KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.mail 2012 Kohtuasja number 1-12-3696 Eeluurimiskohtunik Inna Kirsipuu Kaebus Kaebuse esitaja Jõhvi kohtumaja Kahtlustatava Tõnu Raidma k

§ 225

alusel tehtud ringkonnaprokuratuuri prokuröri määrus ei ole edasi kaevatav uurimiskaebemenetluse korras ja seetõttu on Riigiprokuratuur õigustatud kaitsja kaebuse ringkonnaprokuratuuri prokuröri määruse peale jätma läbi vaatamata. 18.04.2012 saabus Viru Maakohtusse Tõnu Raidma kaitsja Marko Tiiriku kaebus Riigiprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma 09.04.2012 kaebuse läbivaatamata jätmise määruse ja Viru Prokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova 16.03.2012 määruse peale. Kaebust põhjendati järgnevalt: „1.Riigiprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma 09.04.2012 kaebuse läbivaatamata jätmise määrus ei ole täies osas õige Prokuröri abi viidates Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-41-08 ja nr 3-7-1-1-616 põhjendas kaebuse läbivaatamata jätmist ainult asjaoluga, et Riigikohus on eelpool nimetatud lahendites asunud seisukohale,

§ 225

alusel tehtud ringkonnaprokuratuuri prokuröri määrus ei ole edasi kaevatav uurimiskaebemenetluse korras. Leian, et prokuröri abi järeldus ei ole õige. Riigikohtu kriminaalkolleegium

1. septembri 2008 määruses (p 9) kriminaalasjas nr 3-1-1-41-08 asus seisukohale, et KrMS § 228 süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine välistab kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise KrMS VIII peatüki
2. jaos ettenähtud korras. Erinevalt üksikutest konkreetsetest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse raames koostatud määrustest ei ole kohtueelne menetlus kui ajas kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav KrMS VIII peatüki
3. jaos sätestanud korras ega ka mistahes muus korras. Samale seisukohale on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud ka oma: -
4. juuni 2009 määruses (p 13) kriminaalasjas nr 3-1-1-47-09 -
5. september 2010 otsuses (p 12) kriminaalasjas nr 3-1-1-60-10 -
6. märtsi 2012 määruses (p 18) kriminaalasjas nn 3-1-1-10-
7. Riigikohus oma eelpool loetletud lahendites kinnitab, et uurimiskaebemenetlus on ette nähtud kriminaalmenetluses konkreetsete menetlustoimingute või määruste peale kaebamiseks ja välistab ainult uurimiskaebemenetluse korras kohtueelse menetluse kui terviknähtuse olemasolu või puudumise vaidlustamise. Prokuröri abi poolt määruses viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegium
8. detsembri 2011 määruses (p 8 ) kohtuasjas nr 3-7-1-1-616 toetab jätkuvalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.09.2008 määruses nr 3-1-1-41-08 väljendatut ja leiab, et kohtueelses menetluses tehtud ringkonnaprokuröri määrus ei ole edasikaevatav uurimiskaebemenetluse korras ja seetõttu oli Riigiprokuratuur õigustatud kaitsja kaebuse ringkonnaprokuröri määruse peale jätma läbi vaatamata. Järgnev määruskaebuse menetlus maakohtus pole toimunud kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga. Leian, et nimetatud määruses toodud seisukohta, et kohtueelses menetluses tehtud ringkonnaprokuröri määrus ei ole edasikaevatav uurimiskaebemenetluse korras ja seetõttu oli Riigiprokuratuur õigustatud kaitsja kaebuse ringkonnaprokuröri määruse peale jätma läbi vaatamata, ei saa tõlgendada absoluutse keeluna vaidlustada ringkonnaprokuröri määrusi uurimiskaebemenetluses. Juhul kui Riigikohtu kriminaalkolleegium
9. detsembri 2011 määruses (p 8 ) kohtuasjas nr 3-7-1-1616 oleks välistanud kõigi ringkonnaprokuröri määruste vaidlustamise uurimiskaebemenetluses, siis läheks see vastuollu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.09.2008 määruses nr 3-1-1-41-08 toodud seisukohaga - uurimiskaebemenetlus on ette nähtud kriminaalmenetluses konkreetsete menetlustoimingute või määruste peale kaebamiseks, mitte kohtueelse menetluse kui terviknähtuse olemasolu või puudumise vaidlustamiseks ja KrMS VIII peatüki
10. jaos sätestatu muutuks sisutühjaks deklaratsiooniks. Riigikohtu kriminaalkolleegium
11. detsembri 2011 määruse (p 8 ) kohtuasjas nr 3-7-1-1-616 puhul tuleb lähtuda konkreetse kohtuasja nr 3-7-1-1-616 asjaoludest. Nimetatud kohtuasjas oli kaitsja samuti vaidlustanud kriminaalasjas menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata jätmise ja seetõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium ka oma määruses toetas jätkuvalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.09.2008 määruses nr 3-1-1-41-08 väljendatut. Seega ei ole Riigikohus asunud seisukohale,

§ 225alusel tehtud ringkonnaprokuratuuri prokuröri määrus ei ole edasi kaevatav uurimiskaebemenetluse korras. Kr

MS VIII peatüki

1. jaos sätestatud uurimiskaebemenetlus Kriminaalmenetluse alustamist tähistava menetlustoiminguga, aga ka edasiste kohtueelse menetluse raames tehtavate menetlustoimingute või määrustega võidakse mitmesugusel moel riivata nii menetlusosaliste kui ka menetlusväliste isikute erinevaid põhiõigusi, samuti muid õigusi. Seetõttu seadusandja on KrMS VIII peatüki
2. jaos andnud menetlusosalisele ja menetlusvälise isikule võimaluse vaidlustada nende arvates uurimisasutuse või prokuratuuri konkreetse menetlustoimingu või määrusega kaasnenud enda õiguste rikkumisi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 228 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälise isikul õigus KrMS VIII peatüki
3. jaos sätestatud korras vaidlustada uurimisasutuse ja prokuratuuri menetlustoiminguid ja määrusi, kui ta leiab, et menetlusõiguse rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel rikkus tema õigusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärk on kulgeva kriminaalmenetluse raames garanteerida üksikute menetlustoimingute tegemisel isikute täiendav põhiõiguste kaitse. Lähtudes eeltoodust ja kuna Viru Prokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova 16.03.2012 määrus puudutab konkreetset üksikut menetlustoimingut – tõendite kogumisest keeldumist, siis oleks Riigiprokuratuur pidanud minu 21.03.2012 esitatud kaebuse läbi vaatama. 2.Viru Prokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova 16.03.2012 määrus ei ole täies osas õige Viru Prokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova 16.03.2012 oma määrusega jättis minu 27.02.2012 taotluse rahuldamata. Prokuröri abi leidis, et kaitsja taotlus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele, kuna need asjaolud, mille väljaselgitamist taotletakse, ei ole kõnealuse kriminaalmenetluse tõendamise ese. Leian, et prokuröri abi järeldus ei ole õige. Minu 27.02.2012 Viru Prokuratuurile esitatud taotluses toodud asjaolud on kriminaalmenetluse tõendamisese ja nende väljaselgitamine kohtueelses menetluses aitab hinnata kannatanu ning tunnistajate ütluste tõepärasust ning kinnitab kahtlustatava ütlusi ning välistaks edasise menetlemise ja põhjendamatute kulude kandmise kahtlustatava poolt. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on tõendamiseseme asjaolud - kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, kuriteokoosseis, kuriteo toimepannud isiku süü ja kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Menetleja on kohustatud hankima informatsiooni ja koguma tõendeid nende asjaolude kohta. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Samuti on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud tagama kahtlustatavale reaalse võimaluse end kaitsta. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule ei ole keegi kriminaalmenetluses kohustatud tõendama oma süütust st keegi ei pea tõendama, et ta pole kuritegu toime pannud. Käesolevas kriminaalmenetluses ei ole prokuratuur, kui kohtueelse menetluse juht, oma ülesandeid suutnud korrektselt täita, uurimisasutust kontrollida ja tagada kahtlustatavale reaalset võimalust end kaitsta. Käesoleval juhul on kahtlustav sunnitud ise oma süütust tõendama, kuna kriminaalmenetluses kogutud tõendid põhinevad ainult kannatanu paljasõnalistel, vastuolulistel ja erinevates variatsioonides antud ütlustel. Muud tõendid väidetava sündmuse, tervisekahjustuse ja valu põhjustamise kohta puuduvad. Tunnistajateks on isikud, kes väidetavat sündmust ise ei näinud ja kelle ütluste sisuks on teistelt isikutelt kuuldu. Minu 27.02.2012 esitatud tõendite kogumise taotluses loetletud isikute ütlused on vastuolulised, sealhulgas ajaliselt – väidatavast kuriteosündmusest teatamine toimus enne (kell 18.30, 19.00) väidetavat kuriteosündmust (kell 19.30). Seega saab kahtlustatav oma kaitseõigust realiseerida ja laimu ümber lükata ainult kannatanu ja tunnistajate ebaõiged ütlusi ümberlükkavate ning objektiivselt kontrollitavate asjaolude välja selgitamisega. Need asjaolud on mõistlik ja tuleb välja selgitada kohtueelses menetluses, mitte kohtumenetluses. Sellisteks asjaoludeks on väidetavate telefonikõnede eristused ning nende isikute telefonikõnede positsioneerimisega ehk nende asukoha kindlaks tegemine telefonikõnede tegemise ajal. Nimetatud määrusega keeldus prokuratuur asjaolude väljaselgitamisest, mida on võimalik objektiivselt kontrollida, ja mis on kriminaalmenetluse tõendamisese.