Obsah (7)
§ 120§ 121§ 64§ 74§ 75§ 78§ 180KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-3001 Kohtunik Peet Teidearu Sekre
§ 120ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav A.G.
isikukood: XXXX ; elukoht: XXXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras ei ole karistatud, väärteokorras karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud X.X. (isikukood: XXXX; elukoht: XXXX Seaduslik esindaja Kaitsja Advokaat Roman Levin (Advokaadibüroo Advocatus, Pepleri 32 Tartus) Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.G.
§ 120järgi ja mõista karistuseks kaks
(2)kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.G.
§ 121järgi ja mõista karistuseks kuus
(6)kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista A.G. le liitkaristuseks kuus
(6)kuud vangistust. 1.
§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.G. ei pane ühe
(1)aasta kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 2.
Mäksa vallas Kaagvere külas;
- tuleb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonda; määratud ajal registreerimisele
- allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva vahetamiseks. loa elu-, töö- või õppimiskoha
§ 78lg 1 alusel hakata A.G.
katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata A.G. katseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna Tartu piirkonna (asuk. Tartu Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Asitõendid – kaks CD plaati videofailidega 20120123_115400.umv 20120123_202500.umv – jätta kriminaalasja materjalide juurde. ja KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista A.G. lt või temal materiaalsete vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel tema seaduslikult esindajalt X.X. riigituludesse sundraha kakssada viiskümmend
(250)eurot ja kaitsjatasu viiskümmend
(50)eurot, postikulu 2(kaks)eurot ja 61 senti KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda- sundrahast 185 eurot, kaitsjatasust 26, 8 eurot, arvestades A.G. töötu õpilase seisundit ja seadusliku esindaja X.X. praegust töötust. Määrata, et A.G. l või tema seaduslikul esindajal X.X. on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes 2 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus A.G. t süüdistatakse selles, et tema: • võttis
- jaanuaril
- a kella 13:00 ja 14:00 vahel Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas Kaagvere Erikoolis I korruse fuajee juures koridoris koolikaaslase K.K. kaelas olnud sallist kinni ja tõmbas mõlemast salli otsast, mille tõttu tundis kannatanu, et ta ei saa hingata, millise tegevusega põhjustas K.K. füüsilist valu; • võttis
- jaanuaril
- a kella 20:15 paiku Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas Kaagvere Erikoolis II korrusel rühmaruumis käega koolikaaslasel K.V. kaelast kinni, pigistas teda ja lõi ühel korral kannatanut rusikaga vastu vasakut põske, mille tagajärjel K.V. kukkus selili maha ja lõi pea vastu radiaatorit ning lõi korduvalt kannatanut rusikate ja jalgadega K.V. vastu keha, millise tegevusega põhjustas K.V. füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Sellega pani A.G. toime löömise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise, s.o
§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Peale selle süüdistatakse A.G. t selles, et tema ähvardas
- jaanuaril
- a kella 20:15 paiku Tartu maakonnas Mäksa vallas Kaagvere külas Kaagvere Erikooli II korruse rühmaruumis koolikaaslast K.V. tapmisega, mis seisnes selles, et A.G. ütles K.V.: “Ma tapan su ära, kui sa veel ühe avalduse teed“. Seda kuuldes tunnetas K.V. reaalset ohtu oma tervisele. Sellega pani A.G. toime tapmisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 29.03.2012 sõlmitud kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 121
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 120
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista A.G. le liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetavat vangistust täielikult täitmisele kui A.G. ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all
-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 3 lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajas 17.04.2012 prokurör Jüri Vissak andis ülevaate kokkuleppest ning jäi kokkuleppe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav A.G. end süüdi temale esitatud süüdistuses. Ta kinnitas, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde; kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Seaduslik esindaja X.X. kinnitas, et kokkulepe on arusaadav ning kokkulepe vastab tema tütre A.G. tahtele ning tütar ja ka tema on saanud kokkuleppes väljendada oma tahet. Kaitsja Roman Levin jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust süüdistava tahtega. Kaitsja taotles KrMS § 180 lg. 3 alusel jätta menetluskuludest osa riigi kanda, sest süüdistatavale alaealisele on kulude tasumine üle jõu käiv ning ka süüdistatava seaduslikul esindajal ei ole püsivat sissetulekut kõigi menetluskulude tasumiseks. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav A.G. väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.G. tuleb süüdi tunnistada
§ 120ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid – kaks CD plaati videofailidega 20120123_115400.umv ja 20120123_202500.umv – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A.G. menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot ja kaitsjatasu 76,80 eurot, postikulu 2, 61 eurot. Kuna A.G. puhul on tegemist alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumise korral menetluskulud hüvitada tema seaduslikul esindajal X.X. KrMS § 188 alusel. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada
§ 180lg-t 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda.
A.G. puhul on tegemist noore isikutega, kes tegeleb hetkel õppimisega ning kellel puudub kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Ka tema seaduslik esindaja X.X. on hetkel töötu. Seega, arvestades eeltoodut, on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks süüdimõistetule ja tema seaduslikule esindajale üle jõu. KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista A.G. lt või temal materiaalsete vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel tema seaduslikult esindajalt X.X. riigituludesse sundraha kakssada viiskümmend
(250)eurot ja kaitsjatasu viiskümmend
(50)eurot, postikulu 2(kaks)eurot ja 61 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda- sundrahast 185 eurot, kaitsjatasust 26, 8 eurot, arvestades A.G. töötu õpilase seisundit ja seadusliku esindaja X.X. praegust töötust. Samuti leiab kohtunik, et arvestades väljamõistatavate menetluskulude suurust on põhjendatud määrata nende tasumine osade kaupa KrMS § 423, § 424 alusel ühe aasta jooksul. Kohtunik 4