1-09-7684/45

1-09-7684 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7684 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kristo Kuga määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Kristo Kuga määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 19.03.2012 määrusega jäeti Kristo Kuga talle Harju Maakohtu 20.10.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K. Kuga on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.10.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi suures koguses psühhotroopse aine ebaseaduslikus valmistamises ja valdamises. Karistuse kandmise aja algus on 09.01.2009 ja lõpp 09.09.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 19.02.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri seisukohad ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leidis, et K. Kuga ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Maakohus märkis, et isiku ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. K. Kuga on esimese astme rahvatervisevastase kuriteo pannud toime katseajal, mis maakohtu hinnangul näitab tema vähest võimekust katseaja jooksul resotsialiseerumiseks. Maakohus märkis, et kehtiv distsiplinaarkaristus iseloomustab K. Kugat kui õiguskuulekuse suhtes ebakindlat isikut. Individuaalse täitmiskava alusel on K. Kugal pooleli XXX omandamine ning kool on võimalik lõpetada enne karistuse lõpptähtaja saabumist
6. aastal. Veel märkis maakohus, et K. Kuga vabanemisjärgne elukoht vanemate üüritavas elukohas on ebakindel, kuivõrd puudub korteriomaniku kirjalik nõusolek. Seega ei saa K. Kugat maakohtu arvates ennetähtaegselt vabastada, arvestades toimepandud kuriteo raskust ja tema käitumist varasema karistuse jooksul. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Kuga, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. K. Kuga märgib, et tema vanemad on esitanud garantiikirja selle kohta, et on nõus teda pärast vabanemist enda juurde elama võtma. K. Kuga on kõnealuses elupaigas elanud ka varem ja selle omanikuga pole probleeme tekkinud. Lisaks on ka K. Kuga õde avaldanud, et on nõus vajaduse korral teda enda juurde elama võtma, mille kohta on samuti esitatud garantiikiri. Seoses XXX omandamisega XXXX märgib K. Kuga, et on eeskujulik õpilane ning XXX omandamine on olnud vangistuses viibides tema prioriteet. See eesmärk ei kaota oma tähtsust ka pärast vabanemist, kuna K. Kuga soovib astuda ülikooli. Pärast vabanemist on K. Kugal võimalik õpinguid jätkata XXX. Samuti on K. Kugal olemas garanteeritud töökoht oma õe ettevõttes XXX . Õega on kokku lepitud, et töögraafik saab olema paindlik ja töölkäimine ei takista XXX lõpetamist. Seoses kehtiva distsiplinaarkaristusega märgib K. Kuga, et tegemist ei olnud sihiliku rikkumisega, vaid see oli tingitud inimlikest asjaoludest. Kogu K. Kuga vanglas veedetud aja jooksul on see olnud ainuke sisekorra rikkumine. See näitab, et üldiselt suhtub K. Kuga vanglas kehtestatud korda kuulekalt. Antud hetkel kannab K. Kuga karistust Viru Vangla avavangla osakonnas, mis näitab, et ka Viru Vangla peab teda distsiplineerituks ja vangla korda austavaks kinnipeetavaks. K. Kuga märgib, et tema poolt kuritegude sooritamist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine ning oma osa on olnud nooruse uljusel. Varasemate vangistuste jooksul ei astunud K. Kuga samme oma tuleviku muutmiseks. Käesoleva vangistuse jooksul on tal olnud aega oma varasemat elukäiku analüüsida ning ta on jõudnud järeldusele, et tema probleemide peamisteks põhjusteks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja madal haridustase. Vangistuses viibimise ajal on K. Kuga tegelenud nende likvideerimisega. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi XXX ning asunud omandama XXX. K. Kuga leiab, et XXX omandamine on laiendanud tema silmaringi ja muutnud tugevalt arusaamu ühiskonnast ning selle toimimisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole K. Kuga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on 2 süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
9. Ringkonnakohus möönab, et K. Kuga käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – K. Kugal on olemas garanteeritud töökoht, vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi XXX ning asunud omandama XXX. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et K. Kuga vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
10. Ringkonnakohus leiab, et K. Kuga varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 4.
11. K. Kugat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat vangistust kannab K. Kuga esimese astme rahvatervisevastase kuriteo, s.o suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku valmistamise ja valdamise eest. Nimetatud teo pani K. Kuga toime ajal, mil tema suhtes kohaldati katseaega ning ta oli allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Varasemalt on K. Kugat karistatud valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning lisaks korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ei ole avaldanud K. Kugale vajalikku preventiivset mõju ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole, pigem vastupidi – tema poolt toime pandud kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse, et K. Kuga viimase kuriteo, s.o narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise puhul on tegemist kuriteoliigiga, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. 4.
12. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on K. Kuga kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi ja psühhotroopsete ainete tarvitamine. Kuigi ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi XXX, puudub ringkonnakohtul veendumus, et kinnipeetav ei jätka vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis võib kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et K. Kugale on iseloomustuse kohaselt olnud omane impulsiivne ja mõtlematu tegutsemine, arvestamata oma käitumise tagajärgedega. 4.
13. Veel tuleneb vangla poolt süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest, et K. Kuga kuritegudele on olnud omane majandusliku kasu saamise eesmärk. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul oluline arvesse võtta K. Kuga vabanemisjärgset majanduslikku olukorda. Kohtule esitatud materjalidest ning määruskaebusest nähtub, et K. Kugal on ennetähtaegse vabanemise korral võimalik asuda tööle tema õele kuuluvasse firmasse XXX , kus tema igakuine netosissetulek oleks XXX eurot. Samas on K. Kugal tasumata rahalisi nõudeid XXX euro ulatuses. Eeltoodud asjaoludel eksisteerib ringkonnakohtu hinnangul endiselt oht, et K. Kuga võib parema äraelamise võimaldamiseks ning majandusliku kasu saamiseks panna toime kuritegusid.
14. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada K. Kuga suhtes erandlikku meedet, s.o teda 3 ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Kinnipeetaval on jäänud vangistust kanda veel üle aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg. K. Kugal tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma käitumisega vangistuses näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises on pöördumatud.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas