Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanemkonstaabel Irena Antson koostas 15.12.2011.a menetlusaluse isiku suhtes väärteoprotokolli AB1114019, mille kohaselt menetlusalune isik Nina Pereselyak on saanud kirjalikult 04.04.2011.a ja 29.04.2011.a aadressil Ida-Virumaa Narva linna aiandusühistu xxx tn xxx asuvate ehitiste (suvila) valdaja V S nõude lahkuda võõrast hoonest, jättis selle nõude ebaseaduslikult täitmata ega lahkunud kõnealustest ehitistest (suvilast). Nina Pereselyaki väärtegu kvalifitseeriti KarS § 267 järgi. Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danijeljan tegi 11.01.2012.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,11.003347 Nina Perteselyaki karistamisest KarS § 267 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 (nelikümmend) eurot. 30.01.2012.a kaebuse esitaja esindaja Deniss Matvejev esitas kohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danijeljani 11.01.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,11,00334. Kaebuse esitaja esindaja palub tühistada 11.01.2012.a otsus, lõpetada asja menetlus ning välja mõista riigilt menetlusaluse isiku poolt makstud kaitsjatasu. Kaebuse esitaja esindaja Deniss Matvejev ei ole nõus süüdistusega ning arvab, et kohtuväline menetleja otsuse tegemisel rikkus oluliselt väärteomenetluse norme, ebaõige hindas kogutud tõendeid ja ebaõige rakendas materiaalõiguse norme ja vaidlustas otsust edasi täies ulatuses. Kaebuse esitaja esindaja taotleb otsuse tühistamist seoses väärteomenetlusnormide rikkumisega :
lg 2 p 1 kohaselt väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kohtud on korduvalt ja jätkuvalt rõhutanud, et väärteoprotokolli on sisuliselt süüdistusakti tähendus ja väärteprotokolli koostanud kohtuväline menetleja kannab väärteoasja menetlemisel süüdistusfunktsiooni. Viimati on sellel uuesti tähelepanu juhitud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-
lg 1 p1 alusel, kuna menetlusnormi oluline rikkumine ei ole kõrvaldatav kohtumenetluses. Menetlusalune isik arvab, et kohtuväline menetleja ebaõigesti hindas kogutud tõendid. Kogutud tõendite selgesõnaliselt tulenev, et suvila asub menetlusaluse isiku tegeliku võimu all. Järelikult ainult menetlusaluse isikul on õogus esitada lahkumisnõuet KarS § 267 järgi. Antud juhul valdaja ei esitanud menetlusaluse isikule lahkumisnõuet, kuna valdaja on menetlusalune isik ise. 2 KarS § 267 kohaselt, võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Kuna menetlusalune isik on suvila valdaja, siis lahkumisnõue oli menetlusalusele isikule esitatud mittevaldaja poolt. Antud juhul menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Antud juhul suvila omaniku V S ja menetlusaluse isiku vahel on tsiviilvaidlus: kas menetlusaluse isiku valdus on seaduslik või ebaseaduslik; kes peab olema suvilaomanikuks kas V S või menetlusalune isik. Menetlusalune isik arvab, et kohus võib
alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi väljakutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada menetluse üksnes kaebuse põhjal. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 116 lg 1 kohaselt pärast kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 või üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist nõuab maakohus viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 31.01.2012.a saadeti politseile teatise esitatud kaebuse kohta ja nõuti väärteoasja toimik välja. 13.02.2012.a saabus kohtusse Politsei- ja Piirivalveameti toimik. Ida Prefektuurist väärteoasja Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud Nina Pereselyaki kaebusega, kontrollitud väärteoasja materjale, leiab, et on alus väärteomenetluse lõpetamiseks
lg 1 p 1 alusel.
lg 1 p 1 kohaselt eelmenetluses maakohtunik kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist.
lg 1 p 3 kohaselt maakohtunik lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §s 119 sätestatud alusel.
lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §le 29.
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustada ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õugusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustades süüteokoosseisu objektiivsest küljest. 3 11.01.2012.a üldmenetluse otsuse kohaselt on menetlusalune isik Nina Pereselyak saanud kirjalikult 04.04.2011.a ja 29.04.2011.a aadressil Ida-Virumaa Narva linna aiandusühistu xxx tn xxx asuvate ehitiste (suvila) valdaja V S nõude lahkuda võõrast hoonest, jättis selle nõude ebaseaduslikult täitmata ega lahkunud kõnealustest ehitistest (suvilast). Nina Pereselyaki väärtegu kvalifitseeriti KarS § 267 järgi. KarS § 267 sätestab vastutust võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest. Objektiivse koosseisu moodustab võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt selle valdaja poolt esitatud lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine. Valdaja on isik, kellel on õigus anda luba sisenemiseks. Valdajal peab olema volitus anda luba siseneda tema valduses olevasse hoonesse, milleks üldjuhul annabki aluse vastava isiku valdajaks oleku fakt. Eluruumi korral on selline volitus isikul, kes vastavas eluruumis elab ja on sinna oma ruumiliselt piiratud privaatautonoomiasfääri loonud õiguspäraselt. Selline volitus saab alguse eluruumi sissekolimisega ja lõpeb sealt väljakolimisega. Sisuliste probleemide lahendamisel tuleks lähtuda karistusõiguse aktsessoorsest iseloomust – kui tsiviilõiguse regulatsioonist piisab täielikult tekkinud konflikti lahendamiseks, on karistusõiguse kasutamine põhjendamatu. Asjaõigusseaduse (edaspidi tekstis AÕS) § 32 alusel valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1, 2 alusel valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on; isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 34 lg 1, 2 alusel valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte; valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 35 lg 1, 2, 3 alusel valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-23-11 kohaselt KarS § 266 lg 1 koosseisu objektiivseks tunnuseks on valdus, mis tähendab isiku faktilist võimu asja üle (AÕS § 32). Valduse seaduslikkust ja heausksust üldjuhul eeldatakse (AÕS § 34 lg 2 ja § 35 lg 3). Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi. Väärteotoimiku materjalide kohaselt kasutas ja elas hoones (suvilas a/ü-s x aadressil xxx ) alates 1998. aastast abielupaar S T ja N P , kes arvab enda selle hoone ka omanikuks. Nina Pereselyakil oli neljateistkümne aasta jooksul tegelik võim selle hoone üle, sh tema otsustas, kellele anda luba hoone sisenemiseks, kellele mitte. Seega Nina Pereselyak oli hoone valdajaks ehk heauskseks valdajaks ning väärteotoimikus olevate materjalidega ei ole tõendatud vastupidist. Kuna suvila a/ü-s xxx aadressil xxx asus Nina Pereselyaki valduses, ei pea ta täitma teiste isikute nõudeid hoonest lahkumisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole täidetud KarS § 267 väärteokoosseisu objektiivne koosseis, kuna tõendamise leidis see, et Nina Pereselyak on aiandusühistu xxx asuvate ehitiste (suvila) valdaja. 4 Seega kohus, asudes seisukohale, et ei ole täidetud KarS § 267 väärteokoosseisu objektiivne koosseis, oleks pidanud juba sellel alusel menetluse lõpetama objektiivse koosseisu tunnuste puudumise tõttu. Teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisude olemasolu või seda välistavate asjaolude esinemist poleks sellisel juhul enam olnud vajalik analüüsida. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et Nina Pereselyaki tegevuses puudub KarS § 267 järgi väärteokoosseis ning käesolev väärteomenetlus tuleb
Vastavalt eeltoodule rahuldab kohus kaebuse esitaja kaebuse, tühistab Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danijeljani 11.01.2012.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,11,003347 ja lõpetab väärteomenetluse
Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
/ allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.