KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-10-6474 19.aprillil 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Kaito Puusepp ja kaitsja Merike Allikmäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja Märt Kannel, ik 39106094910, eestlane, Eesti kodanik, 8.kl.haridusega, eluk.xxx, ei tööta, õpib , varem kohtulikult karistatud 23.02.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,5,7; 215 lg.1; 424 järgi vangistusega 8 kuud tingimisi 2.a. katseajaga ja 03.11.2009.a. sama kohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud, mida suurendati eelmise karistuse võrra, liitkaristus 9 kuud 28 päeva vangistust, vabanes 02.08.2010.a. tingimisi enne tähtaega 29 päeva – - süüdistuses. Süüdistus Märt Kannel´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 12.09.2009 Tallinna linnas Sadama 11 a asudes kasutama TLG Hotell Tallinn Spa teenuseid, lõi sealsele töötajale teadvalt ebaõige ettekujutuse enda maksevõimest ning kavatsusest tasuda tarbitavate alkohoolsete jookide eest, tellides spa baaris endale alkohoolseid jooke 1435 krooni väärtuses, kuid jättis spast lahkumise järel talle esitatud arve 1435 krooni väärtuses tasumata, saades nimetatud summa osas varalist kasu. Seega Märt Kannel, pannes isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav kohtuistungil tunnistas ennast süüdi. Süüdistatav seletas, et Tallink SPA kinkepiletitel ei olnud märgitud kinkekaartide väärtust ning süüdistatavale ei meenu, et klienditeenindaja oleks selgitanud, kuidas või millise summa ulatuses ja missuguseid teenuseid kinkekaart hõlmab. Samuti on süüdistatav andnud kohtuistungil ütlusi, et kui ta oli koos kahe sõbraga SPA-s, ei esitatud talle pärast arvet ning nad arvasid, et kinkekaardil on igasugused võimalused, jookide tarbimisel on summaarne piirang, millest limiidi täitumisel klienditeenindajad teavitavad kliente. Süüdistatav selgitas istungil, et ta ei teadnud, kuidas kinkekaarte kasutada, kuna oli SPA-s esimest korda ning kui ta oleks teadnud asjaolu, et kinkekaart hõlmab ainult ujumisteenust, jookide eest tuleb eraldi juurde maksta, ei oleks ta nii kalleid jooke ostnud. Süüdistatava ütluste kohaselt ta ei läinud SPAsse eesmärgiga teenindajat petta ja jätta jookide eest maksmata. Kahtlustatava ülekuulamisel Märt Kannel seletas (tl 93-95), et Tallink SPAsse mines tema koos Tauno ja Silveriga pääsesid sinna kinkekaardi esitamisel, kuid ei seletatud, milliseid teenuseid on kaardi eest võimalik saada. M. Kannel arvas, et see on teatud summa väärtuses ning et pärast tuleb natuke juurde maksta. Samuti selgitas kahtlustatav, 2 et noormeeste plaan ei olnud ilma rahata alkoholi tarbida ning arvas, et spaa saadab hiljem kirja arvega. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused: TLG Hotell OÜ (kes haldab Tallink Spa&Conference Hotelli ruume aadressil Sadama 11A, Tallinn) avalduse koopiast (tl 3) nähtub, et
- septembril külastas spaad kolm noormeest, kes tarbisid spaa teenuseid ning ostsid baarist alkohoolseid jooke kogusummas 5605 krooni (eraldi arvetena 3050 krooni, 1935 krooni ja 620 krooni). Avalduse kohaselt olid külastajad (kolm noormeest) vägivaldsed ning keeldusid arve tasumisest. Kannatanu esindaja MEütlustest (tl 8-11, 119-120) nähtub, et 12.09.2009.a külastasid kolm noormeest Tallink Spa-d ning tarbisid muuhulgas ka alkohoolseid jooke. Kannatanu esindaja selgitas, et kui klient siseneb spaasse, antakse talle käepael, mille abil saab klient osta endale spaas jooke, kuid käepaelal ei ole tarbimispiirangut, kuna see on tehniliselt keerulisem. Samamoodi on kannatanu esindaja andnud ütlusi, et ta ise 12.09.2009.a toimunud sündmuste juures ei viibinud, vaid kuulis toimunut spa töötajatelt ning ta ei osanud öelda, kas kolm isikut kavatsesid kohe alguses oma arve maksmata jätta. Tsiviilhagi M. Kanneli suhtes on esitatud 1435 krooni ulatuses. Tsiviilhagi avalduse koopiast (tl 13) nähtub, et OÜ TLG Hotell on esitanud tsiviilhagi 12.09.2009.a tekitatud kahju eest summas 4485 krooni. Tunnistaja MÕütlused (tl 17-21), et ta on Tallink Spa parameedik ning et M oli spaa baaris libastunud ja käe katki kukkunud, seega M vajas riietusruumis esmaabi. Samuti osutas tunnistaja esmaabi Silverile, kellel oli otsa ees väike haav. Tunnistaja on andnud ütlusi, et pärast poistele esmaabi andmist ta lahkus riietusruumist ning vastuvõtus ta enam poistega ei tegelenud, vaid pööras tähelepanu teistele klientidele. MÕ’e ütluste kohaselt olid noormehed alkoholijoobes ning vastuvõtulauas, kui neil paluti arve tasuda, käitusid agressiivselt. Lisaks nähtub ütlustest, et tunnistaja MÕei oska öelda, kas Tauno’l oli kohe alguses spaasse sisenedes plaan jätta tarbitud jookide eest tasumata. Samuti ta ei oska öelda, kas poisid jätsid spaasse tulles ja seal olles endast maksejõulise mulje või mitte. Tunnistaja AA ütlusted (tl 23-27, tl 64-66), millest nähtub, et tema kui sisevalvetöötaja kutsuti 12.09.09.a spaa riietusruumi, kuna kolme kliendiga on probleem. Tunnistaja kutsus endale appi ka AI’i. Tunnistaja väidete kohaselt olid noormehed alkoholijoobes ning tunnistaja palus neil liikuda spaa vastuvõttu, et tasuda oma arved tarbitud alkoholi eest, noormehed keeldusid. Seepeale kutsuti välja politseipatrull. Tunnistaja AIütluste (tl 28-32) kohaselt kutsus paarimees AAta meeste riietusruumi endale appi, kuna kolme kliendiga on seal probleem. Koos liiguti spaa vastuvõttu, kus poistel paluti anda oma käepaelad, millel on kiip, et saaks neile väljastada arve tasutud alkohoolsete jookide eest. Noormehed keeldusid ning muutusid agressiivseks, üks noormees ründas turvameest, misjärel turvamees surus noormehe pikali maha. Tunnistaja Reelika Verma ütlused (tl 49-52), millest nähtub, et spaasse sisenedes esitasid noormehed kinkekaardid ning tunnistaja andis neile käepaelad ning pidi seletama käepaelte funktsiooni. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et SPAas on kahte sorti kinkekaardid – ühed, millega pääseb spaasse ning need, millel on kirjutatud rahasumma. Tunnistaja SS ütlustest (tl 71-74) tuleneb, et tema koos M. Kannel’i ja T. T’iga said Tallink SPA kinkekaardid kingituseks neljanda koha eest küladevahelisel võistlusel. Tunnistaja sõnade kohaselt arvasid noormehed, et spa kinkekaart sisaldas ühepäevast külastust spaas ning selle eest võib kasutada piiramatult kõike, mida seal pakutakse. Spaas tellisid noormehed alkoholi, lahkudes selgus, et jookide eest tuleb eraldi tasuda. 3 Tunnistaja ütluste kohaselt ei selgitatud talle ja tema kaaslastele ei kinkekaartide üleandmisel ega spaas, mismoodi kinkekaarti kasutada. Tõenditena süüdistusaktis on kirjas arvete koopiad (tl 4-5), millelt nähtub alkohoolsete jookide tarbimine kogusummas 5605 krooni. Kohus nõustub kaitsja arvamusega, et tl 4-5 asuvad tõendid ei ole kohtukõlbulikud: esiteks esitatud arved on ingliskeelsed ning eesti keelde tõlkimata; teiseks jääb arusaamatuks, kus asuvad arvete originaalid. Kriminaaltoimiku lehekülje nr.6 külge klammerdatud kviitungi originaali ei ole prokurör taotlenud kirjaliku tõendina avaldamist. Toimikus asuva kinkekaardi koopialt (tl 46) on loetav järgmine tekst: “see kinkekaart sisaldab luksuslikku Aqua Spa külastust ühele inimesele. Aqua Spa on avatud kl 10.0022.
