← Eesti

1-10-4139/14

Obsah (6)§ 199§ 269§ 274§ 262§ 175§ 183

Ärakiri 1-10-4139 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2011. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4139 (06913000052) Kohtunik Kohtunik Piia Jaaksoo Krim

§ 199lg 1 p 6 alusel kriminaalmenetlus Jaan Pähna suhtes süüdistuses Kar

S § 90, § 97 järgi, kuna süüdistatav Jaan Pähna on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma.

  1. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: -määratud kaitsjatele makstud tasud ja kulud 1033 eurot 27 senti, -koopiate tegemise kulu 45 senti, -ekspertiisitasud 1070 eurot 14 senti, 3.Saata kohtumääruse ärakiri ringkonnaprokurörile I. Kalda, kaitsjale R.Roosmaa ja kannatanutele. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust ja kohtumäärus jõustub selle tegemisest. 1 Ärakiri 1-10-4139 Menetluse käik 01.04.2010 saabus Haapsalu kohtumajja Kärdlas süüdistusakt koos lisadega Jaan Pähna süüdistuses KarS § 90, § 97 järgi. 29.11.2010 toimus kriminaalasjas eelistung. 11.10.2011 saabus kohutusse prokuröri taotlus. Prokuröri taotlus Jaan Pähnale on esitatud süüdistus selles, et tema, töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna, tegi 1949.a. veebruaris-märtsis põliselanike väljasaatmisoperatsiooni „Priboi“ ettevalmistamise käigus kindlaks okupeeritud Eesti Vabariigist NSV Liidu territooriumile deporteerimisele kuuluvate Hiiumaa Kõrgessaare, Pühalepa, Emmaste, Käina valdades ja Kärdla linnas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi andmetel „kulakuteks“, „natsionalistideks“ ja „bandiidiabilisteks“ tunnistatud isikute perekondade liikmed koos nende asukohaga, samuti kogus andmeid, mis kinnitasid nimetatud perekondade liikmete mitteteenimist Nõukogude armees või partisanisalkades ning Nõukogude riiklike autasude mitteomamist, mis oli aluseks väljasaatmisotsuse koostamisele ja samas koostas ja kinnitas oma allkirjaga vastavasisulised salajased õiendid 14 perekonna järgmiste liikmete kohta; 1) tuvastas „süüdimõistetud bandiidi“ V J´i pereliikmed – abikaasa A J sünd * ja lapsed A J *, A L´i (siis J) * ja H K (J) *, nende elukoha Kõrgessaare vallas * külas, pere majandusliku seisundi ja väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise , millise tegevuse kohta koostas ja allkirjastas raporti, mille alusel koostasid RJM Hiiumaa osakonna teised töötajad arvestustoimiku koondõiendi, edasi mille alusel koostas RJM keskaparaat Tallinnas 04.03.1949 kokkuvõtte, millega need isikud määrati väljasaatmisele. Pere väljasaatmise ajal ei olnud A J ja A L kodus, mille kohta J. Pähna koostas ja allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülemale raporti A J ja A L jäid küüditamata, kuid A J ja H K küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni, kus neid hoiti sundasumisel
  2. aastani . A J suri *Hiiumaal ja A J suri * Kõrgessaare vallas; 2) tuvastas „süüdimõistetud bandiidi“ E J´i pereliikmed – isa J J *, ema E J *, vennad L J *, H J *, õed I-El N (siis J) *, L P´i (J) * ja H J *, nende elukoha Kõrgessaare vallas * külas, majandusliku seisundi ja väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise , millise tegevuse kohta koostas ja allkirjastas raporti, mille alusel RJM Hiiumaa osakonna teised töötajad koostasid raportis esitatud tuvastusandmete järgi arvestustoimiku koondõiendi, mille alusel 04.03.1949 koostatud RJM kokkuvõttes määrati need isikud väljasaatmisele ja küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni . Sundasumisel surid E ja J J vastavalt * ja *, teisi hoiti sundasumisel *. aastani . L J suri * Ridala vallas . 3) tuvastas „bandiidiabilise“ A K´i pereliikmed ema L V´i *, poja A K * ja ema venna J M´i *, nende elukoha Kõrgessaare vallas * külas, pere majandusliku seisundi ja väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise, millise tegevuse kohta koostas ja allkirjastas raporti, mille alusel koostasid RJM Hiiumaa osakonna teised töötajad arvestustoimiku koondõiendi ja edasi mille alusel koostas RJM keskaparaat Tallinnas 04.03.1949 kokkuvõtte, millega need isikud määrati väljasaatmisele. Pere küüditamisel selgus, et J. M on surnud, mida kinnitab Kõrgessaare valla täitevkomitee eestikeelne tõend 26.03.1949 . J. Pähna koostas ja allkirjastas tõendi venekeelse tõlke ja selle põhjal raporti RJM Hiiumaa osakonna ülemale, millest nähtub, et J. M* suri * L V ja A. K küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni, kus neid hoiti sundasumisel vastavalt 1955 ja
  3. aastani . Nende edasise saatuse kohta andmed puuduvad; 4) tuvastas „süüdimõistetud natsionalisti“ A K´i pereliikmed – abikaasa A K * ning lapsed H-A K *, A-E K *, L K * ja O K *, nende elukoha Kõrgessaare vallas * külas, majapidamise majandusliku seisundi ja suuruse ning väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise, millise tegevuse kohta koostas ja allkirjastas raporti, mille alusel koostasid RJM 2 Ärakiri 1-10-4139 Hiiumaa osakonna teised töötajad arvestustoimiku koondõiendi ja edasi koostas RJM keskaparaat Tallinnas 08.03.1949 kokkuvõtte, millega need isikud määrati väljasaatmisele. Pere väljasaatmise ajal ei olnud A-E K kodus, mille kohta J. Pähna koostas ja allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülemale raporti, A K, H-A K, L K ja O K küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni , kus neid hoiti sundasumisel
  4. aastani . A K suri *, A K suri *Saku vallas ja H-A K suri * Emmaste vallas; 5) tuvastas Rootsi põgenenud „tegutseva natsionalist-illegaali“ A K´i pereliikmedabikaasa M K * ning lapsed L N´i (siis K) *, E K * ja R K *, nende elukoha Pühalepa vallas *külas, sotsiaal-varandusliku seisu ning nende väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise, mille kohta koostas kaks täiesti salajast õiendit, mille allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülem. J. Pähna koostas ja allkirjastas tuvastusandmete alusel täiesti salajase arvestustoimiku koondõiendi, mille alusel koostas RJM keskaparaat 13.03.1949 RJM kokkuvõtte, millega need isikud määrati väljasaatmisele. Väljasaatmise käigus selgus, et M K ei olnud kodus ja ta jäi küüditamata. Kuid pereliikmete hulka arvati täiendavalt „peres elanud ja nendega majanduslikult seotud“ A K õde M U koos poja A U ja nad küüditati koos pere teiste liikmetega, mille kohta koostasid RJM töötajad raportid. J. Pähna poolt tuvastatud L N, E K ja R K hoiti sundasumisel Novosibirski oblasti Tatarski rajoonis vastavalt aastateni 1956, 1955 ja
  5. E K suri * Tallinnas, M U suri *Tallinnas, A K suri * Käina vallas ja A U suri * Tallinnas. 6) tuvastas „kulak“ A K`i * isiku, tema majandusliku seisundi, elukoha Pühalepa vallas * külas ning tema teiste pereliikmete ja väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise, mille kohta koostas kaks täiesti salajast õiendit (õienditel J. Pähna omakäeline märge „täitja Pähna“), millised õiendid allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülem. J. Pähna koostas ja allkirjastas A. K arvestustoimiku põhjal täiesti salajase koondõiendi, mille alusel 14.03.1949 koostatud RJM kokkuvõttes määrati A K väljasaatmisele ja küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni, kus teda hoiti sundasumisel
  6. aastani A K suri * Kärdlas . 7) tuvastas Rootsi emigreerunud „tegutseva natsionalisti“ J L „nõukogudevastase tegevuse“ RJM agentuurmaterjali alusel, mille kohta koostas ja allkirjastas täiesti salajase memorandumi Samuti tuvastas J. L abikaasa L L *. ja laste H L, *, K L, * ja L L *, isikud, nende elukoha Kõrgessaare vallas * külas, pere sotsiaal-varandusliku seisundi ja väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise, mille kohta koostas kaks täiesti salajast õiendit, millised õiendid allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülem. Memorandumi ja õiendite tuvastusandmete järgi koostasid RJM Hiiumaa osakonna teised töötajad arvestustoimiku koondõiendi, mille alusel 13.03.1949 koostatud RJM kokkuvõttes määrati need isikud väljasaatmisele, L L ja L L küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni. H ja K L ei olnud väljasaatmise hetkel kodus kuid küüditati hiljem. Kõik pereliikmed on surnud. 8) tuvastas Rootsi põgenenud „natsionalist-illegaali“ O M pereliikmed isa A M * ja õe P M *, nende elukoha Emmaste vallas Metsapere külas, sotsiaal-majandusliku seisu ja väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise, mille kohta koostas kaks täiesti salajast õiendit (ühel märge „täitja Pähna“), mille allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülem. J. Pähna koostas ja allkirjastas tuvastusandmete alusel täiesti salajase arvestustoimiku koondõiendi, mille alusel koostas RJM keskaparaat 16.03.1949 RJM kokkuvõtte, millega need isikud määrati väljasaatmisele ja küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni. A M suri sundasumisel *. P M hoiti sundasumisel
  7. aastani ja ta suri * Tallinnas. 9) tuvastas Rootsi põgenenud „tegutseva natsionalist-illegaali“ A M tütre H M * isiku, tema elukoha Emmaste vallas * külas, sotsiaal-majandusliku olukorra ning teiste sugulaste ja väljasaatmist 3 Ärakiri 1-10-4139 välistavate asjaolude puudumise, mille kohta koostas kaks täiesti salajast õiendit. Õiendid allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülem. J. Pähna koostas ja allkirjastas tuvastusandmete alusel täiesti salajase arvestustoimiku koondõiendi A. M „nõukogudevastase tegevuse“ ja tütar H Mtuvastamise kohta . J. Pähna allkirjastatud koondõiendi alusel koostas RJM keskaparaat 13.03.1949 RJM kokkuvõtte, millega H M määrati väljasaatmisele ja küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni, kus teda hoiti sundasumisel
  8. aastani. 10) tuvastas „süüdimõistetud natsionalist“ P P pereliikmed – abikaasa M P *, tütar V T *, pojapoeg O T *, ema L T *, naise õe L T *ja tema poja P T *, nende elukoha Käina vallas * külas ja nende sotsiaal-varandusliku seisu, mille kohta koostas täiesti salajase õiendi (õiendil märge „täitja Pähna“), millise allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülem, õiendi tuvastusandmete järgi koostasid RJM Hiiumaa osakonna teised töötajad arvestustoimiku koondõiendi, mille alusel 08.03.1949 koostatud RJM kokkuvõttes määrati need isikud väljasaatmisele ja küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni. Sundasumisel surid L T *. aastal ja M P * aastal , teisi hoiti sundasumisel
  9. aastani (kd 3 l 25-28). L T suri * Kärdlas, P T suri *Käina vallas. V ja O T edasise saatuse kohta puuduvad andmed. 11) tuvastas Rootsi põgenenud „natsionalist-illegaali“ A P´i pereliikmed – isa J P´i * ja ema A P´i *, nende elukoha Kärdla linnas *, sotsiaal-varandusliku seisu ja nende väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise, mille kohta koostas kaks täiesti salajast õiendit (õienditel märge „täitis Pähna“), millise õiendi allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülem, koostas nimetatud õiendi alusel ja allkirjastas tuvastusandmete alusel täiesti salajase arvestustoimiku koondõiendi. J. Pähna allkirjastatud koondõiendi alusel koostas RJM keskaparaat 16.03.1949 RJM kokkuvõtte, millega need isikud määrati väljasaatmisele ja küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni. J P suri sundasumisel. A P hoiti sundasumisel
  10. aastani ja ta suri * Emmaste vallas. 12) tuvastas „kulak“ L R * isiku -, tema elukoha Kõrgessaare vallas * külas, varandusliku seisundi ning teiste pereliikmete ja väljasaatmist välistavad asjaolude puudumise, millise tegevuse kohta koostas ja allkirjastas raporti , mille alusel koostasid RJM Hiiumaa osakonna teised töötajad arvestustoimiku koondõiendi, mille alusel 14.03.1949 koostatud RJM kokkuvõttes määrati L R väljasaatmisele ja küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni, kus teda hoiti sundasumisel
  11. aastani . L R suri 1* Hiiumaal . 13)tuvastas end varjava „natsionalist-illegaali“ J T pereliikmed – abikaasa M T* ning lapsed E T *, A T * ja H T *, nende elukoha Käina vallas * külas, majapidamise majandusliku seisundi ja väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise millise tegevuse kohta koostas ja allkirjastas raporti, mille alusel RJM Hiiumaa osakonna teised töötajad koostasid raportis esitatud tuvastusandmete järgi arvestustoimiku koondõiendi, mille alusel 26.02.1949 koostatud RJM kokkuvõttes määrati need isikud väljasaatmisele Kuna. H T õppis väljasaatmise ajal Haapsalus koolis, jäi ta küüditamata, teised pereliikmed küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni, kus neid hoiti sundasumisel
  12. aastani . M T suri * Kohtla-Järvel ja H T suri * Tallinnas . E Tsuri * Tallinnas. 14) tuvastas end varjava „natsionalist-illegaali“ A Ä pereliikmed – ema A Ä *, ema õe M Ä * ja ema venna M Ä *, nende elukoha Käina vallas * külas, majapidamise majandusliku seisundi ning teiste sugulaste ja väljasaatmist välistavate asjaolude puudumise, millise tegevuse kohta koostas ja allkirjastas raporti , mille allkirjastas RJM Hiiumaa osakonna ülem ja mille alusel RJM Hiiumaa osakonna teised töötajad koostasid arvestustoimiku koondõiendi, mille alusel 04.03.1949 koostatud RJM kokkuvõttes määrati need isikud väljasaatmisele ja küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni. M Ä suri sundasumisel * , teisi hoiti sundasumisel
  13. aastani M Ä suri * Emmaste vallas, A Ä saatuse kohta puuduvad andmed, kuid kõrge ea tõttu võib arvata, et isik on surnud. Seega osales Jaan Pähna küüditamise ettevalmistamise käigus 14 perekonnast 46 isiku tuvastamisel nende väljasaatmise ja ümberasustamise eesmärgil. 4 Ärakiri 1-10-4139 Samuti tema, töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna, osales deporteerimisoperatsiooni „Priboi“ käigus
  14. märtsil 1949.a. operatiivgrupi juhina J V’u perekonna väljasaatmisel okupeeritud Eesti Vabariigist. Eesmärgiga tabada „natsionalisti pereliikmeteks“ tunnistatud G M, N V, M S (nüüd K) ja M V (nüüd V) nende elukohas Hiiumaal Kõrgessaare vallas * külas * talus ning toimetada nad küüditatavate kogunemispunktiks määratud Lehtma sadamasse, läks koos H M, P T’i ja eeluurimisega tuvastamata sõjaväelastega perekond V’u elukohta, kus teatas viimastele, et nad kuuluvad väljasaatmisele. Samal päeval täitis tema „natsionalisti pereliikmeteks“ tunnistatud ja küüditamisele kuuluvate pereliikmete kohta küsitluslehe, mis sisaldas andmeid parteisse kuuluvuse, autasude omamise, Isamaasõjast ja Nõukogude Armee teenistusest osavõtu kohta, pereliikmete represseerituse kohta, sakslaste kasuks teenimise kohta ja perekonna koosseisu kohta, kinnitas küsitluslehe oma allkirjaga, seejärel konvoeeris koos sõjaväelastega koos teiste küüditatavatega N V’u, M K ja M V väljasaadetavate kogunemispunkti Lehtma sadamasse, kus andis nimetatud isikud väljasaatmise eesmärgil üle kuriteo teistele osalistele. Kuna G M’l oli esitada poja Punaarmees hukkumise kohta dokument, vabastas Jaan Pähna väljasaadetava G M enne väljasaadetavate kogunemispunkti konvoeerimist; samuti tema, töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna, osales deporteerimisoperatsiooni „Priboi“ käigus
  15. märtsil 1949.a. operatiivgrupi juhina Rootsi emigreerunud „natsionalist“ J R’i perekonna väljasaatmisel okupeeritud Eesti Vabariigist. Eesmärgiga tabada „natsionalisti pereliikmeks“ tunnistatud S R’ tema elukohas Hiiumaal, Kõrgessaare vallas * külas ning toimetada pereliige küüditatavate kogunemispunktiks määratud Lehtma sadamasse, läks koos H M, P T’i ja eeluurimisega tuvastamata sõjaväelastega S R’i elukohta, kus teatas viimasele, et ta kuulub väljasaatmisele. Samal päeval täitis tema „natsionalisti pereliikmeteks“ tunnistatud ja küüditamisele kuuluva pereliikme kohta küsitluslehe, mis sisaldas andmeid parteisse kuuluvuse, autasude omamise, Isamaasõjast ja Nõukogude Armee teenistusest osavõtu kohta, pereliikme represseerituse kohta, sakslaste kasuks teenimise kohta ja perekonna koosseisu kohta, kinnitas küsitluslehe oma allkirjaga, seejärel konvoeeris koos sõjaväelastega S R’i koos teiste küüditatavatega väljasaadetavate kogunemispunkti Lehtma sadamasse, kus andis nimetatud isikud väljasaatmise eesmärgil üle kuriteo teistele osalistele; samuti tema, töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna, osales deporteerimisoperatsiooni „Priboi“ käigus
  16. märtsil 1949.a. operatiivgrupi juhina Rootsi emigreerunud „natsionalist“ J L perekonna väljasaatmisel okupeeritud Eesti Vabariigist. Eesmärgiga tabada „natsionalisti pereliikmeks“ tunnistatud L L, L L, K L ja H L nende elukohas Hiiumaal Kõrgessaare vallas * külas * talus ning toimetada pereliikmed küüditatavate kogunemispunktiks määratud Lehtma sadamasse, läks koos H M, P T’i ja eeluurimisega tuvastamata sõjaväelastega perekond L elukohta, kus teatas kodus viibinud L L ja L L, et nad kuuluvad väljasaatmisele. Samal päeval täitis tema „natsionalisti pereliikmeteks“ tunnistatud ja küüditamisele kuuluvate pereliikmete kohta küsitluslehe, mis sisaldas andmeid parteisse kuuluvuse, autasude omamise, Isamaasõjast ja Nõukogude Armee teenistusest osavõtu kohta, pereliikmete represseerituse kohta, sakslaste kasuks teenimise kohta ja perekonna koosseisu kohta, kinnitas küsitluslehe oma allkirjaga, seejärel konvoeeris L L ja L L koos teiste küüditatavatega väljasaadetavate kogunemispunkti Lehtma sadamasse, kus andis nimetatud isikud väljasaatmise eesmärgil üle kuriteo teistele osalistele, K L ja H L ei viibinud väljasaatmise ajal kodus ja jäid Jaan Pähna poolt kogunemispunkti toimetamata; samuti tema, töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna, osales deporteerimisoperatsiooni „Priboi“ käigus
  17. märtsil 1949.a. operatiivgrupi juhina süüdimõistetud 5 Ärakiri 1-10-4139 „bandiidikäsilase“ E V ema A V väljasaatmisel okupeeritud Eesti Vabariigist. Eesmärgiga tabada süüdimõistetud „bandiidikäsilase“ perekonnaliikmeks tunnistatud A V tema elukohas Hiiumaal Kõrgessaare vallas * külas ning toimetada pereliige küüditatavate kogunemispunktiks määratud Lehtma sadamasse, läks koos H M, P T’i ja eeluurimisega tuvastamata sõjaväelastega perekond V elukohta, kus teatas A V, et ta kuulub väljasaatmisele. Samal päeval täitis tema süüdimõistetud „bandiidikäsilase“ pereliikmeks tunnistatud ja küüditamisele kuuluva pereliikme kohta küsitluslehe, mis sisaldas andmeid parteisse kuuluvuse, autasude omamise, Isamaasõjast ja Nõukogude Armee teenistusest osavõtu kohta, pereliikmete represseerituse kohta, sakslaste kasuks teenimise kohta ja perekonna koosseisu kohta, kinnitas küsitluslehe oma allkirjaga, misjärel konvoeeriti A V koos teiste küüditatavatega väljasaadetavate kogunemispunkti Lehtma sadamasse, samuti tema, töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna, osales deporteerimisoperatsiooni „Priboi“ käigus
  18. märtsil 1949.a. operatiivgrupi juhina süüdimõistetud „natsionalisti“ ja „Erna“ grupi liikme A P vanemate - ema J P ja isa – A P -, väljasaatmisel okupeeritud Eesti Vabariigist. Eesmärgiga tabada süüdimõistetud „natsionalisti“ perekonnaliikmeks tunnistatud J ja A P nende elukohas Hiiumaal Kõrgessaare vallas * külas ning toimetada pereliikmed küüditatavate kogunemispunktiks määratud Lehtma sadamasse, läks koos H M, P T’i ja eeluurimisega tuvastamata sõjaväelastega perekond P elukohta, kus teatas pereliikmetele, et nad kuuluvad väljasaatmisele. Samal päeval täitis tema süüdimõistetud „natsionalisti“ pereliikmeteks tunnistatud ja küüditamisele kuuluvate pereliikmete kohta küsitluslehe, mis sisaldas andmeid parteisse kuuluvuse, autasude omamise, Isamaasõjast ja Nõukogude Armee teenistusest osavõtu kohta, pereliikmete represseerituse kohta, sakslaste kasuks teenimise kohta ja perekonna koosseisu kohta, kinnitas küsitluslehe oma allkirjaga, misjärel konvoeeriti A P ja J P koos teiste küüditatavatega väljasaadetavate kogunemispunkti Lehtma sadamasse. Eelpool nimetatud isikud määrati okupatsioonivõimu poolt küüditamisele nende grupikuuluvuse tõttu. Okupatsioonivõim määras kuriteo ettevalmistamise käigus kindlaks „kulakute“ ja „natsionalistide“ grupid sotsiaalsete tunnuste alusel. Asjaolu, et sotsiaalse päritolu alusel määrati kuriteo ohvriteks terved perekonnad, näitab, et tsiviilisikute ümberasustamise eesmärk oli elimineerida terveid inimgruppe, mitte üksikuid isikuid, kelle puhul on tuvastatud nende mistahes personaalne süü või ohtlikkus. Grupi liikmete tahtliku transportimise ja ümberasustamisega Siberisse teadaolevalt eluaegsele sundasumisele asetati grupp tahtlikult elamistingimustesse, mis põhjustas grupi täieliku või osalise hävimise ohu. Grupi liikmed olid oma loomulikust sotsiaalsest ja majanduslikust elukeskkonnast isoleeritud, neile ei tagatud ega kavatsetudki tagada vajalikus ulatuses peavarju, toitlustust ja arstiabi ning nad allutati sunnitööle. Seega tema, osaledes Hiiumaal 14 perekonnast 46 tsiviilisiku eluaegsele sundasumisele väljasaatmise operatsiooni ettevalmistamisel ja 6 isiku suhtes väljasaatmise otsuse täideviimisel, millise tegevusega tahtlikult asetati sotsiaalse grupi liikmed elamistingimustesse, mis põhjustasid grupi täieliku või osalise hävimise ohu, pani toime genotsiidi, s.o KarS § 90 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, töötades ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakonna operatiivvolinikuna, tegi 1949.a. veebruaris-märtsis põliselanike väljasaatmisoperatsiooni „Priboi“ ettevalmistamise käigus kindlaks okupeeritud Eesti Vabariigist NSV Liidu territooriumile deporteerimisele kuuluvate Hiiumaa Kõrgessaare, Pühalepa, Emmaste, Käina valdades ja Kärdla linnas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi andmetel „kulakuteks“, „natsionalistideks“ ja „bandiidiabilisteks“ tunnistatud 14 isiku perekondade liikmed koos nende asukohaga, samuti kogus andmeid, mis kinnitasid nimetatud perekondade liikmete mitteteenimist Nõukogude armees või partisanisalkades ning Nõukogude riiklike autasude mitteomamist, mis oli aluseks väljasaatmisotsuse koostamisele ja samas koostas ja kinnitas oma allkirjaga vastavasisulised salajased õiendid 14 perekonna 46 liikme 6 Ärakiri 1-10-4139 (tsiviilelaniku) kohta nende väljasaatmise ja ümberasustamise eesmärgil, mille alusel RJM Hiiumaa osakonna teised töötajad koostasid arvestustoimiku koondõiendi, koondõiendi alusel koostatud RJM kokkuvõttes määrati need isikud väljasaatmisele ja küüditati Novosibirski oblasti Tatarski rajooni, samuti tema, osales
  19. märtsil 1949.a. operatiivgrupi juhina Hiiumaalt kodudest 6 tsiviilelaniku kinnivõtmisel ja toimetamisel relvastatud valve all Lehtma sadamasse, kust väljasaadetavad 26.03.1949.a. hommikul kell 7 väljunud laevaga „Sõmeri“ toimetati Hiiumaalt Paldiski sadamasse ja sealt edasi küüditatavate transpordiks spetsiaalselt kohandatud kaubavagunites eluaegsele sundasumisele selleks eelnevalt määratud Novosibirski oblasti Tatarski rajooni. Seega osales Jaan Pähna 46 tsiviilelaniku ümberasustamise ettevalmistamises ja 6 tsiviilelaniku ümberasustamises Eesti Vabariigi territooriumilt okupeeriva NSV Liidu kaugetesse piirkondadesse Siberis. Seega tema, okupeeritud territooriumilt tsiviilelanike ümberasustamise ja neilt vabaduse ebaseadusliku võtmisega, pani toime KarS § 97 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusakt koostati ja saadeti Pärnu Maakohtuse 31.03.2010.a. Jaan Pähnaa on sündinud 03.märtsil 1924.a ning on käesoleval ajal seega 87-aastane. Kuna juba kriminaalasja kohtueelse menetluse ajal tekkisid küsimused Jaan Pähna tervislikust seisundist ja tema võimest osaleda kriminaalasja kohtulikul arutamisel, teostati kriminaalasjas süüdistatava tervisliku seisundi kontrollimiseks kohtuarstlikud ekspertiisid. Esimene kohtuarstliku ekspertiisi akt koostati 19.01.2004.a ning selles andsid eksperdid arvamuse, et Jaan Pähna tervislik seisund ei takista tal osaleda uurimistoimingutel ja kohtuprotsessil ning vastutust kanda. Kuid arvestades J.Pähna kõrget iga, võiks ekspertide arvates uurimistoimingute kestus olla ajaliselt piiratud. Kriminaalasjas teostati ka teine kohtuarstlik ekspertiis ning 19.11.2009.a valminud isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi akti kohaselt ei ole Jaan Pähna oma tervisliku seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil ja viibima kinnipidamisasutuses. Eksperdid tuvastasid, et Jaan Pähna on voodihaige, ei kontrolli põit, orienteerub raskustega ajas ja situatsioonis, lühi-ja pikaajaline mälu puudub, esineb motoorne afaasia (ajukahjustusest põhjustatud kõnelemisvõimetus) ja neelamistakistus. Kriminaalasja ei ole

§ 269

lg 1 kohaselt võimalik arutada süüdistatava osavõtuta ning käesoleval ajal ei esine ka § 269 lg 2 märgitud aluseid, mis võimaldaksid kriminaalasja arutada erandlikult süüdistatava osavõtuta. Alates 01.09.2011.a kehtib

§ 199

lg 1 p 6, mille kohaselt on võimalik kriminaalmenetlust lõpetada, kui süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Antud juhul ongi tegemist situatsiooniga, kus kriminaalasja ei ole võimalik kohtus arutada süüdistatava parandamatult haigestumise tõttu ning kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 199

lg 1 p 6, § 274 lg 1, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult lõpetada kriminaalasjas menetlus Jaan Pähna suhtes isiku parandamatult haigestumise tõttu. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetas prokuröri taotlust ja leidis, et kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele. Arvestades, et Jaan Pähna suhtes on teostatud tänaseks kokku kolm kohtuarstlikku ekspertiisi, nii 19.01.2004.a. Isiku kohtuarstlik komisjoniekspertiis - I kd. tl 95 - 98, 16.03.2004.a. - Ambul. kohtupsühhiaatriaekspertiis - I kd. tl 82-83 kui 19.01.2009.a. - isiku ekspertiisiakt nr 2. mille kohaselt ei ole Jaan Pähna oma tervisliku seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil ja viibima kinnipidamisasutuses; 29.11.2010.a. toimunud eelistungile järgnenud 01.12.2010.a. kohtumäärusega jättis kohus Jaan Pähna tema tervise tõttu kohtu alla andmata ning olukord Jaan Pähna tervisesse puutuvalt ei ole tänaseks 7 Ärakiri 1-10-4139 muutunud, olles jätkuvalt selline, mis ei võimalda täita

