← Eesti

1-07-14727/54

Obsah (13)§ 185§ 384§ 344§ 312§ 337§ 303§ 61§ 341§ 338§ 339§ 342§ 62§ 175

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-07-14727 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Helin V

§-dest 337 lg 2 p 2; 338 p 3; 339 lg 1 p 7, lg 2; 341 lg 2 ja 4 tühistada Viru Maakohtu 21.detsembri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-14727 osaliselt, s.o - süüdistatava Halida Mavljanova osas tehtud kohtuotsuse põhiosa motiivide ja resolutiivosas märgitu osas. Saata kriminaalasi tühistatud osas Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatava Halida Mavljanova valitud kaitsja Küllike Nammi apellatsioonimenetluses osutatud õigusabikulu, millise tasus OÜ O H summas 2664 eurot jätta

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

Mõista Eesti Vabariigilt OÜ O H kasuks välja 2664 eurot (kaks tuhat kuussada kuuskümmend neli eurot) apellatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu katteks. Edasikaebamise kord Määrus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 30. aprillil 2012. Ringkonnakohtu määruse peale võib

§ 384lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse esitamise õigus on

§ 344

lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates

  1. maist
  2. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 21.12.2011 otsusega mõisteti Halida Mavljanova (Agapova) süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistati 2 aasta vangistusega. KarS § 73 lg 1,3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata, kui H. Mavljanova ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaja algus 21.12.
  3. KarS § 68 alusel arvestati vahi all viibitud aeg 16.07.2010 kuni 22.09.2010, s.o 69 päeva (2 kuud ja 9 päeva) karistusaja sisse ning kandmata karistuseks jäi 1 aasta 9 kuud ja 21 päeva vangistust. Kautsjoni summas 470 000 krooni otsustas maakohus tagastada kohtuotsuse jõustumisel. H. Mavljanovalt mõisteti välja OÜ R. kasuks 18 894.39 eurot; S.E. kasuks 218,39 eurot; J.K. kasuks 300 naelsterlingit ehk 430,50 eurot; O.J. kasuks 220,50 eurot; A.M. kasuks 220,50 eurot. A.O. tsiviilhagi ning ülalnimetatud kannatanute tsiviilhagi osa, mis jäi käesoleva otsusega välja mõistmata, jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Maakohus arutas H. Mavljanovale KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistusi selles, et: - 18.02.2003 OÜ R A I rektori käskkirja nr 2 alusel, määrati ta nimetatud Instituudi Narva osakonna juhataja ametikohale alates 20.02.
  4. Tema ülesandeks olid: üliõpilaste loengutest osavõtu pidev kontroll; tunniplaani koostamine, vajaduse korral muutmine, kõikide instituudile kuuluvate ruumide korrashoid, kuid puudusid OÜ R A I direktori volitused tudengitelt õppemaksu vastuvõtmise kohta, seega puudus temal selleks õigus. Vaatamata sellele lõi ta Instituudi tudengitel ettekujutuse vastavate volituste olemasolust ning teavitades vale informatsiooni Instituudi panga arvelduskonto arestimise kohta, mille kohaselt ei saa 2 õppemaksu üle kanda otse OÜ R A I arvelduskontole. Luues ebaõige ettekujutuse õppemaksu vastuvõtmisest ning fiktiivsete dokumentide vormistamise teel MTÜ N I Ü A nimel võttis Instituudi tudengitelt Narva osakonnas asukohaga XXX, sularahas õppemaksu vastu eesmärgiga saada varaline õigus pettuse teel. Saades tudengitelt õppemakse, ei kandnud ta seda raha summas 317176.87 krooni üle A I panga kontole ega edastanud ka kannatanule. - nii pettuse teel lõi Halida Mavljanova (Agapova) tingimused, kus OÜ R A I Narva osakonna tudengid olid sunnitud maksma õppemaksu mitte lepingus märgitud pangaarvele, vaid sularahas N M N I Ü A töötajatele L.S. , A.S. ja G.S. , kes, vastavalt tema korraldusele, andsid tema kätte tudengitelt laekunud sularaha, ja tema, kasutas oma isiklikku AS H pangaarvet nr XXXXXXXXX tudengitelt saadud rahaliste vahendite omastamiseks. Järgmised maksed süüdistatav pööras oma kasuks: M.K. 04.04.2003 orderi nr 1/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 05.06.2003 orderi nr 05/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 20.10.2003 orderi nr 69/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, 05.11.2003 orderi nr 69/RI alusel sularaha summas 1500 krooni, 15.12.2003 orderi nr 91/RI alusel sularaha summas 1500 krooni, J.B. 11.04.2003 orderi nr 02/RI alusel sularaha summas 2000 krooni ja 14.08.2003 orderi nr 27/RI alusel sularaha summas 3100 krooni, K.K. 20.05.2003 orderi nr 03/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, M.Ž. 27.06.2003 orderi nr 06/RI alusel sularaha summas 1000 krooni ja 14.08.2003 orderi nr 20/RI alusel võeti vastu sularaha summas 14300 krooni, J.V. 14.07.2003 orderi nr 07 RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 18.08.2003 orderi nr. 26/RI alusel sularaha summas 14300 krooni, V.I. 21.07.2003 orderi nr 09/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 15.08.2003 orderi nr 22/RI alusel sularaha summas 4100 krooni ja 18.11.2003 orderi nr 82/RI aluse sularaha summas 11900 krooni, A.S. 23.07.2003 orderi nr 10/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 18.08.2003 orderi nr 29/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, 04.10.2003 orderi nr 57a/RI alusel sularaha summas 5000 krooni ja 28.11.2003 orderi nr 81/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, A.V. 23.07.2003 orderi nr 11/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 21.08.2003 orderi nr 39/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, 20.10.2003 orderi nr 68/RI alusel sularaha summas 8000 krooni, sularahas 16.02.2004 orderi nr 2/RI alusel summas 2000 krooni, M.S. 24.07.2003 orderi nr 12/RI alusel sularaha summas 1000 krooni ja 18.08.2003 orderi nr 25/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, M.Š. 18.08.2003 orderi nr 30/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, M.Š. 18.08.2003 kviitungi nr 26/RI alusel võeti sularahas vastu summas 5100 krooni, V.D. 24.07.2003 orderi nr 13/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 19.08.2003 orderi nr 35/RI alusel sularaha summas 4100 krooni ja 06.11.2003 orderi nr 42/RI alusel sularaha summas 10200 krooni, I.T. 01.08.2003 orderi nr 18/RI alusel sularaha summas 5100 krooni ja 09.01.2004 orderi nr 93/RI alusel sularaha summas 6000 krooni, I.K. 04.08.2003 orderi nr 15/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 26.08.2003 orderi nr 52/RI alusel sularaha summas 4100 krooni ja 18.11.2003 orderi nr 83/RI alusel sularaha summas 11900 krooni, A.B. 06.08.2003 orderi nr 39/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, A.S. 07.08.2003 orderi nr 14/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, M.R. 11.08.2003 orderi nr 15/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 18.08.2003 orderi nr 30/RI sularaha summas 4100 krooni, 27.11.2003 orderi nr 82a/RI sularaha summas 5000 krooni, A.B. 12.08.2003 orderi nr 16/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 19.08.2003 orderi nr 34/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, 27.11.2003 orderi nr 85/RI alusel sularaha summas 8000 krooni ja 14.01.2004 orderi nr 94/RI alusel sularaha summas 3900 krooni, A.D. 13.08.2003 orderi nr 17/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 18.08.2003 orderi nr 27/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, A.M. 14.08.2003 orderi nr 19/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 22.08.2003 orderi nr 43/RI alusel sularaha summas 3500 krooni, 30.09.2003 orderi nr 56/RI alusel sularaha summas 1300 krooni, V.K. 15.08.2003 orderi nr 24/RI alusel sularaha summas 4100 krooni ja 14.11.2003 orderi nr 76/RI alusel 3 sularaha summas 10000 krooni, D.K. 15.08.2003 orderi nr 25/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, D.K. 18.08.2003 orderi nr 28/RI alusel sularaha summas 1000 krooni ja 23.10.2003 orderi nr 64/RI alusel sularaha summas 12000 krooni, R.B. 19.08.2003 orderi nr 36/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 25.08.2003 orderi nr 50/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, 11.11.2003 orderi nr 74/RI alusel sularaha summas 3000 krooni ja 10.12.2003 orderi nr 90/RI alusel sularaha summas 6000 krooni, O.K. 19.08.2003 orderi nr 36/RI alusel sularaha summas 1000 krooni ja 25.08.2003 orderi nr 49/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, A.L. 19.08.2003 orderi nr 32

(37)/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, 16.10.2003 orderi nr 67/RI alusel sularaha summas 1700 krooni, 21.11.2003 orderi nr 89/RI alusel sularaha summas 1700 krooni ja 24.12.2003 ilma numbrita orderi alusel sularaha summas 1700 krooni, P.T. 19.08.2003 orderi nr 31
(37)/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, M.Z. 21.08.2003 orderi nr 38/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 25.08.2003 orderi nr 48/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, J.N. 22.08.2003 orderi nr 45/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, 14.11.2003 summas 7000 krooni ja 14.11.2003 orderi nr 77/RI alusel sularaha summas 7000 krooni, A.P. 22.08.2003 orderi nr 42/RI alusel sularaha summas 5100 krooni ja 06.11.2003 orderi nr 78/RI alusel sularaha summas 10200 krooni, S.B. 22.08.2003 orderi nr 44/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, M.A. 22.08.2003 orderi nr 45/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, 30.10.2003 orderi nr 66/RI alusel sularaha summas 10 000 krooni, A.S. 25.08.2003 orderi nr 46/RI alusel sularaha summas 14300 krooni, A.I. 25.08.2003 orderi nr 47/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, 26.08.2003 orderi nr 51/RI alusel sularaha summas 10200 krooni, V.O. 01.09.2003 orderi nr 53/RI alusel sularaha summas 15300 krooni, A.G. 08.09.2003 orderi nr 50/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, 19.11.2003 kviitungi nr 89/RI alusel sularahas summas 5950 krooni ja 01.03.2004 sularahas summas 5950 krooni, V.M. 09.09.2003 orderi nr 47/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, 01.12.2003 orderi nr 88/RI alusel sularaha summas 11900 krooni, S.S. 09.09.2003 orderi nr 48/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, 18.11.2003 orderi nr 81/RI alusel sularaha summas 2975 krooni ja sularahas 17.02.2004 orderi nr 37/RI alusel summas 4000 krooni, J.S. 10.09.2003 orderi nr 49/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, 04.11.2003 orderi nr 68/RI alusel sularaha summas 7500 krooni, A.P. 11.09.2003 orderi nr 31/RI alusel sularaha summas 1700 krooni, 15.10.2003 orderi nr 66/RI alusel sularaha summas 1700 krooni, 17.11.2003 orderi nr 48/RI alusel sularaha summas 1700 krooni, 15.12.2003 orderi nr 92/RI alusel summas 1700 krooni, sularahas 15.01.2004 orderi nr 03/RI alusel summas 1700 krooni ja 14.02.2004 summas 1700 krooni, D.M. 16.09.2003 orderi nr 53/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, A.M. 17.09.2003 orderi nr 53/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 21.09.2003 orderi nr 54/RI alusel sularaha summas 4100 krooni, 29.10.2003 orderi nr 65/RI alusel sularaha summas 10200 krooni, A.K. 17.09.2003 order nr 55/RI alusel sularaha summas 5100 krooni, M.D. 17.09.2003 orderi nr 54/RI alusel sularaha summas 1000 krooni, 21.09.2003 orderi nr 55/RI alusel sularaha summas 2400 krooni, 27.09.2003 orderi nr 57/RI alusel sularaha summas 700 krooni, 18.11.2003 orderi nr 49/RI alusel sularaha summas 6500 krooni, A.S. 17.09.2003 orderi nr 56/RI alusel sularaha summas 15300 krooni, V.Š. 30.09.2003 orderi nr 55/RI alusel sularaha summas 5000 krooni, 01.11.2003 orderi nr 67/RI alusel sularaha summas 1500 krooni, 02.12.20003 orderi nr 89/RI alusel sularaha summas 1500 krooni, 16.02.2004 orderi nr 36/RI alusel sularaha summas 3000 krooni, A.R. 03.10.2003 orderi nr 56/RI alusel sularaha summas 6000 krooni, 28.11.2003 order nr 83/RI alusel sularaha summas 4000 krooni, I.J. 11.10.2003 orderi nr 59/RI alusel sularaha summas 15300 krooni, G.S. 05.11.2003 orderi nr 76/RI alusel sularaha summas 10000 krooni, I.K. 11.11.2003 orderi nr 73/RI alusel sularaha summas 15300 krooni, S.T. 12.11.2003 orderi nr 75/RI alusel sularaha summas 15300 krooni, S.B. 17.11.2003 orderi nr 201/RI alusel sularaha summas 1500 krooni. 4 - Peale selle lõi Halida Mavljanova (Agapova) pettuse teel tingimused, kus OÜ R A I Narva osakonna tudengid olid sunnitud maksma õppemaksu mitte lepingus märgitud pangaarvele, vaid MTÜ N I Ü algatuskeskus AS H arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, eesmärgiga saada varaline õigus OÜ R A I rahalistele vahenditele pettuse teel. Nii kandis K.I. 29.05.2003 õppemaksu MTÜ N I Ü algatuskeskus arveldusarvele raha summas 1000 krooni; 15.08.2003 kandis ta MTÜ N I Ü algatuskeskus arveldusarvele raha summas 14300 krooni; 03.07.2003 kandis O.L. õppemaksu MTÜ N I Ü algatuskeskus arveldusarvele raha summas 1000 krooni. Saades 29.05.2003, 15.08.2003 ja 03.07.2003 tudengilt õppemaksu summas 16300 krooni, ei kandnud H. Mavljanova seda raha üle A I panga kontole ega edastanud ka kannatanule. - Peale selle, seoses juhtkonna poolt avastatud finantsdistsipliini rikkumisega ning olles vallandatud OÜ R A I Narva osakonna juhataja ametikohalt alates 15.03.2004 ega omanud volitust I asjaajamiseks, samuti ei omanud volitust I tudengitelt õppemaksu vastuvõtmise kohta, seega puudus H. Mavljanoval (Agapova) selleks õigus, luues ebaõige ettekujutuse õppemaksu vastuvõtmisest pettuse teel võttis ta 30.03.2004 vastu M.R. õppemaksu summas 5000 krooni, eesmärgiga saada varaline õigus I rahalistele vahenditele pettuse teel ning pöörata see oma kasuks. Saades 30.03.2004 tudengilt õppemaksu summas 5000 krooni, ei kandnud ta seda raha üle A I panga kontole ega edastanud ka kannatanule. Seega, ajavahemikul alates 20.02.2003 kuni 30.03.2004 võttis H. Mavljanova (Agapova) tudengitelt vastu sularaha ja kandis selle oma pangaarvele, seega vastavalt OÜ R avalduste materjalidele omastas ta raha summas (317 176.87 krooni) 20 271,30 eurot, tekitades seega OÜ-le R, kes luges kaetuks tudengite poolt makstud raha täies mahus, materiaalse kahju märgitud summa ulatuses. Oma tahtliku tegevusega pani H. Mavljanova (Agapova) toime kuriteo, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, suures ulatuses, s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. H. Mavljanova (Agapova), olles süüdistatav KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi s.o KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, taas pani toime uued kuriteod: - H. Mavljanova (Agapova), varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil esitas D.J. ennast Inglismaa agentuuri esindajana, kes töötab noorsooprojektides, mille üheks suunaks on IdaEuroopast ja Aasiast noortele tööpakkumise projekt Inglismaal. Nii juuli alguses 2006 tema lubas D. J. ametliku ja kindlat tööd Inglismaal, Bostoni linnas lihatööstuses lihatoodete pakendamisel tunnitasuga 7 naelsterlingit, lubades ka kindla elamise töökoha lähedal. Töökoha kindlustamise ees tasus D. J. isa O.J. H. Mavljanovale 150 naelsterlingit. Kindla tunde tekitamise eesmärgil hoiatas H. Mavljanova, et esimesed kaks nädalat D. J. töötasu kätte ei maksta, kuna selle ajavahemiku eest teenitud töötasu kantakse tema agentuuri deposiitarvele kui garantii ootamatute asjaolude ilmnemisel temal Eestisse tagasinaasmiseks. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teavitas H. Mavljanova, et tööga on kiire, tema broneeris lennupileti ja väljalend toimub 06.07.2006 T L. Lennupileti ostmise eest maksti talle 1200 krooni. Mõne aja pärast H. Mavljanova teavitas, et T L 06.07.2006 pileteid ei ole ning ta muretseb lennupiletid R L. Pärast seda ta teavitas, et lennupiletid on broneeritud ja kinni makstud ning R L sõidutab ta D. J. ise oma autoga, mille eest tuleb täiendavalt tasuda 800 krooni. 09.07.2006 kui nad saabusid R L selgus, et lennupilet D. J. nimele on broneeritud, kuid ei ole makstud ning selle eest H. Mavljanova nõudis noormehelt 130 naelsterlingit lennupiletite tasu. Süüdistatav lubas, et piletiraha ta püüab kompenseerida hiljem. Koos D. J. olid H. Mavljanova poolt Inglismaale suunatud S.M. ja noorpaar Kohtla-Järvelt. 5 Inglismaal selgus, et D. J. ei saanud lubatud tööd, ta töötas vaid esimesel päeval prügilas. D. J. isa nõudis H. Mavljanova poolt selgitusi toimunu kohta. Süüdistatav andis talle infot, mis ei vastanud tõele. Kuna D. J. elule tekkis oht, pöördus ta 12.07.2006 koos S. M. politsei poole, seejärel muretsesid tuttavate kaudu 2 lennupiletit D. J. ja S. M. nimele ning 13.07.2006 noormehed naasid R L. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas H. Mavljanova kannatanule O. J. materiaalset kahju summas (23 559 krooni) 1505,69 eurot. - peale selle H. Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil esitles ennast A.M. Inglismaa tööhõive agentuuri presidendina, kes töötab noorsooprojektides, mille üheks suunaks on Ida-Euroopast ja Aasiast noortele tööpakkumise projekt Inglismaal, sellepärast võivad selle projekti kohaselt töötada lapsed välismaal ka 17-aastaselt. Nii juuli alguses 2006 tema lubas A.M. tema alaealise poja S.M. (XX.XX.XXXX) jaoks ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal, kondiitrivabrikus tunnitasuga 7,35 naelsterlingit, lubades ka töökoha lähedal kindla elamise. Tingimusega, et noormees peab Inglismaal töötama 2 täis kalendrikuud. Eesmärgil, et kannatanule tekitada muljet kindla töökoha kohta, lubas H. Mavljanova, et alates 10.07.2006, s.o peale saabumist järgmisel päeval S.M. alustab tööd ning kohapeal sõlmib temaga töölepingu tööandja. Töökoha kindlustamise eest H. Mavljanova nõudis A. M. 150 naelsterlingit, mis A. M. süüdistatavale maksis. Kindla tunde tekitamise eesmärgil hoiatas H. Mavljanova, et esimesed kaks nädalat pojale töötasu kätte ei maksta, kuna selle ajavahemiku eest teenitud töötasu kantakse tema agentuuri deposiitarvele kui garantii ootamatute asjaolude ilmnemisel poja Eestisse tagasinaasmiseks. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teavitas H. Mavljanova, et tööga on kiire, tema broneeris lennupileti ja väljalend toimub 06.07.2006 T L. Lennupileti ostmise eest maksti talle 1200 krooni. Mõne aja pärast H. Mavljanova teavitas, et T L 06.07.2006 pileteid ei ole ning ta muretseb lennupiletid R L. Pärast seda ta teavitas, et lennupiletid on broneeritud ja kinni makstud ning R L sõidutab ta S. M. ise oma autoga, mille eest tuleb täiendavalt tasuda 800 krooni. 09.07.2006 kui nad saabusid R L selgus, et lennupilet S. M. nimele on broneeritud, kuid ei ole makstud ning selle eest H. Mavljanova nõudis noormehelt 130 naelsterlingi lennupiletite tasu. Süüdistatav lubas, et piletiraha ta püüab kompenseerida hiljem. Viibides Inglismaal selgus, et S. M. ei saa süüdistatava poolt lubatud tööd. Tema isa nõudis H. Mavljanova poolt selgitusi toimunu kohta. Süüdistatav andis infot, mis ei vastanud tõele. Kuna S. M. elule tekkis oht pöördus ta 12.07.2006 koos D. J. politsei poole, seejärel tuttavate kaudu muretsesid 2 lennupiletit S. M. ja D. J. nimele ning 13.07.2006 noormehed naasid R L. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas H. Mavljanova kannatanu A. M. materiaalset kahju summas (23559 krooni) 1505,69 eurot. - peale selle H. Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil 2006.a juuni alguses lubas A.O. ja tema abikaasa J.O. jaoks ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal Londoni äärelinnas šokolaadivabrikus või pehmete mänguasjade vabrikus. Kui töö ei meeldi, siis H. Mavljanova firma tasuta vahetab töökohta. Töökoha kindlustamise eest võttis H. Mavljanova A. O. käest 150 naelsterlingit kummagi eest. Kindla tunde tekitamise eesmärgil teavitas H. Mavljanova, et tööga on kiire ja lubas tööd alates 12.06.2006, s.o peale saabumist järgmisel päeval, töötasu 200 naelsterlingi eest nädalas, täpsustades, et kui töö ei meeldi, siis seda saab alati vahetada teise töö vastu, see teenus on tema firmas tasuta. 09.06.2006 A. O. koos abikaasa J. lendasid Londonisse, kus nad ei saanud H. Mavljanova poolt lubatud töid ega elamiskohta. Küsimusele lubatud töö kohta süüdistatav vastas, et tema tegi oma tööd, ta toimetas välismaale inimesi, rohkem temalt pole vaja midagi nõuda. 6 A. O. esitas tsiviilhagi summas (67 295 krooni) 4300,93 eurot, sest kannatanu maksis oma abikaasa J.O. eest. Seega oma ebaseadusliku toimingutega tekitas süüdistatav kannatanule materiaalset kahju summas (67 295 krooni) 4300,93 eurot. - peale selle H. Mavljanova, varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil esitles J.E. ennast firma FPMB presidendina, kelle kontor asub Londonis ja ta on Inglismaa agentuuri esindaja, kes töötab noorsooprojektides, mille üheks suunaks on Ida-Euroopast ja Aasiast noortele tööpakkumise projekt Inglismaal. Tema firma kannab täielikku vastutust Inglismaale töölesaamise ja elukoha kohta. Oma sõnade kinnitamiseks andis J. E. oma visiitkaardi. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise lubas H. Mavljanova 2006.a juuni alguses J.E. ametliku ja kindla töö kohta Inglismaal Londonis ehitusel, šokolaadivabrikus, lihakombinaadis, juurviljabaasis või pehmete mänguasjade vabrikusse tunnitasuga 5,85 kuni 9-10 naelsterlingit. J. E. töökoha kindlustamise eest tema ema S.E. maksis H. Mavljanovale tasu 150 naelsterlingit. Kindla tunde tekitamise eesmärgil selgitas süüdistatav, et tuleb maksta tema firma deposiitarvele veel 70 naelsterlingit e. 1561 krooni, mille agentuur tagastab kliendile Eestisse tagasisõitmise ajal, mida S.E. H. Mavljanovale maksiski. Peale selle H. Mavljanova teavitas, et tööga on kiire ja veenis, et sõidetakse kohe tööle, töölepingut vormistatakse tööandja poolt kohapeal. Kui töö ei meeldi, siis võib seda vahetada, süüdistatava firma esitab seda teenust tasuta. Mobiiltelefone pole vaja kaasa võtta, kuna seal on nad odavamad kui Eestis. Viibides Inglismaal selgus, et J.E. ei saanud lubatud tööd. Tema ema S.E. nõudis H. Mavljanova poolt selgitusi toimunu kohta. Süüdistatav andis infot, mis ei vastanud tõele. Kuni Inglismaalt lahkumiseni elas J.E. juhuslikes kohtades, mille eest maksis ta ise ning leidis ise endale juhuslikke tööotsi. S.E. , kes maksis J.E. eest, esitas tsiviilhagi summas (29 261 krooni) 1870,12 eurot. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas süüdistatav H. Mavljanova kannatanule materiaalset kahju summas (29 261 krooni) 1870,12 eurot. - peale selle H. Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil 2006.a juuni alguses lubas Y.K. , kes kavatses oma venna V.K. töötada välismaal, ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal Londonis kondiitrivabrikus, nädalatasuga 300 naelsterlingit. Elukoht asub tunniajalise sõidu kaugusel Londonist, kusjuures töötajaid sõidutakse igal hommikul töökohale. Ebaseaduslikult sai H. Mavljanova Y.K. i poolt töökoha kindlustamise eest tasu 150 naelsterlingi kummagi eest. Londonis tema tööd ei saanud. Kondiitrivabrikus tööl käis Y.K. kokku 3 päeva, mille eest ta palka ei saanud. Peale selle selgus, et Y.K. ei saa H. Mavljanova poolt lubatud tööd. Elasid nad koos vennaga juhuslikes kohtades. Viibis Inglismaal ca 1 kuu jooksul. Siis kui sai aru, et tööd ta ei saa, sest H. Mavljanova pettis teda, palus Eestis elaval abikaasal üle kanda tema kontole raha, et ta saaks koos oma vennaga tagasi koju pöörduda. Y.K. esitas tsiviilhagi summas (23 500 krooni) 1501,92 eurot. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas süüdistatav H. Mavljanova kannatanule materiaalset kahju summas (23500 krooni) 1501,92 eurot. - peale selle H. Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil juunis 2006.a lubas V.K. ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal Londonis ehitusel või tehases. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, selgitas süüdistatav, et „Teie maksate mulle 150 naela, aga mina annan teile Inglismaal töö ja elukoha, veel tuleb maksta Inglismaale saabudes minu inimesele 200 naela“. Ebaseaduslikult sai H. Mavljanova töökoha kindlustamise eest tasu, mille maksis talle V. K. vend Y. 7 Kondiitrivabrikus tööl käis V.K. 2- 3 päeva, mille eest ta palka ei saanud. Peale selle selgus, et V.K. ei saa lubatud tööd. Elas juhuslikes kohas. Viibis Inglismaal ca 1 kuu jooksul. Siis kui sai aru, et tööd ta ei saa sest, et H. Mavljanova pettis teda, tuli tagasi koju. V.K. esitas tsiviilhagi summas (15400 krooni) 984,24 eurot. Seega oma ebaseadusliku tegevusega tekitas süüdistatav H. Mavljanova kannatanule materiaalset kahju summas (15400 krooni) 984,24 eurot. Seega pani H. Mavljanova toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o kuriteo KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. OÜ R episoodis leidis maakohus, et on tõendatud, et OÜ R oli seadusele vastavalt registreeritud ning omas koolitusluba. Maakohus ei arvestanud tõendina tunnistaja V.A. ütlusi, kuna need ei lähe kokku teiste kogutud tõenditega ning tunnistaja oli süüdistatava endine abikaasa, mistõttu kahtles kohus tema objektiivsuses. Peale selle ei mäleta tunnistaja mingeid olulisi asju, millal käidi, milliseid kokkuleppeid sõlmiti, kui palju ja millal sularaha üle anti. Maakohus leidis, et H. Mavljanova väited töösuhte mitteolemasolu ja vaid orderiga väljamakstud töötasu kohta on ümber lükatud Maksu-ja Tolliameti tõendiga, mille järgi sai
  1. a sai H. Mavljanova OÜ-st R ametlikult töötasu 28 150 krooni, millest on kinni peetud tulumaks 7245 krooni. 2004 ajavahemikul 01-04.2004 sai samast ametlikult töötasu 29 327 krooni, millest peeti kinni tulumaks 7396 krooni. Kuigi süüdistatava poolt ei olnud tööleping allakirjastatud, oli faktiliselt tööleping suuliselt sõlmitud ning toimis, mida näitavad ka kassa väljaminekuorderid, mis on allkirjastatud H. Agapova poolt (raamatupidamisdokumendid „punases kaustas“). Samuti said ametlikult OÜ-st R palka L.S. ajavahemikul 06-12.03 9 110 krooni ning S.T. 06-10 2003 5 600 krooni. MTÜ N I töötajate poolt tudengitelt sularaha vastuvõtmine on peale ülaltoodud tunnistajate ütluste tõendatud ka kassa orderitega millised originaalid asuvad asitõendite kaustas (punane kaust) order 14-02-29.02 lk 158; orderid 102 lk 173, 101 lk 174; 01.09.2003, 53 lk 189; 02.12.2003 lk 190, 01.12.2003, nr 90, lk 192; 15.12.2003 nr 92 lk 193; 15.12.2003 nr 91 lk 194; 14.11.2003 nr 77 lk 199; 14.11.2003, nr 76, lk 200, 17.11.2003 nr 48 lk 201, 18.11.2003 nr 82, lk 202; 18.11.2003 nr 83 lk 203; 18.11.2003 nr 81 lk 84; 18.11.2003 nr 49 lk 205; 19.11.2003 kviitung nr 89 lk 206, 21.11.2003 nr 89 a, lk 207; 27.11.2003 nr 82 a lk 208; 27.11.2003 nr 85 lk 209; 28.11.2003 nr 87 lk 210; 28.11.2003 nr 86 lk 211; 01.11.2003 nr 67 lk 221; 04.11.2003 nr 68 lk 222; 05.11.2003 nr 69 lk 223, 05.11.2003 nr 76 lk 224; 06.11.2003 nr 42, lk 225; 06.11.2003 nr 78 lk 226; 11.11.2003 nr 73 lk 227; 11.11.2003 nr 74 lk 228; 12.11.2003 nr 75, lk 229; 16.10.2003 nr 67 lk 232; 20.10.2003 nr 68 lk 233; 20.10.2003 nr 69 lk 234; 23.10.2003 nr 64 lk 235; 29.10.2003 nr 65 lk 236; 30.10.2003 nr 66 lk 237; 11.10.2003 nr 59 lk 144; 15.10.2003 nr 66 lk 245; 03.10.2003 nr 56, lk 246; 04.10.2003 nr 57 a lk 247; 17.09.2003 nr 53 lk 249; 17.09.2003 nr 55 lk 250, 17.09.2003 nr 54 lk 251; 17.09.2003 nr 56 lk 252; 21.09.2003 nr 54 lk 253; 21.09.2003 nr 55, lk 254; 27.09.2003 nr 57 lk 255, 30.09.2003 nr 55 lk 256, 30.09.2003 nr 56, lk 257; 08.09.2003 nr 50, lk 259; 09.09.2003 nr 47 lk 260; 09.09.2003 nr 48, lk 267; 10.09.2003 nr 49 lk 262, 11.09.2003 nr 31 lk 263, 16.09.2003 nr 53 lk 264; 21.08.2003 nr 38 lk 269; 06.08.2003 nr 39 lk 270; 21.08.2003 nr 38 lk 271; 22.08.2003 nr 45 lk 272; 22.08.2003 nr 42 lk 273; 22.08.2003 nr 43 lk 274; 22.08.2003 nr 44 lk 275, 22.08.2003 nr 45 lk 276; 25.08.2003 nr 49 lk 277; 25.08.2003 nr 50 lk 278, 26.08.2003 nr 51, lk 279,26.08.2003 nr 52 lk 280; 25.08.2003 nr 46 lk 281; 25.08.2003 nr 47, lk 282, 25.08.2003 nr 48 lk 283; 18.08.2003 nr 26 lk 286; 18.08.2003 nr 27 lk 287; 18.08.2003 nr 28 lk 288; 18.08.2003 nr 29, lk 289; 18.08.2003 nr 30, lk 290; 18.08.2003 nr 30, lk 291; 18.08.2003 nr 25, lk 292; 19.08.2003 nr 34 lk 293; 19.08.2003 nr 36 lk 294; 19.08.2003 nr 35 lk 295; 19.08.2003 nr 36 lk 296; 19.08.2003 nr 37 lk 297; 01.08.2003 nr 18, 8 lk 302, 04.08.2003 nr 15, lk 303; 07.08.2003 nr 14, lk 304;11.08.2003 nr 15 lk 305, 16.08.2003 nr 16 lk 306; 13.08.2003 nr 17, lk 307; 14.08.2003 nr 27 lk 308, 14.08.2003 nr 20 lk 309; 14.08.2003 nr 19, lk 310; 15.08.2003 nr 22, lk 311; 15.08.2003 nr 24 lk 312; 15.08.2003 nr 25 lk 313; 14.07.2003 nr 07 lk 315; 19.08.2003 nr 37, lk 316; 21.07.2003 nr 09 lk 317; 23.07.2003 nr 10 lk 318; 23.07.2003 nr 11 lk 319; 24.07.2003 nr 12 tl 320; 24.07 nr 13 lk 321; 05.06.2003 nr 05 lk 327; 27.06.2003 nr 06 lk 238; 04.04.2003 nr 1 lk 334; 20.05.2003 nr 03, lk 335, 11.04.2003 nr 02 lk
  2. Kokku on MTÜ poolt võetud R õppijate käest vastu rahalisi vahendeid kogusummas 580 000 krooni. Sellest summast on H. Agapova isiklikult arvelt kantud Instituudi arvele 70 000 krooni, siis veel 30 000 krooni 13.10.2003 ja 6 000 krooni veel 18.02.
  3. Kokku kandis H. Agapova oma arvelt instituudile 106 000 krooni. Kahjusummaks jäi vastavalt aastaaruandele 295 632 krooni, milline summa jäi aastateks 2004 kuni 2010 majandusaruandesse kui ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Instituudi poolt arvestatud kulutused, mis on arvestatud MTÜ poolt kogutud õppemaksudest maha on kajastatud II kd lk 29 – 46, ning seetõttu ei vasta tõele H. Mavljanova väited, et kulutused reklaamile, kommunaalteenustele ja telefonidele pidid nad tegema keskuse raha eest, ja neid instituut ei hüvitanud. Süüdistatava H. Agapova ütlused, et V. G. poolt oli lubatud kogu raha, mis nad tudengitelt õppemaksudena vastu võtavad lubatud jätta MTÜ-le, ei ole leidnud kinnitust ühegi tõendiga. Seda ei kinnita ei G. ütlused, ei raamatupidaja B. ütlused, samuti raamatupidaja poolt koos A. S. koostatud aruanded, kus oli alati ära näidatud, milline summa oli laekunud, milline summa pidi sularahana kassas (seifis) alles olema ning milliste MTÜ poolt kulutatud summade osas tehti tasaarveldus. Mingeid pretensioone MTÜ siis Instituudi vastu ei esitanud, vastupidi, oma allkirjaga tõendas H. Agapova puudujäägi olemasolu ning kohustus selle tasuma. 17.12.2003 on H. Agapova omakäeliselt andnud allkirja, et puudujäägi summa 310 000 krooni kohustub selle üle kandma R. a/arvele 4-kuu jooksul (koopia I kd lk 3, originaal „punases kaustas“). H. Agapova poolt koostatud koostööleping jäi mustandi tasemele, sest instituut seda ei aktsepteerinud ega alla ei kirjutanud. Kulutuste kohta, mida instituut kandis ja mida instituut ei hüvitanud, ei ole ühtki dokumenti esitatud. Tunnistaja A. S., kes tegeles MTÜ raamatupidamisega, ei kinnitanud taolise tasumata kulude olemasolu instituudi poolt. Maakohus ei pidanud tõenäoliseks asjaolu, et H. Mavljanova, kes on kõrgema haridusega, töötas aastaid MTÜ – direktorina ning tegeles projektidega, kus olid rahalised suhted väga täpselt määratud ja tuli pidada arvestust, viis sularaha Tallinnasse ilma dokumentideta, teadmata isegi summasid, ilma mingi aruandluseta, millised summad ja millele olid kulutatud väidetavalt keskuse tulevikuprojektide arenguks, kui suurte summade eest jättis instituut arveid maksmata, kui palju raha pidi olema kassas (seifis), mingit materiaalset vastutust ei olnud. Maakohus tegi sellest järelduse, et selline hoolimatus oli tahtlik, et omastada raha. Kui kõik saadud raha pidi minema keskuse arvele tulevase arengu jaoks, siis oleks ju keskuse arvel pidanud olema mingid sihtotstarbelised summad. Seega on antud episoodis tõendamist leidnud, et süüdistataval puudusid volitused instituudi nimel õppemaksu sularahas vastu võtta. Kui arvestada asjaolu, et H. Agapova ei pidanud end üldse OÜ R töötajaks ega instituudi Narva filiaali olemasolevaks, siis tema kui tööle võtmata töötaja poolt olematu õppeasutuse nimel raha võttes toimis otsese tahtlusega viia üliõpilasi eksiteele ning teiselt poolt jättis instituudile mulje, et ta on Narva osakonna juhataja. Tema ütluste kohaselt ei olnud talle tema töökohustusi tutvustatud, sellest hoolimata jättis ta üliõpilastele mulje, et nii temal kui tema poolt juhitud MTÜ-l on raha vastu võtmiseks volitused. Maakohus asus seisukohale, et selles episoodis on kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, see on kelmusena, mis on toime pandud korduvalt ja suures ulatuses, sest tekitatud kahju summa ületab sajakordselt sel ajal kehtinud miinimumpalga alammäära, mis oli sel ajal 2480 krooni. 9 Varalise kasu saamine H. Mavljanova poolt on tõendatud, sest osa raha kanti otse süüdistatava isiklikule arveldusarvele, osa on kadunud teadmata kuhu. MTÜ likvideerimisdokumentide alusel MTÜ-le keegi võlgu ei jäänud ega ei olnud MTÜ-l võlgu enam kellegi vastu. Sularaha, mis pandi seifi, liikumist juhatas H. Agapova ainuisikuliselt ning mingeid dokumente selle instituudi huvides liikumise kohta kohtule esitatud ei ole. Sularaha ülekandmist H. Mavljanova isiklikule arvele tõendab H konto väljavõte 18.02.2003 kuni 15.03.2004, millest nähtub, et ta on korduvalt maksnud oma arvele sisse suuri summasid, nii on ta 29.03 maksnud oma arvele 120 300 krooni, millest kandis samal päeval R üle 70 000 krooni. 22.09.2003 on ta maksnud sisse 30 000 krooni 13.10.2003 16 000 krooni, millest tasunud R samal päeval 30 000 krooni. 19.11.2003 on ta maksnud sisse 37 500 krooni, 22.12.2003 8 000 krooni, 12.01.2004 4 000 krooni 15.01.2004 6 000 krooni ja 16.01.2004 5 000 krooni; 03.02.2004 4 500 krooni, 18.02.2004 6 500 krooni millest samal päeval kantud R 6 000 krooni. Tuludeklaratsioonis sissetulekutena nimetatud summasid kajastatud ei ole. Ka Ühispanga konto väljavõttest nähtub H. Mavljanova poolt sissemakstud raha, ning tehtud kulutused, mis ületavad ametlikult deklareeritud sissetulekut. B. on koostanud 02.10.2003 õiendi, mille kohaselt on kajastatud nii kulud kui tulud ning puudujäägina on välja toodud 158 486 krooni. Nimetatud õiendile on peale B. alla kirjutanud ka H. Agapova, et tutvunud ja nõus. Nimetatud õiend hõlmab ajavahemikku aprill 2003 kuni september
  4. Järgmine kontrollakt koostati 17.12.2003 ning hõlmab ajavahemikku 03.10.17.12.2003 ning siis ilmnes puudujääk 131 777 krooni. Viimane kontrollakt koostati 17.12.2003 kuni 14.05.2004 ning siis ilmnes puudujääk 5 656 krooni. Seega kokku 295 919 krooni, millest hiljem oli tehtud veel mahaarvamisi, nii et lõpuks jäi puudujäägi summaks 295 633 krooni. Üliõpilastega sõlmitud lepingute lisade koopiatest selgub, et lepingus oli märgitud R a/arve, milleks oli XXXXXXXXXXXX H. Seega ei vasta tõele H. Mavljanova väide, et instituudil arvet ei olnud, seetõttu ei saanud arvega maksta. H poolt väljastatud MTÜ N I Ü A konto väljavõttest ajavahemiku kohta 18.02.2003 kuni 15.03.2004 ei nähtu, et I laekunud õppemaksudest oleks keskuse arvele mingeid summasid üle kantud. A.A. poolt on sularahas tehtud sissemakseid 2 200 krooni, 4 214 krooni, 6 000 krooni (mis on küll märgitud võla tagastusena), 8 000 krooni ja 17 000 krooni. Siia on laekunud ka A. L. õppemaks 1 000 krooni, K. I. õppemaks 1 000 krooni, K. I. õppemaks 14 300 krooni. Ei vasta tõele H. Agapova väide selle kohta, et neil MTÜ-s enam mingeid projekte ei olnud ning rahasid ei laekunud ning kõik kulutused tuli katta R di õppemaksudest, sest antud konto väljavõttest nähtub, et nimetatud ajavahemikul olid MTÜ sissetulekud 364 tuhat krooni ja väljaminekud 372 tuhat krooni. Inglismaaga seotud episoodis leidis maakohus, et tunnistajate ja kannatanute ütlustega on tõendatud, et H. Agapova (Mavljanova) mitte ei edastanud neile infot võimalike töötamisvõimaluste kohta Inglismaal ega seletanud, et tema tööd ei kindlusta, vaid viis isikud eksiteele. Ta kirjeldas neile konkreetseid töökohti ning seal makstavat tasu nagu kindlalt garanteeritut. Ta lõi neile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Mitte ükski Londonisse sõitjatest ei rääkinud, et H. Agapova oleks selgitanud, et nad viiakse Londonis tööhõivebüroosse, kus vaadatakse, kas neile üldse ja millist tööd pakkuda on. Vastupidi, sõitjatele oli lubatud kindlaid töökohti kindla palgaga, kui nad oleks teadnud, et lubatud tööd ei ole või on selle saamine väga kahtlane, poleks nad sõitnudki. Eksimus on olemas ka siis, kui petetu on väga kergeusklik või lihtsameelne või ka siis kui ta süüdlase väidetes kahtleb, kuid laseb end teise väidetest siiski motiveerida. Antud juhul oli tegemist töötutega ja noortega, kellega oli kerge manipuleerida, lubades neile soodsat tööd. H. Agapova sõnade kohaselt andis tema vaid informatsiooni vabade töökohtade olemasolu kohta Inglismaal, kuid informatsiooni andis ta sellisel kujul, et informatsiooni saajatel tekkis väärkujutlus, et kuupäevaliselt paika pandud kiire ärasõit tähendab just nimetatud töö saamist. 10 Seetõttu tuleb H. Agapova süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Kuriteo koosseis hõlmab varalise kasu saamist H. Agapova poolt ning kindlaks on tehtud, et S.E. on maksnud H. Agapovale 150 naela, J.K. enda ja venna eest 300 naela, O.J. 150 naela, A.M. 150 naela. Nimetatud summadest osa üleandmist B. või A.I.E. ei ole millegagi tõendatud. Seega jäid need summad H. Agapovale, kes kasutas neid enda vajadusteks. Samuti ei ole tõendatud koostöölepingu olemasolu S.D. ja H. Agapova vahel. Maakohus juhindus ka Viru Ringkonnakohtu 07.09.2007 otsusest nr 1-06-2435, mis käsitleb samasugust situatsiooni Inglismaale tööle sõitmisest V.R. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Nimetatud otsus jõustunud Riigikohtu 21.11.2007 määrusega menetlusloa andmisest keeldumise kohta. Maakohus asus seisukohale, et H. Agapova poolt on antud tegu pandud toime otsese tahtlusega, kuna kogu informatsiooni, lubadused, tingimused ja garantii esitas kannatanutele just H. Agapova, mitte Londonis olevad kontaktisikud. H. Agapovale oli teada, et tema poolt otsitud ja Inglismaale saadetud inimesed pidid end tööhõivebüroos arvele võtma tööotsijatena, kelle kohta täidetakse vastavad ankeedid ning siis ootama tööd, mida tööhõivebüroo neile pakub. H. Agapova ei suutnud tõendada, et tema poolt saadetud tööotsijate nimed on kantud firma registrisse, süüdistatav ei teadnud isegi tööotsijate asukohti Inglismaal ja tema poolt saadetud tööotsijatele ei olnud edastatud mingeid A.I.E kontaktnumbreid, kes pidanuksid andmebaasi kantud tööotsijatega tegelema. Üldse ei ole tõendatud H. Agapova ning A.I. E vaheline seos, sest vastavalt S.E. ütlustele, kui tal õnnestus sinna firmasse helistada, siis seal H. Agapovat ei teatud. Kriminaalasja OÜ R t episoodi sündmused leidsid aset 2003.a-2004.a ja Inglismaa episood
  5. a. Vastavalt KarS § 81 lg 5 kuriteo aegumine katkeb süüdistatavale tõkendi kohaldamisega, süüdistatava kohtu alla andmisega, samuti peatub süüteo aegumine kahtlustatava, süüdistatava kõrvalehoidumisel kohtueelsest või kohtumenetlusest. OÜ R t episoodis anti H. Agapova kohtu alla 22.11.2007, H. Agapova oli teises liidetud asjas rikkunud elukohast lahkumise keeldu ning asunud alates 02.10.2009 elama Rootsi, mis on kuni käesoleva ajani tema alaliseks elukohaks. Eestis viibib ta vaid kriminaalmenetluse aegadel, enamikul ülejäänud aegadel on ta taotlenud kohtu luba Eestist väljasõiduks. Seega ei ole H. Agapova poolt sooritatud süüteod aegunud ja ning ei ole möödunud KarS § 81 lg 6 ettenähtud 10 aasta pikkune tähtaeg. Maakohus leidis, et kannatanute A. M., S.E. , J. K., O. J. hagid tuleb rahuldada nende poolt otse H. Agapovale tasutud osas, s.o 150 naela osas isiku kohta. Ülejäänud tsiviilhagid, mis on konkretiseerimata ning hõlmavad nii sõidupileteid kui Inglismaal teistele isikutele (Alex) maksutud summasid kui ülalpidamiskulusid, jättis maakohus läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. OÜ R t tsiviilhagi tuleb rahuldada 295 633 krooni ulatuses, mis võrdub 18 894,33 euroga. Antud summa on tõendatud eeltoodud tõenditega ning on kuni käesoleva ajani nõudena fikseeritud OÜ R t aastaaruandes. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus H. Mavljanova suhtes kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, kuid arvestas, et H. Mavljanova on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti arvestas maakohus kannatanute kergemeelsust rahaliste suhete korraldamisel. Seetõttu on võimalik karistada H. Mavljanovat 2 aasta vangistusega 3 aasta katseajaga. Kuna on tegemist esimese karistusega, siis ei ole alust ka käitumiskontrolli kehtestada. Karistusest tuleb maha arvestada vahi all viibitud aeg ning tasutud kautsjon 470 000 krooni tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel. 11 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu H. Mavljanova kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule, kuna kohtuotsust ei ole tehtud kogu esitatud süüdistuse kohta. Juhul kui ringkonnakohus asub seisukohale, et käesolevas asjas on võimalik kohtuotsus teha, mõista H. Mavljanova õigeks. H. Mavljanova menetluskulud jätta riigi kanda. Apellatsiooni põhjenduste järgi anti süüdistatav kohtu alla kahes süüdistuses – KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 ning KarS § 280 lg 1 järgi, kuid maakohus mõistis H. Mavljanova süüdi üksnes KarS § 209 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteos, jättes täielikult tähelepanuta KarS § 280 lg 1 ettenähtud süüdistuse. OÜ R t suhtes toime pandud kelmuse episoodis puudub süüdistuses kirjeldatud kuriteo analüüs ja hinnang kogutud ning kontrollitud tõenditele. Kohtuotsuses väljendatud seisukohad ei ole kooskõlas esitatud süüdistusega ning maakohus on OÜ-le põhjustatud kahju tuvastanud summas, mida ei ole nimetatud süüdistuses ning kahju suurus on kindlaks tehtud dokumentaalsete tõendite alusel, mis ei ole kooskõlas raamatupidamise algdokumentidega. Kohtuotsusest ei selgu, millal ja millistel tingimustel süüdistatavaga tööleping sõlmiti ja kellena ta tööle võeti. Asjaolu, et talle on OÜ-st R t makstud töötasu 2003 ja 2004.a on tõendatud üksnes maksuametist antud õiendiga. Et maksustamisele kuuluva tulu deklareerimine võis toimuda seonduvalt käesolevas kriminaalasjas toimuva menetlusega annab võimaluse järeldada OÜ R t 2003.a ja 2004.a majandusaasta aruanne, mille kohaselt OÜ-s R t oli 2 töötajat. Kui tegemist oli suulise töölepinguga, on tõendamata maakohtu järeldus, et süüdistatav vastutas nii S., S. kui S. üle antud või OÜ-le R t kuuluvate rahaliste vahendite allesoleku eest. Kui lähtuda eeldusest, et S., S. ja S. olid OÜ R t töötajad, siis võis olla nende pädevuses raha vastu võtta ja tagada selle allesolek, seega ei ole võimalik rääkida süüdistatava vastutusest nimetatud isikute tegevuse eest. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kuriteoga tekitatud kahju summat on võimalik tuvastada aastaaruande kaudu, kuna kuriteoga põhjustatud ja kriminaalmenetluses nõutav kahjusumma saab tuleneda rahaliste vahendite puudujäägi kindlakstegemiseks korraldatud inventuuri kaudu või raamatupidamise algdokumentidele tuginedes. Kahju summa määratlemisel on kohus jätnud tähelepanuta kõik OÜ R t kassadokumendid. Väidet, et kogu MTÜ poolt üliõpilastelt kogutud raha pidi esialgse kokkuleppe kohaselt jääma MTÜ-le kinnitavad tunnistajad A., S. ja S. ning süüdistatav. Maakohtu vastupidine järeldus on arusaamatu ja põhjendamatu. Ükski kogutud tõend ei kinnita kuidas olid määratletud MTÜ ja R t rahalised suhted ja milline oli MTÜ rahaliste suhete korraldus kuni likvideerimiseni. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et sularaha Tallinnasse viimist ilma dokumentideta kinnitasid tunnistajad A. ja S., kelle ütluste kohaselt võttis seifis oleva sularaha oma valdusesse B. Ei ole tõendatud, et süüdistatav oleks olnud varaliselt vastutav. Seega jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et tuleb teha järeldus, et selline hoolimatus oli tahtlik, et omastada raha. Juhul kui tegemist oli raha omastamisega ei ole võimalik rääkida KarS § 209 ettenähtud kuriteost. Arusaamatud on maakohtu järeldused MTÜ rahaliste vahendite liikumisest ja seisust peale 15.03.
  6. Kuna MTÜ konto väljavõte on nimetatud kuupäeva seisuga, siis puudub igasugune teave, kas ja milliseid tehinguid tehti peale nimetatud kuupäeva ning maakohtu väide, et rahasid ei deponeeritud MTÜ-le, on täielikult tõendamata ja kontrollimata. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et MTÜ dokumente ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel esitada, kuid see ei saa halvendada süüdistatava olukorda, sest dokumentide hävitamine ei olnud süüdistatava tegevuse tulemus. 12 Maakohtu järeldus, et süüdistataval ei olnud õigus vastu võtta üliõpilastelt raha, on täiesti meelevaldne, kuna süüdistaval oli MTÜ nimel raha vastu võtmiseks volitus ja raha vastuvõtmist aktsepteeris R t kajastades sularaha vastuvõtu raamatupidamises, jättes dokumendid ümbervormistamata R t kassasissetulekuorderiteks. Maakohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava selgitused oma arvele rahasummade kandmise kohta. Apellant leiab, et laenud jm tuludena mitte käsitlevad raha liikumised ja Tulumaksuseaduses nimetamata summad ei peagi tuludeklaratsioonis kajastuma. Kohtuotsuses on viited süüdistava kontole, kuid otsusest ei selgu kuidas on süüdistava kontoväljavõtted seotud esitatud süüdistusega. Kooskõlas süüdistusega ei ole ka kohtu poolt rahuldatud tsiviilhagi ning arusaamatu on maakohtu järeldus, et summast 296 919 on peale mahaarvamisi moodustunud puudujäägi summa. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas on tõendatud, et tegemist on kelmusega. Järeldus, et varalise kasu saamine H. Mavljanova poolt on tõendatud, sest osa raha kanti otse süüdistatava isiklikule arveldusarvele, osa on kadunud teadmata kuhu, on meelevaldne ja arusaamatu. Süüdistatav on andnud oma arveldusarvele kantud raha päritolu kohta seletused ja esitas põhistused millisteks OÜ R t tegevusega seotud kulutusteks raha kasutati (muuhulgas õppemaksude tagastamiseks). Kuna osa rahast on kadunud teadmata kuhu ja teadmata põhjustel, siis järelikult ei ole maakohus välja selgitanud, milline osa on kadunud ja kuidas selle kadumise eest vastutab süüdistatav ning kuidas selline raha kadumine on kvalifitseeritav KarS § 209 ettenähud kuriteona, mis süüdistatavale inkrimineeriti. Maakohus on nimetatud episoodis refereerinud kõigi menetluses ülekuulatud isikute ütlusi, kuid millisele järeldusele kohus nende pinnalt jõudis, otsusest ei selgu. Maakohtu järeldused on vastuolu tunnistajate B., A.S. , N.B. (G.), G.S. ütlustega. Samuti on maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata tunnistaja V.A. ütlustega. Puuduvad igasugused viited, milliste tõenditega V. A. ütlused kokku ei lähe ja milliseid ütlusi luges maakohus võrreldes A. ütlustega usaldusväärsemaks. Apellant leiab, nii süüdistatav kui G. eeldasid, et koostöö õppetöö organiseerimisel Narvas hakkab toimima. Seda kinnitavad samuti tunnistajad S., T., S., A. Seetõttu on usutav, et selle pinnalt lepiti ka kokku, et tegevust korraldab MTÜ, mida juhtis süüdistatav, kuid keegi ei osanud ette näha üliõpilaste arvu ja tegeliku tulu suurust ning sellel põhjusel lubas G. esialgselt kulutada kogu õppemaksudest saadav raha õppeprotsessi kujundamiseks ja arendamiseks. Kuna MTÜ tegeles ainult R ti tegevusega, siis lepiti kokku, et kõik MTÜ halduskulud jäävad R t kanda. Seega murdes neid kokkuleppeid, on OÜ R t raamatupidamislikult kunstlikult tekitanud puudujäägi, sest need kulud, mis MTÜ kandis otsustas R t lugeda põhjendatuks osaliselt ja seega tekitati kunstlikult MTÜ võlgnevus, mida OÜ R t otsustas mitte MTÜ-lt vaid süüdistatavalt hageda. Süüdistatava ütluste kohaselt lubas G. enne koostöö algust kogu raha, mis laekub õppemaksudena, neil (MTÜ) endale võtta. Kuna MTÜ-l R ti dokumente ega pangakontosid ei olnud, siis lubas G. neil raha võtta oma (MTÜ) kviitungitega. R ti poolt kviitungeid ei saadetud kuni koostöö lõpuni. 1000 krooni võtsid nad tudengitelt projekti organiseerimise eest ja see läks õppemaksust maha. Kõik raha pidi minema filiaali kulude katteks, maksud, töötasu, kulutused õppevahenditele. Vastavalt äriplaanile oli see koostatud 3-ks aastaks, esimene aasta raha kogumine ja investeerimine arengusse ja 2 järgmist aastat täies mahus töötamiseks.
  7. a kandsid nad R ti ligi 150 000 krooni, täpselt ei mäleta, sest tudengid registreeriti kui T I õpilased. Peale ülekannete olevat ta G. viinud veel sularaha 30 tuhat krooni, kuid mingit dokumenti selle kohta ei saanud. Keskuses oli seif ja kogu raha oli seal, S. tegi kõik dokumendid ja andis raha B. Keskuses võtsid kõik õppemaksu vastu, kviitungid anti B. kätte. Kogu raha kulutati R di tarvis, telefonid, kantseleikaubad, rent, koopiad. Augustisseptembris ei olnud võimalik maksta ülekandega, sest MTÜ-le saatis OÜ R t lepingud, kus oli 13 kirjas a/a number, alles 2003.a septembri lõpus. Raha, mis koguti, oli MTÜ raha. Filiaali ametlikult avatud ei olnud, tudengeid peteti R ti poolt, sest akrediteeringut ka ei olnud. G. ja MTÜ vahel lepingut sõlmitud ei olnud. Olid vaid usalduslikud suhted. Süüdistatav määras õppemaksu tasumise korra, see toimus nii, kuidas üliõpilasele oli mugavam. Süüdistatavaga töölepingut sõlmitud ei olnud. Käskkirja töölevõtmise kohta ja ametijuhendit ta näinud enne kriminaalmenetlust ei olnud. Reaalsed kulud ületasid R t poolt aktsepteeritud kulud. Telefonikulud olid väga suured. 50 tudengi leidmiseks olevat vaja olnud läbi helistada 500 inimest. Süüdistatav kasutas oma arvet nii MTÜ arvete tasumiseks kui tudengitele tagasimaksmiseks kui R ti arvete tasumiseks. G. teadis, et tudengitelt võetakse sularaha ja tal ei olnud midagi selle vastu. Võtsid õppemaksu MTÜ kviitungitega. Raha hoiti seifis, kõigil olid võtmed. Sularaha üleandmist B. ja OÜle R t ei vormistatud. B. kontrollis iga nädal rahalisi vahendeid, mis tulid tudengitelt. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust- järeldused süüdistatava süüdi tunnistamises KarS § 209 ettenähtud kuriteos ei seondu kelmuse koosseisuliste tunnustega ja sellest tulenevalt ei ole süüdi tunnistamine põhjendatud. Kelmusena käsitletakse tegu, milleks on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel s.o teadliku petmisega viiakse kannatanu eksimusse selleks, et ta teeks varakäsutuse ja petmise tõttu tekib ka tal varaline kahju. Apellant leiab, et kahju olemasolu, selle tekitamine süüdistatava poolt ja kahju suurus ei ole tõendatud. Süüdistuses nimetatud OÜ R t kahju summa 20271.30 eurot (317 176.87 krooni) ja kohtuotsusega väljamõistetud summa 18 894 eurot (295 633 krooni) arvestuskäik ei ole selge ja see ei tugine kriminaalasja käigus kogutud ning kontrollitud tõenditel. Maakohus on märkinud, et kahju summaks on OÜ R t majandusaasta aruannetes kajastatud summad, kuid on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kriminaalasja lisaks (nn punane kaust) olevad OÜ R t raamatupidamise algdokumendid s.h kassaraamatu, mida pidas B. ja milliste õigsust kinnitab OÜ R t raamatupidaja B. allkiri. Apellant on seisukohal, et ainult nende dokumentide pinnalt oleks olnud võimalik teha kindlaks OÜ R t puudujääki. Samuti on maakohus jätnud tuvastamata, kes vastutas OÜ R t kassa eest. Perioodiliselt peetud OÜ R t kassaraamatu kohaselt kajastab B. kõik üliõpilaste poolt vastuvõetud rahasummad OÜ R t kassas vastuvõetuna sularahas ja kinnitab oma allkirjaga nende summade vastuvõtmise kassasse. Kassa jääk seisuga 31.12.2003 on 239 385,29 krooni, sellele järgnev väljaminek kassast H. 70 000 krooni ja 30 000 krooni ning puudujääk, milline summa ei ühti käesolevas kriminaalasjas hagetava summaga. Nimetatud summa kantakse kassast välja ja kassa jäägiks jääb 31.12.2003 seisuga 1994.49 krooni. Kassaraamatule on lisatud B. allkirjastatud tõend, kus summa 137 390.80 krooni on kajastatud puudujäägina, konkretiseerimata mis puudujäägiga on tegemist. Kassaraamat ei ole kooskõlas mitte ühegi B. poolt ei varasemalt ega hilisemalt koostatud õiendi, aruande või muu dokumendiga, mille on maakohus aluseks võtnud kohtuotsuse tegemisel. Kassaraamat ei ole kooskõlas tegelikult MTÜ ja R t vahel toimunud majandustegevusega ja MTÜ poolt OÜ-le R t esitatud arvetega. Seega ei ole OÜ R t majandustegevuse tulemit ja kassaseisu võimalik üheselt tuvastada ja sellest tulenevalt ei ole süüdistuses nimetatud rahaline nõue raamatupidamise algdokumentidega tõendatud. Puudujääki 19.03.2004 seisuga ei olnud ja kõik OÜ R t raamatupidaja poolt koostatud ja esitatud õiendid, mis olid aluseks kohtuotsuse tegemisele, on vastuolus kassaraamatuga. Eeltoodud põhjustel on maakohtu järeldused puudujäägi olemasolu kohta ebaõiged. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et raamatupidamises toimub kassaaruandlus raamatupidamise algdokumentide s.o kassaraamatu ja selle lisade (kassa sissetuleku ja väljamineku orderite) alusel ja puudujäägi kindlaks tegemine ei saa toimuda raamatupidaja poolt koostatud õiendite, mis kardinaalselt erinevad kassaraamatust, alusel. Maakohus on 14 jätnud tähelepanuta, et kassasse laekunud summade olemasolu eest OÜ R t kassas võttis endale vastutuse B. Seega võttis B. kõik MTÜ poolt kogutud summad vastu R t kassasse ja tema pidi tagama nende summade allesoleku. See omakorda tähendab, et puudub igasugune võimalus inkrimineerida varalise kahju tekitamist süüdistatavale. Maakohus jättis tähelepanuta, et ei ole sellist institutsiooni nagu OÜ R t Narva osakond. On tegemist ühe äriühinguga OÜ R t, mille kassas peab kajastama kogu sularaha liikumine, käesoleval juhul on kassa arvestust peetud ainult ühe tegevusala baasil ja puudub võimalus hinnata tegelikku kassa ja panga seisu. Kriminaalasjas ei oma tähendust süüdistatava poolt koostatud tõend, milline on esitatud G. ja mille kohaselt kohustub süüdistatav teadmata kellena üle andma 310 000 krooni veebruarist nelja kuu jooksul. Tegemist ei ole võlatunnistusega ja selle alusel ei ole võimalik nõuet esitada veel vähem kriminaalasja kelmuse tunnustel alustada. Äriühingu varalist seisu iseloomustavad dokumentaalsed tõendid ja nende alusel koostatud raamatupidamise aruandlus. Seega ei ole võimalik hinnata puudujäägi suurust tõendava dokumendina raamatupidamise eest mitte vastutava isiku poolt emotsiooni ajel koostatud kirja, mille koostamise põhjused on ülekuulatud isikute poolt erinevalt käsitletud. Äriühingu puudujääk ei ole tuvastatav raamatupidamisega mitteseotud isiku kirjaga valgel paberil. Maakohus tuvastas, et üliõpilastelt kogutud summadest on tehtud OÜ R t poolt põhjendatuks tunnistatud kulutusi, muuhulgas on kogutud summadest tasutud ülekandega teadmata kas G. või R t arvelduskontole. Apellant leiab, et ei ole võimalik olukord, et summa mida kogu ulatuses käsitletakse pettuse objektina jaguneb kaheks ja osa sellest hinnatakse õiguspäraselt vastuvõetuks (tehtud kulutused ja ülekanded) ja teine osa summast on kelmuse objekt. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et üliõpilastelt kogutud summast tehti kulutusi, mida OÜ R t teadmata põhjusel ei arvestanud ja jättis kajastamata raamatupidamisaruandluses. Kuna MTÜ dokumentatsioon ei ole säilinud ja seda ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu, siis ei olnud kohtumenetluses võimalik reaalseid MTÜ kulutusi tõendavaid dokumente esitada. Puuduvad igasugused tõendid, et sularaha oleks olnud süüdistatava ainukasutuses ja tema poolt vastu võetud. Nii S., S. kui ka T. avaldasid, et nad võtsid raha ja panid šeifi, kuhu oli kõigil juurdepääs. Seifist anti raha B., kes raha vastuvõtmise kohta allkirju ei andnud, küll aga dokumenteeris raha liikumise kassaraamatus. T. ja S. töölevõtmise dokumendid on käesolevas asjas esitatud ja seega aktsepteeriti tunnistajate tegevust OÜ R t heaks muuhulgas rahade vastuvõtmisel MTÜ nimel. Kuna süüdistatav reaalselt ei olnud OÜ R t tööle vormistatud, tema pädevus ei olnud millegagi kindlaks määratud ja töölepingut ei olnud temaga sõlmitud, siis eelduslikult koostati kõik süüdistatava töölepinguga seotud dokumendid käesoleva kriminaalasja jaoks. Apellant leiab, et objektiivselt ei ole võimalik tuvastada kas OÜ R t esines kahju ning juhul kui esines, siis kui suur see oli ja kelle poolt see oli põhjustatud. Faktiliselt on tõendamata igasuguse OÜ-ga R t seotud ja tema suhtes toimepandud õigusvastase teo toimumine 2003.a kuni 2004.a ja veel vähem selle toimepanemine süüdistatava poolt. Õigusvastase teo toimepanemist ei ole võimalik tuvastada kannatanu esindaja V. G. ütlustega, kelle ütlused ei ole kooskõlas kogutud tõendiga ja ka tunnistaja B. ütlustega, kelle ütlused on otseses vastuolus tema enda poolt koostatud raamatupidamise aruandlusega. Kuna OÜ R t kassapidajaks oli B., kes on kõik MTÜ poolt kviitungite alusel vastuvõetud summad OÜ R t kassas kajastanud, siis isegi juhul kui kassas on puudujääk, ei saa selle eest vastutada süüdistatav, kes ei ole OÜ R t arvepidamisega seotud. Maakohus ei ole andnud hinnangut L. ja I. poolt MTÜ kontole tehtud ülekannete kohta ja seega ei ole maakohus tuvastanud, et nimetatud ülekanded tehti süüdistatava ettepanekul ja süüdistatav on selle raha kelmuslikul teel omandanud. Samuti puudub otsuses hinnang ka M. R. võetud raha kohta ja kuna süüdistatav tagastas R. võetud raha, ei ole ka selles episoodis võimalik tuvastada OÜ-le R t kahju tekitamist. 15 Maakohus on ebaõigesti sedastanud kelmuse tunnuseks sularaha vastuvõtmise ilma OÜ R t nõusolekuta. Maakohtu ebaõige järeldus tugineb ainult tunnistaja B. ja G. ütlustel, millised on aga ümberlükatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistajate S. ja S. ütlustega ning B. ja G. faktilise tegevusega. Sularaha vastuvõtmine MTÜ töötajate poolt ei olnud enne MTÜ ja R t vahelise koostöö lõppemist etteheidetav, sest kõik MTÜ poolt vastuvõetud sularaha kajastati B. poolt R t kassas. Seda kinnitavad muuhulgas B. poolt peetud kassaraamatu koopiad (punases kaustas). Juhul kui nimetatud tegevus ei oleks olnud aktsepteeritud ja käsitletav kelmusena vm kuriteona, ei oleks OÜ R t ja B. sellisel kujul vastuvõetud ja vormistatud tasumisi aktsepteerinud ja R t kassas oleksid kajastunud tegelikult üleantud summad. MTÜ poolt vastuvõetud ja talle üleantud summasid on OÜ R t aktsepteerinud kuni süüdistuses nimetatud perioodi lõpuni. Apellant leiab, et käesoleval juhul ei selgunu otsusest milles, millal ja millisel moel kannatanul s.o OÜ-l R t tekitati ebaõige ettekujutus. Kohtuotsuses puudub viide sellele millisel moel ja millega süüdistatav OÜ R t pettis. Asjaolu, et MTÜ võttis vastu üliõpilastelt raha/sularaha oli OÜ-le R t teada ja tema poolt igati aktsepteeritud, sest kõik üliõpilaste poolt tehtud rahamaksed kajastuvad R ti kassaraamatus (lisade kaust). Kassasissetulekuorderid, millised kõik on varustatud MTÜ pitsati jäljendiga. Ülekuulatud tunnistajad S., T. ja S. kinnistasid, et R t arvele ei olnud võimalik raha üle kanda, sest arveldusarved olid seoses maksude tasumata jätmisega suletud. On tõendatud, et aktiivse üliõpilaste vastuvõtmise ajal kui isikud soovisid maksta õppemaksu, ei olnud Narvas kohal ühtegi OÜ-ga R t seotud isikut ei B. ega G. Seega on usutav, et raha pidigi vastu võtma suuliselt sõlmitud koostöölepingu teine pool ehk MTÜ oma esindajate vahendusel. Sularaha vastuvõtmise kviitungid ei ole süüdistatava poolt allkirjastatud ja ta ei ole vastuvõetud sularaha oma arveldusarvele kandnud v.a raha, mille ta kandis kogutud õppemaksudest edasi G. kasutuses olevale arveldusarvele. Käesoleval juhul on varakäsutuse- õppemaksu tasumise - teinud üliõpilaskandidaadid eesmärgiga asuda õppima ATI R t Narva osakonda. Kõik nimetatud üliõpilased on eelduslikult ka sinna õppima asunud ja immatrikuleeritud. Vastupidiseid andmeid ei ole. Seega on tegemist eesmärgipärase varakäsutusega. Eeltoodud väitest oleks pidanud piisama, et süüdistatav esitatud süüdistuses õigeks mõista. 2006.a Inglismaaga seotud episoodis on maakohus on jätnud tähelepanuta, et süüdistus eristas iga kannatanuga seotud episoodi ning episoodides toodud asjaolud erinesid ja sellest tulenevalt pidi maakohus iga episoodi osas analüüsima kogutud tõendeid. Maakohus on jätnud selle tegemata ja sedastanud ainult üldise järelduse kõikide episoodide kohta, rikkudes sellega

§ 312sätestatud kohtuotsuse põhistamise nõuet.

Samuti on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta kannatanute ja tunnistajate need ütlused, millised kogumis episoodide kaupa välistavad süüdistatava süü. Maakohus on ka selles episoodis teinud viite Viru Ringkonnakohtu 07.09.2007 otsusele nr 106-2435, kus kohtunik L. eesistumisel on V. R. süüdi mõistetud täpselt samadel motiividel ja kasutades sama sõnastust, mis käesolevas kohtuotsuses. Maakohus jätnud aga tähelepanuta, et ringkonnakohtu kohtuotsused ja nende järeldused ei ole otsekohalduvad maakohtu menetlustes olevates kriminaalasjas ja nendest juhindumine ei ole kooskõlas

sätestatud põhimõtetega. Kasutades sõna-sõnalt varasemas kohtuotsuses fikseeritud teksti, oli maakohtu siseveendumus kujunenud juba enne käesoleva kriminaalasja tõendite uurimist ja maakohus ei pidanudki vajalikuks kontrollida tema poolt ringkonnakohtunikuna tehtud 07.09.2007 kohtuotsuse järelduste vastavust käesolevas kriminaalasjas. Eelduslikult sellel põhjusel ongi tehtud kõikide episoodide kohta üldistus, mis käesoleva kriminaalmenetluse esemega ei ole kooskõlas. 16 Maakohtu järeldusest tuleneb, et süüdistatav edastas kannatanutele informatsiooni, aga süüdistatava Londoni kaastöötajad ei toiminud selliselt nagu süüdistatav rääkis - näiteks hilines isik, kes Londonisse kannatanute vastu pidi tulema. Seda asjaolu ei ole aga võimalik käsitleda pettusena, sest nimetatud tegevuse kaudu ei tekkinud kannatanutel kahju ega süüdistataval kasu. Olukorda, kus kannatanud andsid raha ära A. ei ole võimalik samuti käsitleda süüdistatava poolt toime pandud pettusena. Maakohtu otsusest võib tuletada, et isikud olid eksituses, kuna neile lubati konkreetset tööd konkreetses kohas, mida nad ei saanud. J.K. , V.K. ja J.E. puhul on selline maakohtu järeldus täielikult ebaõige, sest need isikud said töökoha lubatud kohas ja neile kindlustati ka 2 nädala jooksul elamine vastavalt nendele tingimustele, mis Eestis kokku lepiti. Nad kinnitasid ka kohtus, et töötasid vähemalt 6 päeva (J.E. väidab 5 päeva) kuid Y.K. möönab, et päevi võis olla ka rohkem kui kuus. Asjaolu, et nad palka ei küsinud ei anna alust süüdistatava süüdi tunnistamiseks nende suhtes toime pandud kelmuses. Maakohus jättis tähelepanuta, et kõik nimetatud isikud kinnitasid kohtus, et neil oli ükskõik kus elada ja millist tööd teha, seega on süüdistuse lähteandmed konkreetsete töökohtade osas valed. Samuti jättis maakohus hindamata kannatanute ütlused, milliste kohaselt nad palka töötatud aja eest tööandjalt ei küsinud. Samuti jättis maakohus täielikult tähelepanuta kannatanu Y.K. i poolt öeldu, et juba enne Inglismaale ärasõitu oli teada, et tööle saamise ja elamise korraldab algselt süüdistatav, hilisemalt on see igaühe enda organiseerimine. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta ja hindamata selle, et need ülesanded, mille eest kannatanud 150 naela tasusid ka täideti ja süüdistatav tegi selleks reaalseid kulutusi. Süüdistatavale ei ole võimalik ette heita, et D. J. ja S. M. otsustasid ükskõik millisel põhjusel töö- ja elukohast lahkuda. See ei ole mingilgi määral käsitletav süüdistatava poolt toime pandud kelmusena. A.O. l ja J.O. oli lepinguline suhe OÜ-ga S D ja selles episoodis ei ole võimalik süüdistatavat süüdi tunnistada. Ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et OÜ S D ei ole seda kohustust, mille eest raha maksti, täitnud. J. O. ja A. O. maksid raha äriühingule S D informatsiooni eest, mis oli seotud Inglismaale tööle sõiduga ning vastava teabe nad ka said. A. O. ja J. O. ei ole OÜ-le S D makstud summat soovinud tagasi saada ja OÜ-le S D vastavat nõuet esitanud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et süüdistatav OÜ-le S D makstud raha oleks endale saanud. Apellant leiab, et episood M. ja J. seoses on täielikult tõendamata. Episood on määratletud 09.07.2006 kuni 13.07.2006 s.o aeg, mil S. M. ja D. J. olid Inglismaal. Süüdistusest ja kohtuotsusest ei selgu, kes reaalselt kannatanud on ning kes varakäsutuse tegid, kas nendeks olid D. J. ja S. M. või nende isad O.J. ja A.M. Kuna tunnistaja B. ütluste järgi tegid varakäsutuse D. ja S., ei ole millegagi põhjendatud, et kannatanuteks on nende isad, kelle avalduse alusel ka käesolevas asjas kriminaalmenetlust alustati ja kellele tagati võimalus olla kohtusaalis ning kuulata pealt kogu kohtuistungil toimunut ja selle pinnal kujundada oma ütlusi. On tuvastatud, et O. J. ei ole kordagi vahetult enne varakäsutuse tegemist süüdistatavaga suhelnud ja seega ei ole süüdistatav sellest tulenevalt saanud O. J. millegagi petta ja eksimusse viia. Kogu teabe, mille O. J. sai ja mille alusel ta varakäsutuse tegi, sai ta B. ja A. M. Seega ei ole D. J. episoodis võimalik hakata kelmuse koosseisu analüüsima, sest süüdistatav ei ole O. J. petnud. Selles episoodis tuleb lähtuda põhimõttest, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja eeldada, et töö saamine oli võimalik juhul kui isikud ei oleks Inglismaalt lahkunud. Isikud teadsid mille eest nad varakäsutuse tegid ja D. J. ja S. M. saadeti selle alusel Inglismaale, viidi lennujaama, pandi lennukile ja seal tuldi neile vastu. Tööle oli võimalik hakata ning kohtuistungil avaldasid mõlemad, et neil oli ükskõik kus töötada. 17 Apellant on seisukohal, et teo kriminaalõiguslik hinnang ei saa sõltuda sellest, kas kannatanuks on kriminaalpolitseinikud, prokurör ja nende lapsed. Käesoleval juhul on aga kriminaalõiguslik hinnang antud just nimetatule tuginedes. Ei ole usutav, et süüdistatav teades milliste ametiisikutega on tegemist, hakkab neid petma ja seda 150 naela eest, millisest summast tuleb teha kulutused isikute sõidu, töö ja majutuse korraldamiseks Inglismaal. On usutav, et peale seda, kui süüdistatav oli sunnitud politseinike kabinetis kirjutama võlgnevust tõendava dokumendi, pöördus ta politsei poole avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks ja sellele järgnes vastureaktsioon, millega kõrged politseiametnikud enda tegevuse õigustamiseks taotlesid kriminaalmenetlust alustamist, vältimaks võimalikke ebameeldivusi ametiseisundi ärakasutamise eest. Apellant leiab, et tegu ei ole võimalik kvalifitseerida kelmusena kui kokkulepitu täidetakse, kuid isik ise loobub vastu võtmast teenust, mille eest ta varakäsutuse tegi. Käesoleval juhul on üheselt tuvastatud, et isikud ise loobusid tööst Inglismaal, (ükskõik milline põhjus ka esile tuuakse). Kõrvutades kannatanute ütlusi nimetatud episoodis saab teha järelduse, et need ütlused ei ole ka omavahel kooskõlas nii põhimõttelistes olukorra kajastuses kui ka detailides, seega nendele ütlustele ei olnud võimalik süüdimõistvat kohtuotsust rajada. Kui A.M. väidab, et O.J. ütles talle, et süüdistatav oli öelnud, et töölepingut saab sõlmida Inglismaal, sest lepingud olid seal, siis see ei saa vastata tõele, sest O.J. kohtus süüdistatavaga 15 minutit 08.07.2006 vahetult enne D. J. ja A.M. ärasõitu Narva-Jõesuust. Seal oli ka A.M. ja tema ütluste kohaselt ei olnud seal juttu töölepingute vormistamisest. A.M. räägib, et süüdistatav rääkis kondiitrivabrikust. Sellist juttu ei ole rääkinud O.J. , D. J. ja S. M., vaatamata sellele, et süüdistatavaga suhtlesid O.J. ja A.M. koos. Vastuolu on ka B. ja O.J. e ja A.M. i ütluste vahel – B. räägib, et raha maksid poisid, O.J. ja A.M. räägivad, et raha maksid nemad. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas saab S.E. olla kannatanu ja J.E. tunnistaja. Märgitud on üksnes, et ta täitis J.E. eest rahalisi kohustusi, kuid tuleb arvestada, et 2006.a oli J.E. 24 aastane, seega täisealine, kes iseseisvalt sai ja pidi realiseerima oma õigusi ja kohustusi. Kohtuotsuses puudub hinnang tunnistaja J.E. kohtus antud ütlustele ning puuduvad järeldused ka kannatanu Y.K. i kohtus antud ütluste kohta. S.E. andis maakohtus ütlusi kasutades kohtueelsel menetluses antud ütluste protokolli. Nimetatud asjaolu on kannatanu ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmisel jäänud täielikult tähelepanuta. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta vastuolud süüdistuse ja kannatanute poolt avaldatud töötatud päevade osas. Tegelikult töötasid kõik isikud 5-6 päeva ja võimalik, et enamgi. Maakohus jättis tähelepanuta, et käesoleval juhul on tegemist tsiviilõigusliku suhtega, käsundiga, mida süüdistatav täitis. Sellisena hindasid seda suhet ka O.J. ja A.M. , nõudes süüdistatavalt kirjalikku kinnitust kahjude hüvitamiseks ja menetleja Zeleikin Süüdistatav tegi mis oli talle ülesandeks seatud ja mida ta vastavalt pooltevahel sõlmitud kokkuleppele lubas V. Klimov teha Vaatamata sellele, et süüdistus nimetab konkreetseid töökohti, siis konkreetne töökoht ei omanud isikute jaoks mingit tähendust, oluline oli minna tööle, ükskõik millisele ja seega süüdistuses konkreetsele töökohale tehtud viited on põhjendamatud. Kõik isikud kinnitasid, et sobilik oli igasugune töö ja kõik isikud ka tööga esialgselt kindlustati. J.E. , V.K. ja Y.K. olid Inglismaalt naasmist olukorraga rahul, nad ei esitanud kellegi vastu mingeid nõudmisi, mis lubab teha järelduse, et neil oli olemas töö, seda pikemat aega kui nad räägivad ja seda vastavalt kokkulepitule või hindasid nad Inglismaal, et kokkulepe on ka täidetud olukorras kui nad töötasid 5-6 päeva ja pärast tööle ei läinud. Ei ole usutav, et alles enam kui kolm aastat peale toimunut pöörduvad isikud politseisse oma rikutud õiguste kaitseks ilma prokuratuuri vastavasisulise surveta. Sama kehtib ka S.E. puhul, kellel on kõrgem juriidiline haridus ja kes igal juhul oskab koheselt määratleda, kas tema või tema lähedase suhtes on toimepandud kuritegu või lepingut on rikutud. Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et ka tsiviilõiguslikku suhet ei ole rikutud ja sellest tulenevalt puudub igasugune võimalus 18 süüdistatava tegevust käsitleda kelmusena, sest kannatanud ei olnud eksimuses ja ei petnud neid. Varakäsutuse eest tehti kulutusi Inglismaal töö, transpordi ja elamise korraldamiseks. Maakohus ei ole teinud otsust süüdistatavale esitatud kogu süüdistuse kohta. Süüdistatav anti kohtu alla nii KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 järgi kui KarS § 280 lg 1 järgi selles, et ta pani toime ametiasutusele valede andmete esitamise, eesmärgil hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest. Nimetatud episoodi kohta puuduvad kohtuotsuses igasugused viited. Kuna tegemist on ühe tervikliku kriminaalasjaga, siis ei ole ringkonnakohtul sellises olukorras võimalik realiseerida

§ 337

sätestatud võimalusi, sest ringkonnakohtul puudub võimalus täita esimese astme kohtu funktsiooni kohtuotsuse tegemisel ja kriminaalasi tuleb tühistada tervikuna ning saata tagasi esimese astme kohtule. Maakohus ei andnud süüdistatavale viimast sõna. Kohtuistungi protokolli järgi peale kohtulike vaidluste lõppu ei ole maakohus andnud süüdistavale

§ 303kohaselt viimast sõna.

Maakohtu otsuse puudub hinnang tõenditele, otsus ei ole jälgitav ja arusaadav.

§ 61

lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuotsus peab vastama

§-s 312 sätestatud kohtuotsusele esitatud nõuetele, st peab sisaldama uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, mis võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku, kuid maakohtu otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Maakohus on H. Mavljanova süü tuvastamisel käsitlenud tõendeid valikuliselt ning mitte üheselt mõistetavalt. Otsusest ei ole võimalik üheselt mõista, kelle ütlusi, millises ulatuses ning millistel kaalutlustel luges maakohus usaldust väärivateks ning kelle omasid mitte. Kui kohus jõuab tõendite kõrvutamisel seisukohale, et kellegi ütlused on usaldusväärsemad, peab see põhjendustest ka selgelt nähtuma. KarS § 209 kelmuse süüteokoosseisu elemente ei ole käsitletud. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sisustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (Riigikohtu lahendid 3-1-1-100-06, 3-1-1-63-08). Maakohus on H. Mavljanova süüdistuse tõendatuks lugemisel jätnud kogutud tõendid hindamata ja kelmuse teokoosseisu tunnustega sisustamata. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KarS § 339 lg 1 p 7 mõttes ning sellise rikkumise tuvastamine on kohtuotsuse apellatsioonikorras tühistamise aluseks. Apellant leiab, et OÜ R t episoodis ja ka Inglismaa episoodis on möödunud mõistlik menetlusaeg, kui olulise menetlusõiguse rikkumise tõttu tuleb kriminaalasi saata tagasi esimese astme kohtule. Kaitsja käsitleb sellise olulise rikkumisena kohtuotsuses hinnangu puudumist ühele süüdistuses inkrimineeritud kuriteole, mille osas on kohus jätnud otsuse tegemata. Nimetatud järeldus on kooskõlas Riigikohtu otsuses 3-1-1-57-11 väljendatud seisukohtadega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ning prokuröri, leiab, et apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele ning maakohtu otsus tuleb

§-de 338 p 3 ja 339 lg 1 p 7, lg 2 alusel osaliselt tühistada ning saata kriminaalasi tühistatud osas maakohtule

§ 341

lg 4 alusel uue kohtuotsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus kohtuotsuse põhiosa motiivide ja resolutiivosas märgitu osas. 19 2.

§ 338

p 3 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kohtuotsuses põhjenduste puudumine on

§ 339

lg 1 p 7 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tulenevalt

§-st 338 p 3 on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus.

§ 341

lg 1 kohaselt kui kohtuistungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339

lõike 1 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Käesoleval juhul on maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine toonud kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse. 2.1 Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole lubatud. Ringkonnakohus võib küll lisada esimese astme kohtu otsusele omapoolsed põhjendused, kuid seda vaid juhul, kui maakohtu otsus jäetakse muutmata

§ 342lg 3 p 1 alusel.

Selline lahend on võimalik olukorras, kus maakohtu otsuses on põhjendused olemas ning ei tuvastata kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Käesolevas asjas tuvastas ringkonnakohus põhjenduste puudumise, seega menetlusnormi olulise rikkumise

§ 339lg 1 p 7 tähenduses.

Kriminaalasja tagasi saatmata rikuks ringkonnakohus ise oluliselt menetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-5907).

2.2 Ringkonnakohtu pädevus tühistada maakohtu otsus ja tagastada kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks tuleneb

§-st 341. Nimetatud sätte kohaselt on ringkonnakohtu volitused taolise otsustuse tegemisel erinevad sõltuvalt sellest, kas apellatsioonimenetluses leidis tuvastamist kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 1 või lg 2 mõttes.

Jõudnud kohtuliku arutamise tulemina järeldusele, et maakohtu menetluses on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 1 tähenduses (absoluutne ehk n-ö kataloogisisene menetlusõiguse rikkumine), tuleb ringkonnakohtul § 341 lg-st 1 juhindudes maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama, kuna tegemist on juba seadusandja poolt niivõrd kaalukateks kohtuliku arutamise üldprintsiipide minetusteks loetud rikkumistega, et taolise kohtuliku arutamise pinnalt kujunenud kohtulahendit ei saa ühelgi juhul sisuliselt õigeks lugeda. Kõnealuste rikkumiste esinedes ei saa maakohtus toimunud kohtulikku arutamist pidada ausa ja õiglase kohtumenetluse nõuetele vastavaks ning seetõttu ei saa rääkida ka eelneva menetluse kohtulahendit legitimeerivast toimest. Seega pole apellatsioonikohtul

§ 339

lg 1 p-des 1-11 loetletud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisele võimalik reageerida muul moel kui kohtulahendi tühistamisega ja kriminaalasja tagastamisega maakohtule uueks arutamiseks (RKKKo nr 3-1-1-37-11). 3. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud

§-de 306 lg 1 ja 2 ning 312 p 1, 2 nõudeid.

§ 312

p 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning p 2 kohaselt tuleb esitada tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Eeltoodu kohaselt peab kohtuotsuse põhiosa sisaldama tõendite analüüsi ja hindamist. Seda nõuavad ka

§-d 60 ja 61, mille kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.

§ 62

p 2, 20 3 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü.

  1. Maakohus pole neid nõudeid järginud ja tõendite sisu avamata ning sellekohast analüüsi mitteesitades teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva otsuse suures ulatuses kelmuse toimepanemises KarS § 209 lg 2 p 1 tunnustel ajavahemikul 20.02.2003 kuni 30.03.2004 sularaha omastamises ja OÜ-le R t kahju tekitamises, samuti teises kelmuse episoodis nn Inglismaale tööotsijate petmises. Otsustamaks küsimust, kas süüdistatavatele süüks arvatud kuritegu on vastavuses karistusõiguse ja vastava süüteokoosseisu põhimõtetega, tuleb ringkonnakohtul selleks hinnata maakohtu vastavaid põhistusi. Kui need põhjendused puuduvad, ei ole ringkonnakohtul võimalik vastavat hinnangut anda ega apellatsioonides tõstatatud küsimusi lahendada. Põhjenduste puudumisele on tähelepanu osutatud ka apellatsioonis.
  2. Maakohtu otsuse põhiosas (4 kd tl 159-169) on käsitletud eraldi kelmuse episoodi, mis sisaldab OÜ R t´iga seonduvat. Esmalt on maakohus loetlenud ja kirjeldanud isikuliste tõendite ütluste sisu (4 kd tl 160-163), seejärel näidanud dokumentaalsed tõendid (4 kd tl 163 pöördel-164). Samas on süüdistatava enda väited loetud ümberlükatuks Maksu-ja Tolliameti tõendiga. Veel on maakohus käsitlenud süüdistatava sularahaga ümberkäimist (4 kd tl 164 pöördel) ja märkinud, et hoolimatus rahaga ümberkäimisel oli tahtlik, et omastada raha ja tõendamist on leidnud, et süüdistataval puudusid volitused instituudi nimel õppemaksu sularahas vastu võtta. KarS § 209 süüteokoosseisu tunnustele vastavat kuriteo analüüsi pole maakohus aga kirjeldanud ning piirdunud vaid üldsõnaliselt järgmisega. „Kui arvestada asjaolu, et H. Agapova ei pidanud end üldse OÜ R ti töötajaks ega instituudi Narva filiaali olemasolevaks, siis tema kui tööle võtmata töötaja poolt olematu õppeasutuse nimel raha võttes toimis otsese tahtlusega viia üliõpilasi eksiteele ning teiselt poolt jättis instituudile mulje, et ta on Narva osakonna juhataja. Tema ütluste kohaselt ei olnud talle tema töökohustusi tutvustatud, sellest hoolimata jättis ta üliõpilastele mulje, et nii temal kui tema poolt juhitud MTÜ-l on raha vastu võtmiseks volitused.“ 5.1 Süüdistuse kohaselt lõi H. Mavljanova tudengitele ettekujutuse vastavate volituste olemasolust ning teavitas vale informatsiooni Instituudi panga arvelduskonto arestimise kohta. Samuti on süüdistuses märgitud „Luues ebaõige ettekujutuse õppemaksu vastuvõtmisest ning fiktiivsete dokumentide vormistamise teel MTÜ N I Ü A nimel võttis Instituudi tudengitelt Narva osakonnas asukohaga XXX, sularahas õppemaksu vastu eesmärgiga saada varaline õigus pettuse teel. Saades tudengitelt õppemakse, ei kandnud ta seda raha summas 317 176.87 krooni üle A I panga kontole ega edastanud ka kannatanule.“ 5.2 Kelmuse süüteokoosseisu osas pole mõistetav maakohtu seisukoht „Siit tuleb teha järeldus, et selline hoolimatus oli tahtlik, et omastada raha.“ Maakohus on tuvastanud OÜ R t episoodis, et osa raha on kadunud teadmata kuhu, kuidas aga see on seotud kelmusega, pole motiveerimist leidnud. Mõlemas kelmuse episoodis on maakohus esitanud tunnistajate ütlused, kuid puuduvad asjakohased järeldused, millisteni kohus konkreetse tunnistaja ütluste põhjal jõudis. Samas pole maakohus andnud asjakohast hinnangut tunnistajate ütlustele, millised kinnitavad süüdistatava väiteid, millised mitte. 21 Maakohtu otsusest ei ole loetav milles ja millal tekitati süüdistatava poolt petetutel ebaõige ettekujutus ja kuidas on kelmuses kannatanuks OÜ R t. Varakäsutuse, s.o õppemaksu tasumise olid teinud tudengikandidaadid eesmärgiga asuda õppima ETI R t Narva osakonda. 5.3 Süüdistuse esimese kelmuse episoodi puhul pole võimalik mõista, kas süüdistatav pettis A I osakonna tudengeid (süüdistuse tekstis „pettuse teel lõi Halida Mavljanova (Agapova) tingimused, kus OÜ R A I Narva osakonna tudengid olid sunnitud maksma õppemaksu“) või osaühingut R t, kelle kui kannatanu kasuks mõistis maakohus välja 18 894, 39 eurot. Kuidas süüdistatava tegu ehk petmine käesoleval juhul lõi tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, millega kannatanu viidi eksimusse, jääb arusaamatuks.
  3. Analoogselt on maakohus talitanud nn Inglismaa kelmuse episoodis. Esmalt on näidatud ära kannatanute, tunnistajate ja süüdistatava ütluste sisu (4 kd tl 158-168 pöördel), kuid seejärel on KarS § 209 lg 2 p 1 süüteokoosseisu elementide analüüsi osas piirdutud väikse lõiguga ( 4 kd tl 168 pöördel) järgmises. „Tunnistajate ja kannatanute ütlustega on tõendatud, et H. Agapova (Mavljanova) mitte ei edastanud neile infot võimalike töötamisvõimaluste kohta Inglismaal ega seletanud, et tema tööd ei kindlusta, vaid viis isikud eksiteele. Ta kirjeldas neile konkreetseid töökohti ning seal makstavat tasu nagu kindlalt garanteeritut. Ta lõi neile tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Mitte ükski Londonisse sõitjatest ei rääkinud, et H. Agapova oleks selgitanud, et nad viiakse Londonis tööhõivebüroosse, kus vaadatakse, kas neile üldse ja millist tööd pakkuda on. Vastupidi, sõitjatele oli lubatud kindlaid töökohti kindla palgaga, kui nad oleks teadnud, et lubatud tööd ei ole või on selle saamine väga kahtlane, poleks nad sõitnudki. Eksimus on olemas ka siis, kui petetu on väga kergeusklik või lihtsameelne või ka siis kui ta süüdlase väidetes kahtleb, kuid laseb end teise väidetest siiski motiveerida. Antud juhul oli tegemist töötutega ja noortega, kellega oli kerge manipuleerida, lubades neile soodsat tööd. H. Agapova sõnade kohaselt andis tema vaid informatsiooni vabade töökohtade olemasolu kohta Inglismaal, kuid informatsiooni andis ta sellisel kujul, et informatsiooni saajatel tekkis väärkujutlus, et kuupäevaliselt paika pandud kiire ärasõit tähendab just nimetatud töö saamist.“ 6.1 Maakohus pole erinevate kannatanute puhul konkreetse juhtumi tehiolusid käsitlenud ning esitanud üldistava käsitluse. Maakohus on nimetanud, et „ antud juhul oli tegemist töötutega ja noortega, kellega oli kerge manipuleerida, lubades neile soodsat tööd“, samas on kriminaalasjas kannatanutena maakohtus üle kuulatud täiskasvanud isikud. Maakohus pole analüüsinud kuidas KarS § 209 koosseisulised tunnused, s.o pettus, eksimus, varakäsutus ja varaline kasu on tõendamist leidnud. Kannatanute endi ütlused pole omavahel kõiges kooskõlas üldises süüdistuses märgitud sündmuse kirjelduse detailides, maakohus pole aga neid asjaolusid eraldivõetuna käsitlenud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine pole arusaadavalt jälgitav, sest pole võimalik mõista, kelle ütlusi ja milles loeb kohus usaldusväärseteks ja millises osas mitte.
  4. Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, s.o tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tulemusena kannatanu satub eksimusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, mille kohta väär väide esitatakse. Pettuse esemeks olevate asjaolude näol võib tegemist olla isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Oluline on siiski, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Seega tuleb nii süüdistuses kui 22 kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus (RKKKo nr 3-1-1-98-09). Petmine aktiivse teo ehk tegevusega tähendab tegevust, mis teadvalt tekitab teises isikus väärkujutlust. 7.1 Ringkonnakohus leiab ssega, et maakohus pole otsuses kummagi episoodi puhul ära näidanud milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanutel ebaõige ettekujutus. Samuti ei selgu, milles viidi süüdistuses märgitud isikud eksiteele. Maakohtu järeldus, et „eksimus on olemas ka siis, kui petetu on väga kergeusklik või lihtsameelne või ka siis kui ta süüdlase väidetes kahtleb, kuid laseb end teise väidetest siiski motiveerida ja antud juhul oli tegemist töötutega ja noortega, kellega oli kerge manipuleerida, lubades neile soodsat tööd“, ei saa lugeda käesoleva süüdistuse sisu arvestades veel kelmuse süüteokoosseisu põhjendatud analüüsiks. 7.2 KarS § 209 (kelmus) näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Seega tuleb kelmuse toimepanemise ajaks lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Varalise kasu saamine (ehk süüdlase varalise seisu paranemine) ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab seadusandja kelmuse koosseisulist tagajärge. 7.3 Nõustuda tuleb apellatsioonis märgituga, et maakohtu otsusest ei ole võimalik järeldada, milliseid isikulisi ütlusi ja millises ulatuses tuleb lugeda usaldusväärseteks ja milles mitte. Kui kohus jõuab tõendite kõrvutamisel seisukohale, et kellegi ütlused on usaldusväärsemad, peab see põhjendustest ka selgelt nähtuma.
  5. Seonduvalt tsiviilhagide väljamõistmisega leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses (4 kd tl 169 pöördel – 170) puudub viide vastavatele õigusnormidele. Kriminaalasja lahendav kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 1, § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tsiviilhagi lahendamisel mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse (RKKKo nr 3-1-1-22-07). Kui kohtuotsusest ei selgu, millise õigusnormi alusel on kriminaalasja lahendav kohus kannatanu tsiviilhagi põhjendatust hinnanud, s.t milline on hagi rahuldamise materiaalõiguslik alus, on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise (RKKKo nr 3-1-1-60-07). Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus ringkonnakohus ei saa mingil erandlikul põhjusel tsiviilhagi ise lahendada, tuleb kriminaalasi saata tsiviilhagi puudutavas osas

§ 341lgte 1 või 2 ja Ts

MS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks arutamiseks esimese astme kohtule (RKKKo nr 3-1-1-41-09). Arusaamatuks jääb, kuidas ja millise raamatupidamise algdokumentatsiooni alusel on kujunenud OÜ R t tsiviilhagi summa. Maakohus on leidnud, et „Seega kokku 295 919 krooni, millest hiljem oli tehtud veel mahaarvamisi nii, et lõpuks jäi puudujäägi summaks 295 633 krooni (4 kd tl 165). Milliseid mahaarvamisi on arvestatud ja millise dokumentatsiooni või tõendite alusel, otsusest ei selgu. Süüdistuses oli OÜ R t kahjusummana nimetatud 317

  1. 87 krooni.
  2. Tähelepanuvääriv on apellatsioonis viidatu selles, et apellatsiooni põhjenduste järgi anti süüdistatav kohtu alla 14.10.2010 kahes süüdistuses – KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 ning KarS § 280 lg 1 järgi (3 kd tl 82), kuid maakohus mõistis H. Mavljanova süüdi üksnes KarS § 209 lg 23 2 p 1 ettenähtud kuriteos, jättes tähelepanuta KarS § 280 lg 1 (valeandmete esitamine) ettenähtud süüdistuse. Hiljem, 22.11.2011 esitas prokurör uue süüdistusakti. Prokuröri loobumist nimetatud süüdistusest kohtuistungi protokoll ei kajasta ja kohus ei ole nimetatud süüdistuse osas otsust teinud. 9.1 Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisega

§ 339

lg 2 tähenduses, sest vastavalt

§-le 309 lg 2 tehakse õigeksmõistev kohtuotsus kui prokurör on süüdistusest loobunud. Käesoleval juhul süüdistataval ei ole võimalik üheselt mõista, mis temale esitatud süüdistusest sai.

  1. Apellatsioonis on viidatud ja ringkonnakohus tuvastas samuti rikkumise süüdistatavale esitatud süüdistuse ja maakohtu süüdimõistva otsuse vahel. Nimelt oli süüdistatavale esitatud süüdistus OÜ R t kelmuse episoodis KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi, s.o isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja suures ulatuses. Maakohtu otsuse põhiosas (4 kd tl 164 pöördel) leiab aga maakohus, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, s.o kelmusena, mis on toime pandud korduvalt ja suures ulatuses ja tunnistab ka süüdistatava otsuse resolutiivosas süüdi KarS § 209 lg 1 järgi. Millistel asjaoludel jääb süüdimõistvas otsuses motiveerivas põhiosas ja resolutiivosas välja p 2 (suur ulatus), seda pole võimalik kohtulahendist välja lugeda. Prokurör pole samuti nimetatud rikkumisega seonduvalt apellatsiooni esitanud.
  2. OÜ R t kelmuse episoodis (aastatel 2003-2004) on kaitsja poolt tõstatatud korduvalt küsimus mõistliku menetlusaja möödumisest, kuid maakohus pole selles osas põhjendust esitanud, mida tuleb samuti lugeda kriminaalmenetlusõiguse muuks oluliseks rikkumiseks, sest kui kuriteo toimepanemisest on möödas 7-8 aastat tulnuks kohtul ka selles osas seisukoht esitada. Menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (RKKKo nr 3-1-1-43-10 p 30). Riigikohus on küll selgitanud, et olukorras, kus kriminaalasjas on tõusetunud küsimus juba kulunud menetlusaja mõistlikkusest, ei saa pidada õigeks kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks madalama astme kohtule ainuüksi seetõttu, et see kohus pole menetlusaja mõistlikkuse osas seisukohta võtnud või on oma seisukohta ebapiisavalt põhistanud. Selline lahendus pikendaks veelgi kriminaalmenetluse kestust ja süvendaks seega ka riivet süüdistatava õigusele, et kriminaalasi saaks menetletud mõistliku aja jooksul. Riigikohus on leidnud, et kui ringkonnakohus satub olukorda, kus ühelt poolt on tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, kuid teisalt on tegemist kriminaalmenetluse mõistliku aja põhimõtte rikkumisega, prevaleerib kriminaalasja mõistliku aja jooksul menetlemise nõue (RKKKo nr 3-1-1-14-11, p 10). Käesolevas kriminaalasjas on ringkonnakohus tuvastanud mitmeid kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi ja kas tegemist on üldse kriminaalmenetluse mõistliku aja põhimõtte rikkumisega ajaliselt vanemas kelmuse episoodis tuleb maakohtul uue kohtuotsuse koostamisel tuvastada. Seega ei tingi ainuüksi mõistliku aja põhimõtte rikkumise käsitlemata jätmine obligatoorselt kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. 12.

§ 339

lg 2 mõtte kohaselt võib kohus tunnistada iga üksiku sama paragrahvi esimeses lõikes loetlemata kriminaalmenetlusõiguse rikkumise oluliseks siis, kui ta loeb selle 24 üksiku rikkumise sedavõrd oluliseks, et sellega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtuotsus (RKKKo 3-1-1-29-07). Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud rikkumisi (lisaks

§ 339

lg 1 p 7 järgi põhjenduste puudumisele) tuleb käsitleda kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 tähenduses, sest neil on vahetu mõju asjas tehtud kohtulahendile ja sellega kaasnes ebaseaduslik kohtuotsus. 13. Nimetatud rikkumisi ei pea ringkonnakohus võimalikuks apellatsioonimenetluses kõrvaldada, sest maakohtu otsuse näol on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mis

§-de 338 p 3 ja 339 lg 1 p 7 kohaselt on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks.

§ 341

lg 4 võimaldab juhul, kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saata kriminaalasi maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus. Seega uus kohtuotsus tuleb teha süüdistatava süü olemasolul KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi süüteokoosseisu elementide osas, lõplikus süüdi tunnistamise kvalifikatsioonis ning esitada kohtu seisukohad seoses eespool nimetatud menetlusõiguse muude rikkumistega. 14. Süüdistatava H. Mavljanova kaitsja taotleb ringkonnakohtult süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist summas 2664 eurot. Kaitsja K. Namm esitas teatise, et O H OÜ on 01.02.2012 tasunud H. Mavljanovale osutatud õigusabikulude eest summas 2664 eurot ning kuna

§ 185

lg 1 alusel ringkonnakohus teeb

§ 337lg 2 p 2 märgitud lahendi tuleb jätta valitud kaitsja tasu riigi kanda.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja kaebemenetluses peab ta kandma üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et apelleeritud kohtuotsus ei olnud seaduslik ja põhjendatud, tuleb apellatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu OÜ-le O H hüvitada. Taotluses nimetatud kaitsjatasu on kohtu hinnangul

§ 175

lg 1 p 1 tähenduses mõistlik ning kaitsja tasunõue on põhjendatud, kuna motiveeritud mahukas apellatsioon on 32-l lehel. Seetõttu tuleb OÜ-le O H hüvitada süüdistatava apellatsioonimenetluses valitud kaitsja tasu katteks vastavalt kaitsja taotlusele 2664 eurot. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 25 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.