S § 199 lg 2 p 4,7,
lg 1,2 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt Süüdistatav AS Elukoht XXX, asukoht on teadmata, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 8l korral, neist viimane: - 14.05.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8, § 121 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses ehk summas 5000 krooni (319,56 eurot). Tõkend – vahistamine. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Eelistungi toimumise aeg 16.04.2012.a. RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus A S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,
A S valitud tõkend, vahistamine, tühistada. Ida Prefektuuril lõpetada A S tagaotsimine. KrMS § 183 alusel jätta menetluskulud: kaitsja tasu summas 2283 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm) krooni ja 30 senti ehk 145,93 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 60 (kuuskümmend) krooni ja 50 senti ehk 3,87 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 16.04.2007.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest 2056 (kaks tuhat viiskümmend kuus) krooni ja 15 senti ehk 131,41 eurot, kaitsja Antonina Belõševa poolt 28.04.2009.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest 1209 (üks tuhat kakssada üheksa) krooni ja 50 senti ehk 77,30 eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 14.02.2011.a, 21.06.2011.a, 07.12.2011.a, 16.04.2012.a eelistungitel õigusabi osutamise eest 326 (kolmsada kakskümmend kuus) eurot ja 05 senti, riigi kanda. Määruse ärakiri saata Viru Ringkonnaprokuratuurile, kaitsjale ning Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul, alates määruse kättesaamisest. Maakohus tegi kindlaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja üldmenetluses on kriminaalasi nr 1-05-231 A S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,
S § 199 lg 2 p 4,7,
A S süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 17.03.2004.a kella 16.00 paiku võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, koos V J tungisid AS „Samet Mood“ kuuluvale territootiumile ja hoonesse aadressil Sillamäe, Kajaka 16a, kuid ei saanud oma tahtlust lõpule viia, kuna olid kinni peetud sündmuskohal. Seega pani A S toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.t. KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo. Samuti tema, olles 25.02.2003.a karistatud Ida-Viru Maakohtu poolt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis KrK § 204 lg 3 järgi, taas 04.07.2004.a kella 22.15 paiku Sillamäe linnas oli kinni peetud politseitöötajate poolt sõiduauto Mersedes Benz, reg.nr. 857ADC juhtimisel alkoholijoobe seisundis. Seega pani A S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.12.2011.a kohtumäärusega lõpetati KrMS § 203 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus V J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.04.2009.a kohtumäärusega kuulutati süüdistatav A S tagaotsitavaks, muudeti temale kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tõkendi vahistamise vastu ja määrati A S vahistada. 16.04.2012.a eelistungil esitas prokurör taotluse lõpetada kriminaalmenetlus kohtuasjas nr 1-05231 A S suhtes KrMS § 199 lg 1 p 2, § 262 alusel, kuna kuritegude aegumistähtaeg on möödunud. S on kohtu alla antud 2007.a jaanuaril, 2012.a jaanuaril on möödunud seadusega ette nähtud 5 aastat. S on välja kirjutatud Eestist 07.10.2006.a, ajal, millal kriminaalasi oli kohtus menetluses, kohtukutse temale ei ole saadetud. Prokurör asub seisukohale, et antud juhul ei ole alust arvata, et ta hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale, seega aegumistähtaeg ei ole katkenud ning KarS § 81 lg 7 alusel aegumistähtaeg on möödunud. Kaitsja Rogulski on prokuröriga nõus. Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, prokuröri taotluse kriminaalasja lõpetamiseks, kaitsja arvamuse, leiab, et prokuröri taotlus kriminaalasja lõpetamiseks kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetlust ei alustata, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. KarS § 81 lg 1 alusel kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud: 1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest; 2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Sama paragrahvi lg 7 alusel süüteo aegumine peatub: 1) kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde; 2) väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni; 3) seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemisel noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse saavutamist. Sama paragrahvi lg 8 alusel käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel ei uuene aegumine, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat või väärteo toimepanemisest on möödunud kolm aastat. A S süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4,7,
Kriminaalasja materjalide põhjal pani A S kuriteod toime 17.03.2004.a ja 04.07.2004.a. Narva Linnakohtu 30.01.2007.a määrusega on A S antud kohtu alla, seega 2012.a jaanuaril on möödunud seadusega ette nähtud aegumistähtaeg 5 aastat. Rahvastikuregistri alusel on S välja kirjutatud Eestist 07.10.2006.a. Kohtukutsed S ei ole kohtu poolt saadetud. Seega ei ole alust arvata, et A S hoidus kriminaalmenetlusest kõrvale ning aegumistähtaeg ei ole katkenud KarS § 81 lg 7 alusel. Seega on olemas alus lõpetada kriminaalmenetlus A S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,
Samuti Ida Prefektuuril tuleb lõpetada A S tagaotsimine. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käeolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Lähtudes ülalmainitust lõpetab kohus kriminaalmenetluse A S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,
MS § 199 lg 1 p 2, § 206. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.