1-10-14860/85

1-10-14860 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-14860 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kristjan Grünvald’i ja tema kaitsja advokaat Irina Gromtsev’i määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Kristjan Grünvaldi ja tema kaitsja advokaat Irina Gromtsevi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), advokaat Irina Gromtsevile tema poolt Kristjan Grünvaldile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kristjan Grünvaldilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
7. Kristjan Grünvaldil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Kristjan Grünvald 1-10-14860 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 23.03.2012 määrusega jäeti Kristjan Grünvald talle Tartu Maakohtu 17.08.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. K. Grünvald on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 121 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 3 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.05.2010 ja lõpeb 25.10.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 11.02.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leidis, et K. Grünvald tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab ta teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varguse, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, omavoli ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. K. Grünvald on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani ta toime uued kuriteod. K. Grünvaldi on varem vabastatud ennetähtaegselt vanglast. Katseaeg möödus positiivselt, kuid pärast katseaja möödumist pani ta toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab K. Grünvald karistust katseajal toime pandud narkokuriteo ja isikuvastase kuriteo eest. Lisaks on K. Grünvaldi väärteokorras karistatud seitsmel korral. Eeltoodust järeldas maakohus, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole K. Grünvaldi puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see maakohtu arvates, et võimaluse tekkimisel eirab K. Grünvald jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt. Maakohus tuvastas, et K. Grünvaldil on olemas elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastav elukoht. Vabanemisel puudub K. Grünvaldil kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isiku madal haridustase (XXX), eriala puudumine ning vähene töökogemus raskendavad töö leidmist ja suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema ja isa on nõus K. Grünvaldi kuni töökoha leidmiseni majanduslikult toetama. Arvestades K. Grünvaldi poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi ning tema käitumist kriminaalhoolduse all olles asus maakohus seisukohale, et K. Grünvaldi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub maakohtu arvates üle tema võimalused vabaduses. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine ja lähedaste toetus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud teda uut kuritegu toime panemast. Veel märkis maakohus, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.10.
11. Seega on tal jäänud kanda veel üle 1,5 aasta vangistust, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks maakohtu arvates kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. 2 Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada K. Grünvald karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud piisavalt arvestamata kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolusid, sh süüdimõistetu õiguspärase käitumise vanglas. Kaitsja märgib, et K. Grünvald on varem
12. aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast ning katseaeg möödus positiivselt. Seega on kaitsja arvates alus uskuda, et vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ei hakka K. Grünvald rikkuma seadust ega pane toime uusi kuritegusid. Kaitsja leiab, et vabastades K. Grünvaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, aitab see teda uuesti sotsialiseerida ühiskonda ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanemisest, samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. K. Grünvaldi tähtaegsel vabanemisel puudub alus teostada kontrolli tema tegevuse või tegevusetuse üle. K. Grünvaldil on olemas elukoht, kuhu vabanemisel siirduda. Elukoht vastab kõikidele tingimustele elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning on heas korras. K. Grünvaldi ema, isa ja õde on andnud oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. K. Grünvaldil on toetav sotsiaalne võrgustik, kellega ta on suhelnud ka vangistuse ajal. Tal on olemas töökogemus. Tema vanemad on nõus teda kuni töökoha leidmiseni majanduslikult toetama. Kaitsja märgib, et K. Grünvaldil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis annab samuti aluse veendumuseks, et tema käitumises ja ellusuhtumises on näha mõningaid muudatusi paremuse poole. K. Grünvald on motiveeritud seaduskuulekale käitumisele. Kaitsja lisab, et kuna K. Grünvaldi individuaalne täitmiskava kinnitati alles 13.01.2012, siis ei ole kinnipeetav selles kinnitatud tegevusi (sh sotsiaalprogramme) läbinud. Samas on K. Grünvald avaldanud soovi läbida sotsiaalprogramme. Kaitsja leiab, et sotsiaalprogrammide läbimine on võimalik ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel katseaja jooksul, mis vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kaitsja lisab, et K. Grünvaldi suhtes puudub uute kuritegude toimepanemise oht ja risk seoses alkoholi tarbimisega. On olemas uute kuritegude toimepanemise risk seoses narkootikumide tarvitamisega, kuid seda riski on võimalik vähendada, osaledes sõltuvust käsitlevates sotsiaalprogrammides. K. Grünvald on temale mõistetud vangistusest suurema osa ära kandnud. Ta on alles 22aastane. Kuriteod ja väärteod on tema poolt toime pandud alaealisena või ajavahemikul, kui ta alles astus teadvustatud täiskasvanuellu. Arvestades tema elukogemuste vähesust, võib kaitsja arvates anda K. Grünvaldile veel ühe võimaluse tõestada, et ta on teadvustanud oma varasemaid vigu ning on võimeline elama seaduskuulekalt. Kaitsja märgib, et ka prokurör ja Viru Vangla toetavad K. Grünvaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu K. Grünvald esitas ka ise määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. K. Grünvald leiab, et teda tuleks vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, et tema käitumise üle oleks võimalik teostada kontrolli ning kriminaalhoolduse erinevate sotsiaalprogrammide abil aidata tal saada taas täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks. Ta lisab, et kontrollnõuete rikkumise korral on võimalik kandmata karistuse osa täitmisele pöörata. Viitega
13. aastale, mil K. Grünvald vabastati vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, leiab kinnipeetav, et katseaeg täidab tema puhul oma eesmärki. Seega on ka käesoleval juhul alust eeldada, et katseaeg mööduks edukalt. Seoses individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammide mitteläbimisega märgib K. Grünvald, et ta on soovinud neid läbida, kuid vangla ei ole seda talle võimaldanud. Määruses märgitut, mille kohaselt tarvitas K. Grünvald enne vangistust amfetamiini, peab 3 K. Grünvald alusetuks laimuks, kuna ta on vaid korra seda proovinud ning mõistis, et see ei too endaga kaasa midagi head. K. Grünvald lisab, et vangla, kriminaalhooldaja ning prokurör toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohus seadis süüdimõistetu arvates nimetatud asutuste usaldusväärsuse ning kompetentsi kahtluse alla ning otsustas ainuisikuliselt hetkeemotsiooni ajel. Veel leiab K. Grünvald, et maakohus ei ole arvesse võtnud, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Nimetatud asjaolu koostoimes sellega, et isikul on kindel elukoht, toetav sotsiaalvõrgustik ja garanteeritud töökoht näitavad ilmekalt, et on olemas alus ja põhjus vabastada isik ennetähtaegselt. K. Grünvald leiab, et ei saa olla nii, et kohtunik vastandab end teistele asjaosalistele – lubamatu on kompetentsete isikute kompetentsusega mittearvestamine. Seoses määruses esitatud väitega, et K. Grünvald ei ole soovinud vangistuses töötada, märgib süüdimõistetu, et kinnipeetava tööle määramine ja kindlustamine tööga on vangla otsene kohustus ning kõik kinnipeetava tegevused lähtuvad tema individuaalsest täitmiskavast. K. Grünvaldi täitmiskava ei näe ette tööle asumist ning vangla ei ole talle seda võimalust ka pakkunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole K. Grünvaldi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid.
