1-08-9920/25

1-08-9920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-9920 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Baulin’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Baulini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 23.03.2012 määrusega jäeti Sergei Baulin temale Harju Maakohtu 09.12.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S. Baulin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.12.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2, § 320 lg 1 – § 22 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 5 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 19.03.2008 ja lõpp 18.12.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada alates 13.02.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leidis, et S. Baulin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas, et S. Baulinit on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibib ta viiendat korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest ja viimasel kahel korral I astme narkokuritegude toimepanemise eest. S. Baulin on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid viimasel katseajal sooritas õigusrikkumisi, muuhulgas narkootikumide tarvitamise. Peale katseaja möödumist jätkas S. Baulin kuritegelikku elu ja pani toime uue narkokuriteo. Lisaks on S. Baulinit karistatud väärteokorras 24-l korral. Eeltoodust järeldas maakohus, et mõistetud karistused ei ole S. Baulini puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et S. Baulinit on varasemalt kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid karistused on kustunud. Positiivsete asjaoludena märkis maakohus, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX ning XXX sissejuhatava kursuse. Vangistuse jooksul on isik töötanud AS Eesti Vanglatööstuse XXXX ning alates jaanuarist 2012 töötab Viru Vangla majandustöödel XXXX. Vabanedes on S. Baulinil olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht Autofresh OÜ-s XXXX. Arvestades S. Baulini poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi ning tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all, ei olnud maakohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ja seda isegi koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Maakohus märkis, et S. Baulin oli juba kriminaalhoolduse all, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei ole süüdismõistetule enam asjaoluks, mis aitaks teda resotsialiseerida ja maandaks uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leidis, et süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses. Maakohtu hinnangul on toimepandud kuriteo asjaolud käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine ning lähedaste toatus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht ja isegi töökoht XXX, kuid see ei takistanud S. Baulinit uut narkokuritegu toime panemast. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Maakohus märkis, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.12.2013, ärakandmisele kuulub veel 1 aasta ja 9 kuud, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks maakohtu arvates kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas suurendab narkootikumide tarvitamine omakorda uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Baulin, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada end vangistusest tingimisi enne tähtaega. S. Baulin leiab, et tõhusaim viis korduvalt karistatud isikut nagu ta ise õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vabastada ta vangistusest ennetähtaegselt, sest sellisel juhul kohaldatakse tema suhtes kriminaalhooldust. Tähtaegse vabanemise korral järelevalve süüdimõistetu üle puudub. Ennetähtaegse vabanemise mõte seisnebki S. Baulini arvates selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla ning raskuste tekkides on lootust õigel ajal reageerida. Kriminaalhoolduse all viibiv vang on ühiskonnale palju turvalisem kui ilma igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Ennetähtaegse vabanemise korral ei kao vabanenud vang õiguskaitseorganite silmist ning töö temaga jätkub. S. Baulin leiab, et maakohus on küll esile toonud teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid jätnud need määruse tegemisel sisuliselt arvestamata. Vastupidiselt maakohtule leiab S. Baulin, et arvestades tema isikuomadusi, suhteid lähedastega, käitumist vanglas, võimalusi vabanemisel ning ärakantud karistusaega, kaaluvad need üle tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Oluline on arvesse võtta, et ta on saanud isaks ning see on pannud teda ellu teisiti suhtuma. Samuti tuleb arvesse võtta, et S. Baulin on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, 2 töötanud, läbinud XXX sissejuhatava kursuse ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla on teda usaldanud ning paigutanud ta avavanglasse ja lubanud tööle väljapoole vanglat. Käesoleva ajani ei ole ta vangla usaldust kuritarvitanud ning tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust on hinnatud üsna madalaks. Vabanedes on S. Baulinil kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Veel märgib S. Baulin, et narkootilise aine kuritarvitamise ja sellest tuleneva uue kuriteo sooritamise riski on võimalik vähendada käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste panemisega. Tema vabastamist toetavad nii vangla, kriminaalhooldaja kui ka prokurör. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S. Baulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
8. Ringkonnakohus möönab, et S. Baulini käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – S. Baulin on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX, samuti XXXX sissejuhatava kursuse, ta on töötanud ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, vabanedes on tal olemas kindel elukoht ning garanteeritud töökoht. Samas tuleb KarS § 76 lgs 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et S. Baulini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 3.
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et S. Baulini varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. S. Baulinit on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, reaalses vangistuses viibib ta viiendat korda. Kinnipeetava kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks: kui varasemalt on S. Baulinit karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest, siis käesolevat karistust kannab ta muuhulgas suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. S. Baulin on varem kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, kuid viimasel katseajal sooritas õigusrikkumisi, mh narkootikumide tarvitamise, ning pärast katseaja lõppu jätkas narkootiliste ainete käitlemist. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad karistused ning kohaldatud kriminaalhooldused ei ole S. Baulinile vajalikku paranduslikku mõju avaldanud. 3.
10. Vabanedes on S. Baulinil olemas küll kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, kuid arvestades S. Baulini varasemat elukäiku, puudub ringkonnakohtul veendumus, et need asjaolud oleksid piisavad, tagamaks tema õiguskuulekat käitumist. Kuigi S. Baulinil oli ka varem vabaduses legaalne sissetulek, pani ta siiski majandusliku kasu saamiseks toime kuritegusid. Ka kindla elukoha omamine pole suutnud S. Baulini poolt uute kuritegude sooritamist ära hoida. 3 3.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on S. Baulini puhul oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks ka sõltuvusprobleemi olemasolu. Nii on S. Baulinit karistatud neljal korral narkootikumide tarvitamise eest NPALS § 151 alusel ning ühel korral ka mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. S. Baulini kaks viimast kriminaalkaristust on mõistetud narkootiliste ainete käitlemise eest. Ringkonnakohus võtab küll arvesse, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi XXXX, kuid ainuüksi see asjaolu ei tekita kohtus veendumust, et S. Baulin ei jätka vabaduses narkootikumide tarvitamist ja käitlemist. Seejuures on oluline silmas pidada, et narkootikumidega seotud kuritegude puhul on nende korduva toimepanemise tõenäosus kohtupraktika pinnalt suur. 3.
12. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnates tekkinud veendumus, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Seejuures ei ole kohus seotud erinevate ametiisikute, sh vangla kontaktisiku, arvamustega. S. Baulini puhul ringkonnakohtul sellist veendumust ei tekkinud.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada S. Baulini suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
14. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas