1-12-2043/13

1-12-2043 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2043 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artur Volki (Volk) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artur Volki määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 20.03.2012 määrusega jäeti Artur Volk temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. A. Volk kannab karistust Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 06.02.2009 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi raskes narkokuriteos ning teda karistati 8-aastase vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg 11 kuud ja 9 päeva (28.02.2008 – 05.02.2009) arvati karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 aastat ja 21 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 06.02.2009 ja lõpp 26.02.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 26.02.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leidis, et A. Volk tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetu on varem karistamata isik. Käesoleval ajal kannab A. Volk 8-aastast vanglakaristust narkokuriteo eest. Helsingi II astme 06.02.2009 kohtuotsusest nähtub, et A. Volk on 15.11.2007 – 28.12.2007 vahendanud ebaseaduslikult kokku umbes 12,2 kilogrammi amfetamiini. Süüdimõistetu tegutses grupis koos teise isikuga, levitades narkootikume. Lisaks on A. Volki karistatud ühel korral väärteokorras NPALS-i alusel. Veel tegi maakohus kindlaks, et A. Volki on seitsmel korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kehtivad. Karistused on määratud enamuses keelatud esemete omamise eest, kuid ka tööst keeldumise ja selle eest, et ta tahtis vanglaametnikku lüüa. Positiivseks luges maakohus, et kinnipeetav omandab haridust XXX. Lisaks on toimunud vestlused inspektor-kontaktisikuga põhjus-tagajärg seoste mõistmiseks ning kriminaalhooldusametnik-sotsiaaltöötajaga narkootikumide käitlejatele mõeldud töölehtede täitmine. A. Volki vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemise korral A. Volkil kindel töökoht puudub, kuid tema vend on nõus teda toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Arvestades A. Volki poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid ning tema käitumist vangistuses, asus maakohus seisukohale, et A. Volki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. A. Volki käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Maakohus märkis, et soovides jätkata vabaduses seaduskuulekat elu, tuleb seda kinnipeetaval alustada esmalt vanglas. Maakohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu noorus, elukoha omamine ja lähedaste toetus venna näol. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud teda esimese astme narkokuritegu toime panemast. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 26.02.2016, ärakandmisele kuulub veel 3 aastat 11 kuud 6 päeva, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks maakohtu arvates kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seejuures ei saa maakohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et antud juhul on tegemist raskes grupilises narkokuriteos osalemisega, mis eeldab grupi liikmete sügavamat pühendumist kuritegelikule elule ja sidepidamist. Sellest lähtuvalt leidis maakohus, et süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise risk üsna suur. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Volk, kes palub vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kohustusega alluda elektroonilisele järelevalvele. Esmalt ei nõustu A. Volk määruse asjaoludes tooduga, mille kohaselt võib tema käitumist vabaduses hakata mõjutama isikuttõendava dokumendi puudumine. A. Volk on jaanuaris taotlenud uut ID-kaarti ning taotlemise käigus selgus, et passi ei olnud vangla laos. Lähiajal saab A. Volk kätte uue ID-kaardi. Veel märgib A. Volk, et tema arvamust maakohtus ei kuulatud. Ainuke küsimus tulenes prokurörilt ning puudutas passi kehtetust. A. Volk märgib, et teda karistas Soome kohus 8-aastase vangistusega. Oma karistusest pidi ta ära kandma 1/3, sest Soome seaduste järgi oli ta sel ajal alaealine. Seega oleks ta Soomes vabastatud 26.10.
6. A. Volk lisab, et on vanglas viibinud juba üle nelja aasta, millest ta on oma õppetunni saanud. Ta tunnistab ja kahetseb oma süüd ning lubab mitte kunagi enam seadust rikkuda. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Volki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud põhjalikult motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
8. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 2.
9. A. Volk kannab vanglakaristust suures koguses narkootilise aine, s.o umbes 12,2 kilogrammi amfetamiini ebaseadusliku vahendamise eest, mille kinnipeetav pani toime grupis. Ehkki A. Volk on varem kriminaalkorras karistamata, tuleb tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel ringkonnakohtu hinnangul arvesse võtta, et toimepandud rikkumise puhul on tegemist äärmiselt raske kuriteoga, millega A. Volk seadis ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Lisaks on A. Volki karistatud ühel korral väärteokorras narkootilise aine tarvitamise eest. 2.
10. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 2.
11. Ringkonnakohus leiab, et A. Volki puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo sooritanud isikut selleks esimese võimaluse avanemisel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Hinnates A. Volki käitumist karistuse kandmise ajal, ei tekkinud ringkonnakohtul veendumust, et kantud karistusaeg oleks oma eesmärgi täitnud ning kinnipeetav sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. Nii nähtub A. Volki iseloomustusest, et teda on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning karistused on kehtivad. Muuhulgas on A. Volki karistatud keelatud esemete omamise ning selle eest, et ta üritas lüüa vanglaametnikku. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et A. Volk ei ole jätkuvalt suuteline alluma kehtestatud korrale, mistõttu ei ole põhjendatud teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. A. Volki tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust on kohtul võimalik arutada ka edaspidi.
12. Seoses määruskaebuses esitatud selgitustega isikuttõendava dokumendi osas märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole käsitlenud isikuttõendava dokumendi puudumist A. Volki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist välistava asjaoluna. Vastupidi, määruse põhjendustes on maakohus märkinud, et isikul on kehtiv isikuttõendav dokument – Eesti Vabariigi pass – kehtivusega kuni 16.03.
13. Seega on A. Volki selgitused asjakohatud, kuivõrd need ei mõjutanud maakohtu otsustust. 3
14. Veel on A. Volk määruskaebuses väitnud, et tal ei võimaldatud kohtuistungil oma seisukohti esitada. Viru Maakohtu 20.03.2012 videokohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas maakohus A. Volkile tema õigusi KrMS § 35 ja § 34 järgi, sealhulgas õigust anda ütlusi. A. Volk kinnitas, et õigused olid talle arusaadavad. Lisaks võttis kohtuistungist osa süüdimõistetu kaitsja, kes esitas arvamuse A. Volki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A. Volki tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel ei ole rikutud menetluskorda ning puudub alus määruse tühistamiseks.
15. Alusetu on A. Volki arvamus, mille kohaselt tulnuks ta vangistusest vabastada juba 26.10.
16. Seejuures viitab A. Volk Soomes kehtivale regulatsioonile, mille kohaselt oleks ta vabastatud pärast 1/3 karistusaja ärakandmist. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt KrMS § 486 lg-st 1 juhindutakse välisriigis mõistetud, kuid Eestis täidetava karistuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel, sh kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel, Eestis kehtivatest regulatsioonidest (eeskätt KarS §-st 76). KarS §-s 76 sätestatu näol on aga tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, mitte vangistusest automaatset vabastamist.
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas