55

1-11-12252 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12252 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mihhail Korepini (Korepin) ja tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Hindi (Hint) määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Mihhail Korepini ja tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Hindi määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ T IA kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 12,80 (kaksteist eurot ja kaheksakümmend senti), vandeadvokaat Aivar Hindile tema poolt Mihhail Korepinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Mihhail Korepinilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest 76,80 eurot riigituludesse.
7. Mihhail Korepinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Mihhail Korepin 111-12252 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 30.03.
9. a kohtumäärusega jäeti Mihhail Korepin temale Tartu Maakohtu 07.12.
10. a otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. M. Korepin tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 07.12.
11. a kohtuotsusega KarS §-de 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja 202 lg 1 järgi ning teda karistati KrMS §238 lg 2 kohaldamisega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest jäi ärakandmisele alates 27.06.
12. a 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.06.
13. a ja lõpeb 25.12.
14. a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 26.12.
15. a. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamuse ja Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu M. Korepin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamisele. Maakohus võttis arvesse, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheteistkümnendat korda. Karistusregistri õiendist nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust seitsmendat korda. Kinnipeetavat on muuhulgas vanglas karistatud distsiplinaarkorras kahel korral. M. Korepinit on alates
16. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Põhiliselt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid teda on karistatud ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Lisaks on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, mis olid suunatud võõra vara vastu ning seotud alkoholi ja narkootikumide ebaseadusliku tarvitamisega. Kohus luges usutavaks Tartu Vangla ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetul vähene majanduslik toimetulekuoskus, kaaslaste negatiivne mõju ning risk alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisele, mistõttu ta võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. M. Korepin on ühel korral vabastatud Viru Maakohtu 23.10.
17. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega, ent karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele katseaja esimeses pooles. Maakohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava M. Korepini vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohtu hinnangul ei ole varasemad karistused, sh vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, teda uutest kuritegudest eemale hoidnud. Kinnipeetaval on lähedaste toetus, kindel elukoht ning töökoha saamise ja elektroonilise järelevalve kohaldamise võimalus, ent arvestades eelpooltoodud asjaolusid, vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusosakonna arvamuses märgitut, puudus maakohtul veendumus, et M. Korepin suudaks vabaduses varasemat elustiili muuta. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada M. Korepin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt hinnanud süüdimõistetu M. Korepini tulevase elu tingimusi iseloomustavaid asjaolusid (sh elu- ja töökoha olemasolu ning toetavate lähedaste olemasolu). Kinnipeetav soovib vabanedes asuda elama oma ema 2-toalisesse kõigi mugavustega korterisse K-J. Ema nõusolek ja tingimused elektroonilise järelevalveseadme 2 paigaldamiseks on olemas. Kaitsja märgib, et kinnipeetaval on vangistusest vabanedes vastavalt kriminaaltoimikus olevale garantiikirjale olemas töökoht. Garantiikirja kohaselt võetakse M. Korepin XXXX tööle KÜ-sse D U X. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu M. Korepini kohtuistungil antud ütlustele, millega kinnipeetav kinnitas, et peale töötamist KÜ-s D U X, soovib ta omandada põhihariduse ja suunduda seejärel kutsekooli ehitaja elukutset omandama. Samuti on ta tutvunud ja kohustub täitma kriminaalhooldaja ja Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvaid nõudeid ja kohustusi katseajal. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et M. Korepinil on toetav lähedaste võrgustik, kes kõik õpivad ja töötavad ning on valmis teda toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. M. Korepinil on ka XXXX, keda ta soovib toetada. Süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud, seega on vangistus oma eesmärgi täitnud. M. Korepin avaldas kohtuistungil siirast kahetsust tema poolt toimepandud kuritegude pärast. Süüdimõistetu M. Korepin esitas ka ise määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. M. Korepin selgitab, et kuna süüdimõistetu staatusesse sai ta alles 02.02.2012, ei olnud tal 15.02.2012 ühestki taasühiskonnastamise tegevusest osa võtta võimalik, kuna vahialustele vastavaid programme ette ei nähta. M. Korepin lubab tasuda võlad ja täita kohustused, mis kohtuotsuse kohaselt on 14.02.2012 seisuga 652,83 eurot. Süüdimõistetu väidab, et ka praegu läheb 50% sugulastelt saadud rahast võlgade kustutamiseks. M. Korepin sedastab, et kohus on talle ette heitnud karistatust 11-l korral ja leiab, et on oma vigu tunnistanud ja nende eest karistuse ära kandnud, mistõttu ei tohiks varasemat karistatust arvestada ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. M. Korepin tunnistab, et on vangistuses viibides karistatud kahel korral distsiplinaarkorras, ent leiab, et ta on oma karistuse kandnud ega nõustu kohtu arvamusega, et need kaks karistust kuidagi kujutaksid riski väljaspool vanglat ja veel enam tema ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise järelevalve alla. M. Korepin märgib, et ta ei ole juba 10 aastat narkootikume tarvitanud, samuti puuduvad probleemid alkoholi liigtarbimisega. Ta tunnistab, et tarbib vahel alkoholi, ent normaalsel määral. Süüdimõistetu lisab, et ei ole nõus kohtu seisukohaga, mille kohaselt tal puudub edasine plaan oma elukorralduse suhtes. Kinnipeetav selgitas kohtule, et kavatseb hakata tööle, lõpetada
18. klassi ja minna kutsekooli ehitaja elukutset omandama. M. Korepin leiab, et ekslik on kohtu hinnang, et kuritegelikule teele võib kinnipeetavat ahvatleda sõprusringkond. M. Korepin on määruskaebuses märgitu kohaselt juba kolm aastat I-V eemal elanud koos oma praeguse abikaasaga, kes õpib T Ü. Abikaasa ja ema toetavad M. Korepinit nii moraalselt kui ka materiaalselt, samuti vajab M. Korepini finantsabi tema XXXX. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M. Korepini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud 3 seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid.
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja väärtegusid ning omab ka vanglas kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks ning kui ta suure tõenäosusega ei ole suuteline nõuetekohaselt alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. 3.
22. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei saa nõustuda kaitsja ja M. Korepini väitega nagu oleks süüdimõistetu karistuse kandmise ajal oma väärtushinnanguid oluliselt muutnud. Tartu Vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumised annavad tunnistust sellest, et M. Korepin ei suuda olla normikuulekas, pidada kinni reeglitest ja korrast, mistõttu leiab ringkonnakohus, et ka M. Korepini lubadused edaspidi kõikidest vangla ja kriminaalhooldaja soovitustest ja ettepanekutest kinni pidada ja neid järgida jääksid tõenäoliselt paljasõnalisteks. 3.
23. M. Korepini arvates ei tohiks kohus tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada tema eelnevat karistatust, kuna nii kriminaal- kui ka distsiplinaarkorras mõistetud karistused on ta ära kandnud ja neist omad järeldused teinud. Ringkonnakohus selgitab, et ühe kriteeriumina vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus kinnipeetava varasemat elukäiku. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus annab tunnistust isiku hoiakutest, väljakujunenud riskivast elustiilist ja suhtumisest ühiskondlikesse normidesse ning ühiselureeglitesse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega, et käesoleva ajani ei esine vaatamata korduvale karistatusele ühtegi märki sellest, et M. Korepin sooviks oma varasemat elustiili muuta. 3.
24. Ringkonnakohus märgib, et 14.02.
25. a Tartu Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt esineb risk narkootikumide tarvitamiseks, kuna süüdimõistetu on tarvitanud 5 aastat heroiini (oma sõnade kohaselt viimati 10 aastat tagasi) ja tema tutvusringkonnas on narkootikumide tarvitamise ja vahendamisega seotud isikuid. M. Korepini väitel ei ole tal probleeme alkoholi liigtarbimisega, ometi on teda korduvalt (sh katseajal) karistatud väärtegude toimepanemise eest, mis seotud alkoholi ja narkootikumide ebaseadusliku tarvitamisega. Sellest teeb ringkonnakohus järelduse, et M. Korepin ei ole võimeline hindama oma sõltuvuskäitumist. 3.
26. Ringkonnakohus märgib, et kuna individuaalse täitmiskava koostamist alustati 08.02.
27. a, on õige M. Korepini väide, mille kohaselt taasühiskonnastavate programmide läbimiseks jäi tal kuni 15.02.
28. a liiga vähe aega. Ringkonnakohus leiab, et taasühiskonnastamise tegevuste läbimine aitaks suurendada süüdimõistetu toimetulekuoskust ja maandada kuritegeliku käitumise riske, seda enam, et vangla ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt on M. Korepinil vähene majanduslik toimetulekuoskus, mõjutatavus ja kalduvus leida probleemidele võimalikult lihtsaid ja koheseid lahendusi. Ringkonnakohus peab küll positiivseks süüdimõistetu soovi hüvitada rahalised kohustused, ent praegu on seda tehtud lähedastelt saadud vahendite abil, mistõttu oleks oluline omandada iseseisva toimetuleku oskusi ja saavutada muud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid. 3.
29. Arvestades eelpoolnimetatud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et maakohtu arutluskäik on arusaadav ja põhjendatud. Analüüsinud kaitsja ja M. Korepini väidet, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt hinnanud süüdimõistetu tulevasi elutingimusi ega arvestanud tema elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetust, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kuigi M. Korepinil on eelnimetatud positiivsed tingimused täidetud, esineb siiski väga kõrge 4 risk mittevägivaldse kuriteo toimepanemiseks. Ehkki süüdimõistetu on määruskaebuses kirjutanud, et elab juba kolm aastat I-V eemal ja see on piisavalt pikk aeg kaaslaste negatiivse mõju alt vabanemiseks, naaseks M. Korepin ennetähtaegse vabastamise korral taas K-J. Väheveenev on M. Korepini määruskaebuses märgitu, mille kohaselt kaaslased teda ei mõjuta. M. Korepin on süstemaatiliselt kuritegusid toime pannud nii üksi kui ka grupis rahalise kasu saamise eesmärgil. Ringkonnakohus leiab, et M. Korepinil on suur kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Samuti ei ole lähedastelt saadud positiivne eeskuju varem süüdimõistetut mõjutanud – ka eelmine katseaeg lõppes seoses kontrollnõuete mittejärgimisega, mistõttu võivad süüdimõistetu määruskaebuses antud vastavad lubadused jääda katteta.
30. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada M. Korepini suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
31. Seoses M. Korepini sooviga võtta osa kohtuistungist, märgib ringkonnakohus selgitavalt, et maakohtu määruse, millega jäeti kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, peale esitatud kaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus toimub kirjalikus menetluses istungit korraldamata.
32. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Paavo Randma