16. Ringkonnakohus ei jaga K. Grünvaldi kaitsja seisukohta, mille kohaselt on maakohus süüdimõistetut tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata jättes keskendunud üksnes teda negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Maakohus on arvestanud ka määruskaebuses märgitud asjaoludega – K. Grünvaldil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus –, kuid põhjendatult leidnud, et üksnes need kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolude hindamise tulemusena tekkinud veendumus, et kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud ja isik ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellise veendumuse kujunemiseks ei piisa hüpoteetilisest võimalusest, et kinnipeetava käitumine vabaduses on edaspidi õiguskuulekas, kui seda ei toeta ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemise hetkel kohtule teadaolevad andmed. 3.
17. Ringkonnakohus leiab, et eelkõige tekitab K. Grünvaldi võimes jätkata vabaduses õiguskuulekat elu kahtlusi tema varasem elukäik. Nii nähtub karistusregistri väljavõttest, et K. Grünvaldi on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Esimesel korral karistati teda varguse ja ähvardamise eest tingimisi vangistusega, kuid K. Grünvald pani katseajal toime uued kuriteod – kehalise väärkohtlemise ja omavoli –, misjärel teda karistati reaalse vangistusega. Mõistetud liitkaristuse kandmiselt vabastati K. Grünvald ennetähtaegselt. Kuigi 4 katseaeg möödus edukalt, ei suutnud see K. Grünvaldi püsivalt õiguskuulekale teele suunata ning pärast katseaja möödumist pani ta taas toime uue kuriteo – joobes juhtimise, mille eest teda karistati tingimisi vangistusega. Sarnaselt varasemale tingimisi vangistusele pani K. Grünvald ka sel korral katseajal toime uue kuriteo – narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise grupi poolt. 3.
18. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ning kriminaalhooldusel viibimised ei ole suutnud suunata K. Grünvaldi õiguskuulekale teele ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda määruskaebustes esile toodud asjaolu, et kinnipeetavat on
19. aastal vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega ning kohaldatud katseaeg möödus edukalt, kuivõrd katseaja möödudes jätkas ta kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu hinnangul osutub kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimalikuks üksnes juhul, kui teda iseloomustavate andmete põhjal on alust uskuda, et ta ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid ja seda pikemas perspektiivis kui üksnes kohaldatava katseaja jooksul. K. Grünvaldi puhul ringkonnakohtul sellist arvamust ei kujunenud. Siinkohal võtab ringkonnakohus arvesse ka asjaolu, et viimati on K. Grünvaldi karistatud narkokuriteo sooritamise eest, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. 3.
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik K. Grünvaldi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada ka põhjusel, et kinnipeetav ei ole seni kantud karistusaja jooksul osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, mis maandaksid uue kuriteo toimepanemise riske. Määruskaebustest küll selgub, et see ei ole sõltunud K. Grünvaldist ning on tingitud asjaolust, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava kinnitati alles 13.01.
21. Nimetatud asjaolu aga ei muuda fakti, et kinnipeetav ei ole läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ega astunud samme riskitegurite maandamiseks. Seetõttu on alust arvata, et isik võib olla vabaduses jätkuvalt ohtlik. Ringkonnakohus märgib, et K. Grünvaldi karistusaja lõpuni on jäänud veel märkimisväärselt pikk aeg, s.o poolteist aastat, mille jooksul on tal võimalik alustada hariduse omandamist ning läbida sotsiaalprogramme, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske.
22. Seoses K. Grünvaldi etteheidetega, mille kohaselt on maakohus alusetult seadnud vangla, prokuröri ja kriminaalhooldaja kompetentsi kahtluse alla ja asunud ainuisikuliselt otsustama, peab ringkonnakohus vajalikuks viidata põhiseaduse §-le
23. Nimetatud sättest tulenevalt mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu. Seega ei ole kohus ka kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel seotud erinevate ametiisikute arvamustega, vaid kujundab oma siseveendumuse kinnipeetavat iseloomustavate andmete hindamise tulemusena.
24. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada K. Grünvaldi suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
25. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 5 Paavo Randma