järgi tingimisi vangistus 30 päeva katseaeg 18 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuud; - 11.03.2010a Tartu Maakohtu otsusega
järgi tingimisi vangistus 3 kuud katseaeg 18 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuud. Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 01.02.2012 a. Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt (määratud korras).
Süüdi tunnistada Heno Savimägi
2.
lg 2 alusel määrata, et Heno Savimägile mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. 2 3.
lg 1 alusel määrata, et Heno Savimägile mõistetud 4 (nelja)- kuuline vangistus jätta tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui Heno Savimägi ei pane 2 (kahe) aastasel katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud elukohas so. xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu või töökoha muutmiseks. 4.
lg 1 p 1 kohaselt lisakaristusena võtta Heno Savimägi’lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 (üheksaks) kuuks.
Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks 6 (kuue)-kuulist vangistust.
Heno Savimägile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust, 4 (nelja) kuulist vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele.
lg 1 alusel jätta 4 (nelja) kuuline vangistus Heno Savimägi suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Heno Savimägi ei pane 2 (kahe) aastasel katseajal toime uut tahtliku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 kohaselt lisakaristusena võtta Heno Savimägi’lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 9 (üheksaks) kuuks. Kohtuliku arutamise järeldused Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai Heno Savimägi aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas Heno Savimägi kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. Heno Savimägi nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Heno Savimärgi selgitas, et on 60% töövõimetu, tema sissetulekuks on pension 140 eurot kuus, millest suurem osa kulub toidule ja ravimitele. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsusena kinnitada. Kaitsja leidis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja leidis, et kokkulepitud karistus vastab teo raskusele ja isikule. Heno Savimäge on varem korduvalt joobes juhtimise eest karistatud. Kaitsja taotles jätta osa menetluskulusid riigi kanda ning võimaldada tasuda väljamõistetavad menetluskulud osade kaupa. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuritegudes ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu, joobe tuvastamise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus, arvestades Heno Savimägi varanduslikku seisundit, asjaolu, et ta on 60 % töövõimetu, tema sissetulekuks on pension summas 140 eurot, leiab, et süüdimõistetult tuleb välja mõista menetluskuluna 217,50 eurot. 4 Menetluskulud kokku summas 335,88 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda osadena 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Heiki Kolk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.