4-11-4705/17

Väärteoasi nr 4-11-4705 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-4705 Kohtunik Maimu Laumets Väärteoasi Menetlusaluse pooled Ain Randmaa kaebus kohtuvälise menetleja 16.11.2011.a otsusele väärteoasjas 2490,11,003814 Menetlusalune isik Ain Randmaa (isikukood 37002152759; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx); Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur: esindaja Diana Erikson Kohtuistung 21.02 ja 10.04.2012 RESOLUTSIOON Jätta Ain Randmaa kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, so alates 13.04.2012.a. Kaebeõigusest loobumisel ei saa kohtuotsust vaidlustada. Kaebuse asjaolud ja menetluse käik 05.12.2011.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 16.11.2011.a otsusele väärteoasjas 2490,11,003814, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse tõendite puudumise tõttu. Eelnimetatud väärteoasjas on Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo piirkonnapolitseinik Diana Erikson koostanud 19.10.2011.a väärteoprotokolli, mille kohaselt Ain Randmaa 14.09.2011.a kell 18.15 Jõgeva linnas xxxxxxxtrepikojas ja majaesisel rikkus Jõgeva linna avaliku korra eeskirja p 6.14 (Jõgeva linnavolikogu 19.12.2002.a määrus nr 12): Ain Randmaa sõimas xxxxxxxtrepikojas avaldajat sõnadega nagu: „Mine perse“. Seejärel karjus oma korteri köögiaknast maja ees viibinud avaldajale tema poja ja abikaasa kuuldes roppusi nagu: „Kas 1 sul on vitt kuiv?“, „Kas sa oled koeraga pede?“ jne. Sellise käitumisega rikkus ta avalikus kohas avaldaja rahu ja avalikku korda. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Kaevatava otsusega (t lk 5-6) karistati menetlusalust isikut KarS § 262 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut s.o 140 eurot. Ain Randmaa teatas kohtule esitatud kaebuses, et esitas väärteoasjas vastulause, mida ei arvestatud, kuna vastulauses esitatud asjaolusid on kontrollitud ja need ei leidnud kinnitust. Kaebuse esitaja märkis, et ei nõustu selle seisukohaga, sest on tõendeid, et need on täielikku tõendamist leidnud ja esitab need tõendid. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et avaldajal, xxxxxxxxxxxx on isiklik vihavaen tema vastu, sest arvab, et kaebuse esitaja on teda kunagi veega uputanud ja soovib seetõttu kaebuse esitaja karistamist. Kaebuse esitaja leidis, et xxxxxxxxxxa on seda ise ülekuulamisel tunnistanud. Menetlusalune isik leidis, et kuna xxxxxxxxxxx on aandnud nn uputuse kohta ebausaldusväärseid ja eri aegadel eri ütlusi, tuleb kõik tema ütlused lugeda ebausaldusväärseks ja jätta tõendite hulgast välja. Kaebuse esitaja kirjeldas sündmust, kui xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx nõudsid korterisse laskmist seoses uputusega, mis tulenes viiendalt korruselt. xxxxxxxxxxx olevat abikaasat õhutanud. Kaebuse esitaja palus üle kuulata tunnistajad, kes võivad sündmusest midagi teada. Sügisel toimus aga intsident elamu välisukse juures, kus xxxxxxxxxxxxjällegi õhutas xxxxxxxxxxxxx koos olnud noormeest kaebuse esitajaga konflikti asuma. Kaebuse esitaja leidis, et ka xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ütlused tuleks jätta arvestamata, sest xxxxxxxxxxx on alaealine ega mäleta praktiliselt midagi ja kui mäletab, on need sõnad talle ema poolt suhu pandud, xxxxxxxxxxxxütlused on aga vastukäivad. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja palus väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 alusel jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetlusaluse isiku tegu on väärteoprotokollis kvalifitseeritud Karistusseadustiku § 262 järgi. Jõgeva linna avaliku korra eeskiri, mis on vastu võetud Jõgeva Linnavolikogu 19.12.2002 a. määrusega nr 12, sätestab avaliku korra nõuded ning avaliku korra tagamiseks peab järgima keelde. Jõgeva linna avaliku korra eeskiri 6.14 sätestab, et keelatud on rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda (häirida kaaskodanikke, sündsusetult väljenduda jms.). Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud väärteoprotokolliga ja tunnistajate ütlustega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada. Ain Randmaa oma kaebuses soovib väärteomenetluse lõpetamist tõendite puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja leiab, et Ain Randmaa oma vastulauses ja kaebuses on esitanud väiteid, mis ei puuduta väärteoprotokolli otsuses kirjeldatud väärteo asjaolusid. Ain Randmaa ei ole vääteoprotokollis kirjeldatud teo kohta andnud ütlusi ning vastulauses ja kaebuses otsuse peale rõhutab ainult antud väärteomenetluse algataja vihavaenu tema vastu. Seetõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuse näol on tegemist Ain Randmaa poolse püüdega enda karistust kergendada või sellest pääseda. Kohtuväilise menetleja esindaja märkis, et Ain Randmaa poolt esitatud kaebuses ei ole kirjas midagi väärteoprotokollis ja otsuses kirjeldatud teo kohta. Jääb mulje, et A. Randmaa on esitanud kaebuse selle kohta, et ei nõustu sellega, et tema vastulauses esitatud väited ei leidnud kinnitust mitte kaebuse väärteoasja otsuse peale. A. Randmaa kaebuses on kirjas ainult A. Randmaa poolt 03.11.2011 esitatud vastulauses välja toodud väited. Kohtuväline menetleja selgitas, et kõiki A. Randmaa vastulauses esitatud väiteid on kontrollinud piirkonnapolitseinik xxxxxxxxxxxxx. 10.11.2011 on oma seletuse A. Randmaa väidete kohta andnud xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx ning 12.11.2011 xxxxxxxxxx. Kuna A. Randmaa 2 väited ei leidnud kinnitust ja vastulauses ta ei esitanud väärteoprotokollis kirjeldatud teo kohta ühtegi väidet, vastulauset ei arvestatud. Seoses kaebuses esitatuga oli kohtuvälise menetleja esindaja järgmisel seisukohal: Menetlusalune isik väidab oma kaebustes, et xxxxxxxxxxxx on isiklik vihavaen tema suhtes ja tema ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks ja jätta tõendite hulgast välja. xxxxxxxxxxx oma seletuses A. Randmaa vastulausele ei väidagi, et uputust ei ole olnud, kuid mingit vihavaenu sellest tekkinud ei ole. Lisaks xxxx ja xxxxxxxxxxx oma seletustes A. Randmaa vastulausele ütlevad, et xxxxxxxxxxxxkäis tõesti A. Randmaa ukse taga sel ööl, kuid ainult seepärast, et oli veeuputus. A. Randmaa soovib oma kaebuses tunnistajatena kohtusse kutsuda majaelanikud (77 isikut), kes võivad asjaolusid teada. Kohtuväline menetleja leiab, et 77 majaelanikku ei ole otstarbekas kohtusse tunnistajatena kutsuda, kuna veeuputus, mille asjaolusid mõni majaelanik võiks teada, ei ole seotud väärteoprotokollis kvalifitseeritud väärteoga ning majaelanikud ei ole antud väärteos tunnistajatena üle kuulatud. A. Randmaa oma kaebuses väidab, et xxxxxxxxxxxxtütre elukaaslane ründas teda ning soovib antud isiku välja selgitamist ning kohtusse kutsumist. xxxxxxxxxx oma seletuses tunnistab sõnalist konflikti Ain Randmaaga, kuid kohtuväline menetleja leiab, et kohtusse ei ole antud isikut otstarbekas kutsuda, kuna isik ei puutu konkreetsesse väärteoprotokollis kirjeldatud juhtumisse. Samuti ei ole Ain Randmaa pöördunud politsei poole seoses eelpool nimetatud ründega. Lisaks väidab A. Randmaa, et alaealine xxxxxxxxxxx ei mäleta midagi ja mida mäletab, need sõnad on ema talle suhu pannud, mistõttu palub xxxxxxxxxxx ütlused välja jätta. xxxxxxxxxxa on andnud 13-aastasena ütlusi Jõgeva Linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialisti juuresolekul. Lisaks on xxxxxxxxxxx üle kuulatud 16 päeva pärast juhtumit, seetõttu ei ole Ain Randmaal mitte mingisugust alust arvata, et xxxxxxxxxxx ei mäleta midagi. Samuti arvab A. Randmaa oma kaebuses, et xxxxxxxxxxx ütlused on vastukäivad, mistõttu tuleb ka tema ütlused välja jätta. Kohtuväline menetleja leiab, et xxxxxxxxxxx oma ülekuulamises ja seletuses ei ole andnud vastukäivaid ütlusi. Seoses määratud karistusega oli kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalust isikut on sarnase teo eest varasemalt karistatud arestiga kahel korral, milledest käesolevaks hetkeks on üks väärteo karistus kehtiv. Antud väärteoasjas on isikut karistatud 35 trahviühiku ulatuses, mis on tunduvalt kergem karistus, kui antud paragrahv ette näeb ja isikule varasemalt määratud on. Kohtuistung Kohtuistungil oli kaebuse esitaja seisukohal, et tegemist ei ole väärteoga , puuduvad väärteo tunnused ja asi tuleb lõpetada. Tegu ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja märkis, et tema arvates on veider, et väidetavat sõnavahetust kuuleb kolm ühe pere liiget, kuid 77 teist majaelanikku ei kuule midagi. See, et naabrid kardavad, on xxxxxxxxxxx paljasõnaline väide. Tegemist on kättemaksuga. Menetlusalune isik teatas, et oli küll asjaolude selgitamine xxxxxxxxxxxxx trepikojas ja hiljem sõimas ta kodus oma naist, aken oli lahti. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde, palus kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuistungil menetlusalune isik esimest korda andis ütlusi, varem keeldus ütluste andmisest. Ain Randmaad on varem karistatud sarnese teo eest arestiga ja üks karistus on kehtiv. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt VtMS § 132 p 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 3 Vastavalt VtMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: Sõimas xxxxxxxtrepikojas avaldajat sõnadega nagu: „Mine perse“. Seejärel karjus oma korteri köögiaknast maja ees viibinud avaldajale tema poja ja abikaasa kuuldes roppusi nagu: „Kas sul on vitt kuiv?“, „Kas sa oled koeraga pede?“ jne. Menetlusaluse isiku tegu on väärteoprotokollis kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. KarS § 262 sätestab: Avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Jõgeva linnas reguleeris teo toime panemise ajal avalikku korda Jõgeva linna avaliku korra eeskiri, heakorraeeskiri ning koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi Jõgeva linna avaliku korra eeskiri), mis on vastu võetud Jõgeva Linnavolikogu 19.12.2002 a. määrusega nr
3. Nimetatud eeskirja korra p 6.14 sätestab, et keelatud on: rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda (häirida kaaskodanikke, sündsusetult väljenduda, takistada või häirida liiklust jms). Asjas ei ole vaidlust teo toime panemise aja ja koha osas: tunnistajad xxxx, xxxxxja xxxx xxxxxx ning menetlusalune isik andsid kohtus ütlusi, mille kohaselt toimus sündmus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas: 14.09.2011 kell 18.15 Jõgeva linnas xxxxxx elamu trepikojas ja maja ees. Menetlusalune isik vaidleb vastu väärteo toime panemisele väites, et tema tegu ei ole väärtegu ning samuti, et väidetav väärtegu ei ole tõendatud. Kohus leiab, et kumbki menetlusaluse isiku väide ei ole tõene ja kohtus uuritud tõenditega on nimetatud väited ümber lükatud. Kohus on seisukohal, et asjas üle kuulatud tunnistajad xxxx, xxxxxja xxxxxxxxxxx andsid sündmuse kohta samasisulisi ja kohtu hinnangul täiesti usaldusväärseid ütlusi. Mingeid asjaolusid, mille alusel tuleks asuda seisukohale, et kõik kolm tunnistajat on ebausaldusväärsed, kohtule ei esitatud ning menetluse kestel ei selgunud. Asjaolu, et tunnistajad on ühe perekonna liikmed, ei tee neid ebausaldusväärseks, kuna paraku olid just ühe perekonna liikmed sündmuse toimumise ajal samas piirkonnas (nn kuulderaadiuses)xxxxxxxxxxx oli koos ema, xxxx xxxxxxxx, kes oli ebasündsa pöördumise objektiks, xxxx xxxxxx elab aga menetlusaluse isiku all korteris ning korteri aknad olid avatud. Kõik tunnistajad möönsid menetlusaluse isiku küsimusele, et kaugemal liikus veel inimesi või olid naabritel aknad lahti, kuid kes nad olid või kas nad midagi kuulsid, nad ei tea. Menetlusalune isik ise kedagi õuel tähele ei pannud. Kohus märgib, et kui ei ole õnnestunud leida lisatunnistajaid, kes oleks sündmust pealt näinud või nõus ütlusi andma, ei tee see kolme tunnistaja poolt antud ütlusi ebausaldusväärseks. Nende ütlused on samasisulised ja ei ole vasturääkivad. Arvestades, et sündmuse toimumise ajast kuni kohtus üle kuulamiseni on kulunu üle poole aasta, on tunnistajad osa detaile unustanud, kuid siiski piisavad, et neid kogumis kõigi tõenditega hinnata adekvaatseks. xxxx xxxxxx alaealisus ei takista tal kogeda ja anda edasi sündmusi. Menetlusaluse isiku väited vihavaenust tema vastu ei ole samuti leidnud tõendamist. xxxx xxxxxx teatas vande all antud ütluses, et mingit vihavaenu tal menetlusaluse isiku vastu ei ole. Menetlusaluse isiku poolt esitatud sündmused: korteri uputamine aastaid tagasi on unustatud ja ta teab, et 2011 kevad-suvel toimunud uputamine ei tulenenud korterist, kus elab Ain Randmaa. Tunnistajad xxxx ja xxxx xxxxxx kinnitasid, et on olukorrast objektiivselt aru saanud ja menetlusalust isikut selles ei süüdista. Menetlusalune isik oma ütlustes teatas aga, et soovis nimetatud olukordi 14.09.2011 uuesti xxxx xxxxxxxx arutada, sest …“inimesele tuleb 4 nii kaua selgitada, kuni ta aru saab“. Tunnistajad xxxx ja xxxx xxxxxx aga ei kinnita menetlusaluse isiku väidet, et trepikojas oli jutt uputusest ja trepikäsipuude lõhkumisest, mistõttu kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ütlused õiged. Tunnistajate xxxx ja xxxx xxxxxx ütluste kohaselt võib asuda seisukohale, et hoopis menetlusalune isik kannab vimma xxxx xxxxxx peale, kuna viimane julges talle kutsuda politsei. xxxx xxxxxx ütluste kohaselt oli menetlusalune isik 2011.a juulis talle maja ees toimunud vestluses ette heitnud, et tunnistaja on tema peale politseisse kaevanud. Tunnistaja selgitas, et oli varem kutsunud menetlusalusele isikule politsei, sest too lõhkus alumise naabri ust. Menetlusalune isik on ka xxxx xxxxxxxx helistanud ja küsinud, miks ta Ain Randmaad kiusab ja miks kaevatakse politseisse. Kohtu hinnangul oli menetlusalune isik ise häiritud ja pahane, et xxxx xxxxxx naabri ukse taga lõhkumise pärast talle politsei kutsus. Menetlusalune isik ise on kohtueelses menetluses keeldunud ütluste andmisest ja on esitanud vaid vastuväite, milles aga ei ole tema selgitust 14.09.2011 toimunud sündmuse kohta. Menetlusaluse isiku vastuväite põhisisuks on olnud, et xxxx xxxxxx kannab tema peale vihavaenu. Kohus eelpool hindas nimetatud väidet ja leidis, et see ei ole tõene. Menetlusalune isik andis sündmuse kohta esimest korda sisulise tunnistuse alles kohtuistungil. Tema ütluste kohaselt selgitas ta koridoris xxxx xxxxxxxx uputuse ja trepikäsipuudega seonduvat ja möönis, et võis veidi häält tõsta. Ebatsensuursete sõnadega olevat menetlusalune isik aga sõimanud oma naist korteris ja aken oli lahti. Menetlusaluse isiku ütluste alusel ei hoolinud ta sellest, kas keegi väidetavalt tema korteris toimunud sõimamist väljas kuuleb või mitte, sest „Kes tahab kuulda, kuuleb ja kes ei taha kuulda, see ei kuule“. Menetlusalune isik ei soovinud, et tema abikaasa tema sõnu kohtus kinnitaks. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ütlused vastuolus muude tunnistajate ütlustega ja seega mittetõesed. Näiteks mäletavad xxxxxja xxxx xxxxxa mõlemad, et xxxx xxxxxx ise küsis menetlusaluselt isikult: „Vaata, milline sa ise oled?“ Küsimuse küsimiseks pidi see olema kellelgi adresseeritud- seega oli Ain Randmaa aknal ja suunas oma sõnad all olevale xxxx xxxxxxxx, millele viimne ka vastas küsimusega. xxxx xxxxxxxkinnitas, et tema sai aru, et menetlusaluse isiku poolt aknast öeldu käib tema ema kohta vaatamata sellele, et ta nime ei nimetanud. Ka xxxx xxxxxx kinnitas, et menetlusalune isik pöördus aknalt tema poole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kogutud tõendid: tunnistajate ütlused, väärteomenetluse protokoll on usaldusväärsed ja kohus saab nendele tuginedes hinnata väärteo toime panemise asjaolusid. Menetlusalusele isikule pannakse süüks avaliku korra rikkumist. Seoses avaliku korra rikkumise koosseisuga KarS § 262 on riigikohus 30.04.2010.a lahendis 3-1-1-29-10 väljendanud järgmisi seisukohti: Avaliku korra rikkumine KarS §-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (vt RKKKo nr 3-1-1-102-03, p-d 8 ja 9 ning nr 3-1-1-7-07, p 7.1). 5 Kogutud ja vahetult uuritud tõendite kohaselt on menetlusalune isik solvanud teist isikutpöördunud tema poole ebasündsate väljenditega nagu: „kas sul on vitt kuiv“, „kas sa oled rahuldamata“, „kas sa oled koeraga homi/lesbi“. xxxx xxxxxx ei mäletanud täpseid väljendeid, kuid mäletas, et need olid ropud ja Ain Randmaa sõimas; xxxx xxxxxx kuulis samuti ebatsensuurseid väljendeid oma naise ja lapse kohta. xxxx xxxxxx mäletas väljendeid täpsemalt, kuna need olid suunatud talle. Trepikojas menetlusalune isik pöördus xxxx xxxxxx poole küsimusega: „kas tunnistajal läheb halvasti?“ ja seejärel hakkas ropendama- täpseid sõnu tunnistaja ei mäletanud. Oma korteri aknast hüüdis menetlusalune isik aga eeltoodud solvavaid seksuaalse sisuga väljendeid. xxxx xxxxxx selgitas, et menetlusaluse isiku käitumine häiris teda ja see oli tema inimväärikuse rikkumine. Seega oli menetlusaluse isiku käitumine vastuolus heade komme ja ühiskonnas üldtunnustatud suhtlusreeglitega- väljendid olid solvavad, ebasündsad ja esitatud avalikult, tekitades sellega ta teisi isikuid häirivat lärmi (hõikumine neljanda korruse aknast nii, et see on selgelt kuulda all maja ees, on lärmakas). Nimelt on tõendatud, et menetlusalune isik pani teo toime avalikus kohas: korterelamu trepikojas ja maja ees, mis on avalik linnaruum. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest- ta oli teadlik, et teise isiku poole ebasündsate väljenditega pöördumine ja tema sõimamine võib olla seadusvastane ja karistatav, kuid lootis, et isik ei esita tema peale kaebust. Väärteoasja materjalide hulgas olevast karistusregistri teatisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem karistatud sama paragrahvi alusel Tartu Maakohtu 10.06.2010.a otsusega. Seega oli menetlusalune isik teadlik teiste isikute rahu häiriva tegevuse karistatavusest. Kars § 262 kohaselt karistatakse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud sätestab KarS § 57, raskendavad asjaolud KarS §
4. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärkiga. Kohus ei tuvastanud karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud ning arvestades isiku süü määra ja karistuse eesmärke- mõjutada karistatavat isikut edaspidi õiguskuulekale käitumisele-, leiab kohus, et määratud karistus on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning igati põhjendatud. Menetlusalust isikut on varem kahel korral karistatud, millest üks karsitus on kehtiv. Karistused pole mõjutanud aga menetlusalust isikut õiguskuulekale käitumisele, mistõttu ei ole ka põhjust talle käesoleva väärteo eest mõista miinimummäärale lähedast karistust. Kohtu hinnangul on rahatrahv kolmandiku karistusmäära suuruses määras kohane karistus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti hinnanud tõendeid, kaalunud menetlusaluse isiku süüd ja käitumist ning talle mõistetud karistus on põhjendatud. Lähtudes VtMS § 132 p 1 tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Maimu Laumets Kohtunik 6