― Maakohtu seisukoht KrMS § 231 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus esitatud kaebuse läbi 30 päeva jooksul selle esitamisest kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta on see esitatud. Maakohtu eeluurimiskohtunik, tutvunud esitatud kaebusega, Viru Ringkonnaprokuratuuri 16.03.2012 taotluse rahuldamata jätmise määruse ja Riigiprokuratuuri 09.04.2012 kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega, asub seisukohale, et kaebuse esitaja kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest kaebuse materiaalne alus (kohtueelse uurimise käigus tehtavad menetlustoimingud) on ära langenud, enam tõendeid kohtueelse uurimise käigus koguda ei saa. Ühtlasi kohus on seisukohal, et KrMS § 225 korras menetluspoole esitatud taotluse lahendamise määrus ei ole edasikaevatav uurimiskaebemenetluse korras (KrMS §§ 228—231). Sellele on ilmselt osutab KrMS § 225 lg 3 sõnastus, et taotluse rahuldamisest keeldumine kohtueelsel menetluses ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetlusepool oleks esitanud menetleja või ringkonnaprokuröri tegevuse (määruse või menetlustoimingu) peale kaebust KrMS § 228 alusel. Kaitsja kohtule esitatud kaebusest nähtub, et ka Riigiprokjuratuurile esitatud kaebuses ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi määruse peale, millega jäeti tema KrMS § 225 korras esiatud taotlus rahuldamata, palus ta tõendite kogumist ja kriminaalmenetluse lõpetamist. Sellest tuleneb, et kaitsja tegelik tahe oligi KrMS § 225 korras taotluste esitamine ja selle lahendamine, mitte aga menetleja või prokuröri tegevuse ( määruste ja/või menetlustoimingute) vaidlustamine seoses menetlusnormide või isiku õiguste rikkumisega. Sel juhul tuleb kaitsjal leppida sellega, et ringkonnaprokuratuuri KrMS § 225 korras tehtud määrus on lõplik ja kaitsja võib oma taotlusi ja seisukohti korrata eelistungil ja edasisel kohtulukul arutamisel. Seega ühineb kohus Riigiprokuratuuri prokuröri abi seisukohaga, et KrMS § 225 korras esitatud taotluse lahendamisel tehtud ringkonnaprokuratuuri määrus ei ole Riigiprokuratuurile edasikaevatav ja seda enam ei kandu KrMS § 225 tulenevate taotluste lahendamine maakohtusse. Kohus selgitab, et ka käesoleval ajal ei ole välistatud KrMS 228 korras kaebuse esitamine menetleja või ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi tegevuse ( määruse või menetlustoimigu) peale (milles tuleb näidata, kuidas prokuröri määrus rikkus isiku õigusi või prokuröri menetlustoiminguga rikuti menetlusnõudeid). Juhul kui kaitsja peab KrMS § 228 ettenähtud kaebuse esitamist vajalikuks oma kliendi parema kaitse teostamise seisukohalt, tuleb kaebus esitada KrMS § 228 lg 6 korras kriminaalasja arutavale kohtule. Süüdistusakt kriminaalasjas nr 1-12-3912 Tõnu Raidma süüdistuses KarS § 121 järgi on kohtule esitatud 24.04.2012 üldmenetluse pidamiseks. Kohtu eelistung on määratud 14.05.2012 algusega kell 10.
4. Kaitsja võib oma seisukohti ka taotlusi esitada kaitseaktis, eelistungil ja ka kohtuliku arutamise käigus seadusega ettenähtud korras. Arvestades eeltoodut ning juhindudes KrMS § 231 lg 3 p 1 sätetest tuleb Tõnu Raidma kaitsja Marko Tiiriku kaebus Riigiprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma 09.04.2012 kaebuse läbivaatamata jätmise määruse ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova 16.03.2012 taotluse rahuldamata jätmise määruse peale jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 6