- palume esitada käesolev kinkekaart selle kasutamisel. Kinkekaart kehtib kogu päevaks. Kinkekaardi väärtust ei vahetata rahaks. Kinkekaart kehtib kuni 30.12.2009.a.” Kinkekaardilt ei nähtu muid tingimusi või summat, mille piires on kaarti lubatud kasutada. Kaitsja on taotlenud selle tõendi kõlbmatuks tunnistamist. Kohus nõustub sellega, sest ei ole tuvastatud, mis on kirjutatud kinkekaardi pöördel ja millise kinkekaardiga üldse tegemist oli. Toimikus on olemas meilivahetus vallavalitsuse töötajaga, millest selgub, et kinkekaardi tingimusi poistele ei selgitatud (tl 47-48 meilivahetus) ja Tallink SPA on pikaajaline koostööpartner, kinkekaarte on erinevaid (sama kinnitas tunnistaja Verma). Meilivahetus on lõpetamata, viimane järelpärimine saadeti 26.10.2009.a., sellele vastust ei oodatud ja kriminaaltoimik saadeti kohtusse 30.10.2009.a. Seega ei ole tuvastatud, millise kinkekaardiga oli tegemist, millistel tingimustel oli M.Kannelil õigus Tallinnk SPAad külastada. Küsitav on ka asjaolu, kui hästi SPAsse sisenemisel seletati jookide tellimise tingimusi (tunnistaja Verma kinnitas, et ta pidi seletama kasutuskorda). Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Sisult samas asjas – SPA külastamisel alkohoolsete jookide tarbimise eest tasumata jätmine – on M. Kannel’i sõber Tauno Toom süüdi mõistetud (1-10-5492). M. Kannel’i kriminaalasja materjalidest ei nähtu, miks on asjad eraldatud, miks neid ei ole arutatud koos. Kohus leiab, et objektiivsuse tagamiseks oleks pidanud M. Kanneli ja T. Toom’i tegevust arutama ühes menetluses. Samas nähtub asja materjalidest, et Silver Saar’e suhtes on alustatud väärteomenetlus ja teda on karistatud KarS § 218 lg.1 järgi KarS § 199 nõuete rikkumise eest (tl 62). Lisaks märgib kohus, et süüdistusaktil puudub prokuröri allkiri, mis veelkord kinnitab, et kriminaalasja materjalid üldiselt ei ole kogutud hoolikalt ning igakülgselt. Prokurör on süüdistusaktis nimetanud vaid süüstavad tõendid, jättes tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad Kannelil tahtluse puudumist (tl 41-44 politseiametinku seletus, et poisid ei pidanud probleemiks arve maksmist; tl 47-48 lõpetamata mitmeti tõlgendatav meilivahetus, tl 75-78 Tauno Toomi ütlused: arvati, et alkohol on kinkekaardi sees). Samuti tl 33-40 asub turvakaamera salvestis, kuid puudub selle vaatlusprotokoll. Harju Maakohtu 31.05.2010.a. otsus nr.1-10-5492 ei ole kohtule siduv. 4 Kohus asub seisukohale, et ei ole tõendatud M. Kannel’i teos kelmuse objektiivne koosseis – puuduvad süüdistatava poolt pettuse teel varalise kasu saamist kinnitavad tõendid. Samuti ei ole kriminaalasjas tuvastatud M. Kanneli tahtlust (või vähemalt kaudset tahtlust) petta klienditeenindajaid ning luua neile ebaõige ettekujutus maksevõimest. Ei ole tuvastatud, et Kannel algusest peale ei kavatsenudki jookide eest tasuda. Seega puudub ka kelmuse subjektiivne koosseis, milleks on vaja vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Kelmuse objektiivse teokoosseisu tunnused on järgmised: 1) pettuslik tegu - väärkujutluse loomine objektiivselt esinevatest asjaoludest, mille tõttu kannatanul tekib eksimus - väärarusaam faktilistest asjaoludest; 2) eksimuse mõjul teostatud varakäsutus kannatanu poolt, mis reeglina seisneb vara üleminekus kannatanult süüdlasele; 3) varalise kahju tekkimine kannatanul ning 4) sellele vastava varalise kasu tekkimine süüdlasel või kolmandal isikul. Tuvastamata on, millise pettusliku teo on Kannel toime pannud. Eluliselt usutav on süüdistatava väide, et külastades oma elus esimest korda SPAd, tarbis ta hinnalisi jooke just arvates, et joogid on kinkekaardi maksumusega kaetud. Kannel oli nõus arve tasumisega, kuid 18-aastane noormees ei osanud arvestada jookide maksumusega. Kusjuures jookide tellimisel nende hinnad (keskmistest suuremad) ei olnud süüdistatava kinnituse kohaselt neile teada. Seega puudub pettuslik tegu (maksuvõimelisuse mulje jätmist ei saa pidada pettuslikuks teoks); puudub tahtlus mistahes vormis kelmuse toimepanemiseks. Kanneli käitumises ei ole võimalik leida ka karistusseadustiku mõnes muus paragrahvis sätestatatud koosseisu. Selline tegu võib sarnaneda kauplusest lahkumisega kauba eest tasumata (näiteks KarS § 199 – 25 lg.2). Kuid tuvastamata on tahtlus ka selle teo toimepanemiseks. KrMS § 7 lg.3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldmata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Tõendite kogumise võimalused on ammendatud. Tegemist on olukorraga, kus sama teo eest on isikuid erinevalt karistatud ning Tallink SPA ei ole midagi ette võtnud selleks, et tekkinud kahju sisse nõuda, ei ole arvet esitanud. Politsei kutsuti välja isiku tuvastamiseks. M. Kanneli tahtlus Tallink SPA-d petta ei ole tõendatud, kohus tõlgendab kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ning leiab, et M. Kannel’i süü kelmuse toimepanemises tõendatud ei ole ja ta tuleb KarS § 209 lg.2 p.1 järgi õigeks mõista. 5 Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 179, 180, 309 lg.2, 315 lg.4, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Märt Kannel KarS § 209 lg.2 p.1 järgi õigeks mõista. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatakse 19.aprillil 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: