26

Kriminaalasi nr.1-09-9789 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märtsil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-9789 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Prokurör Viktoria Vivtšaruk Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 15.03.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Aleksandrov´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Aleksandrov isikukood 38403103729 Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Sergei Aleksandrov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Kaido Kooga taotlus Sergei Aleksandrovile riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes 38,40 eurot. Välja mõista Sergei Aleksandrov´ilt kriminaalmenetluse kulud 32,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Sergei Aleksandrov´il tasuda kaitsjatasu 30 päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Sergei Aleksandrov 1-09-9789 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Aleksandrovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Aleksandrov on Viru Maakohtu 15.02.2010 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 424, § 329, § 392 lg 1 ja § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega 3 aasta 11 kuu ja 28 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 22.05.2009 ja lõpp 20.05.2013 Kinnipidamisasutuses Sergei Aleksandrovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal on tal 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral S. Aleksandrov asub elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala omandamine jäi pooleli seoses tööle asumisega. Enamasti on töötanud mitteametlikult. Ametlikult on töötanud umbes pool aastat tööstusliku alpinistina Vanglas on tööst keeldunud. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Alates 18.01.2012 osaleb programmis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Enne vangistust oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (varem karistatud joobes juhtimise eest, NPALS ja Alkoholiseaduse alusel). Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel on kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht, töökoht puudub kuid Sergei Aleksandrovi ema on nõus teda toetama kuni töö leidmiseni. Sergei Aleksandrovi käitumist vabaduses võib mõjutada alkoholi tarvitamine. Prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Sergei Aleksandrov ja tema kaitsja taotlevad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Sergei Aleksandrov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Sergei Aleksandrovi suhtumist kehtestatud korda kajastab asjaolu, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 1 tööst keeldumise eest, mis on omane isikutele, kes samastavad ennast kriminaalse subkultuuriga. Sergei Aleksandrov on varem 5 korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude ja joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning pani toime uued kuriteod sh 1 astme narkokuriteo, mis osutab kuritegude raskusastme muutumise dünaamikale ja räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid enda sõnul üle 2 tuhande euro viimase kohtuotsuse alusel. 2 Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (varem on karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest ja pani toime uue samalaadse kuriteo) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Sergei Aleksandrovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käesoleval ajal kannab Sergei Aleksandrov vangistust muu hulgas I astme ühiskonnatervise vastu suunatud kuriteo (narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) toimepanemise eest mis oli toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale Viru Maakohtu 15.03.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma kohtunik 3