Süüdistatavate ütlused. Viktor Buel tunnistas end süüdi narkootilise aine käitlemises, kuid väidab, et käideldud marihuaana kogus polnud süüdistuses märgitud 700 grammi, vaid umbes 400-500 grammi. Ta teadis, et Andi Grigorjev tegeleb narkootilise ainega ja kui Andi Grigorjev pöördus
2. lõpus ise tema poole sooviga saada marihuaanat, ta müüs Andi Grigorjevile 25 või 50 grammi korraga, hinnaga 160-165 krooni grammist; üksainus kord,
3. märtsil 2010 oli kogus 100 grammi. Tal oli digitaalne kaal, sellega kaalus narkootilist ainet ja pakendas 25-grammistesse pakkidesse, vahel ka 50 grammistesse. Kellelt ta ise narkootilist ainet ostis, ei oska öelda. Ta tarvitas ka ise marihuaanat, sellepärast leiti tema juurest 18.05.2010 kinnipidamisel 23,99 grammi marihuaanat. Viktor Buel seletas, et enne tehingu tegemist helistasid nad Andi Grigorjeviga teineteisele, said kokku, leppisid kokku üleandmise aja ja koguse. Aine üleandmine ei toimunud kunagi samal päeval. Kokkulepitud kohas – näiteks xxxx terviseraja juures, xxxx lõpus õppesõiduplatsi juures, L garaaži juures, paar-kolm korda Andi Grigorjevi elukohas xxxx sõitis tema varem kohale, peitis narkootilise aine ja kui Andi Grigorjev oli raha maksnud, näitas aine asukoha kätte ning lahkus. Nende vahel polnud muid suhteid peale narkootilise aine müügi, mõned korrad helistasid ja kohtusid ka seetõttu, et Andi Grigorjev vahendas talveriiete müüki. Mäletab, et Andi Grigorjevi elukohas andis ühel korral 50 grammi marihuaanat, muidu 25 grammi. Narkootikumide müügiga tegeles, sest naine õppis, ta ise ei töötanud, peres kasvas tütar, olid rahaprobleemid. Andi Grigorjev andis kohtuistungil ütlusi, et tunnistas end süüdi osaliselt, vaidlustas süüdistuses esitatud narkootilise aine kogust, väites, et see oli kusagil 400-500 grammi. Ta seletas kohtus, et kuna narkootilise aine saamisega oli probleem, pöördus ta Viktor Bueli poole, kellest oli kuulnud, et temalt võib narkootilist ainet saada. Viktor Buel ütles, et temalt saab marihuaanat, aga kas 50 või 100 grammi korraga ja raha ette. Grammi hinda ta ei mäleta, kuid 50 grammi maksis 8500 ja 100 grammi 16 000 krooni. Viktor Bueliga kohtus ta mõned korrad kuus, siis lepiti kokku kas aeg või koht või oli 12 raha või aine üleandmine. Toiming käis nii, et nad leppisid kokkusaamise kokku, tema andis V.Buelile sularaha, seejärel näitas V.Buel koha, kuhu narkootiline aine oli peidetud. Kohtumispaigad olid xxxx lõpus angaari juures, xxxx taga garaažide juures (terviserada), surnuaia juures, xxxx garaažide juures (L garaaž), xxxx tema elukoha juures
4. veebruaril korvpalliväljakul ja 28.02.2010 xxxx tehase juures, kuid ta pole kindel, et kõigil kordadel toimus narkootilise aine ost. Xxxx ostis ta kindlasti ühe korra narkootilist ainet V.Buelilt. Kokku ostis ta Viktor Buelilt 450-500 grammi marihuaanat ise tarvitamiseks ja edasimüümiseks, makstes grammist 160 krooni V.Buelile ja müües ise edasi 180-190 krooni gramm Sander Vaherile, Madis Nõmmele, Jarmo-Risto Tammele. Sander Vaherit tunneb kooliajast, müüs talle grammi ja mõnikord ka viie grammi kaupa marihuaanat, kokku 30-50 grammi. Sander Vaheril oli maksmisega probleeme ja ta sai narkootilist ainet ka võlgu, nö liisingu peale. Madis Nõmmet tunneb ühiste tuttavate kaudu 2-3 aastat, temale müüs marihuaanat 1-2 grammist kuni 5-7 grammini korraga
5. aasta sügisest
6. aasta jaanuari-veebruarini. Madis Nõmme suitsetas ise kanepit ja müüs ka edasi. Jarmo-Risto Tamm maksis alati kohe. Maksim Nikolajeviga oli teretuttav, kuid ei suhelnud, kuni neid viis kokku Jarmo-Risto Tamm, kui ta otsis, kust saaks marihuaanat osta. Ta ostis
7. oktoobris-novembris Maksim Nikolajevilt 10 grammi kanepit 1800 krooni eest, hiljem 25 grammi 4500 krooni eest. Täpseid koguseid ta enam ei mäleta, kuid suurusjärk on õige ja tema mäletamist mööda kokku ostis ta Maksim Nikolajevilt 150200 grammi marihuaanat. Arvestab seda kogust kokkusaamiste järgi, mida oli 7-8, ja et ostis nii 25 kui 10 grammi kaupa. Kohtumispaiku oli mitmeid, üks Xxxx raudtee ülesõidu juures rekkade parklas. Narkootilise aine üleandmine käis nii käest kätte kui oli ka aine eemale ära pandud ja hiljem võis ta selle ära võtta. Raha maksis sularahana käest kätte. M.Nikolajevilt saadud kanepit tarvitas ise, andis sõpradele, müüs ise ja sõprade kaudu. Ühel korral Maksim Nikolajev helistas, tahtis kokku saada xxxx. Ta soovis marihuaanat osta, andis selleks 4000 krooni. M.Nikolajev lubas ühendust võtta ja võttiski, kuid väitis, et ta oleks ise pidanud eelmisel õhtul Nikolajeviga ühendust võtma ja kuna ei teinud seda, on nüüd nii rahast kui ainest ilma. See olukord ei lahenenudki paari nädala jooksul. 28.11.2009 ta koos Studenikiniga Nikolajevilt saadud marihuaanat pole käidelnud, sest seda ainet 70 grammi ei olnudki. Ta palus Studenikini vahendama tema ja Nikolajevi vahelist olukorda ning Studenikin teatas talle, et ta peab Nikolajevilt võtma lisaks saamatajäänud 25 grammile marihuaanale veel 25 grammi, kokku 50 grammi. Raha selleks andis Studenikini kätte 4000-4500 krooni. Paari päeva pärast sai ta A.Studenikini käest 30 grammi kanepit tema maja juures, mille aadressi ta ei mäleta, kuid mis jääb xxxx juurde. Selle ja järgmise päeva telefonikõnesid kommenteerib nii, et Studenikin ajas Nikolajeviga asju, et saaks puudujäänud kanepi või raha kätte ja tema tundis huvi, kaugel asjad on. 02.12.2009 peale Nikolajevi kõnet sõitsid nad Studenikiniga xxxx õppesõiduplatsile Nikolajeviga kohtuma. Tema jäi autosse ja Nikolajevit ei näinud sel õhtul. Studenikin läks Nikolajeviga kohtuma, naasis 5 minuti pärast ja palus minema sõita, kuid tema tahtis näha, mida A.Studenikin sai. A.Studenikin näitas talle minigripis ainet, mis tema sõnade järgi pidi olema amfetamiin. Kui ta küsis, miks kanepi asemel on amfetamiin, seletas A.Studenikin, et võttis selle vastu, „muidu ei saa üldse midagi, sest paar nädalat on tulutult joostud“. Tema tahtis, et A.Studenikin viiks aine tagasi, kuid Studenikin keeldus ja lubas sellest ise lahti saada ning talle raha, mis ta paari nädala jooksul kanepi jaoks maksnud oli, 6000 krooni või rohkem, tagasi maksta. Amfetamiin jäi A.Studenikini kätte ja jutu järgi pidi seda olema üle 70 grammi. Amfetamiin tema teada maksis tol ajal xxxx sama palju kui kanep. Hakkas ise amfetamiini pakkuma 02.12.2009 Madis Nõmmele ja veel paarile-kolmele isikule, sest tal endal ei olnud enam midagi- ei ainet ega raha. Kuna Nikolajevilt saadud 70 grammi amfetamiini ei katnud kogu võlga, arutasid nad Studenikiniga
8. ja 03.12.2009 telefonikõnedes, et M.Nikolajev peab neile andma veel kas 25 grammi kanepit või 40 grammi amfetamiini, siis saaks tema oma 6000 krooni kätte. 13 Aleksei Studenikin end narkootilise aine käitlemises süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et Andi Grigorjevit tunneb lapsepõlvest, Maksim Nikolajevit alates
9. aasta sügisest. Enne kinniminekut pöördus Andi Grigorjev tema poole, palus aidata raha kätte saada väga paljude inimeste käest, kelle nimesid ta nimetama ei hakka, kuid Maksim Nikolajev oli üks neist, kes oli raha võlgu -„midagi kümne tuhande ringis“. Polnud juttu, palju tema abi eest omale pidi saama, kuid arvab, et „eks pool ikka“. Ta pidi saama Andi Grigorjevi jaoks Maksim Nikolajevilt kas narkootilist ainet või raha. Kasutas Nikolajeviga suhtlemiseks kahte telefoni- enda ja naise oma vastavalt sellele, kummal kõneaega oli. Grigorjev andis talle raha, et „ma mõtleks skeeme välja. Ta tahtis narkootilist ainet, mina tahtsin raha. Ta ei saanud narkootilist ainet, mina sain raha“. Kokku sai Grigorjevilt raha kahel korral, kokku umbes 12 000 krooni, ega andnud seda Nikolajevile edasi. Arvab, et Grigorjev räägib tema peale, sest ta ei maksnud võetud raha Grigorjevile tagasi ja ka sellepärast, et Grigorjev ei taha vangi minna. Ta ei oska seletada, miks ta 28.11.2009 kella 01.09 kõnes Grigorjevile vastab jaatavalt küsimuse peale, kas raha on antud. Avaldatud telefonikõned ei pruugi ka õiged olla, sest ekspertiisi pole neile tehtud. Telefonikõnedes on nad rääkinud tubakast ja õlle toomisest. Maksim Nikolajevile pole ta peksa andnud, kuigi ta 13.12.2009 kell 12.12 kõnes räägib sellest A.Grigorjevile, et „talle heameelt teha“. Maksim Nikolajev end narkootilise aine käitlemises süüdi ei tunnista. Ta seletas, et tunneb Andi Grigorjevit ühes linnas elamise tõttu 5-6 aastat. Nende suhtlus seisnes selles, et ta
10. aasta oktoobris või novembris ja teist korda novembris-detsembris küsis Andi Grigorjevilt lihtsalt raha 4000-5000 krooni, sest tal oli raha vaja. See ei olnud laen, ei olnud ka tagasimaksmise tähtaega ja ta pole seda raha tänini tagasi maksnud, ei taha maksta nende „jamade pärast, mis praegu on. See, mis ta on rääkinud paljude peale“. Andi Grigorjev räägib nende rahade tõttu, nagu tema oleks Grigorjevile kanepit müünud. Kohtumine 02.12.2009 Studenikiniga oli, Studenikin tuli Grigorjevile appi, aitama raha saada. Studenikin pole temalt kunagi narkootilist ainet nõudnud, ainult raha. A.Studenikiniga kaklust pole tal olnud.Hiljem ristküsitluse käigus täpsustas M.Nikolajev, et ta ise pakkus Grigorjevile narkootilist ainet, et raha saada, kavatsemata seda tuua. Jarmo-Risto Tamm tunnistas end täielikult süüdi, kuid väitis, et tegelikult on süüdi vaid narkootilise aine omandamises ja valdamises, kuid mitte müümises. Ostis ajavahemikul
11. oktoobrist detsembrini A.Grigorjevilt kanepit maksimaalselt 50 grammi, pigem vähem. Ostis mõnel nädalal paar korda, 1-2 kuni 5 grammini korraga, mõnel nädalal ei ostnudki. Doosid olid jaotatud minigrippi või hõbepaberisse ühe grammi kaupa. Tal kulus nädalas 1-2 grammi, võis ka 4-5 grammi kuluda, sest eksperimenteeris kanepiga. Kui leppis sõpradega ühises tarvitamises kokku, siis läks ja ostis kanepi A.Grigorjevilt. 04.12.2009 kõnes A.Grigorjevilt küsitud 5 või 10 grammi kohta oletab, et oli „suurem üritus ees, kui sai nii palju võtta“. Maksim Bõtšenokki (Nikolajevit) tunneb xxxx elamise tõttu, linnajutust teadis, et M.Nikolajevilt saab kanepit. Võimalik, et tema tutvustas A.Grigorjevit M.Nikolajeviga, kuid ise seda episoodi ei mäleta. Püüdis ka ise M.Nikolajevilt kanepit osta, kuid ainet ei saanud ja makstud paari tuhandest kroonist jäi ka ilma. Täpselt ei mäleta, aga arvab, et soovis osta korraga 10-20 grammi 2-4000 krooni eest, sest kanepit polnud pidevalt saada. Rääkis sellest A.Grigorjevile, et läks samamoodi, nagu temal, et „raha võeti ära, aga midagi asemele ei tulnud“. Madis Nõmme tunnistas end süüdi osaliselt, narkootilise aine tarbimises. M.Nõmme seletas, et xxxx õppides kuulis, et A.Grigorjevilt saab kanepit, ostis temalt
12. aasta oktoobrist
13. aasta veebruarini paaril korral kuus 5-7 grammi kaupa, kokku 35 grammi, mitte rohkem. 5 grammi eest maksis A.Grigorjevile 1000 krooni. M.Nõmme tunnistab, et ei ostnud kanepit edasimüümiseks, kuid vahel tekkis selleks vajadus ja müüs kanepit 1-1,5 grammi kaupa. Näiteks ostis A.Grigorjevilt 5 grammi kanepit, kuid omal oli vaid 700 krooni, siis pidi 1-1,5 grammi müüma, et saada 1000 krooni 14 kokku. Sander Vaher tunnistas end täielikult süüdi. Andi Grigorjevit tunneb kooliajast, kuulis kusagilt, et temalt saab kanepit. Taritab kanepit umbes
14. aastast. Ta helistas Grigorjevile, nad said kokku, kohtumised olid kas tema maja juures xxxx või xxxx Grigorjevi juures. Ta ostis A.Grigorjevilt kanepit „nädalas vist korra ikka, ma arvan“, korraga võttis umbes 5 grammi, ise tarvitas nädalas 2-3-4 grammi, teistele kanepit edasi ei andnud. Kuna ta sel ajal tööl ei käinud ja sissetulekut ei omanud, pakkus A.Grigorjev talle kanepit võlgu, nö liisingut. Maksis kanepi üksikust grammist 300 krooni, kui 2 grammi võttis, sai 500 krooniga. Võlad tasus, kui tööle läks. 11.01.2010 kella 23.38 kõne kommentaariks seletab, et arvatavasti ise küsis seekord A.Grigorjevilt 10 grammi ja nii palju just seepärast, et odavamalt saada. 2.2 Kohtu poolt uuritud kirjalikud tõendid. - - - - - - Andi Grigorjevi 06.03.2010 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1, t.l 3-4). Andi Grigorjevi kasutuses olnud sõiduauto xxxx reg nr xxxx läbiotsimisprotokoll 06.03.2010, millest nähtub, et läbiotsimise käigus andis Andi Grigorjev sõiduautost vabatahtlikult välja ca 100 grammi kanepit ja mobiiltelefon Sony Ericsson (kd 1, t.l 10-12). Andi Grigorjevi elukohas xxxx 06.03.2010 läbiviidud läbiotsimise protokoll, mille kohaselt leiti ja võeti ära ruuduline paberitükk erinevate nimede ja numbritega (kd 1, t.l 14-16). Ekspertiisiakt nr AN-222-10/778, 12.03.2010 Andi Grigorjevi kasutuses olnud autost leitud ning plommitud pakendis ekspertiisiks esitatud taimse puru kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud roheline taimepuru massiga kokku 104,3 g on peenestatud kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (9,5%) (kd 1, t.l 18). Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 28, 26.03.2010, milles eksperdiarvamuse kohaselt on kanepi (marihuaana) tavalise narkojoovet tekitav annus umbes 0,5-1g (1,2). Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-1,0 grammi marihuaanat. (kd 1, t.l 2122) Andi Grigorjevi kinnpidamisel ja temale kuuluvast sõiduautost leitud asitõendite vaatlusprotokoll 08.03.2010 (kd 1, t.l 27-35). Äratundmiseks esitamise protokollid (kd 1, t.l 43-45, 46-48) Viktor Bueli 18.05.2010 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 1, t.l 63-64) Viktor Bueli kasutuses olnud sõiduauto Xxxx reg nr xxxx läbiotsimisprotokoll 18.05.2010, millest nähtub, et läbiotsimise käigus andis Viktor Buel sõiduautost vabatahtlikult välja ca 20 grammi marihuaanat (kd 1, t.l 66-68) 18.05.2010 läbiotsimisprotokoll – xxxx S B majas ja kõrvalhoonetes teostatud läbiotsimise kohta (kd 1, t.l 70-72). 18.05.2010 läbiotsimisprotokoll Viktor Bueli elukohas xxxx, mille kohaselt leiti ja võeti ära sularaha 6402 krooni (kd 1, t.l 74-76). Maksekorraldus sularaha summas 6402 krooni (409.16 eurot ) tagatiskontole tasumise kohta ja määrus raha Rahandusministeeriumi tagatistekontole kandmiseks; T Bi arvelduskontode väljavõtted (kd 1, t.l 109-111, 115-125, 157-158). Ekspertiisiakt nr AN-510-10/1740 18.05.2010 Viktor Bueli kasutuses olnud autost leitud ja ära võetud rohelised taimeosad minigrip kilekotis, mis omakorda olid Selveri kilekotis. Eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud roheline taimepuru massiga kokku 23,99 15 - - - - - - grammi g on peenestatud kanep, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (9,7%) (kd 1, t.l 85-86). DNA ekspertiisiakt nr GE-0606-10/1739, milles eksperdi arvamuse kohaselt Selveri kilekotilt võetud proovist saada DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Viktor Buelilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (kd 1, t.l 88-91). Andi Grigorjevi arvelduskontode väljavõtted, millest nähtub, millised summad tema arvele laekusid ja millal ning millised summad olid maha võetud. (kd 1, t.l 105-108, 126-135). Elisa Eesti AS vastus päringule Andi Grigorjevilt ja tema autost leitud mobiiltelefonidega seotud Elisa ZEN SIM-kaartidele vastavad abonementnumbrite kohta (kd 1, t.l 137), mis sisaldab. Tegu on kaartidega, mis on. jälitusprotokoll (kd 1, t.l 187-202) jälitusprotokoll sisaldab Andi Grigorjevi poolt tema kasutuses olnud telefonide kaudu peetud kõnede lahtikirjutust, kõned on nii eesti kui vene keeles, samuti on olemas tõlge. jälitusprotokoll koos tõlkega, mis sisaldab Andi Grigorjevi kasutatud telefoni kaudu edastatud teabe stenogramme ajavahemikul 26.01.2010 kuni 08.03.2010 (kd 1, t.l 203-
15. jälitusprotokoll koos tõlkega, mis sisaldab Andi Grigorjevi kasutatud telefoni kaudu edastatud teabe stenogramme ajavahemikul 28.11.2009 kuni 26.01.2010 (kd 2, t.l 2-43). Aleksei Studenikini kahtlustatavana ülekuulamise protokolli koostamise aeg ja koht, so 03.06.2010 Rakveres ning kahtlustatava poolt kontaktandmetena avaldatud telefoninumber xxxx (I kd lk. 141-142). II kd lk. 48-60, kus asub ütluste ja olustiku seostamise protokoll, mis sisaldab menetlustoimingu kirjeldust ja lisatud on fototabel, kust nähtub millistele objektidele osutab A.Grigorjev. Objektidest oli juttu A.Grigorjevi ja V.Bueli telefonikõnedes. Äratundmiseks esitamise protokoll (kd 1, t.l 149-151) kus osales Jarmo-Risto Tamm. Avaldada lk. 149- milllal koostatud ja p.1, p.4, p.6., p.7, p.9, p.11 ja lk. 150 - kes on allkirjastanud. Kohus, kuulanud ära süüdistatavad ning avaldanud ja uurinud prokuröri ning kaitsja taotlusel kriminaalasjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et Andi Grigorjevi, Viktor Bueli, Aleksei Studenikini, Maksim Nikolajevi, Jarmo-Risto Tamme, Madis Nõmme ja Sander Vaheri süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kõigis süüteoepisoodides on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Jälitustoimingutega kogutud teavet teiste tõenditega kogumis hinnates on kohus seisukohal, et tõendid on süüdimõistva otsuse tegemiseks piisavad kõigi süüdistatavate suhtes. Süüdistatavate ütluste ning varjatud jälgimisega ja muude uuritud tõenditega on tuvastatud süüdistuses kirjeldatud asjaolud. 2.
16. Viktor Bueli ja Andi Grigorjevi poolt narkootilise aine käitlemine suures koguses ajavahemikul 06.
17. kuni 06.03.2009, on tõendatud süüdistatavate Viktor Bueli ja Andi Grigorjevi endi ütluste ja kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid end süüdi, et on narkootilist ainet omandanud, vallanud, vedanudoma sõiduautodes ja edasi andnud, kuid vaidlustasid narkootilise aine koguse, mis mõlema hinnangul ei olnud kokku enam kui 400 kuni 500 grammi marihuaanat. Viktor Buel selgitas, et omandas marihuaanat eesmärgiga teenida tulu, ostis 120 kr/g ja müüs edasi 160 kr/g, müüs edasi reeglina 50 grammi kaupa ja vahel ka 25 grammi kaupa. Neid ütlusi 16 kinnitas ka Andi Grigorjev. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid, et viimasel ja ainsal korral 06.03.2010, mille järel Andi Grigorjev kinni peeti, müüs Buel Grigorjevile 16000 krooni eest 100 grammi marihuaanat. Mõlemad süüdistatavad selgitasid kohtus, kuidas ja millistes kohtades toimus nendevaheline suhtlemine. Korduvat suhtlemist ja Grigorjevi poolt Buelilt aine ostmist tõendavad teiste tõendite kõrval ka Andi Grigorjevi pangakontode väljavõtted. Grigorjev on süüdistuses esitatud ajavahemikus korduvalt pannud arvele suurema summa raha ja samas võtnud välja, mille kohta ta andis selgitusi, et kui tegu oli 8000-9000 krooniga, siis tähendas see 50 grammi ostu ja kui vähema summaga, siis 25 grammi ostu. Kui arvestada narkootilise aine ostuhinda ja Andi Grigorjevi kontolt liikunud summad kokku liita, järeldub, et sellest piisas kokku ca 400-450 grammi marihuaana omandamiseks. Seega on tõendatud, et Andi Grigorjev omas rahalisi vahendeid sel ajal, et osta Bulelilt 400-500 grammi marihuaanat. Mõlemad selgitasid raha ja narkootilise aine üleandmise protseduuri. Mõlema ütlused kattusid selle infoga, mis oli antud Grigorjevi poolt ütluste olustikuga seostamisel. Peale kohtulikku tõendite uurimist täpsustas prokurör Viktor Buelile ja Andi Grigorjevile esitatud süüdistust selliselt, et on tõendatud Viktor Bueli ja Andi Grigorjevi poolt ühiselt vähemalt 400 grammi marihuaana käitlemine, so vähem kui süüdistuses märgitud 700 grammi. Kohtu hinnangul on tegemist süüdistuste täpsustamisega süüdistatavate kasuks. Viktor Bueli süüdistati ka selles, et 06.03.2010 müüs ta xxxx Andi Grigorjevile 104,3 grammi marihuaanat, milline kogus on hõlmatud 400 grammi süüdistusega Viktor Bueli süüdistati veel kanepiõisikute omandamises, valdamises ja vedamises oma autos kuni aine kinnipidamise järgsel läbiotsimisel 18.05.2010 ära võeti. Buel tunnistas end selles episoodis süüdi. Narkootilise aine valdamise fakt on tõendatud narkootilise aine- ja DNA ekspertiisiaktiga ja läbiotsimise protokolliga. 2.
18. Jarmo-Risto Tamme, Sander Vaheri ja Madis Nõmme süüdistus narkootilise aine suures koguses käitlemises

§ 184lg 1 järgi.

Kohtus andis Andi Grigorjev ütlusi selle kohta, et müüs Sander Vaherile 35-50 grammi marihuaanat, vähemalt kahel korral 5 grammi kaupa ning ka 3-4 grammi kaupa. Sander Vaher tunnistas, et on omandanud Andi Grigorjevilt vähemalt 40 grammi marihuaanat ja seda 5 grammi kaupa. Toksikoloogiaekspertiisi akti kohaselt on suureks koguseks 5-10 grammi marihuaanat. Mõlemad tunnistavad, et Sander Vaher omandas ainet ja valdas seda. Kuna tegu oli pideva ja järjekindla suhtlusega iskute vahel narkootikumide pinnal, siis on tegemist jätkuva kuriteoga, mitte eraldiseisvate episoodidega. Sander Vaherit süüdistatakse ka narkootilise aine edaisandmises. Lähtudes kohtus avaldatud telefonikõnedest on kohus seisukohal, et Sander Vaheri poolt ostetud kanepi kogused ei olnud mõeldud vaid enese tarbeks, vaid osa sellest ainest andis tema ka edasi. 02.12.2009 kell 22.27 pakkus Grigorjev Vaherile 100 grammi „valget liisinguga“ ehk järelmaksu peale, millest Vaher keeldus. Kõne sisu aga annab aluse järelduseks, et Grigorjev teadis, et Vaher tegeleb edasiandmisega ja püüdis müüa talle amfetamiini, et viimane seda omakorda edasi müüks. Seda kinnitab telefonikõne 11.01.2010 kell 23.38, milles Grigorjev teatab Vaherile, et kui „10 viimast tükki“ ära annab, on ise ilma. Süüdistatava seletuse põhjal kulus neil viie-kuue isiku seltskonnas nädalas 3-4 grammi. Seega Vaheri soov omandada 10 grammi kanepit, viitab otseselt soovile ainet edasi anda ja teenida rahalist kasu. Jarmo-RistoTamme süüdistati Andi Grigorjevilt kokku vähemalt 50 grammi marihuaana omandamises, mida hoidis oma elukohas, kus valdas ja müüs edasi. Grigorjev andis kohtu ütlusi, et müüs Jarmo-RistoTammele kokku maksimaalselt 50 grammi marihuaanat, maksimaalselt 10 grammi korraga, mis on suur kogus. Jarmo-RistoTamm tunnistas, et on saanud Grigorjevilt maksimaalselt 50 grammi, võetud 4-5 grammi kaupa ehk ka suure koguse kaupa. Tamm kinnitas, et marihuaana oli pakitud minigrip kottidess või hõbepaberisse ehk samamoodi nagu kirjeldas pakendamist ka Grigorjev ise. 04.12.2009 kell 17.03 kõnes küsib Jarmo-RistoTamm Grigorjevilt, et mis seisud on, „5-10 läbijooks“ ehk kas oleks võimalik saada 5-10 grammi marihuaanat. Arvestades süüdistatavate ütlusi, 17 ning seda palju neil kulus tarbimiseks nädalas, saab teha järelduse, et Jarmo-RistoTamme soovitud 10 grammi pole ainult enda tarbeks, vaid sisaldab ainet ka edasiandmiseks. Seega Tamm omandas mitte ainult enda jaoks 50 grammi, vaid ka teistele edasiandmiseks. Tõendiks, et Jarmo-Rsito Tamm tegeles müügiga, on telefonikõne 03.12.2009 kell 18.59, kus Grigorjev pakub Tammele müügiks 10 grammi „valget“, mille hinnaks „kümme kilo kaheksa“ ehk 1800 krooni. Tamm lubab teada anda, kui kellelgi huvi on. See, et Grigorjev üldse helistas Tammele ja pakkus talle suure koguse amfetamiini, kinnitab, et ta oli teadlik, et Tamm tegeles edasimüümisega. Kaudseks tõendiks on Grigorjevi ütlused selle kohta, et just Jarmo-RistoTamm tutvustas teda Maksim Nikolajeviga eesmärgiga omandada marihuaanat suurtes kogustes. Madis Nõmmet süüdistati Andi Grigorjevilt korduvalt, 5-10 grammi kaupa, kokku vähemalt 50 grammi marihuaana omandamises, selle valdamises ja väiksetes kogustes edasi müümises. Madis Nõmme tunnistas end süüdi osaliselt, väites, et omandas ja valdas, kuid ei müünud edasi. Ostis 5-7 grammi kaupa, kokku umbes 35 grammi. Neid koguseid kinnitas ka Andi Grigorjev, väites, et müüs Nõmmele 5-7 grammi kaupa, vahel ka 1-2 grammi kaupa. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et tõendatud on vähemalt 35 g marihuaana käitlemine Grigorjevi ja Nõmme vahel, millises osas kuulub ka Madis Nõmmele esitatud süüdistus korrigeerimisele. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud ka asjaolu, et käideldi 5 või enama grammi kaupa, samuti see, et tegu on jätkuva kuriteoga. Madis Nõmme kinnitas, et ei ostnud müümiseks, kuid tema enda ütlustest nähtub, et müüs 1-1,5 grammi kaupa, kui oli raha vaja. Seda, et Madis Nõmme ka müüs narkootilist ainet, on tõendatud 03.02.2010 kell 19.07 telefonikõnega, mille kohaselt Grigorjev jättis aine B ja Nõmme teatas, et tal on „kaks seitse viis tehtud“ ehk 1 gramm kanepit müüdud ja 04.02.2010 kella 18.24 peetud telefonikõnega, millest nähtub, et isikud leppisid kokku, et Grigorjev saadab Nõmmele isiku, kes „võtab pooleka“ ehk pool grammi marihuaanat. Seega Grigorjev teadis, et Nõmme tegeleb edasimüügiga ja saatis talle kliendi. 19.02.2010 kell 10.43 arutati probleemi, et Nõmmele oli keegi võlgu ja Grigorjev lubas koos Nõmmega antud isiku juures ära käia. Seega M.Nõmme pani toime narkootilise aine edasiandmise. Riigikohtu kriminaalkolleegium otsusega asjas 3-1-51-05 on avaldanud seisukoha, et kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 184mõttes.

Seega on Jarmo-Risto Tamme, Sander Vaheri ja Madis Nõmme tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 184

lg 1 järgi jätkuva kuriteona, narkootilise aine suures koguses käitlemisena, so omandamise, valdamise ja edasiandmisena. 2.

1. Maksim Nikolajevi ja Andi Grigorjevi poolt narkootilise aine käitlemine suures koguses ajavahemikul oktoobrist kuni detsembrini 2009, on tõendatud süüdistatav Andi Grigorjevi ütlustega, mida kohtu hinnagul, vastupidiselt Maksim Nikolajevi kaitsja hinnagule, tuleb pidada usaldusväärseteks kuna need on olnud järjepidevad ning moodustavad loogilise terviku asjas kogutud muude tõenditega. Nimetatud süüdistuses tunnistas Grigorjev end süüdi ja kinnitas, et on omandanud Nikolajevilt kanepit, mida tarvitas ise ja müüs edasi teistele isikutele, sh kaassüüdistatavatele. Selgitas, et esimesel korral ostis Nikolajevilt
2. aasta oktoobris või novembris 10 grammi kanepit 1800 krooni eest, hiljem 25 grammi kaupa hinnaga 4500 krooni. Grigorjev selgitas, kuidas ja kus toimusid kohtumised, millisel viisil toimus kohtumiste kokkuleppemine ja raha üleandmine – see toimus käest-kätte, aine üleandmine toimus peale raha üleandmist. Kahe kuu jooksul sai ta takistamatult ja sujuvalt Nikolajevilt marihuaanat omandada. Hiljem tekkisid tõrked - ta andis kohtumisel xxxx Nikolajevile 4000 krooni, kuid seejärel narkootilist ainet ei saanud. Nikolajev selgitas talle, et oleks pidanud juba päev varem ühendust võtma, kuid kuna seda ei teinud, siis on nüüd rahast ilma. Peale nimetatud vahejuhtumit Nikolajeviga enam vahetult suhelda ei soovinud ning tegi seda edaspidi läbi Studenikini. Grigorjev selgitas, et tal oli Nikolajeviga kokku umbes 7-8 kohtumist, 18 mil omandas kanepit 25 grammi kaupa ehk kokku oli lepitud konkreetne kaal, kogus ja rahasumma. Seega on tõendatud, et Maksim Nikolajev ja Andi Grigorjev käitlesid ühiselt suures koguses, so vähemalt 200 grammi narkootilist ainet, marihuaanat. 2.
3. Andi Grigorjevi, Maksim Nikolajevi ja Aleksei Studenikini poolt 70 grammi marihuaana ja 100 grammi amfetamiini käitlemises avaldas kohus hulgaliselt telefonikõnesid Studenikini ja Grigorjevi vahel, samuti kuulas kohtuistungil Grigorjev selgitusi nende kõnede sisu ning neis kõnedes esitatud kokkuleppeliste fraaside kohta, miks oli kõnesid vaja ja millest oli jutt. Jälitusprotokollis fikseeritud Aleksei Studenikini telefoninumber xxxx kattub telefoninumbriga, mille ta rohkem kui pool aastat hiljem andis kahtlustatavana ülekuulamisel politseile. Studenikini väide kohtus, et avaldatud kõnedes pole tema telefoninumber, on sellega ümber lükatud. Andi Grigorjev kinnitas, et mäletab omavahel peetud kõnesid ja nende teine osapool oli just Aleksei Studenikin. Grigorjev selgitas kohtus, et kuna ta oli raha Nikolajevile andnud, kuid ainet ei saanud, siis soovimata edaspidi Nikolajeviga, kui ebausaldusväärse partneriga suhelda, pöördus olukorra lahendamiseks Studenikini poole, kes pidi Nikolajeviga rääkima ja asja korda ajama. Telefonikõne 28.11.2009 kell 13.09 tõendab, et Studenikin kohtus Nikolajeviga. Kui Grigorjev küsis, kas Nikolajev andis aine juba ära, reageeris Studenikin täiesti normaalselt, teades, millest jutt käib, kuid manitses, et „mis jutt“- ta ei soovinud rääkida telefonis narkootilisest ainest. Grigorjev ütles, et sai 35 grammi ja et kui annab veel raha, saab ka puuduolevad 25 grammi. Studenikin väitis, et pole kunagi Grigorjevile ainet andnud, võttis küll raha, andis Nikolajevile, kuid vastu ei saanud midagi. Kõnes 28.11.2009 kell 16.10 ütleb Grigorjev Studenikinile, et kõik on normaalne ehk kõik on korras, aine on käes, ja ütleb, et oleks vaja, et järgmine kord annaks kõik ära. Seega Grigorjev kinnitab, et ta on ainet saanud ja kui Studenikin läheb järgmisel korral ainet võtma, võtaks kõik. Studenikin kinnitab ning nõustub sellega. See kõne tõendab, et Grigorjev sai sel korral Studenikinilt vähemalt 30 grammi marihuaanat, mille Studenikinile oli andnud Nikolajev. Andi Grigorjev kinnitas kohtuistungil, et sel perioodil ta kelleltki teiselt marihuaanat ei ostnud ja selle aja kõned puudutavad narkootilise aine ostmist ainult Maksim Nikolajevilt. Kõnes 29.11.2009 kell 14.54 räägivad Andi Grigorjev ja Aleksei Studenikin, et kvaliteet on väga hea. Studenikin ütleb, et ammu pole sellist olnud, et on normaalne teema. Kõne 29.11.2009 tõendab, et mõlemad isikud valdasid marihuaanat, mille nad olid saanud Nikolajevi käest. Grigorjev seletas kohtus, et neil teisi ühiseid Maksimi nimelisi tuttavaid pole, seega kõnedes „Maksim“ ja „tema“ on Maksim Nikolajev. Samuti ütles Studenikin, et kui järgmine kord tuleb sama, on väga hea. Seega 28.11.2009 ja 29.11 2009 kõnedega on tõendatud, et Grigorjev andis Studenikinile raha ja sai Nikolajevilt marihuaanat, kuid mite kogu kogust, kuid vähemalt 31 grammi sai Studenikin ja sellest 30 andis Grigorjevile, mõlemad isikud proovisid seda, rääkisid sama aine kvaliteedist. Süüdistus on 70 grammi käitlemises. Grigorjev väitis, et käitles korraga 25 ja 50 grammi, et tal pole kunagi suuremat kogust käes olnud. Samas Grigorjev ütles, et on suurendanud oma käes olnud koguseid telefonikõnedes. 30.11.2009 kõnes tundmatule isikule räägib Andi Grigorjev, et võttis head kraami, mis on praegu kõige parem, räägib, et tal on seda „veits järgi, mingi 70 või midagi“. Seega võib järeldada, et Grigorjev rääkis olemasolevast kogusest, 70 grammist, mis oli Grigorjevi ja Studenikini mõlema valduses. Puudub alus kahelda Grigorjevi ütluses, et ta ei vallanud kordagi rohkem kui 50 grammi. Kõnedest on teada, et Studenikinil oli ainet ja Grigorjev võis teada, palju neil kahepeale kokku on. Avaldatud telefonikõned tõendavad ühise tegutsemise narkootilise aine käitlemisel, kuna pidevalt räägitakse „meie teeme“, „meie rahad“ jne. Tõendatud on, et Grigorjev rääkis 70 grammist marihuaanast, mis oli kahe isiku valduses, kuid mida tal oli võimalus müüa ning mida tema ka müügiks pakkus, sest oli huvitatud oma raha tagasi saamisest. Süüdistuse kohaselt toimus 02.12.2009 xxxx Maksim Nikolajevi poolt umbes 100 grammi amfetamiini sisaldava pulbri müük Aleksei Studenikinile ja Andi Grigorjevile ning seejärel viimaste poolt selle aine valdamine ja edasimüümine. Ükski kolmest süüdistatavast end selles episoodis süüdi 19 ei tunnistanud. Andi Grigorjev väitis, et kuna tema seda ainet reaalselt puudutanud ei ole, siis see pole tema aine, kuigi tunnistas, et aine on omandati tema raha eest ning amfetamiini müügist pidi ta tagasi saama talle kuuluva rahasumma. Ta lihtsalt nägi ja teadis, et Studenikin sai Nikolajevilt amfetamiini. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Andi Grigorjev ei sundinud Aleksei Studenikinit narkoainet tagastama, vaid nõustus, et see müüakse tema või Studenikini poolt ja raha saab tema. Seega, isikud otsese tahtlusega grupis omandasid, valdasid narkootilist ainet, mis oli reaalselt Studenikini käes, kuid Grigorjev pakkus aktiivselt seda amfetamiini vähemalt kolmele isikule müüa. 02.12.2009 õhtul kell 22.27 pakub Grigorjev „valget“ ehk amfetamiini, mida tal on „sott“ ehk 100 grammi. Samal õhtul kell 22.33 ja 03.12.2009 kell 10.44 peetud telefonikõnedes arutati amfetamiini müüki Grigorjevi ja Studenikini vahel – võimalikku müüki isikule nimega M. Andi Grigorjevi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt helistas Studenikin talle 02.12.2010 õhtul ning kutsus teda välja ja et poole tunni pärast on „kõik ok“ ehk saab aine kätte. Nad sõitsid kohtumisele Maksim Nikolajeviga eesmärgiga saada narkoainet. Kõnes kell 21.12 samal õhtul helistas Maksim Nikolajev Andi Grigorjevile, küsides kus viimane on ning selgitas, millise maja juurde sõita. Andi Grigorjev väidab, et sõitis sinna, kuid ise autost ei väljunud, vaid kohtusid Aleksei Studenikin ja Maksim Nikolajev. Kui Studenikin tagasi tuli, oli tal kaasas minigripp kott ning ta selgitas, et marihuaanat ei olnud, sestap oli võtnud amfetamiini. Lubas selle paari päevaga maha müüa. Ütlustest nähtub, et isikud omandasid suure koguse amfetamiini, ühine eesmärk oli see realiseerida ja teenida selle pealt sularaha. Grigorjev selgitas, et aine jäi Studenikini kätte. Tahtlust kinnitavad ka juba viidatud telefonikõned. End süüdi ei tunnistanud ka Aleksei Studenikin ja Maksim Nikolajev. Maksim Nikolajev ütles, et on võtnud Grigorjevilt narkootilise aine omandamiseks kahel korral 4000-5000 krooni, kuid oma sõnul oli tal kavatsus Grigorjevit petta, jättes raha endale ning mitte anda narkootilist ainet. Maksim Nikolajev seletas, et Andi Grigorjev valetab, kuna neil oli kaklus rahade pärast. Nikolajev väitis ka, et Studenikinilt pole ta kunagi raha võtnud ja Studenikin pole temalt kunagi narkootilist ainet nõudnud. Sarnase versiooni esitas kohtus Studenikin, seletades, et sai Grigorjevilt raha edasiandmiseks Nikolajevile, kuid ta ei andnud vaid jättis endale. Narkootilist ainet tema käidelnud pole, vaid kavatses Grigorjevit lihtsalt petta, saades viimaselt kokku umbes 12000 krooni, mida tagastanud pole. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga Maksim Nikolajevi ja Aleksei Studenikini kaitseverisoonide absurdsuse ja elulise mitteusutavuse osas, asudes seisukohale, et tegemist on nende süüdistatavate vahel kokku lepitud kaitsetaktikaga, et kuidagi selgitada kriminaalasjas tõendina olevate telefonikõnede sisu ja on kantud eesmärgist vabastada end süüst ning vastutusest. Nikolajevi ja Studeniki ütlused on vastuolulised. Maksim Nikolajevi sõnul on ta Andi Grigorjevilt võtnud kahel korral raha summas 4000-5000 krooni. Grigorjev aga andis kohtuistungil ütlusi, et andis Nikolajevile ühel kohtumisel Statoili tanklas 4000 krooni ning teine kord andis raha Aleksei Studenikinile, mis Studenikini väitel aga Nikolajevini ei jõudnud. Seega on Maksim Nikolajevi väide, et sai Andi Grigorjevilt raha kahel korral, vastuoluline. Studenikin ja Grigorjev ei kinnita, et Nikolajev oleks saanud teist korda sularaha. Nikolajev väidab, et saadud raha oli tähtajatu protsentideta laen, mida Grigorjev aga kategooriliselt eitab, kinnitades, et Nikolajev sai raha, kuid mitte võlgu, vaid narkootilise aine eest. Kohtul, hinnates Andi Grigorjevi ütlusi kogumis teiste 20 tõenditega, so telefonikõnedega, puudub alus kahelda tema ütlustes, sest need moodustavad ühtse loogilise terviku. Nikolajevi ja Studenikini ütlused on aga vastuolulised ja ebajärjekindlad. Esimene neist rääkis muuhulgas, et tundis Studenikinit 5-6 aastat. Studenikin aga väitis, et tunneb Nikolajevit vaid 1,5 aastat või veel vähem, st alles ajast, kui „hakkasime narkootikumidega tegelema“. Studenikini versioon oli, et tema mängis lihtsalt nn James Bondi. Ei ole eluliselt usutav, et novembris-detsembris 2009 mängis Studenikin Bondi, mõeldes välja plaani, kuidas saada Grigorjevilt raha, puudutamata seejuures narkootilist ainet. Studenikin seletas, et Grigorjev lasi tal võlgu olevatelt isikutelt raha välja nõuda. Studenikin oli vägivaldne ja Grigorjev oli selle pärast mures. Kohus jagab prokuröri hinnangut ka selles, et Studenikin ongi vägivaldne inimene ning see, kuidas ta väljendub avaldatud telefonikõnedes, on ehtne, autentne. Avaldatud kõnes 06.12.2009 kell 12.14 seletas Studenikin, et läheb peksma ja küsis Grigorjevilt üle, et palju võlg on, mille peale viimane selgitas, et 35 grammi. 13.12.2009 kell 12.12 omavahel peetud kõnes teatas Studenikin, mida ta Nikolajeviga tegi, milles kokku leppis ning selgitas, mida viimane neile annab, et 15 saab kohe anda, 15 hiljem, selgitas, et Nikolajevil ei olnud hetkel „seda“ ehk marihuaanat, samuti lubas asjad ära klaarida ja isikult siis ka raha välja nõuda. Studenikin ütles, et natuke lõi ja isik hakkas kohe vabandama ja lubas siis tagastada. Kohtuistungil, nimetatud telefonikõne avaldamisel nii eesti- kui ka vene keeles, valitses kohtusaalis kuuldust ajendatud elevus. Ainus, kes langetatud peaga, käed rusikas ja kuuldust piinlikult rusutuna istus, oli Maksim Nikolajev. See annab aluse järeldada, et Studenikin ei mänginud detsembris mitte Bondi, vaid reaalselt ja vägivaldselt suhtles Nikolajeviga, st andis talle peksa ja sai temalt vähemalt 70 grammi kanepit ja 02.12.2009 ka 100 grammi amfetamiini, millest osa jättis endale, osa andis Grigorjevile. Telefonikõnedega on tõendatud, et Grigorjev ja Studenikin tegutsesid grupis - nad kasutasid meie vormis väljendeid, st tegutsesid ühiselt, otsisid mõlemad ostjaid. Kõnes 03.12.2009 kell 10.44 ütles Andi Grigorjev, et las see inimene, so Nikolajev mõtleb, kas „annab 25 grammi minu teemas“ ehk marihuaanat või „40 grammi sinu teemas“ ehk amfetamiini. Kõnes 04.12.2009 kell 14.21 ütleb Grigorjev otse, et andku Studenikin Maksile teada, et temalt oodatakse lisa. Sellest järeldub, et Grigorjev oli Nikolajevilt Studenikini kaudu mingi osa juba kätte saanud. Grigorjev selgitas, et andis Studenikinile 25 grammi ja selgitas SMS-is, et tal on vaja selle eest 6 tükki ehk 6000 krooni ehk neil omavahel suheldes liikus käest-kätte narkootiline aine. 06.12.2009 kell 12.14 peetud telefonikõnes selgitas Studenikin Grigorjevile, et talle ollakse võlgu ja jääb ise plussi, paneb vähem, segab veel ehk segab, lahjendab amfetamiini, müüb edasi ja isikutele kvaliteet meeldib. Kõnedest selgub, et nende vahel polnud peale narkootikumide käitlemise mingit muud suhtlust. Räägiti Grigorjevi teemast marihuaanast ja isikust- Nikolajevist. Studenikin väitis, et tal oli telefone mitu, kuid enam kui 8 kuu jooksul kasutas ta siiski vaid ühte telefoninumbrit. Kohtus antud Studenikini selgitused telefonikõnedele tema hinnangul nende tegeliku sisu kohta, näiteks 01.12.2009 kõnele, et jutt käis isikust, kes läks õlle järele, on täiesti ebausutavad. Mõeldamatu on, et Grigorjev helistaks korduvalt Studenikinile, et tunda huvi isiku vastu, kes läks poodi õlle järele. Studenikin on selle välja mõelnud enda kaitsetaktika raames, et põhjendada suhtlust Grigorjeviga. Isikud arutasid omavahel marihuaana kvaliteeti, kuid Studenikin väitis selgituseks, et jutt käis tubakast. Absurdne ja eluvõõras on Studenikini versioon, et Grigorjev tõi kaugelt maalt tubakat, raputas seda Studenikinile peo peale, kes seda siis kuskil eraldi tarvitas ja samuti olevat seda kaugelt maalt toodud tubakat tarvitanud keegi M. See on väljamõeldis ning Studenikini püüd anda teine sisu lausetele, mis puudutavad vestlust narkootiliste ainete teemal. Studenikin selgitas, et sai raha üle 10000 krooni, mida ta ei tagastanud, kuid 04.12.2009 saadetud SMS lükkab selle ümber, kuna Grigorjev märgib selles, et tahab 6000 krooni, ülejäänu on Studenikini enda oma. Samas rääkis Studenikin, et lubas ka xxxx uurida Grigorjevi „teemat“ ehk marihuaanat. Seda, et Grigorjev oli andnud grupisiseselt realiseerimiseks marihuaanat, tõendab kõne 06.12.2009 kell 12.14, kus Studenikin ütles, et Andi, too mulle, jama, mul on otsas, See tähendab, et amfetamiin oli Studenikini käes, marihuaana aga Grigorjevi käes, seega võis Studenikin küsida ainult marihuaanat. 21 28.11.2009 kell 13.09 telefonikõne milles Grigorjev küsis Studenikinilt, kas Nikolajev andis aine juba ära, ning milles Studenikin, hurjutab viimast, et „mis jutt“- kinnitab seda, et ta ei soovinud rääkida telefonis asjadest nende õigete nimedega, so ainest, teades, et tegemist on keelatud tegevusega, mida on vajalik varjata igal võimalikul viisil. Keegi süüdistatavatest ei olnud küll teadlik varjatud jälitustegevuse läbiviimisest, kuid eriti Studenikin ja Nikolajev, kes varem on süüdi mõistetud narkokuritegude eest, olid teadlikud ja said aru, et narkootikumid ei ole teema, millest telefonis avatud tekstiga rääkida võiks – sellest ka Studenikini poolt Grigorjevi hurjutamine, kui see võimalikkule asjasse puutumatule kõrvalseisjale narkoainest vihjet andvat juttu rääkima hakkas ning Nikolajevi poolt telefonis vastuseks antud nõustuvad ühmamised, millest on selgelt aru saada, et viimane sai aru, millest jutt ja kus kohtutakse. Jälitustoimingute protokollides sisalduv teave ning sellele kohtuliku uurimise käigus omistatud tähendus on olnud süüdimõistva otsuse tegemiseks piisav ja usaldusväärne, haakudes täiel määral kriminaalasjas kogutud muude tõendite ning sündmuste üldise loogikaga. Kohus loeb tõendatuks, et räägiti just narkootilisest ainest ning kooskõlastati selle käitlemist, et grupis käideldi 70 grammi marihuaanat ja et 02.12.2009 käideldi grupis 100 grammi amfetamiini ehk Andi Grigorjevile, Aleksei Studenikinile ja Maksim Nikolajevile kaastäideviijatena esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi on tõendatud.

Kohus ei nõustu Maksim Nikolajevi kaitsja seisukohaga, et arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 28, 26.03.2010 ei vasta ekspertiisiaktile vastavatele nõuetele, kuna sellest ei selgu, et ekspertisi käigus oleks uuritud konkreetselt Andi Grigorjevilt 06.03.2010 läbiotsimise käigus äravõetud aine mõju elavisikule, ega selgitatud välja kui suurt aine hulka saab pidada narkootilise aine suureks koguseks. Samuti puudub ekspertiisiakti uurimislik osa ning seega on ekspertiisiakt kohtukõlbmatu tõend selles esitatud arvamuse kontrollimatuse tõttu. Uurinud asjassepuutuvaid tõendeid, on kohus seisukohal, et kaitsja seisukoht on ekslik, kuna ekspertiisiaktist nr 28 nähtub, et menetleja poolt on toksikoloogiaekspertiisiks esitatud ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt nr AN-22210/778, 12.03.2010 Andi Grigorjevi kasutuses olnud autost leitud ning plommitud pakendis ekspertiisiks esitatud taimse puru narkootilise aine sisalduse kohta. Eksperdile on esitatud küsimus, kui palju on vaja ekspertiisiaktis AN-222-10/778 olevat peenestatud kanepit, et tekitada narkojoove kümnele inimesele. Toksikoloogiaeksperdile esitatud ekspertiisiakti AN-222-10/778 eksperdiarvamuse kohaselt on nimetatud ekspertiisiks esitatud roheline taimepuru massiga kokku 104,3 grammi on peenestatud kanep tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega üle 0,2% (9,5%). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3-1 lg 3 kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Toksikoloogiaekspert on andnud arvamuse narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr AN222-10/778, 12.03.2010) poolt tuvastatud andmete alusel. Toksikoloogia on teadus mürkidest, eriti mürkidest inimesele, ning see on farmakoloogiaga lähedalt seotud teadusharu. Aine tähtsaimaks mürgikriteeriumiks on annuse suurus. Tulenevalt eksperdile esitatud lähteandmetest saab lihtsa arvutustehte tehte abil teha kontrollitava järelduse, et 104,3 grammist peenestatud kanepist, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (9,5%), sõltuvalt doosist - 0,5-1,0 grammi, piisab narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele isikule, võttes arvesse puhta, mitte segatud aine koguse. Ekspertiisiakti uurimislikus osas elementaarse matemaatilise tehte puudumist ei pea kohus aluseks, et lugeda eksperdiarvamus kontrollimatuks. Seega on leidnud tõendamist suure koguse narkootilise aine amfetamiini käitlemine

§ 184

lg 2 p 2 mõttes, kuna tuvastatud kogustest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele narkootikumidega kokkupuutes olevale isikule. Kohus on seisukohal, et kogutud tõendid annavad 22 aluse seisukohaks, et narkootilise aine kogus tuleb lugeda suureks koguseks.

§ 184

näeb ette kriminaalvastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 2 p 3 sätestab, et käitlemine seaduse mõttes on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootilise aine käitlemine on ebaseaduslik, kui seda käideldakse NPALS sätteid eirates. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et süüdistatavad oleksid käidelnud narkootilisi aineid teaduslikul, meditsiinilisel või pedagoogilisel eesmärgil või kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 184

järgi kvalifitseeritav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdistatav tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Andi Grigorjev, Viktor Buel, Aleksei Studenikin, Maksim Nikolajev, Jarmo-Risto Tamm, Sander Vaher ja Madis Nõmme tegutsesid rahvatervise vastu suunatud süüteo toimepanemisel kavatsetult, otsese tahtlusega, teades, et käitlesid narkootilist ainet. Süütegude õigusvastasust ja süüdistavate süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuliku uurimise tulemusel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatate tegu on kvalifitseeritud õigesti. Andi Grigorjev ja Viktor Buel panid toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja veo, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud

§ 184

lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksei Studenikin ja Maksim Nikolajev panid toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise ja edasiandmise, mis oli toime pandud grupi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud

§ 184

lg 1 ette nähtud kuriteo s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st

§ 184lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jarmo-Risto Tamm, Sander Vaher ja Madis Nõmme panid toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, valdamise edasiandmise s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, st

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KARISTUSE MÕISTMISE PÕHJENDUSED Karistamise alused sätestab

§ 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti 23 karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 32

alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase kuriteo, so kindlustuskelmuse toimepanemise eest on seaduseandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 212

lg 1 - 22 lg 3 sätestab vastutuse kindlustuskelmuse toimepanemisele kaasaaitamise eest.

§ 184

sätestab vastutuse narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud ühekuni kümneaastase vangistuse.

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud kolme- kuni viieteistaastase aastase vangistuse. Seega on karistuse keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Andi Grigorjev on varem kohtulikult karistamata. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus

§ 58

lg 1 alusel omakasu, kuna süütegu on toime pandud rahalise kasu teenimise eesmärgil. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57

lg1 p 3 alusel puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Võttes arvesse, et kohtu hinnangul on alus Andi Grigorjevi poolt süüteo toimepanemist pidada siiski juhuslikuks episoodiks tema elus ning et peale eelvangistuses viibimist on tema töötanud oma perekonna ettevõtluses, elades seega õiguskuulekalt, saab pidada põhjendatuks mõista vangistus selle miinimummääras, so 3 aastat vangistust, pidades seda karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades piisavaks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestatada eelvangistuses viibitud aeg 10 kuud ja 14 päeva. Samuti peab kohus põhjendatuks jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatav katseajaks käitumiskontrollile. Viktor Buel on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus

§ 58

lg 1 alusel omakasu, kuna süütegu on toime pandud rahalise kasu teenimise eesmärgil. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57lg1 p 3 alusel puhtsüdamlikku kahetsust.

Arvestades eelkõige Viktor Bueli puhtsüdamlikku kahetsust, saab temagi suhtes, silmas pidades karistuse eripreventiivset eesmärki, põhjendatuks pidada mõista vangistus selle miinimummäärale lähedases määras, so

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aastat ja 6 kuud vangistust ning

§ 212

lg 1 järgi 6 kuud vangistust, lugedes

§ 64

lg 1 alusel kergemad karistused kaetuks 24 raskemaga, mõistes karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestatada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 8 kuud ja 2 päeva. Arvestades, et peale eelvangistuses viibimist, leidmata küll endast mittesõltuvatel põhjustel tööd, on Viktor Buel asunud õppima eriala, et pidada ülal oma perekonda, peab kohus põhjendatuks jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava katseajaks käitumiskontrollile. Aleksei Studenikin on varem kohtulikult karistatud. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus

§ 58

lg 1 alusel omakasu, kuna süütegu on toime pandud rahalise kasu teenimise eesmärgil. Karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes kohus tuvastanud ei ole.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 18.12.2009 otsusega kohtuasjas nr 1-09-21539 mõisteti Aleksei Studenikin süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi narkoainete käitlemise eest septembris 2009 ning teda karistati tingimisi 3 aasta ja 4 kuulise vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas kuulub tema süüdimõistmisele kuriteos, milline on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, so ajal, kui temale oli teises kriminaalasjas juba esitatud kahtlustus ning kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeld ning ta teadis, et tulemas on kohtuistung. Vaatamata sellele jätkas Aleksei Studenikin narkoaine käitlemist oktoobris-novembris 2009. Seega tuleb tema kuritegelikku aktiivsust pidada jätkuvalt kõrgeks, misõttu tuleb pidada põhjendatuks karistada teda

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millest tingimuslikku vabastamist ei pea kohus, pidades silmas eelkõige karistuse eripreventiivseid eesmärke, põhjendatuks. Kuna käesolevas kohtuasjas on tegemist hiljem tuvastatud kogumiga, mistõttu seoses Aleksei Studenikini poolt veel ühe kuriteo toimepanemise tuvastamisega tuleb

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel juba mõistetud karistusele liita veel üks karistus.

Kohus peab põhjendatuks moodustada liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes Aleksei Studenikinile karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust Maksim Nikolajev on varem kahel korral narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest kohtulikult karistatud. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus

§ 58

lg 1 alusel omakasu, kuna süütegu on toime pandud rahalise kasu teenimise eesmärgil. Karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57mõttes kohus tuvastanud ei ole.

Maksim Nikolajevile varasemalt mõistetud karistused, so 04.09.2007 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 184

lg 1 järgi ja 20.12.2007 Viru Maakohtu otsusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistus liideti Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.02.2008 määrusega

§ 65

lg 1 alusel, mõistes karistuseks 4 aastat vangistust, millest kohesele kandmisele kuulus 10 kuud vangistust ning 3 aastat ja 2 kuud vangistust määrati tingimisi 3 aastase katseajaga. Karistuse algus 13.07.

1. Katseaja algus 20.12.
2. Seega on käesolevas kriminaalasjas Maksim Nikolajevile inkrimineeritud kuritegu toime pandud katsejal ning

§ 65lg 2 ja § 76 lg 6 alusel tuleb moodustada liitkaristus.

Maksim Nikolajevi kuritegelikku aktiivsust tuleb pidada jätkuvalt kõrgeks, misõttu tuleb pidada põhjendatuks karistada teda

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega, millele kuulub liitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Seega tuleb Maksim Nikolajevile mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat ja 8 kuud vangistust. Jarmo-Risto Tamm, Madis Nõmme ja Sander Vaher on kõik varem kohtulikult karistamata. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus nende puhul

§ 57lg1 p 3 alusel puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus tuvastanud ei ole.

Kohtu hinnagul saab ka Jarmo-Risto Tamme, Madis Nõmme ja Sander Vaheri poolt süüteo toimepanemist pidada juhuslikuks episoodiks nende elus, kuna süütegude toimepanemisest möödunud kahe aasta jooksul on nemad elanud õiguskuulekalt. Jarmo-Risto Tamm ja Sander Vaher töötavad, Madis Nõmme õpib, mis olulisel määral vähendab kuritegude toimepanemise riski nende poolt. Seega tuleb põhjendatuks pidada mõista neile vangistus selle miinimummääras, so 1 aasta vangistust, pidades seda karistuse 25 eripreventiivset eesmärki silmas pidades piisavaks, et mõjutada süüdlasi ka edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samadel kaalutlustel peab kohus põhjendatuks jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatavad katseajaks käitumiskontrollile. Kuna narkootilise aine suures koguse käitlemise soodustavaks asjaoluks on olnud ka süüdistatavate endi poolt narkootilise aine tarvitamine, siis peab kohus põhjendatuks määrata Andi Grigorjevile, Viktor Buelile, Jarmo-Risto Tammele, Madis Nõmmele ja Sander Vaherile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Dmitri Dunets on varem kohtulikult karistatud 14.06.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

§ 184

lg 2 p1, 2 ja § 418 lg 1 järgi 4 aasta ja 9 kuulise vangistusega, millest

§ 74

lg 2 alusel mõisteti 9 kuud vangistust kohesele kandmisele ning

§ 74

lg 1 alusel 4 aastat vangistust jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. Karistuse algus 17.11.

1. Katseaja algus 14.06.
2. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57

lg1 p 3 alusel puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et süütegu on toime pandud pikaajalise katseaja lõpus ning muid süütegusid tema sel ajal toime pannud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Dmitri Dunetsi rolli kaasaaitajana kindlustuskelmuse toimepanemisel, eelkõige seda, et tema ei olnud kuriteo toimepanemise initsiaatoriks. Dmitri Dunets töötab, omades legaalset sissetulekut, mis omakorda vähendab tema poolt kuritegude toimepanemise riski edaspidi. Kohus leiab, et Dmitri Dunetsi puhul on võimalik kohaldada rahalist karistust 80 miinimumpäevamäära ulatuses, so summas 256 eurot, sest seda saab pidada piisavaks, et süüdistatav edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest.

§ 65

lg 1, § 64 lg 2 ja § 74 lg 6 alusel tuleb Dmitri Dunetsile mõista liitkaristus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14.06.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 aastase vangistusega, jättes eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. ASITÕENDID Pakend nr 1, milles Selveri kilekot ja minigrip kilekott ja pakend nr 3, milles prügikott, kaks äralõigatud kilekoti ülemist osa ning pakend nr 1, milles neli minigrip kilekotti ja kilekott (ekspertiisiaktiga nr AN-222-10/778 tagastatud esemed) – hävitada kohtuostuse jõustmisel. Kanepiõisikud ja marihuaana, mis peale ekspertiisi teostamist on jäetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Pakend nr 8, milles mobiiltelefon Sony Ericsson, Nokia 2760, kaks ZEN sim kaarti tagastada kohtuotsuse jõustumisel Andi Grigorjevile. Pakend nr 9, milles 1 CD failidega - hoida kriminaalasja juures. Viktor Bueli elukohast 18.05.2010 läbiotsimise käigus äravõetud sularaha summas 409.16 eurot (6402 krooni), mis 10.06.2010 on paigutatud rahandusministeeriumi tagatiskontole laiendatud varalise konfiskeerimise tagamiseks, tagastada kohtuotsuse jõustumisel T Bile, kellele see raha kuulub ning kes on tõendanud, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 2,5 palga alammäära, so 695.04 eurot. Kuna 18.12.2009 Viru Maakohtu otsusega kohtuasjas nr 1-09-21539 on KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on 26 Aleksei Studenikinilt väljamõistetav sundraha välja mõistetud, jätab kohus, mõistes karistuse hiljem tuvastatud kogumi eest, käesolevas kriminaalasjas sundraha KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest. KrMS § 175 lg 1 p 3 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele tasu ekspertiiside tegemise eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele toimiku koopia tegemise kulu. Kohtunik Rahvakohtunikud (allkiri) (allkirjad) Anu Ammer Karin Kollom ja Reet Lehis Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 3; 339 lg 2; 340 lg 4 p 5 tühistada Viru Maakohtu 5.oktoobri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-10863 osaliselt, s.o - Aleksei Studenikinilt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha väljamõistmata ja KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda jätmises. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Aleksei Studenikinilt riigituludesse sundraha summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 04 (neli) senti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Antti Aitseni apellatsioon rahuldada. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 230, 11 eurot, sealhulgas käibemaks 38, 35 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Aleksei Studenikinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 230,11 eurot (sealhulgas käibemaks 38,35 eurot) jätta riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kaudu 268,80 eurot, sealhulgas käibemaks 44,80 eurot, vandeadvokaat Rein Napale tema poolt Aleksei Studenikinile apellatsioonimenetluses ringkonnakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 185 lg 1 alusel kaitsjatasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 268,80 eurot (sealhulgas käibemaks 44,80 eurot) jätta riigi kanda. Kohtuotsus jõustus 25. aprillil 2012. a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 27