§ 269

lg 1st tulenevat süüdistatava istungikohustuslikkuse nõuet, kui ei esine

§ 269

lg 2 märgitud erandeid, millede esinemise puhul oleks lubatud asja arutada ilma süüdistatava osavõtuta; Alates 01.09.2011 on kehtivat kriminaalmenetlust välistavate asjaolude loetelu KarS § 199 lg 1 täiendatud p'ga 6, mille kohaselt on kriminaalmenetlus välistatud, kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ninu ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Märgitud asjaolu ilmnemisel kriminaalasja kohtuliku arutamise staadiumis rakendub

§ 274lg 1 alates 01.09.2011.a.

kehtivas redaktsioonis, mis kohustab kohut lõpetama kriminaalmenetluse määrusega. Kohtu seisukoht

§ 199

lg 1 p 6 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma.

§ 199

lg 3 p 3 kohaselt kriminaalmenetlust jätkatakse, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb süüdistatav või tema esindaja. Ka kaitsja taotles kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamist, J.Pähna`lt seoses tema tervisliku seisundiga nõusolekut ei ole võimalik küsida.

§ 262

p 3 kohaselt eelistungil võib kohtunik teha määruse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 199lg 1 p 2-6 loetletud juhtudel.

Tl 186 I kd on perearst M.P hinnang J.Pähna tervisliku seisundi kohta 09.11.2009. Tl 187-189 I kd on J.Pähna ekspertiisiakt nr 2 19.11.2009, kus on arvestatud ka perearsti hinnanguga. Ekspert on jõudnud arvamusele, et Jaan Pähna ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline osalema kohtuistungil ja viibima kinnipidamisasutuses. Tl 36 IV kd on perearsti tõend 14.02.2011 selle kohta, et J.Pähna tervislikus seisundis võrreldes 19.11.2009 pole olulisis muutusi toimunud. Kohtu eelistungil esitas prokurör perearsti teate, et võrreldes 14.02.2011 läbivaatusega pole tervislikus seisundis toimunud olulisi muutusi. Lähtudes eelkirjeldatud tõenditest, leiab kohus, et Jaan Pähna tervislik seisund on alates 2009.aastast selline, et ta ei ole võimeline kohtuistungil osalema ega karistust kandma. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ja Jaan Pähna suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Tsiviilhagi puudub Asitõendid puuduvad. Menetluskulud - kriminaalasjas esinevad kriminaalmenetluse kulud: - kaitsjatele makstud tasu J.Pähna kaitsmise eest: 5500 krooni s.o 351,51 eurot advokaadile V.Tänav /tl 72 I kd/, kaitsjale R.Roosmaa makstud tasu ja kulud 548,36 eurot /tl 33-35 IV kd/ ja 133,40 eurot, kokku kaitsjatasud 1033,27 eurot mis on kriminaalmenetluse kulu

§ 175

lg 1 p 4 alusel; - toimikust koopiate tegemise kulu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt

§ 175

lg 1 p 5 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see 7 krooni s.o 0,45 eurot /tl 191 I kd/; Ekspertiiside tasud, mis on kriminaalmenetluse kulu

§ 175

lg 1 p 3 alusel: - ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu (akt nr 22/04 16.03.2004) 2244 krooni s.o 143,42 eurot /tl84-86 I kd/; - J.Pähna kohtuarstliku komisjoniekspertiisi (akt nr 3 19.01.2004) tasu 5000 krooni s.o 319,56 eurot /tl 99/; -isiku ekspertiisi tasu (akt nr 2 02.03.2009) 9500 krooni s.o. 607,16 eurot. Kokku ekspertiiside tasud 1070 eurot 14 senti.

§ 183kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik.

8 Ärakiri 1-10-4139 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.