1-12-1920/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012.a Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12- 1920 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Pavel Gontšarov Kriminaalasi R A süüdistus KarS § 120 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.03.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav ja tema kaitsja adv Milvi Söörd Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Natalia Duškina, kannatanu N M Süüdistatav RA isikukood XXXXXXXX kodakondsuseta, elukoht XXXXXX, karistatud kahel korral -Harju Maakohtu 25.04.2007.a poolt KarS § 263 p 1, 3 järgi rahalise karistusega 15 000 krooni ja 20.04.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 3-kuulise vangistusega tingimisi 3aastase katseajaga, viibis eelvangistuses 09-11.09.2011.a. RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
2. märtsi 2012.a otsus R Ale KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses. Uue otsusega suurendada KarS § 65 lg 2 alusel R Ale mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.04.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuu ja 28 päeva – võrra ja liitkaristuseks mõista 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 20.03.2012.a otsusega tunnistati R A süüdi KarS § 120 järgi ja karistati 8kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, 20.04.2009.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (3 kuud) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 10 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks arvati karistuse kandmisele asumise päev. R A tunnistati süüdi selles, et ta alates 23.04.2011.a. ähvardas N Mt füüsilise vägivalla ja tapmisega, samuti SMS-sõnumite vahendusel kannatanu ema tapmisega. 28.04.2011 a. kell 16.39 helistas R A N Mle ja öeldes, et kui kannatanu temaga ei kohtu, siis ta sõidab tema ema töö juurde ja tapab ta. N. M võttis seda ähvardust tõsiselt, sest R At on juba kriminaalkorras karistatud tervisekahjustuste tekitamise eest ja ta on korduvalt näinud tema agressiivsust teiste inimeste suhtes. Samuti tema 09.09.2011 kella 17.00 paiku XXXXXX trepikojas, Tallinn sõnadega „Noh, kas said nüüd? Ma ju hoiatasin sind, et telefonikõnedele oli vaja vastata“, suunas relvataolise eseme N M poole ja minnes kannatanu juurde, haaras tal parema käega kaela ümbert kinni, aga vasaku käega pani relvataolise eseme vastu kannatanu meelekohta vasakult poolt ja nõudis, et kannatanu avaks talle oma korteri ukse, seejuures ähvardades, et kui ta hakkab karjuma, siis laseb ta N. M maha. Viimane tajus ähvardust reaalselt, sest tal oli alust karta selle ähvarduse täideviimist. Samuti tema 16.08.2011 kell 00.42, 15.10.2011 kell 14.14, 27.10.2011 kell 12.12, 30.10.2011 kell 12.45, 06.11.2011 kell 12.23, 06.11.2011 kell 12.24, 06.11.2011 kell 12.49, 06.11.2011 kell 13.36 oma telefonilt XXXXXX saatis kannatanu N M telefoninumbrile XXXXXX tapmisega ähvardamise ja tervisekahjustuse tekitamise sisuga SMS sõnumeid. Kannatanu N M tajus ähvardusi reaalselt, sest R A on juba kriminaalkorras karistatud kehavigastuste tekitamise eest ja ta on korduvalt näinud tema agressiivsust teiste inimeste suhtes. R. Ale karistust mõistes arvestas kohus varasemat karistatust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, uue kuriteo toimepanemist katseajal, kuriteo ohtlikkust ja pikaajalist toimepanemist kannatanu ja tema ema suhtes. Kohus leidis seega süü suurusest tulenevalt, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. APELLATSIOONIDE SISU R A märgib apellatsioonis, et ei ole talle mõistetud karistusmääraga nõus ning palub süüdistusasi läbi vaadata. Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsusega vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib, et R. A tunnistas oma süüd ja kahetses, kohtus taotles üldkasuliku töö kohaldamist, sest ta on füüsiliselt terve ja 2 töövõimeline isik. R. At on küll varem karistatud, kuid sellist karistusliiki tema suhtes kohaldatud ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, leiab, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata, küll aga tuleb maakohtu otsus tühistada R. Ale KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses. Kuigi maakohtu otsuses esitatud karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on napid, ei saa samas öelda, et otsuses motiivid üldse puuduksid. Kohus on vangistuse mõistmise möödapääsmatust motiveerinud ja lähtunud sealjuures nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Apellatsioonides seevastu puuduvad igasugused argumendid, mis võiksid aluseks olla maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks. R. A ei esita ühtki põhjendust, miks tuleks talle mõistetud karistus tühistada. Kaitsja leiab, et üldkasuliku töö kohaldamiseks piisab süüdistatava nõusolekust ja töövõimelisusest. Kaitsja viide puhtsüdamlikule kahetsusele on eksitav, kuivõrd kohtuistungi protokollist ei nähtu, et R. A oleks tehtu üle kahetsust avaldanud /tl 147-149/. Kohtukolleegium rõhutab, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. R. A puhul sellist veendumust tekkida ei saa. Lisaks eelnevale rõhutab kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine. Nagu öeldud, ei esitata apellatsioonides ühtki põhjendust, mis lubaksid arvata, et R. Ale mõistetud karistus oleks ebaseaduslik, apellantide poolt esitatu ei anna alust talle mõistetud karistuse tühistamiseks, see on vastavuses süü suuruse ning seda mõjustavate muude KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega ning ka kohtupraktikaga. Apellatsioonide piirest väljudes märgib aga kohtukolleegium järgmist. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Maakohus aga suurendas R. Ale mõistetud karistust 20.04.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistuse (3 kuud vangistust)võrra. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt on R. A kandmata karistus mitte 3 kuud vangistust, vaid 2 kuud ja 28 päeva vangistust /tl 127-129/. Seega tuleb kohtuotsus R. Ale liitkaristuse mõistmises tühistada ja moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 sätestatut järgides. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20.03.2012.a otsuse R. Ale KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises ja teeb selles osas uue otsuse. Apellatsioonid jätab ringkonnakohus rahuldamata. 3 Malle Preimer Meelika Aava 4 Pavel Gontšarov