Ärakiri 1-11-6162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2012. a Haapsalus Kohtuistungi toimumise aeg 6.12.2011, 7.12.2011, 12.01.2012, 19.01.201

§ 113

, § 120, § 121, § 203 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja Rein Raudsepp - elukoht *, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, isikukood 36005054727, * kodanik, haridust * klassi, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 11.12.2010, kohaldatud tõkend vahistamine Vandeadvokaat Sergei Narusberg RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Rein Raudsepp

§ 113järgi ja karistada vangistusega 10 (kümme) aastat.

2. Süüdi mõista Rein Raudsepp

§ 120järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

3. Süüdi mõista Rein Raudsepp

§ 121järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

4. Süüdi mõista Rein Raudsepp

§ 203- § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

5.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Rein Raudsepp'ale liitkaristuseks vangistus 10 (kümme) aastat.

1. Karistuse kandmise alguseks lugeda Rein Raudsepp kahtlustatavana kinnipidamine 11.12.
3. Rein Raudsepp suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud 1 Ärakiri 1-11-6162 kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
4. Välja mõista Rein Raudsepp'alt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-11-6162 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu 1515 (üks tuhat viissada viisteist) eurot 42senti; - koopiate tegemise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot 01 senti; - ekspertiisitasud 5701 (viis tuhat seitsesada üks) eurot; - tunnistajatasu 13 (kolmteist) eurot 75 senti. Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
6. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 819 eurot 06 senti.
7. Jätta riigi kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu s.o 703 (seitsesada kolm) eurot 03 senti.
8. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Rein Raudsepp'alt Kullamaa Vallavalitsuse /arve 10602002426009/ kasuks 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot 56 senti.
9. Jätta rahuldamata kannatanu Helle Hallkivi taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks Rein Raudsepp suhtes.
10. Asitõend - 24 DNA proovi pakki, seep, sündmuskoha jälgede kaart, rohelist värvi dressipluus, neli riideeset ja puukaigas, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, hävitada.
11. Asitõendid - võtmekimp 2 võtme ja maasika kujulise võtmehoidjaga, mobiiltelefon Nokia, rahakott koos ID kaardi ja 2 pangakaardiga, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, anda üle Kullamaa Vallavalitsusele.
12. Asitõendid - kummikud, tööpüksid, päevasärk, dressipluus, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, tagastada Rein Raudsepp'ale.
13. Asitõendid - ekspertiisiks esitatud võrdlusproov, mis jäetud hoiule EKEI DNA-osakonda, ekspertiisiks esitatud sündmuskohajälgedega kolm silikoonpasta tõmmist ja fotod sündmuskohajälgedest ning kannatanu A P sõrmejäljed võrdlusjälgede kaardil, mis jäetud hoiule Riiklikku sõrmejälgede registrisse, jätta ekspertiisiasutusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Rein Raudsepp'ale on süüks arvatud kuue kuriteo toimepanemine. Kõikides süüdistustes on kirjas, et Rein Raudsepp pani kuriteo toime alkoholijoobes olles. Kuna see asjaolu läbib kõiki süüdistusi, siis kohus uurib esmalt, milliseid tõendeid on kohtule esitatud R. Raudsepp alkoholitarvitamise harjumuste kohta ja tema käitumise kohta, kui ta on alkoholijoobes. 2 Ärakiri 1-11-6162 Rein Raudsepp on ise kohtuistungil öelnud, et alkoholi tarvitas enne kinni pidamist sama õhtu (10.12.2011). Perioodil 2008-2009-2010, mismoodi tihti sai kasutada alkoholi, alla 1000 krooni oli pension, mis jõin selle kõik maha või? Kes H. H'l siis tööd tegi seal kui kogu aeg väidetavalt jõi. Konflikt tekkis siis, kui oli joobes, kokkulepe oli, et siis R ei lähe. Ei läinudki sinna R kui oli joobes, siis H. H arvas, et on kogu aeg joobes. Alkoholijoobes H ja A H ütlemisi oli jah, ei ole vägivalda kasutanud. Kõigil peaks olema see asi, kes palju joovad, mäluaugud, et ei mäleta. Kannatanu H H kirjeldas kohtus, et Rein muutus agressiivseks siis, kui ta üle jõi. Ta võis väga hästi seltskonnas ennast ülal pidada, olla viisakas. Aga kui oli vale seltskond, siis ta võis minna vähesest alkoholist selliseks, et hakkas ise tüli norima ja ise ennast üles kruttima, aga reeglina oli see, et ta oli üle joonud. Viimasel ajal 2009-2010 juhtus üsna tihti, et Rein alkoholijoobes hakkas tüli norima või muutus vägivaldseks. Enne seda oli ainus raha saamise võimalus kui ta pensioni sai, tööl ei käinud. Reede õhtud olid sellised, kus oli viina võtmist. Harv juhus oli, kus nädalavahetus läks kainena. Kui tal omal raha ei olnud, siis sõpradel oli. Rein lubas, et ta ei tule purjus peaga tallu. Alguses ta ka seda lubadust pidas, hiljem enam mitte Tunnistaja A R andis kohtus ütlusi, et H H töötas koos ühes osakonnas. H. H ei ole rääkinud R. Raudsepp'a poolsest vägivalla kasutamisest otseselt, aga teadis nendevahelistest pingetest, et kui Rein oli vindine, et siis ta põdes. H.H on avaldanud ka, et ta siis alati oli hirmul kui Rein oli joomane, ei või kunagi teada, kuidas Rein käitub. Tema suhtes on R. Raudsepp kunagi vägivalda kasutanud, see oli üle 17 aasta kindlasti tagasi, lihtsalt lõi rusikaga. Olid ühel sünnipäeva peol. Ei andnud küll löömiseks mingit põhjust, R. Raudsepp lihtsalt süüdistas teda olematus asjas. R. Raudsepp on kaine peaga kuldsete käte ja hea südamega. Aga kui ta vindine on, siis ta keerab ennast üles ja siis võib kuri olla ja siis on raske teda maha rahustada. Tunnistaja A H on öelnud, et kuna tema tuba asub H ja R toa kõrval ning on ühine vahesein, siis on kuulnud läbi seina kuidas Rein purjus olles on H tülitsenud. Kuid mis seal täpselt juhtunud siis on, ei tea. Riiud H ja Reinu vahel on tingitud tavaliselt Reinu viina pruukimisest. Teab, et Reinul on olnud konflikte ka vanema *. Kuid mis nende vahel on olnud, täpselt ei tea. Kannatanu A H on kohtus öelnud, et kui R. Raudsepp oli alkoholi tarvitanud, siis suhted olid pingelised. Mitte alati alkoholijoobes ei tekkinud neil konflikti, aga üsna tihti. Tunnistaja A K andis kohtus ütlusi, et Rein alkoholijoobes oli vägivaldne, jõudu kasutas siis kui vaja. Kui ei olnud vaja, siis ei kasutanud, siis kui kaine oli. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti punktis 1 on ekspert andnud arvamuse, et R.Raudsepp'al on * ja punktis 4 on ekspert andnud arvamuse, et Rein Raudsepp oli tavapäraselt * /tl 87 II kd/. Seega on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et Rein Raudsepp tarvitas tihti alkoholi ning alkoholijoobes oli konfliktne, tülinoriv ja vägivaldne. R. Raudsepp on isegi tunnistanud, et joobes olles tuli ette tülisid, ise vägivalla kasutamist eitab. Tunnistaja M J on öelnud, et isiklikult tema vastu ei ole R. Raudsepp olnud kunagi vägivaldne, on olnud alati abivalmis. Ka tunnistajad K. V ja kannatanu H. H on öelnud, et kainena oli R. Raudsepp abivalmis ja lahtiste kätega mees. Kohus leiab, et kriminaalasjas läbivalt saab hinnangu anda R. Raudsepp ütlustele nende kuritegude osas, mis ta on sooritanud oma lähedaste vastu. Ta ei tunnista neid tegusid, aga ei oska ka seletada, miks kannatanud peaksid tema suhtes andma ütlusi, mis ei vasta tõele. Kohus leiab, et ilmselgelt on tekkinud olukord, kus aastaid on lähedaste poolt varjatud R. Raudsepp poolt nende suhtes vägivalla kasutamist, R. Raudsepp on harjunud oma lähedasi nii vaimset kui füüsilise vägivalla all hoidma ja ilmselgelt on talle üllatuseks, et tema lähedased julgevad tema vastu tunnistada. Kohus leiab, et ka kannatanu A.H'le 23.12.2011 vanglast kirjutatud kirjast /tl 121-123 II kd/ tuleb ilmekalt välja, et R. Raudsepp proovib ka praegu veel oma lähedasi allutada vaimsele survele, kirjutades, et „… ma ei 3 Ärakiri 1-11-6162 jää igavesti siia meil kõigil tuleb oma tegude eest vastust kanda keegi ei ole kaitstud nii et mõtle enne kui ütled.“ Kohus leiab, et kannatanute ütlusi ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et kannatanud ei ole varem teinud avaldusi õiguskaitseorganitele nende suhtes R. Raudsepp poolt toime pandud kuritegude osas. Kannatanud on veenvalt seletanud, miks nad seda varem teinud ei ole. Kannatanu H H on öelnud, et politseile ei julgenud rääkida nendest sündmustest, Rein on talle terve elu korrutanud, et kui ta vastu tunnistab, et siis kirjutab oma surmaotsusele alla. Kartis, on enam kui kindel, et kui mingisugune selline intsident on olnud, et siis politsei ei jõua õigeks ajaks kohale ja pärast lihtsalt oleks olnud palju hullem. Ei julgenud ka ühelegi teisel ametnikule rääkida, sest see poleks jäänud omavaheliseks vestluseks. Kuigi kartis, jätkas kooselu, üritas teda hoida alkoholist eemal. See küll ei õnnestunud. Elasid selles mõttes eraldi, et pidi * hooldama, Rein jäi korterisse elama. Rein lubas, et ta ei tule purjus peaga tallu. Alguses ta ka seda lubadust pidas, hiljem enam mitte. Selle kooselu lõpetamiseks ei näinud mingit väljapääsu, Rein ei oleks niisama lihtsalt tema elust lahkunud. Ei oleks olnud kuhugi minna, et oleks võtnud *, ei saanud jätta *, loomi. Sellel ei oleks olnud mitte mingit väljapääsu. Rein on piisavalt kättemaksuhimuline, ta ei oleks ütlemise peale ära läinud. Kannatanu A H on öelnud kohtus, et ei ole konfliktide pärast * pöördunud politseisse, see ei aita ju midagi. Nüüd ta sai kuriteoga hakkama, sellepärast on ta kinni peetud. Eelmised, mis tema endaga seotud, nende pärast ei panda kinni. Tehakse trahv, on õhtuks väljas. Aeg-ajalt saadab * kirju. Viimane kiri on läbi lillede ähvardus. Selle kirja sai paar päeva peale 23.ndat detsembrit. Tl 121-123 II kd on R. Raudsepp poolt kannatanu A. H'le saadetud kiri: „Kirjuta mulle kuidas elanud oled kuidas Soomes elu on. Ma soovin teada mis kurja ma sul teinud olen et sa igasugust jama oled mulle kaela määrinud mida te tahate saavutada sellega. Miks te teete minu olukorda veel raskemaks mis vihavaenu te minu peale kannate, et niimoodi käitute äkki sa selgitad mulle selle põhjuse miks te teete seda. Ma ei ole teile kunagi halba soovinud. Miks te niimoodi minuga käitute. Kas keegi sunnib sind seda tegema või tahad sa näidata, kes sa tegelikult oled ma ei jää igavesti siia meil kõigil tuleb oma tegude eest vastust kanda keegi ei ole kaitstud nii et mõtle enne kui ütled sellega ei saavuta sa midagi et sa niimoodi käitud. Ole tubli ja mingu sul hästi ja ära pikka viha pea ma loodan seda väga.“ Kohus leiab, et R. Raudsepp poolt kannatanule kohtumenetluse ajal saadetud kiri, kui ta teadis, et kannatanu peale uut aastat kohtusse tunnistama tuleb, sisaldab ähvardust ja see asjaolu muudab kannatanute ütlused selle kohta, miks nad varem politseile pole R. Raudsepp kuritegude kohta teatanud, väga usutavaks. Kaitsja vastuväited, et lähedaste suhtes toime pandud kuriteod ei ole tõendatud, kuna ei ole esitatud ühtki asitõendit, ei ole põhjendatud. KrMS § 61 lg 1 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lõige 2 kohustab kohut hindama tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, mida kohus alljärgnevalt ka teeb. Kriminaalmenetluse seadustik ei sea selleks, et kuriteo toimepanemine saaks tõendatud, ette mingit tõendite liikide miinimummäära. Kohus avaldas kohtuistungi tunnistajate L M, U J, A H ja V K kohtueelses uurimises antud ütlused. Kohtule on esitatud tõendid, et nimetatud tunnistajad ei ole kohtus võimelised ütlusi andma oma terviseseisundi tõttu /tl 56, 57, 60, 61, 62 I kd/ ja samuti on kannatanu H. H andnud ütlusi, et tunnistajad A. H ja V. K ei ole võimelised oma terviseseisundi tõttu kohtusse tulema. Kohus leiab, et eelnimetatud tunnistajate ütlused on käesolevas kriminaalasjas tõendina kasutatavad KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel.

§ 121

järg kvalifitseeritav kuritegu

§ 121

näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. 4 Ärakiri 1-11-6162 Rein Raudseppa süüdistatakse selles, et tema tungis alkoholijoobes olles

1. detsembril
2. a Lääne maakonnas Koluvere vallas K külas R talu hoovis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma * H H, keda peksis rusikatega korduvalt pea piirkonda, näkku ja keha piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega H He füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused: *. Sellise tegevuse pani Rein Raudsepp toime teise inimese peksmise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise.

Teo vastavus süüteokoosseisule Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Süüdistatav Rein Raudsepp end selles kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ei ole löönud H. H. Muidugi nägi sinist silma kui ta tuli laudast. Nii nagu ta rääkis, nii saigi, laudast tuli ja silm oli sinine, ta mingi looma käest sai, minge vaadake kui palju seal loomi on. Ei tea, miks H.H väidab, et kasutas tema suhtes vägivalda. Siis ta räägib mingist testamendist. Ei saa aru, miks testament. Pole mingit nõudmist talle esitanud. Käis aitas remontida ja kõike teinud, puid ja kõike teinud. Ei saa aru, mis mõttega see testament on tehtud, see mis naabri postkastis oli. Ei ole seda maja omale tahtnud. Kannatanu H H andis kohtus ütlusi, et 11.12.2009 R. Raudsepp tuli öösel, kella 2-3 ajal. Ärkas selle peale, et vastu maja lendasid mingi esemed, pani hommikumantli selga ja läks õue. Rein tuli kohe kallale, hakkas rusikate ja kätega peksma, Rein üritas talle jalga taha panna, et kukuks, sest teadis, et kui Rein ta pikali saab, siis hakkab jalgadega peksma. Ei tea, kui kaua rüselesid, palus, et Rein lõpetaks. Rein lõi pähe, kehale, kui jalgadega üritas pikali saada, siis lõi jalgadega, aga ei oska sedasi öelda, oli hirmul, oli paanikas. Tegelikult oli selline hirm, et Rein lõpetab ta sealsamas ära. Kehal oli marrastusi, sinikaid, nägu paistes, silmad sinised. Oli külmetanud, hommikul oli palavik. Pidi olema kas järgmine või ülejärgmine päev tööl, aga helistas perearstile, sest ei saanud sellise näoga tööle minna. Arstil käis siis, kui käis tõendit võtmas, kaks nädalat hiljem, siis oli silma all veel sinikas. Kui arst küsis, mis juhtus, siis ütles, et kits lõi sarvedega, ei julgenud tunnistada, mis tegelikult oli. Vastu hommikut kui Rein oli magama jäänud, siis kirjutas testamendi, et *vahel vara ära jagada. * läks hommikul kooli ja palus, et ta paneks selle naabri postkasti ja saatis V sõnumi, et ta läheks tooks kirja postkastist ära. Rein pärast vabandas ja käis kaks nädalat tema eest poes, sest kaks * on hooldada ja lubas, et ta enam niimoodi ei tee. Võimalik, et helistas perearstile samal hommikul aga võib-olla helistas järgmisel hommiku, see pidi olema vahetult enne seda kui pidi minema tööle. Arstitõendit on vaja selleks, et saaks töölt vabastuse, käib graafiku järgi. R. Raudseppa vägivalla kasutamist pigem salgas alguses, teised võisid aimata. See periood ei käinud väljas, enne kui läks arstitõendit tooma. Võis sellest rääkida hiljem V ja M J, rohkem usaldusaluseid sõbrannasid ei ole. V. K ja A H nägid kehavigastusi kindlasti, aga ei rääkinud sellest. Neid olukordi on olnud, kus Rein on ka varem vägivalda kasutanud, ei ole nendele tunnistajaid.

1. a veebruaris ootas nooremat * ja oli
2. kuud rase ja Rein ajas teda labidaga taga. Põhjendas pärast seda sellega, et võiks juba ära sünnitada. Ei tea, kas ta oleks sellega midagi teinud või mitte, ei oska seda öelda. Peas on arm, kus Rein viskas puuhaluga. * üritasid teda kaitsta, nad ei tohtinud aidata. Aga selle kohta ei ole ühtegi arstitõendit. See võis olla
3. a umbes. Rohkem on olnud ähvardust. Pidi pidevalt mõtlema, mida ütleb, kui Rein oli purjus, sest siis võis väga kergesti hakata midagi lendama. Alati ei pruukinud olla kas enda või * vastu, oli asjade loopimist. Kui vanem * oli 3 aastane, siis võttis *, põgenes kodust ja veetis öö asutuse territooriumil. Siis viis politsei Reinu ära ja ta sai trahvi. Terve köök oli segi pekstud. Sellist asjade puruks peksmist ja laamendamist oli üsna palju. Reeglina on suutnud Reinu maha rahustada rääkimisega. Vahel on ka sõbrad vahele tulnud, aga tavaliselt on ta kõik need enne ära ajanud. Rein oli kunagi Hooldekodu klient. Võttis
4. a umbes ta hooldekodust välja. Ravi ta ei saanud. Jäigi mulje, et oli lihtsalt lastekodu lapsena hooldekodusse ära lükatud. Ei teadnud, et ta võib muutuda purjus peaga selliseks. Ta oli töökas, abivalmis. Ta oskas teha kõiki töid. Ja ei oleks osanud arvata, et selliseks muutub. 5 Ärakiri 1-11-6162 Seega käesoleva süüdistuse kohta teavad vahetuid ütlusi anda süüdistatav ja kannatanu, pealtnägijaid sündmusel ei olnud. Et hinnata, kumma ütlused on usaldusväärsed, uurib kohus ka teisi selles episoodis kohtule esitatud tõendeid. Tunnistaja K V andis kohtus ütlusi, et otseselt näinud ei ole, et R. Raudsepp oleks H. H suhtes vägivalda kasutanud. Kõik, mis teab, põhineb H enda jutustamisel. Selle tüdruku saatus ei ole just kõige kergem olnud. Kuna teab tema ema ja perekonda, kuna olid ühe küla inimesed. Kuidagi iseenesest kujunes nii, et oli väike õlg, kus ta sai kurtmas käia. Mis ta rääkis, see sinna jäi. Seal oli päris jubedaid juttusid. Öelda, et otsusta midagi ringi või sekkuda - H on küllaltki iseteadja tüdruk. 50–60 aastasel ei ole eriti midagi öelda 30–40 a inimesele. Ainus abi oli see, et kuulad ära ja kõik. Seal oli igasugu imelikke asju. Tema põhimõtted on teistsugused ja ei saanud aru, kuidas nii saab elada. Teise peresisesesse asjadesse ilma kutsumata sekkuda, ei leidnud võimalust. Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad, et kui ühte lähed kaitsma, siis võivad mõlemad olla kallal. K küla jutte ei kuulanud, sest sealsed jutud on nagu on. Asjad pööratakse väga pea peale. See oli punkt aasta tagasi

§ 121

sätestatud kuriteokoosseisu nagu süüdistus talle esitatud on, täpsustades administratiivjaotuse nimetusi. Kohus leiab, et R. Raudsepp on

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud otsese tahtlusega.

H. H't rusikatega pea piirkonda, näkku ja kehasse pekstes (seega korduvalt rusikaga lüües keha erinevatesse piirkondadesse ja ka väga õrna piirkonda – näkku lüües) teadis R. Raudsepp, et selline tegevus tekitab valu ja tervisekahjustusi. Teo õigusvastasus 7 Ärakiri 1-11-6162 Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 203

- § 25 lg 2 järg kvalifitseeritav kuritegu Rein Raudseppa süüdistatakse selles, et tema sõitis alkoholijoobes olles

1. a suvel ajavahemikul
2. juuni kuni
3. juulil Lääne maakonnas Kullamaa vallas K külas motorolleriga H H kuuluva R talu hoovi, kus valas motorolleri kütusepaagist pudelisse kütust ning tahtlikult viskas pudeliga bensiini R talu elamu peale eesmärgiga süüdata hoone, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna tal ei õnnestunud kütust ega hoonet süüdata. Sellise tegevusega pani Rein Raudsepp toime võõra asja hävitamise katse, millega oleks kaasnenud oluline kahju, s.o

§ 203- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teo vastavus süüteokoosseisule

§ 203

näeb kuriteona ette võõra asja rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 25

lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Süüdistatav Rein Raudsepp end selles kuriteos süüdi ei tunnistanud. Andis kohtus ütlusi, et kirjas on (süüdistuses), et võttis rattast bensiini pudelisse, kuidas see asi käis, sellest rattast ei saa üldse bensiini kätte. Ratas tuleb käima panna, enne kui bensiini kätte saab. Seal peab olema inimene, kes tehnikat jagab. Pole võtnud bensiini ja visanud vastu maja. Värvis maja kõik ära ja tegi korda. Mis põhjusel pidi seda tegema, et võttis bensiini. Ei ole mingeid nõudmisi esitanud. H H rääkis seda, et võttis karbussi otsas voolikuga. Oli kogu aeg purjus, kuidas selle sealt kätte saab. See ratas tuli juppideks võtta, kuidas sai seda teha. Pudeliga ei ole visanud, ei ole bensiini rattast kätte saanudki. Pigem pani rattasse bensiini, sest * tahtis kogu aeg sõita. Kannatanu A H andis kohtus ütlus, et 2010 suvel oli kaks sündmust. Ühe korra hakkas Rein Raudsepp maja põlema panema, viskas bensuga maja ja küsis tikke. Rollerist lasi bensiini pudelisse, viskas pudeli maja pihta. Ei andnud tikke, kui küsis. Mõlemal korral kui R. Raudsepp kütust viskas, oli alkoholi joobes. Kannatanu H H andis kohtus ütlusi, et 2010 suvel Rein tahtis rolleriga trepist üles sõita, kuna ei saanud, siis võttis lahti bensiinivooliku, võttis esimese ettejuhtuva tühja pudeli, lasi sinna bensiini ja viskas pudeli vastu maja. Jõudsid A välja, õnneks ei olnud Reinul tulemasinat, suutsid ta maha rahustada ja Rein tahtis A siis kohe uuesti poodi minna. Rein nagu küsis tikke, aga see oli loomulik, et ei andnud. Tal endal ei olnud, kuigi ta oli suitsumees. Ei tea, kas ta oleks reaalselt selle süüdanud. Oht oli reaalne, suvel, palavaga, see oht oli reaalne, see oleks läinud nagu säraküünal. Rein ei seletanud miks ta seda tegi, ei tea isegi, mis teda võis närvi ajada. Ta oli väga purjus, tuli Koluverest. See moment kui majast välja tormasid, oli Rein trepi ees ja lasi bensiini pudelisse. Tunnistaja V K on öelnud, et S talu kuulus talle, kuid mingil ajal kirjutas selle H nimele. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et R talu kuulub H H`le. Seega on R talu Rein Raudsepp jaoks võõras asi. Kannatanud kirjeldavad sündmust kokkulangevalt, Rein Raudsepp end süüdi ei tunnista, väites, et rollerist ei saagi kütust kätte. Ka selles episoodis kohus leiab, et usaldusväärsed on kannatanute ütlused. Kannatanud on kinnitanud, et R. Raudsepp oli alkoholijoobes ja kohus leiab, et kannatanute poolt kirjeldatud R. Raudsepp käitumine on iseloomulik ka teistele tegudele, mis kohus käesolevas kriminaalasjas on uurinud, millised R. Raudsepp samuti on toime pannud alkoholijoobes olles. Kohus leiab, et kannatanute ütlustega on tõendamist leidnud, et R. Raudsepp R talu hoovis süüdistuses näidatud ajal lasi rolleri kütusepaagist pudelisse kütust ja viskas pudeli, milles oli kütus sees, vastu R talumaja. Mõlemad kannatanud kinnitavad, et R. Raudsepp küsis seejärel tikke, kuid nad ei andnud talle neid. Kohus leiab, et R. Raudsepp alustas vahetult kuriteo toimepanemist, kui ta viskas kütust sisaldava pudeli vastu maja. Sellest hetkest algas

§ 203järgi kvalifitseeritava süüteo katse.

R. Raudsepp tahtlust maja 8 Ärakiri 1-11-6162 hävitada näitab ilmekalt see, et ta vahetult maja peale bensiini viskamist küsis tikke. Sündmuste ahel näitab ilmekalt, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas oli R. Raudsepp sooviks süüdata R talumaja. R. Raudsepp'a on kirjeldatud kui alkoholijoobes väga ettearvamatu ja vägivaldse käitumisega inimest, seega tema isik ja teod kokku näitavad, et R. Raudsepp oli langetanud otsuse R talumaja süütamiseks. Kuritegu jäi aga katse staadiumisse, kuna R. Raudsepp'al ei olnud tikke, millega maja süüdata. R. Raudsepp seega pani toime süüdistuses kirjeldatud teo.

§ 203

aga sätestab, et võõra asja hävitamine või rikkumine on kuritegu siis, kui sellega kaasneb oluline kahju. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 kohaselt süütegude kvalifitseerimisel

või muu seaduse §-de järgi, milles koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine, hinnatakse varalist kahju järgmiselt – oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2010. a oli palga alammäär 2690 krooni, seega kuriteo toimepanemisel oluline kahju oli kahju, mis rahalises väärtuses ületas 26 900 krooni. Kohtule ei ole esitatud R talu maksumuse kohta tõendeid. Samas on üldteada asjaolu, et 26 900 krooni eest ei ole tänapäeval võimalik Eesti Vabariigis elamiskõlbulikku maja osta. Lisaks on siin oluline see, et juhul kui R. Raudsepp'al oleks maja süüdata õnnestunud, oleks ta põhjustanud olulise kahju seoses selle maja elamiskõlbmatuks muutumisega selle maja elanikele – A. H'le, V. K'ile, H. H'le ja A. H'le. Eluasemena ja seal majas olevate elutarvilike asjadega nende inimeste jaoks oli sel majal kindlasti oluline väärtus. H. H ütluste kohaselt oli see suvine kuiv aeg ja puudu jäi vaid tikutõmme, et see maja oleks põlenud kui säraküünal. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R. Raudsepp tegevus on täitnud

§ 203- § 25 lg 2 sätestatud kuriteokoosseisu nagu süüdistus talle esitatud on.

Kohus leiab, et R. Raudsepp on

§ 203- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud kavatsetusega.

Sellisele järeldusele jõudis kohus, uurides teo tehiolusid. R. Raudsepp viskas pudeliga, milles oli kütus (mis on üldteada asjaoludel kergestisüttiv aine), maja ja seejärel küsis tikke. Need asjaolud näitavad selgelt, et R. Raudsepp tegevuse eesmärk oli R talu elamu süütamine. Teo õigusvastasus Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 120

järgi kvalifitseeritavad kuriteod Rein Raudseppa süüdistatakse selles, et tema ähvardas alkoholijoobes olles 2010.a sügisel septembrikuus tervisekahjustuse tekitamisega oma *-aastast * A H sellega, et sõites motorolleriga Lääne maakonnas Kullamaa vallas K külas R talu hoovi, kus algul ajas motorolleriga A H taga, püüdes talle otsa sõita ning seejärel avas 20 liitrise kütusekanistri korgi ja viskas bensiini täis kanistri A H suunas, A H'l ja tema * H H'l oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, arvestades nendevahelisi halbu suhteid, kahtlustatava poolset pidevat alkoholitarvitamist ning agressiivset käitumist. Sellise tegevusega pani Rein Raudsepp toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.o

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Rein Raudseppa selles, et tema ähvardas alkoholijoobes olles 2010.a sügisel oktoobrikuus, peale 10.oktoobrit Lääne maakonnas Kullamaa vallas K külas R talu toas tapmisega oma * A H sellega, et isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus majapidamises erinevaid esemeid kätte haarates ning neid mööda tuba laiali paisates, ähvardas teda märatsemise takistamiseks kinni haaranud A H maha lüüa, mistõttu A H oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, arvestades nendevahelisi halbu suhteid, kahtlustatava poolset pidevat alkoholitarvitamist ning agressiivset käitumist Sellise tegevusega pani Rein Raudsepp toime tapmisega ähvardamise, s.o

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Rein Raudseppa selles, et tema ähvardas alkoholijoobes olles 07.detsembril 2010.a Lääne maakonnas Kullamaa vallas K külas R talu toas ähvardas tapmisega 9 Ärakiri 1-11-6162 oma * A H sellega, et võttis lauasahtlist 10 cm pikkuse teraga kööginoa, hoidis seda ülestõstetud käes ning tuli A H poole, öeldes „… ma löön su maha …“, mistõttu A H oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, arvestades nendevahelisi halbu suhteid, kahtlustatava poolset pidevat alkoholitarvitamist ning agressiivset käitumist Sellise tegevusega pani Rein Raudsepp toime tapmisega ähvardamise, s.o

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teo vastavus süüteokoosseisule

§ 120

näeb kuriteona ette tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Süüdistatav Rein Raudsepp enda nendes kuritegudes süüdi ei tunnista. Ei oska öelda, miks H. H ja A. H selliseid ütlusi tema kohta andsid. Toas kus süüdistuse järgi noa võttis, seal ei ole sellist laudagi üldse, ümmargune laud on seal, sellel polegi sahtleid. Ümmargusel laual pole sahtleid ju. Noaga ähvardamist ei ole olnud, ei tea, mispärast see on. Ta peab vimma, ei tea miks. Motorolleriga ei ole sõitnud otsa, ei ole üritanud. Ta hüppab tee peale ette käed laiali, muidugi hakkas sõimama, et mis sa lolli mängid. Nüüd ta räägib, et 20 liitrine kanister oli. Võtsin 20 liitrit selga ja jooksin sellele pikale poisile järgi või? Kanistriga ei ole visanud. Kannatanu A H andis kohtus ütlus, et 2010 suvel oli kaks sündmust- teine kord tahtis R. Raudsepp teda rolleriga alla ajada, tuli eest ära ja siis viskas bensukanistriga. Sel korral - suure 20 – liitrise kanistriga viskas, tegi kanistri lahti ja siis viskas, ei tea, palju seal bensiini oli. See võis olla septembrikuus. Otsasõidu üritamine ja bensiinikanistriga viskamine tekitas hirmu, eriti põleda ei taha. Oli hirm, et ta võib ka süüdata selle bensiini. Mõlemal korral kui R. Raudsepp kütust viskas, oli alkoholijoobes. 2010 oktoobris peale 10. oktoobrit toimus konflikt R. Raudsepp'aga - * juures talus, tuli sisse ja hakkas asju loopima. Lõpetas suitsu ära ja läks vaatama, mis toimub. Surus diivani peale ja läks madinaks. Ähvardas maha lüüa, selle poole tunni jooksul korduvalt. See ähvardus tekitas hirmu ja see kui kättpidi kokku läksid, kui kaklesid, kui madistasid, siis kui maadlesid, siis ta lubas maha lüüa. Isal ei olnud midagi käes. R. Raudsepp oli alkoholi tarvitanud. Siis kui kättpidi kokku läksid, oli hirm. 07.12.2010 tulid A. L juurest. Jõudis koju, istus toas, vaatas telekat, * oli maha jäänud, tema jõudis enne koju. * tuli tuppa, rääkis, kus kirves on, siis võttis elutoa lauasahtlist noa ja lõi kaela suunas ja sai käe ette ja siis ütles, et ära karda, ei tapa sind ära. * tõstis selle noa püsti ja tuli ülestõstetud käega tema poole ja ütles, et lööb maha. Mille eest, ei tea. Haaras tal jõuga kiiresti sellest käest kinni, kus tal nuga oli ja oli valmis teda endast eemale tõukama. Ja hiljem siis ütles, et tegelikult ei löö maha. Selline noa käeshoidmine ja ähvardamine tekitas hirmu, R. Raudsepp oli siis alkoholi tarvitanud. Kannatanu H H andis kohtus ütlusi, et 2010 sügis – september, see oli mingisugune pensipäev. Bensiini läheb vaja küll traktorile, saele. Rein sõitis tee otsast alla, rolleril oli signaal peal. Läksid selle peale välja, arvasid, et rattal on midagi viga. Siis Rein hakkas A taga ajama, võttis kanistri lahti ja viskas A. Ei mäleta, kas siis Rein ka midagi ütles. Midagi läks A peale, Rein rahunes suht ruttu. Ta on momendiks, ei ole pikaajaliselt. On vahel küsinud, et kas ta ise mäletab, mis ta teeb, ei ole sellele vastust saanud. Et kas ta teeb seda tahtlikult. Aga alati tuleb olla valvel kui Rein purjus on. 2010 oktoobris Rein tuli õhtul purjus peaga tallu, hakkas riidest lahti võtma, siis moment ja ta oli ära vahetatud, asjad hakkasid lendama. A hoidis teda kinni, ta tahtis A mingite ettejuhtuvate esemetega vigastada, lubas ära tappa, aga ta ei saanud A midagi teha, sest A jõud käis temast üle ja A ei andnud võimalust talle mingeid abivahendeid kasutada, mida tal reeglina meeldis kasutada. Alati on hirm, kui Rein on purjus. Kohus leiab, et kannatanu H H ja A H on andnud kahe sündmuse kohta kokkulangevaid ütlusi. A. H on kinnitanud, et kõigi kolme sündmuse ajal oli R. Raudsepp alkohol tarvitanud. 10 Ärakiri 1-11-6162 R. Raudsepp ei eita täielikult sündmust, mis on seotud motorolleriga sõitmisega, kuid R. Raudsepp väidab, et A H hüppas ise rollerile ette. Kannatanud on mõlemad väitnud, et R. Raudsepp hakkas A. H rolleriga taga ajama, A. H on öelnud, tahtis rolleriga alla ajada – kohus leiab, et see ütlus näitab ilmekalt, mida kannatanu sel hetkel tundis. Mõlemad kannatanud on ka kinnitanud, et R. Raudsepp seejärel viskas A. H bensiinikanistriga. A. H on kinnitanud, et tundis hirmu. Kohus leiab, et see hirm väljendub otseselt ka tema ütlustes – tahtis rolleriga alla ajada. Seega kannatanu rolleri eest põgenedes tundis hirmu, et R. Raudsepp ajab ta alla. Üldteada on asjaolu, et rolleriga inimesele otsa sõites saab inimene kehavigastusi. See näitab, et R. Raudsepp oma teoga – rolleriga tagaajamisega tekitas A. H'l hirmu, et ta võibki talle tekitada tervisekahjustusi. Samuti kinnitas A. H, et ka siis tundis hirmu, kui R. Raudsepp teda bensiinikanistriga viskas. H. H on kinnitanud, et kui R. Raudsepp viskas A bensiinikanistriga, siis midagi läks A peale ka. See, et A. H sai bensiiniga pihta, kui R. Raudsepp teda viskas, väljendub taas kord A. H ütlustes - kartis ikka, eriti ju põleda ei taha, oli hirm, et R. Raudsepp bensiini süütab. Seega R. Raudsepp tegude tagajärjel kartis A. H reaalset ohtu oma tervisele ja kohus leiab, et tema kartus oli põhjendatud ja seda ka seoses sellega, et tõepoolest käeolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et alkoholijoobes olles oli R. Raudsepp vägivaldne, ettearvamatu käitumisega. Kohus leiab, et H. H ja A. H ütlustega on tõendamist leidnud ka süüdistus, kus R. Raudsepp'ale arvatakse süüks, et 2010 sügisel oktoobrikuus ähvardas ta A. H tapmisega. Kannatanud kirjeldavad sündmuste käiku kokkulangevalt – R. Raudsepp hakkas asju loopima ja A. H läks teda takistama ning seepeale kui A. H haaras temast, et teda takistada, hakkas R. Raudsepp A. H vastu ja madistamise käigus lubas ta maha lüüa. H. H kinnitas, et R. Raudsepp tahtis ka A. H vastu kasutada kõrvalisi esemeid, kuid see ei õnnestunud tal vaid seetõttu, et A. H jõud tema omast üle käis. A. H kinnitas, et R. Raudkivi tegevus ja sõnaline ähvardus koos tekitasid temas hirmu, sest R. Raudsepp ütles tapmisähvarduse siis, kui nad kättpidi koos olid. A. H poolt antud sündmuste kirjeldusest tuleneb, et R. Raudsepp'a maharahustamine ei toimunud kiiresti, sest A. H kirjeldab nn madistamist kui pikemat tegevust ja ütles, et R. Raudsepp lubas korduvalt maha lüüa selle poole tunni jooksul. Kohus leiab, et ka seekord oli A. H'l reaalne alus karta R. Raudsepp poolt öeldu täideviimist arvestades, et R. Raudsepp oli alkoholijoobes ning arvestades R. Raudsepp tegevust ja tema poolt lausutud ähvardust. Kohus leiab, et ka kolmandas episoodis, kus süüdistuse kohaselt ähvardas R. Raudsepp 07.12.2010 Rassi talus A. H tapmisega, on R. Raudsepp süü tõendamist leidnud. Selles episoodis R. Raudsepp samamoodi ei ole oma süüd tunnistanud. A. H kirjeldas sündmust kohtuistungil usutavalt ning kohus on leidnud, et teistes episoodides A. H ütlused olid usaldusväärsed ja kokkulangevad teiste kogutud tõenditega, siis kohus ei näe ka selles episoodis põhjuseid, miks A. H ütlusi ei saaks usaldada. A. H ütluste kohaselt jõudis tema enne * koju ning kui * koju tuli, küsis kus kirves on, võttis lauasahtlist noa ja tuli tema poole nuga ülestõstetud käes ja ütles, et lööb ta maha. A. H seletuste kohaselt õnnestus tal * käsi noaga löömise hetkel peatada, peale mida R. Raudsepp maha rahunes ja ütles, et ära karda, ma ei löö sind maha. Kohus leiab, et taaskord tuleb nentida, et R. Raudsepp tegevus ja sõnad koostoimes tõepoolest olid sellised, mis reaalselt tekitasid hirmu, et R. Raudsepp oma ähvarduse täide viib nagu A .H'gi seda kinnitas. Seega on tõendamist leidnud, et kahes viimases episoodis R. Raudsepp oma tegude ja sõnadega koostoimes ähvardas A. H tapmisega ja A. H'l oli alust karta nende ähvarduste täideviimist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R. Raudsepp tegevus on täitnud

§ 120sätestatud kuriteokoosseisu nagu süüdistused talle esitatud on.

Kohus leiab, et R. Raudsepp on

§ 120järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime pannud kavatsetusega.

Kohus leiab, et R. Raudsepp tegevuse eesmärgiks oligi A. H hirmu tekitada, R. Raudsepp lühikese ajavahemiku jooksul ähvardas A. H kas tervisekahjustuse tekitamisega või tapmisega ja ähvardused ei olnud vaid sõnalised vaid R. Raudsepp konkreetsete tegudega tugevdas kannatanus hirmu. 11 Ärakiri 1-11-6162 Teo õigusvastasus Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 113

järgi kvalifitseeritav kuritegu Rein Raudseppa süüdistatakse selles, et tema tungis alkoholijoobes olles

1. detsembril
2. a ajavahemikul kell 12.00 kuni kell 18.30, viibides Lääne maakonnas Kullamaa vallas K külas maja * A P kuuluvas korteris number *, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale A P, keda peksis rusikate, jalgade ja kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata esemega korduvalt pea ja rindkere piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule A P eluohtlikud tervisekahjustused: *, millede tagajärjel A P suri sündmuskohal. Sellise tegevusega pani Rein Raudsepp toime teise inimese tapmise s.o.

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teo vastavus süüteokoosseisule.

§ 113näeb kuriteona ette teise inimese tapmise.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht 10.12.2010 hommikul nägid kannatanu A P kaks tunnistajat. Tunnistaja L M on andnud ütlusi /tl 35-39 II kd/, et

1. detsembril 2010 kuskil kella 12.00 ajal päeval nägi oma ainukest sõpra A P viimast korda elusana. Käis A juures peaaegu iga päev. Kui mõne töö sai, siis jäi ikka paar päeva ka vahele, kui A juures ei käinud. Eile, enne lõunat, ostis poest A süüa-saia, kartuleid, suitsu ja viis A. A elab majas * ja see on peaaegu üle tee lähedal tema kodule. Alati helistab A telefoni peale ette, et tuleb, sest A on alati korteriuks lukus ja võtmed alati seespool ukse ees. A mängib kogu aeg kodus televiisor ja seekord ka. Kaua seal ei olnud, aga sel ajal oli A nagu tavaliselt ikka. Ta ei kurtnud millegi üle, ei kaevanud naabrite peale. Tervise kohta ei olnud tal midagi halba öelda. Aga muidu oli ta * ja sellepärast ei võtnud tilkagi napsu. Kui A juurest ära tuli, keeras A nagu alati ukse seestpoolt lukku, ta ei jäta kunagi ust lahti. Ei tea, kas A tagavaravõtmeid oli või kus ta neid hoidis. Tema teada oli tal see üks võtmekimp punase kaelapaela otsas. Eile õhtul enam A juurde ei läinud. Õhtul kuskil kella 20.30- 21.00 paiku võttis oma õhtused rohud ära ja heitis magama. Tunnistaja K V andis kohtus ütlusi, et R. R ja A. P elavad temaga ühes majas, aga teises trepikojas. 10.12.2010 lõuna ajal A helistas neile, kuna * oli medõde varasemalt ja A helistas, et tal on peavalud, et tahab rohtu saada. Oli lõunal, ta oli trepi peal ja andis rohud ta kätte. See oli kella 12.30-13.00 ajal, rohkem ei suhelnud. Õhtul veerand 7 ajal läks autot garaažist tooma ja nägi Reinu üle silla tuli maja poole ja ei vaadanud, kuhu poole ta läks. Aga üle silla ta liikus. R. Raudsepp vist oli kampsuni väel. K A lükkas maja ees vasakul pool tee ääres lund. R. Raudsepp'aga sel õhtul ei suhelnud. Seega on tunnistajad L. M ja K. V kinnitanud, et 10.12.2010 hommikupoolikul A. P mingeid kehavigastusi ei olnud. A. P surnukeha leiti tema korterist 11.12.2010 hommikul. Selle kohta on kohtule esitatud järgmised tõendid. Tunnistaja L M on andnud ütlusi, et 11.12.2010 hommikul, väljas oli juba valge kuskil kella 08.4509.00 paiku tahtis uuesti A juurde tulla. Tuli jalgsi A juurde, koputas tema korteriuksele, aga ta ei teinud ust lahti. Kuna ühe kõrvaga ei kuule, siis ei tea, kas tal telekas mängis või mitte kas A oli üleval või mitte. Muidu on ta kell 09.00 ajal tavaliselt juba üleval. Siis helistas talle, aga mobiil vastas, et telefon on välja lülitatud. Läks küll koju tagasi, aga hakkas süda väga valutama, sest A ei käi ise kodust väljas, isegi posti toob tema võtmetega ära. Siis mõtles, et läheb veel kord A juurde, sest ta lasi iga kord peale koputamist tuppa. Natukese aja pärast läks jälle A juurde, et mis juhtunud on, et ta sisse ei lase. Kui siis läks A juurde trepikotta 12 Ärakiri 1-11-6162 sisse. Ei koputanud, aga nägi selle toru küljes oleva traadi otsas A võtmeid rippumas. Ei tea, kes ütles, et A võtmed ripuvad seal. See oli keegi mees. Kuna A võtmed ei ole kunagi väljas, siis hakkas kartma ja kutsus kohe K, kes elab samas majas. Siis K tegi nende võtmetega ukse lahti ja läks A korterisse. Tema jäi koridoriuksele seisma. Tema A ei näinud, aga nägi seda, et kogu köök on segamini, nägi ainult ukse prao vahelt natuke kööki, aga see, mida nägi, oli väga segamini. Eelmisel päeval tal see köök ju nii segi ei olnud. A oli küll üksik vanainimene, aga nii segi ta oma kööki ei ajanud kunagi. Siis tuli K välja, helistas kuhugi, kas kiirabisse või politseisse ja ütles, et A on surnud. Ei tea, et A oleks olnud vaenlasi. Ta ei rääkinud eriti oma asjadest. Tema oli ainult toidu tooja ja kui ta palus posti tuua, siis tõi tal tee ääres olevatest postkastidest posti ära. Täna pole toonud. Teab, et A kutsuti ka K, aga miks, ei oska öelda. Tunnistaja K V andis ütlusi, et 11.12.2010 hommiku poole tulid R ja L, et K tule, et A on midagi juhtunud. Et L muudkui helistab A, telefon ei vasta ja uks ka kinni. Läksid koridori, võti oli paremal pool, keskküttetoru isolatsioonitraadi küljes. Tegi ukse lahti, välisukse, mitu keerdu oli keeratud, ei oska öelda. Köögiuks ei avanenud hästi, 45 kraadi sai avada, siis pidi jõuga lükkama. Toas oli segadus, A oli põrandal pikali näoli maas. Katsus kätt, kumba, ei mäleta, et kas pulssi on, käsi oli kange. Ei olnud midagi teha, sest Aoli surnud. Tool või laud oli katki, muusika mängis tagatoas, tulid välja, helistasid päästeametisse. P korter üldse oli must ja segamini kogu aeg, aga nii suurt segadust ei olnud. Köögis oli segadus, tool oli ukse taga, laud köögis oli vist katki. Tl 74-144 I kd on sündmuskoha Kullamaa vald K küla maja nr *korter* vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mis kirjeldab A.P surnukeha asukohta korteris, korteri seisukorda, korterist leitud ja kaasavõetud asitõendeid ja proove. Vaatlusprotokoll kohaselt vaadeldav sündmuskoht asub Lääne maakonnas Kullamaa vallas K külas majas nr *. Maja asub K külas. Maja on kahekorruseline, kivist hoone, viilkatusega hoone (vt foto 1). Välisukse juurde jõudmiseks tuleb tõusta mööda treppi. Ukse avades on näha trepikoda, kus esimesel korrusel kolm korteri ust, vasakule suundub trepp teisele korrusele. Liikudes paremalt esimese korteri ukse juurde, ukse juures paremal, nurgas toru, kuhu on kinnitatud soojustus traatidega. 190 sm kõrgusel trepikoja põrandast on seotud traat nii, et tekkis konks. (foto 4-6). Toru juures põrandal on kilekott Sakret müüriseguga ning puupakk, millel lemmiklooma söögitopsid. Toru ja paku vahel maapinnal kahe võtmega ja punast värvi maasika kujulise võtmehoidja kimp (foto 7, 8, 9). Vaatluse ajal parempoolsema korteri uks lukustamata, võtmekimp lukuaugus. Korteri välisuks on puidust, ühe siselukuga (foto 10). Sisenedes korteri välisuksest korterisse, on esik, kus välisukse juures paremal tualettruumi uks (vt foto 11). Tualettruumi uksel verekahtlased määrdumised (fotod 11-18). Korteri välisukse siseküljel verekahtlase aine määrdumine (fotod 19-23). Tualettruumi ukse juures esiku seinal (fotod 25-27), köögi ukse piidal ja uksel ning käepidemel (fotod 28-31) verekahtlase aine määrdumised. Sisenedes uksest kööki on paremal seina ääres näha külmik, selle kõrval uks, mis viib elutuppa, selle juures, köögiuksest paremas tagumises nurgas, köögikapid. Uksest vastasseinas aken, mis vaatluse ajal suletud. Uksest vasakus seinas elektripliit, kraanikauss. Uksest vasakul, esimeses nurgas kapid (foto 32-40). Köögis erinevad esemed paigutatud ebakorrapäraselt (foto 41-44). Köögi põrandal vanema meeskodaniku laip, näoga põranda poole. Laiba kõrval verekahtlase aine plekid (foto 45). Laiba kõrval, teiste asjade hulgas puidust pulk, millel verekahtlase aine määrdumine (foto 46,47). Laip on riietatud rohelisse särki, tumesinisesse kampsunisse. Laibal on jalas kootud püksid ja kootud sokid (foto 48). Laiba riietuse ülevaatamisel avastatud rohelist värvi alussärgi allosas verekahtlase aine määrdumine (vt foto 52, 53). Samuti on näha verekahtlase aine määrdumist sokkide taldadel (foto 49-51). Laiba ümber põrandal on erinevad esemed paigutatud ebakorrapäraselt (foto 54,55). Akna all radiaatoril verekahtlase aine määrdumine (foto 56-57), köögis kraanikausi serval verekahtlase aine määrdumine (foto 58, 59). Köögi põrandal uksest vasakul köögilaua osad (foto 6064). Ukse juures oleval köögilaua sahtlil verekahtlane määrdumine (foto 63-64). Laiba lähemal vaatlusel tõsteti üles laibal seljas olnud riide ning paljastus selg (foto 65). Laiba seljal erinevates kohtades verevalumid (foto 66-70). Muid vigastusi seljal näha ei ole. Laiba ringi 13 Ärakiri 1-11-6162 keeramisel on näha, et laiba pükste esiküljel verekahtlase aine määrdumine puudub (foto 71,72), laiba rindkerel vigastusi näha ei ole. Laibal seljas olev pluus ees verekahtlase ainega määrdunud. Laiba käed kõverdatud, laiba nägu määrdunud verekahtlase ainega (foto 73-78). Laiba otsmikul, vasakul kahe sentimeetri suurune lõikehaav (foto 79-80). Laiba silmade all suured verevalumid (foto 81). Laiba käelabad pakendati paberkottidesse, laip pakendati kilekotti ning toimetati lahkamisele. Korteri köögis kraanikausis neli verekahtlase aine määrdumisega riidetükki (foto 82). Kraanikausi serval tass, milles lusikas. Lusikal verekahtlase aine määrdumine (foto 83,84). Kraanikausi kohal kraan ja kraani kohal riiul seepidega (foto 85,86). Köögilaua plaadil erinevates kohtades verekahtlase aine määrdumise (foto 87-90). Köögi keskpõrandal köögilaua katkise alusraami üks osa, millel verekahtlane määrdumine (foto 91-95). Elutoa ukse juures maas köögilaua alusraami teine osa (foto 96,97). Alusraami kõrval, pikali maas tool, mille leenil sinist värvi dressipluus (foto 98,99), mille erinevatel osadel verekahtlase aine määrdumine. Elutoa ukse juurest maas taburet, mille erinevatel pindadel verekahtlase aine määrdumisi (foto 100-102). Liikudes korteris elutoa poole, põrandal maas erinevad esemed, mis on paigutatud ebakorrapäraselt (foto 103). Liikudes elutuppa, on näha erinevaid esemeid paigutatuna ebakorrapäraselt (foto 104112). Eluloa ukse juures maas erinevad esemed, nende hulgas musta värvi nahast rahakott (foto 113,114). Tualettruumis paremal seinas riiulid erinevate esemetega ja vasakul WC pott (foto 115117). Köögi põrandal mobiiltelefon Nokia. Köögilaua alusraami pindasid töödeldi pintsli abil tahmapulbriga, nähtavale ilmusid sõrme papillaarkurrustiku jäljed (foto 118-119). Tabureti, erinevate pindade töötlemisel tahmapulbriga, tulid nähtavale kahed sõrme papillaarkurrustiku jäljed (foto 120-125). Köögilaua plaadi töötlemisel tahmapulbriga, ilmusid nähtavale sõrme papillaarkurrustiku fragmendid (foto 126-128). Jälgedest tehti tõmmised. Korterist võetud DNA-proove ja proove verekahtlase aine määrdumistest, mis pakendatud karpidesse. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja tunnistajate ütlused tõendavad üheselt, et A. P surnukeha leiti süüdistuses märgitud kohas ning, et A.P korter oli tavapärasest rohkem segamini, mööbliesemed olid laiali pillutud, laud katki, korteris leidus hulgaliselt verekahtlasi määrdumisi. Tl 147-172 I kd on surnu – A P ekspertiisiakt nr 172 11.05.
2. Ekspertiisi algus 13.12.
3. Ekspert on leidnud (p 1), et A. P surm võis saabuda 2-3 päeva enne kohtuarstlikku lahangut. A. P surma põhjus on *. Sellised vigastused on eluohtlikud. Punktis 3 on ekspert tuvastanud, et peale surma põhjustanud kehavigastuste esinevad veel surnukehal järgmised ** iseloomulikud vigastused: *. Eelpoolkirjeldatud ekspertarvamusega on tõendatud, et A. P'l esinesid süüdistuses kirjeldatud eluohtlikud tervisekahjustused ning veel ** iseloomulikud vigastused. Samas leiab kohus, et süüdistust tuleb täpsustada osas, millised vigastused põhjustasid A. P surma. Ekspert on selgesõnaliselt öelnud, et A. P surma põhjustasid *. Süüdistuses on aga kirjas, et nii eluohtlikud tervisekahjustused kui muud loetletud vigastused on need, millede tagajärjel A. P suri sündmuskohal. Lähtudes eksperdiarvamusest tuleb süüdistus sõnastada selgelt, et surma põhjuseks olid eksperdi poolt p 1 nimetatud eluohtlikud vigastused ning lisaks olid A. P'le tekitatud ** iseloomulikud vigastused. Järgmisena tuleb kohtul uurida, kas vigastused, mis põhjustasid A. P surma, on tekitanud A. P'le R. Raudsepp nii nagu süüdistuses seda kirjeldatakse. Kohtuistungil andis süüdistatav Rein Raudsepp ütlusi, et tapmise episoodis, mis puudutab A. P't, selles tunnistab süüdi, tema teo tagajärjel ta suri ära. Ei oska öelda vägivalla kasutamise põhjust A. P suhtes. Ei oska midagi öelda A. P tapmise osas, oli purjus. Ei ole näinud seda, mis kohtueelsel uurimisel rääkis, ei tea, mis seal rääkis. Tarvitas sel päeval alkoholi, ei mäleta kellega. Ei tea, miks A. P korterisse üldse läks. Ei oska öelda, kas unustas midagi tema juurde. Ei tea, kas tekkis tüli. Ei tea kuidas kasutas vägivalda A. P suhtes. Ei tea, kas on A. P't löönud. Ei tea, mida A. P juures üldse 14 Ärakiri 1-11-6162 tegi. Õuest tuli kuskilt, ei tea, kust, külm oli, seda teab. Sai aru, et läks koju, H auto peale. Kojamehe jutu järgi käis P korteris kaks korda, ise ei mäleta. Ei mäleta, kas kellelegi A. P tapmisest rääkis. 12.12.2010 ülekuulamisel kohtueelses menetluse s.o 2 päeva peale kuriteosündmust on aga R. Raudsepp sündmuse kohta sisulisi ütlusi andnud. Peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist rääkis süüdistatav R. Raudsepp kohtuistungil, et kohtueelsel uurimisel ei ole rääkinud, seda pani uurija kirja, ei saanud lugeda, ei olnud prille, ei tea, mis ta sinna kirjutas, ei tea, mis ette loeti, uurija luges midagi ette. Ei tea, kas uurija luges seda sama asja ette, mis täna kohtus, nii palju aega on möödas. Ei teadnud seda, et R juures oli, uurija ise pani kirja. Uurija ütles, et H oli öelnud, et oli J. R juures joonud. Ei mäleta, järelikult pidi niimoodi rääkima, uurija pani sõnad suhu. Ei tea, mis seal juhtus, oli juua täis. 12.12.2010 ülekuulamise juures oli kaitsja küll. Ei ole mõelnud selle sündmuse peale, ei oska vastata. Kohus leiab, et R. Raudsepp jutt selle kohta, et uurija on ise tema ütlused välja mõelnud, ei ole tõsiseltvõetavad. Nagu ülekuulamise protokollist näha, on ülekuulamise juures viibinud kaitsja ning R. Raudsepp on alla kirjutanud, et protokoll on koostatud tema ütluste järgi ja talle ette loetud ja õige. Seega on tekkinud olukord, kus R. Raudsepp sisuliselt keeldus käesoleva süüdistuse kohta kohtus ütlusi andmast, eeluurimisel aga andis ütlusi ning seetõttu on R. Raudsepp kohtueelses menetluses antud ütlused käesolevas kriminaalasjas lubatud tõendiks KrMS § 294 p 1 alusel. Süüdistatav Rein Raudsepp on 12.12.2010 ülekuulamisel, kus osales ka kaitsja, andnud järgmisi ütlusi. Tunnistab end esitatud kahtlustuses (

§ 113järgi) süüdi ja siiralt kahetseb oma tegu.

Soovib asja kohta anda ütlusi. See oli üleeile

1. detsembril 2010 kui koos H tulid R K, sest Hpidi minema tööle ja tema pidi mingi pesukoti või riidekoti koju tagasi viima. On tegelikult koos * K maja *. korterisse * sisse k i rj u t at u d , kuid elavad Kullamaa külas R talus. Hommikul käisid H koos kohalikus poes. H ostis süüa, et tema siis päeval asjad tallu ära viiks. Kui H tööle läks, ta töötab kohalikus K H, siis tema läks korterisse. Arvab, et see oli peale kella 10.00 kui sai oma maja ees kokku ülevalt naabriga J Ra. Võib öelda, et on head tuttavad, on varemgi J koos napsu võtnud. Ei saa öelda, et oleks kunagi J riidu läinud, eks neid ütlemisi on ikka tulnud, kuid kumbki pole vihapidajad. J ütles, et väljas on halb, külm ilm, et läheks tema juurde ja teeks ühed viinad, et teevad ilma ilusaks. Ei mäleta täpselt kui palju J juures alkoholi ära jõi, aga ühe pudeli viina kindlasti. Mäletab, kuidas käis K poes sel päeval kolm korda - hommikul H süüa ostmas ja pärast veel kahel korral viina ostmas. Algul ostis ühe pooleliitrise pudeli Laua viina ja selle jõi ära koos J. Võtsid seda viina ikka kaua, mitu tundi limpsisid, pitsi kaupa jõid ja ei kiirustanud. Siis tahtis viina nagu juurde ja läks uuesti poodi ja vist ostis kaks pudelit Laua viina. Kas läks neid kahte pudelit ka J juurde jooma, enam ei mäleta. Ei mäleta ka seda, kas üldse jõi need kaks pudelit viina ära, kus ja kellega, ka ei mäleta. Ei oska ka seda öelda, kus need kaks pudelit viina võivad praegu olla, sest tuppa ei saanud. Oli ainult dressipluusi ja ruudulise särgi väel, jalas olid traksidega tööpüksid ja kummikud. Kuhu oli oma musta värvi jope koos rahakoti, korteri võtmetega ja mobiiltelefoniga unustanud, siis ei mäletanud. Näppus oli ainult pangakaart, millega oli poes viina eest maksnud. Siis mäletab, et mingil ajal tahtis korterisse tagasi minna, kuid ei saanud sisse, sest oli võtmed ära kaotanud. See oli juba siis, kui väljas hakkas juba pimedaks minema. Arvab, et kell võis olla kuskil õhtul kella 18.00 paiku või veidi enne seda, sest Htööpäev lõpeb k u s k il kella18.30 paiku. Kuna oma korterisse ei saanud, siis koputas naabri AP korteri uksele. A on kohe kõrvalt naaber. On siiani A hästi läbi saanud, aga ütlemisi on ka nende vahel olnud. Peab tunnistama, et ühel ajal kuskil paar aastat tagasi suvel enda kodumaja hoovis, maja ees oli A tüli, peksis teda. Koputas üleeile A korteri uksele, ta tuli ja tegi ukse lahti. A on alati korteri uks lukkus. Ega tema üksi A K ei kutsu, kõik Kullamaa vallas kutsuvad teda nii, sest tal on selline krobeline nahk. Läksid koos kööki. Ei oska öelda, miks A juurde läks, võib olla jopet otsima, äkki arvas, et unustas oma jope, telefoni ja võtmed tema juurde. Ei mäleta eriti täpselt, mis edasi juhtus, aga ju ikka tülitsesid, sest ei usu, et kohe hakkas A peksma. Mäletab ainult nii palju, et lõi A rusikaga näkku, mitu korda, siis 15 Ärakiri 1-11-6162 kukkusid vist koos vastu söögilauda ja see vajus nende all pilbasteks. Siis A kukkus köögipõrandale maha, istus talle otsa, vist kõhule ja peksis teda edasi rusikaga näkku. Ei mäleta, mitu korda teda näkku lõi. Võis teda ka m illegi muuga lüüa, jalaga või mõne lauajupiga, ei mäleta. Mäletab, et mingil ajal lõpetas A peksmise ära. Ei mäleta, et A oleks palunud, et lõpeta ära või ära tee, mul on valus. Ise ta kordagi vastu ei löönud, ta ei ole kakleja tüüp mees, hoiab rohkem omaette. Siis tõusis A püsti, tal oli üks silm kõvasti sinine paistes, nägu verine nina ja silmade juurest. See pilt oli ikka kole küll, ise ka ehmatas ära, läks närvi ja läks kohe sealt minema. A jäi temast köögiakna alla seisma, küljega tema poole ja kobises seal midagi, aga ei saanud aru, mida. Läks uksest välja ja tõmbas A korteri ukse enda järel kinni, ust lukku ei pannud ja A korteri võtmeid ei puudutanud. Tema teada olid A võtmed kogu aeg uksel seespool ees. Ei tea, millised need võtmed olid, kas neid oli kimbus mitu, kas seal oli mingi võtmehoidja ka või kaelapael, ei tea, ei pööranud tähelepanu. H helistada ei saanud, ei olnud ju telefoni, oli telefoni ära kaotanud. Mäletab, et H tuli talle vastu, maja ja tänava vahel on võrkaed ja ta tuli seal vastu. Siis tuli juba maalt see naabrinaine K autoga, istusid autosse ja sõitsid Kullamaale. Mäletab, et koduteel ütles Hellele Kiira autos, et keetis mingi jama k o k k u , et peksis Pelju läbi. Kuidas täpselt ütles, ei mäleta. Kohus võrdleb R. Raudsepp poolt antud ütlusi teiste selles episoodis kohtule esitatud tõenditega, vaadates sündmusi ajalises järjekorras. R. Raudsepp ütlusi hommikupooliku kohta kinnitavad ka H H ütlused, et 10.12.2010 oli H tööl. Hommikul kuskil kella 10 paiku käisid Reinuga poes, ostis toidukoti, et Rein viiks ära Rassi tallu. Ise läks tööle tagasi. Edasist R. Raudsepp päeva kulgu tema poolt antud ütluste kohaselt kinnitab ka tunnistaja JR, kes andis kohtus ütlusi, et 10.12.2010 sai R. Raudsepp'aga kokku. Tuli töölt hommikul, vahetus on 24 tundi. Kellaaega ei mäleta. Tohutu lumesadu ja tuisk oli. Ajas lund pikalt. Kutsus Reinu appi lund lükkama. Ja siis tegid platsi puhtaks ja tegid väikse viina, töö puhul. Alkoholi tarvitasid tema juures. A. P elab samas majas esimesel korrusel. Võttis külmikust pudeli, mis ei olnud päris täis, selle võtsid ära. Rein tõi tavalist laua viina, Rein käis poes ja tema käis duši all vahepeal. Pooleliitrine pudel oli, jõid selle ka ära. Kui olid selle viina ka ära joonud, läks magama, kell oli kaks päeval. Ei tea kas Rein alkoholi tarvitamise ajal ka midagi sõi, R. Raudseppa meeleolu oli rahulik, Rein Raudsepp läks ära. Sai aru, et ta läheb kitsi karjatama. Rohkem R. Raudsepp'a sellel päeval ei näinud. Kusagil kella 11 ajal öösel käis WC- s ja läks uuesti magama kuni hommikuni. Kui teda tuldi üle kuulama, küsiti, kas ei ole midagi jäänud tema juurde, läks esikusse vaatama, seal oli võõras jope. Reinu jope ja andis selle ülekuulajate kätte. Kannatanu H H on öelnud, kuskil kella kahe ajal Rein helistas ja tahtis, et tema arve peale juurde kannaks raha, et tahtis viina juurde osta. Ütles, et enne ei kanna kui näeb, mis olekus ta on. Rein käis tal töö juures värava taga, oli enam vähem normaalne, ei olnud nii väga purjus. Kandis 200 krooni üle. See oli Reinu raha, ta ei oleks leppinud sellega, et seda lihtsalt ei kanna. Mis on tema oma, see on tema oma. Tema Reinu raha reeglina ei saanud kasutada. Kõik ülalpidamiskulud, kommunaalmaksed on ise maksnud. Rein võis anda võimalusel raha, aga purjus peaga ta nõudis seda tagasi. Mis ta ostis, ei tea, aga jäi kokkulepe, et käib enne kodus ära, viib pesu – ja toidukoti ära ja siis läheb poodi. Järgmisena mäletab, et Rein helistas poole viie ajal, oli majas söögiaeg, Rein andis talle 45 sekundit aega, et läheks kohe koju. Ütles, et ei saa, et on söögiaeg ja pani telefoni kinni. Rein tundus olevat suht närviline ja karjus kellelegi, et kao ukse vahelt ära või midagi taolist. Ka tunnistaja U J kinnitas, et käis päeval Reinuga koos H tööjuures, kuulis kuidas H juures olles küsis Rein, et kas H talle ülekande tegi. H oli närvis ja ütles talle, et ole korralik ja vii isale toidukott ja siis teeb ülekande. Meeleolu siis oli tal hea (Reinul). Samal õhtupoolikul on R. Raudsepp'a näinud erinevad tunnistajad. Tunnistaja A Kandis kohtus ütlusi, et A. P't tundis vene ajast, ta elas seal majas. 10.
2. õhtul tuli koju, nemad olid enne seal *. maja juures. Jäi seisma, et äkki küsib midagi, aga ei midagi. Läks 16 Ärakiri 1-11-6162 kolmanda maja juurde, hakkas lund rookima. R. Raudsepp tuli tema juurde, et võtmed ja jope kadunud. Küsis, et kus on. Ta ütles, et A juurde jäid. Küsis, et kas A sisse ei lase siis, ütles, et läheb proovib ise, et äkki talle teeb ukse lahti. Koputas, A avas ukse, Rein tuli kõrvale, ütles Reinule, et ära hoogu mine. Kui A ukse lahti tegi, siis A oli nägu verine, ütles Reinule, et ära tee talle rohkem liiga ja läks kohe õue. Rein läks korterisse sisse. R. Raudsepp ütles A ma klaarin veel. Kui oleks keelanud, siis oleks ka saanud. Võttis labida kätte ja tegi oma tööd edasi. Siis oli säärane tunne, et midagi ta tegi A, ei läinud kuulma, et mis seal toimus. Siis Rein tuli õue ka veel, siis kukkus lõugama. R. Raudsepp ei rääkinud, mis seal korteris toimus. Ühe korra Rein kasutas ka A suhtes vägivalda, aga see läks õnneks üle. Kas oli mingi rahaprobleem, et kas ta läks küsima, A ei andnud, siis ta oli vist lajatanud. Aga ei tea kuhu, kas pähe ja igale poole ja siis ta läks veel tööle ka. L M käest teab, ta hoolitseb ka A eest. Käis poes, hoidis tuba korras ja pesu puhtaks. R. Raudsepp või A. P ise ei rääkinud, et neil oli selline asi. R. Raudsepp A. P korteris sees oli 10 – 15 – 20 minutit, tundus, et see võis nii olla. R. Raudsepp'al oli seljas mingi töökombinesoon, sinist värvi, tumedat värvi oli. Kindaid tal käes ei olnud, mütsi ei olnud peas. Ja mingeid vereplekke ei näinud ka tema küljes. R. Raudsepp tuli õue ja kukkus sõimama. Ei teinud välja, et las aga karjub. Siis tuli H H, küsis Reinu käest, et mis sul viga on. Raudsepp ütles, et jope ja kõik on kadunud. H vist helistas siis kas K või J, et tulge järgi. Pidevalt rookis lund, siis tegi suitsu ja kui K või J järgi tulid, siis ei läinud ka tuppa. A juurde ei läinud, ei hakanud aega viitma, et mis toimus. Kell oli pool 1 läbi kui oma tuppa läks ja siis ka ei läinud A juurde. Maja juures lõpetas selle pika vahe, töö oli tehtud ja siis läks oma korterisse. Tunnistaja R Sandis kohtus ütlusi, et 10.12.2010 õhtul rookis lund, et autole platsi teha. Maja juures. R. Raudsepp helistas talle kella nelja ajal ja siis pärast seal maja juures, kui ta sinna tuli, R. Raudsepp oli purjus. Tahtis lumelabidat käest ära võtta, et anna labidas, läheb matab K maha. Ei andnud labidat. Korra kiskus labida käest, aga see oli ka kõik. K on A P hüüdnimi. Siis R. Raudsepp nägi U, läks temaga rääkima. R. Raudsepp'al oli mingi kampsun seljas. Tunnistaja U J on andnud ütlusi /tl 45-49 II kd/, et reedel, 10.12.2010 oli oma elukohas K maja * juures. Õhtul umbes kella 18:00 paiku läks korraks tuppa, vahetas riided ja läks uuesti õue. Maja ees puhastas samal ajal oma auto ümbrust lumest R S. Tema juures oli Rein Raudsepp. Millest nad rääkisid, ei kuulnud. Rein nähes teda viipas käega, et tema juurde läheks. Rein oli tema arust purjus. Rein küsis, et kas tal on telefon kaasas. Ütles, et on küll. Küsis, et miks telefoni vaja on. Ta vastas, et tal on toa võti kadunud et ta ei pääse oma tuppa. Päeval oli tal seljas musta värvi jope. Õhtul tal seda enam ei olnud. Siis oli tal jalas traksidega tööpüksid ja heledam dressipluus. Rein oli nii purjus, et ise ta telefoninumbrit ei suutnud valida ja tema valis H numbri. Kui telefon kutsuma hakkas, andis selle Reinu kätte. Telefon on seadetelt reguleeritud hästi valjuks. Kuulis kuidas Rein ütles H, et ma tapsin „K“ ära. “K“ kutsutakse A P. Kuulis kuidas H ütles „Ära jama“ Rein ütles Ma ei jama, ma lõin „Ka“ maha. Seejärel H katkestas kõne ja Rein andis telefoni tagasi. Kui telefoni Reinule andis ja temaga õhtul suhtles, ei näinud, et ta riided oleks verised olnud. Kui Rein oli telefoni tagasi andnud, ütles, et ta tappis K ära. Üles talle, et ära jama, et ei usu teda. Ta läks R töötava auto esitulede juurde, mis põlesid ning pani vist parema käe valgusvihku. Siis nägi, et tema dressipluusi varruka tagumine külg küünarnukist allapoole ja käelaba olid kaetud verega. See veri käel oli nagu kuivanud, sest lume peale seda verd ei tilkunud. Rein läks lõpuks minema ning natukese aja pärast tuli H töölt. Ta tuli tema ja R juurde ning küsis, mis nüüd lahti on. Ütles, et ta ajab mingit lolli juttu, et lõi K maha. Ja veel ütles, et ta dressipluus ja käsi on verine. H kutsus teda kaasa, kuid ei läinud temaga kaasa asja uurima, jäi edasi maja ette. Nägi, et Rein ootas H Tondilossi juures oleva valgusti all. Tunnistaja A R andis kohtus ütlusi, et 10.12.2010 - õhtul nägi R. Raudsepp'a, pool 7 lõpeb tööpäev ja peale seda koju minnes. R. Raudsepp maja nurgas, postkastide juures, jopet tal seljas ei olnud, mingid tunkepüksid ja pluusi väel. Küsis, et miks ilma jopeta, ilm külm. R. Raudsepp ütles, et võtmed kadunud ja siis ta saatis teda ja mainis, et andis P peksa. Küsis, et miks ta nii tegi ja ei võtnud seda asja tõsiselt ja rohkem ei küsinud. R. Raudsepp oli lõbusas olekus, ei saanud aru, et ta oleks joonud. Rahulik ja lõbus ja täitsa harilik. 17 Ärakiri 1-11-6162 Kõik eelkirjeldatud tunnistajad kinnitavad oma ütlustes nagu ka R. Raudsepp oli avaldanud, et R. Raudsepp liikus sel õhtul K, tal ei olnud jopet seljas, oli tööpükste ja kampsuni või pluusiga. Tunnistajatele R. S, U.J'ile ning A. R ta ka avaldas, et - tahab k maha matta, et lõi k maha ja, et andis P peksa. Õhtul peale R. Raudsepp lahkumist A. P korterist käisid A. P korteri ukse taga või kuulsid sealt kostvaid hääli mitmed tunnistajad. Tunnistaja A.K on öelnud, et kui A. P uksest mööda läks, siis mingid võtmed olid küll kassi söögi kausis. Arvas, kas A või Reinu võtmed. Pani võtmed lengstangi külge, ei hakanud küsima ka, et kelle omad need on. Tema korter on A. P korteri peal. Öö läbi mängis A. P korteris televiisor mingil määral, väga ei olnud kuulda, aga midagi mängis. Pool 7 hommikul läks televiisor valjemaks, kell 7 vaatas, et mis jama see on. Tavaliselt tal ei mängi nii kõvasti. Ei hakanud minema alla ka ja küsima, et miks televiisor pool 7 nii kõvasti mängib ja et miks sul öö läbi midagi mängis. Arvesta, et mul on ka oma haiguse probleemid, et magada ei saa, et kõik häirib. Õhtul nende trepikojas ei olnud kedagi võõrast liikumas. Tunnistaja M J andis kohtus ütlusi, et 10.12.2010 H. H helistas õhtul enne
3. Ja palus, et läheks vaatama, kas Aa kõik korras on. See oli umbes kolmveerand üheksa ajal õhtul. Käis seal, koputas korduvalt, keegi uksele ei tulnud, seest kostis kõva telekamäng. Kuna arvas, et A. P ei taha lihtsalt kedagi vastu võtta ja sellepärast uksele ei tulnud. Aga seda, kas ta elas või mitte, siis seda ei teadnud. A. P tundis kui küla elanikku. Isiklikult läbi ei käinud. A.P hoidis omaette, rahulik. Seda ei kahtlustanud, et temaga midagi halvasti olla võis. Külarahvas käis aeg-ajalt tema käest ühtteist küsimas ja arvas, et ta ei taha kokkupuudet. Ta on ennegi jätnud uksele tulemata, aga seda teadis ka külainimestejuttude järgi. Aga ise tema ukse taga ennem käinud ei ole. Tunnistaja R. S on andnud ütlusi, et Sellel õhtul käis A. P ukse taga. H helistas tema * M J'ile ja ta käis ukse taga. Ust lahti ei teinud. Siis mõtles ka, et läheb vaatab korra, siis koputas ta naabri uksele. Naaber tuli välja, et ei tea midagi, naaber koputas ka uksele ja keegi ei tulnud välja. Seega on kohtule eitatud tõenditega kinnitamist leidnud, et peale R. Raudsepp lahkumist A. P juurest keegi enam A. P't elusana ei näinud. R. Raudsepp mäletab ka seda, et läks koos H ja K autoga koju. Neid ütlus kinnitavad ka H. H ja K. V. Kannatanu H Handis ütlusi, et kuskil kuue ajal helistas J U, et Rein tahab rääkida, et tal on võtmed kadunud. Ja andis telefoni Reinu kätte, sealt tulid esimesed sõnad, et ma lõin K maha. Ei tea, et oleks ise kinni vajutanud või vajutas tema, aga ei tea, et oleks Reinuga sel hetkel rohkem rääkinud. K oli P A. Poole 7 ajal hakkas töölt ära tulema, siis tööpäev lõpeb, tuli kolleegiga A R ja jõudsid poe juurde, siis nägi, et Rein oli postkastide juures. Nägi, et S R oli autotuli katki, ei teadnud, et tal oli avarii olnud, aga kuna ta helistas sealt maja juurest, siis esimene mõte oli, et Rein lõi R autotule katki, siis palus R ja Mt, et nad ei läheks kohe ära, et äkki läheb abi vaja. Siis läks sealt edasi, said Reinuga postkastide juures kokku ja siis ta ütles. Nägi, et käed ja varrukad olid verised, oli ilma jopeta, ei mõelnud, et ta tegelikult maha lõi. Arvas, et lihtsalt kaklesid. Korterist pidid võtma jope ja toidukoti, pidi V koju saama. Trepikotta minnes koputas Rein P ukse peale, sealt kedagi ei tulnud. Siis läks kõrvalkorterisse. Sealt võtsid toidukoti ja Reinule jope. Siis tuli üks Hooldekodu klient võlga tagasi tooma Reinule, siis ta läks uuesti ägedaks, et miks see inimene ise ei tulnud raha ära tooma vaid saatis teise. Suutis teda veenda, et aitaks pesukoti ja toidukoti viia autosse, et see auto oli eemal parkimisplatsis. Kui nendega sinna jõudsid, siis Rein oli nõus tulema Kullamaale. Tegelikult pelgas seda, et kui jätab ta üksi K, et kui keegi ta veel välja vihastab, et mis seisus ta veel tallu jõuab. See moment leidis, et sai veel rääkida normaalselt ja ei tunnetanud endale ohtu. Kuna ei tahtnud päris üksinda jääda, siis palus K, et teeks tassi teed, et siis kuni vanem * jõuab, et siis saavad kolmekesi minna, et sealt on natukene maad jala minna. Rein küll rääkis aeg-ajalt, et ta peab minema K tagasi alustatut lõpetama. Rein ei öelnud, et ta otseselt oleks tapnud, aga et ta peksis. K juures köögis istudes nägi käsi ja riideid ja vaatas, et ta oli suht verine. Siis mõte hakkas niipidi liikuma, et see pidi 18 Ärakiri 1-11-6162 väga tõsine asi olema, et verd oli nii palju. Kui koju jõudsid, siis aitas ja lasi tal need riided ära võtta, et ta midagi ära ei määri, lootis, et ehk ta läheb ära magama. Ise läks koeri söötma ja helistas M J'le, et ta läheks vaataks, kuidas P on, et kas kõik on korras ja abi ei ole vaja. Ja et ta ei vastaks helistades vaid saadaks sõnumi. Pani telefoni hääletuks. M vastas, et nad käisid R, et keegi ei tulnud, telekas mängis, korteris oli vaikus ja muud heli sealt korterist ei tulnud. Siis vastas, et kõik on korras. Arvestas, et tal on mitu telefoni, et kui tal on abi vaja, et siis suudab endale ise abi kutsuda. Mitmel korral Rein kutsus A, et lähme Koluveresse, aga A ei läinud ja tema ei lubanud. Jutustasid öösel kella neljani. Aeg-ajalt Rein ütles, et talle tullakse järgi, et millal ta saab tema kõrval selliselt jälle olla. Aga mitte et otseselt, et tapnud oleks. Tunnistaja K V andis kohtus ütlusi, et 10.12.2010 oli sel päeval tööl, kaks päeva järjest. Töölt lahkus poole 7 ajal õhtul. H. H tema enda ütluste järgi läks natuke varem ja ta pidi H parklas ootama. H tuli R.Raudsepp'aga töötajate parkimisplatsi, hooldekodu majade vastas, katlamaja vastas. Poole 7 paiku või mõni minut hiljem. Elavad H. H'ga lähestikku ja mõlemal on 5 km tööle ja kuna tal on sõiduvahend olemas, siis tihtipeale käisid koos tööl. Võttis ta peale. R. Raudsepp oli absoluutselt purjus. Oli veel hästi tige, et väsitavad päevad seljataga ja tema eas ei ole kerge 11 tundi olla skisofreenikutega pidevas suhtlemises ja vaatas, et saaks ruttu koju, sest seal on ka majapidamine. Ei meeldi purjus inimesed. R. Raudsepp bravuuritses, lõin maha, kisas, karjus, ei pööranud tähelepanu, oli süda täis, et peab õhtul veel peale väsitavat päeva jagelema purjus inimestega. Rein tahtis kuhugi tagasi minna, kuskil pidi olema pudel viina. Mäletab, et R. Raudsepp ütles, et lõin maha, aga ei pööranud sellele tähelepanu, purjus inimene räägib, tavapäevas ei jõua see üldse kohale. Htõi Reinu talle koju, olid ennegi suhelnud, Rein oli abiks käinud tema juures. Tore mees, kiire mees, lahtise käega. Purjus peaga ei olnud Reinuga kokku puutunud. Rein oli väga abivalmis ja väga tubli. Tulid Kullamaale ära, Rein oli ikkagi üsna ärritatud. H arvas, et kui ta natuke istub, nende majani on pool km, et joovad tassi teed, selle tee ka keetis ja seda mäletab, et oli hästi pahur. Ilm oli halb, päevad rasked, oli väsinud. Raudseppal oli jope seljas, tumedad riided mingid olid. Tal on väga sõbralikud koerad, kummaline asi oli. Lausa võõraste inimeste kätt lakkuma ei läinud ka tema koer, aga Reinu kätt läks lakkuma. See jäi silma, ütles seda ka politseile. Põhjust või arusaamist, miks ta nii teeb, absoluutselt ei osanud arvata. Ka see ei seostunud mitte millegagi. Majas sees seda maha löömist Rein ei korranud tema arust. Üritas laulda ja oli normaalse purjus inimese käitumisega. Kannatanu A H on andnud kohtus ütlusi, et 10.12.2010 nägi oma * R. Raudseppa õhtu poole, kella 7 ajal, naabri K juures. R. Raudsepp uhkustas nagu, hooples - lõi k maha, P A. Korra rääkis, siis oli natuke paus ja siis kordas sama juttu. K koer lakkus isa pükse, kätt. Kui ta rääkis A. P maha löömisest, ta käitumine, oli vahepealne. Ei võtnud R. R juttu tõsiselt, arvas, et ajab niisama jama. Eelkirjeldatud tõenditest tuleneb, et süüdistatav vahetult peale kuriteosündmust avaldas ka H. H'le, K. V'le ja A. H'le, et lõi K maha. Seda, kuidas R. Raudsepp A. P't peksis, keegi pealt ei näinud, selle kohta on ütlusi andnud vaid R. Raudsepp ise. Kohus leiab, et kuna R. Raudsepp poolt antud ütlused 10.12.2010 sündmuste kohta, mis eelnesid ja järgnesid A. P peksmisele, langevad kokku tunnistajate poolt antud ütlustega, siis kohus leiab, et usaldusväärsed on ka R. Raudsepp ütlused A. P peksmise kohta. R. Raudsepp on kirjeldanud, mida ta mäletab A. P peksmisest ja kohus leiab, et R. Raudsepp kirjeldus oma tegevusest leiab kinnitust ka sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti ja tunnistajate ütlustega. R. Raudsepp on otseselt löömist kirjeldanud nii – kõigepealt lõi A. P't korduvalt rusikaga näkku, siis kukkusid vastu söögilauda, mis läks pilbasteks, A kukkus maha, tema istus talle otsa ja peksis teda edasi rusikatega näkku, võis teda ka millegi muuga lüüa. R. Raudsepp kirjeldab, milline A. P peale tema peksmist oli – üks silm oli kõvasti sinine paistes, nägu verine nina ja silmade juurest - see pilt oli ikka kole küll. Sellist A.P välimust kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui A. P ekspertiisiakt. 19 Ärakiri 1-11-6162 R. Raudsepp mäletab, et käis A. P korteris. Seda, et R. Raudsepp läks A. P korterisse, kinnitab ka tunnistaja A. K. R. Raudsepp ise ei mäleta, et ta oleks korduvalt käinud A. P juures, kuid kohus leiab, et see asjaolu on tõendamist leidnud tunnistaja A. K ütlustega, sest A. K ütluste kohaselt läks tema R. Raudsepp'aga kaasa A. P ukse taha ja siis avas A. P ukse. A. K kinnitas, et A. P'l oli siis juba nägu verine (nagu R. Raudspep seda on kirjeldanud) ja R. Raudsepp ütles sisenedes, et ma klaarin veel. Kohus leiab, et R. Raudsepp ütlusi A. P peksmise kohta kinnitab ka ekspertiisiakt. Ekspert on andnud alljärgneva arvamuse: punkt 4 - Pea piirkonna vigastused võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest kõvade piiratud pinnaga esemetega, näiteks rusikatega ja/või kängitsetud jalaga, osad vigastused võivad olla tekitatud kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Verevalumid vasakpoolsete alumiste roiete ümbruse pehmetes kudedes võivad olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega (näiteks rusika ja/või kängitsetud jalaga) ja/või tekitatud kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Punkt 5 - kõik kohtuarstliku diagnoosi I, II ja III lõigus loetletud vigastused on elupuhused, tekitatud suhteliselt lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. Punkt 6 - nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse mõlemal labakäel ning pindmine lõikehaav vasakus peopesas võivad olla saadud enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud löökide pareerimisel. Punkt 8 - toksikoloogiauuringul surnu veres ja uriinis etanooli ei leitud. Seega nii R. Raudsepp ütlustest tuleneb, kui ekspert on leidnud, et A. P on korduvalt löödud pea piirkonda. R. Raudsepp on kinnitanud, et ta on A. P löönud pea piirkonda nii siis, kui A. P püsti oli, kui siis kui ta juba maha kukkus. Ekspert on kinnitanud, et A. P peapiirkonna vigastused (s.h siis ka eluohtlikud vigastused) on tekkinud korduvatest jõulistest löökidest pea piirkonda. Samuti on ekspert leidnud, et osa vigastusi võib kannatanu olla saanud kukkumisest vastu kõvasid tömpe esemeid, mis samuti kinnitab R. Raudsepp ütlusi, et nad kukkusid vastus lauda ja siis maha. R. Raudsepp ütlusi sündmuste käigu kohta toetab kindlalt ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt köögis on purunenud laua jupid, ka tunnistaja K. V kinnitas, et köögis oli purunenud laud. Samuti leiab ekspert, et A. P on need vigastused saanud suhteliselt lühikese aja jooksul enne surma ja suremisprotsessi käigus. A. K on kinnitanud, et peale seda, kui R. Raudsepp läks A. P juurde, oli tema kuni hilisõhtuni õues, nägi ka seda kui R. Raudsepp A. P juurest ära tuli ja ühtki võõrast inimest sel õhtul liikumas ei näinud. Peale seda kui R. Raudsepp tuli A. Pjuurest ära, avaldas ta mitmele inimesele, et lõi K (A. P) maha, andis peksa ja sarnased väljendid. KrMS § 66 lg 2-1 p 3 kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõend, kui ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Seega avaldas R. Raudsepp sel õhtul vahetult peale kuriteo toimepanemist U. J'ile, R. S'le, A.R'ile, K.V'le, H.H'le, A.H'le, et ta A. P suhtes vägivalda kasutas või otsesõnu, et lõi K maha. Tunnistajad – U. J, H.H - on rääkinud, et nägid, et R. Raudsepp varrukad oli sel õhtupoolikul verised. Tunnistaja K. V avaldas imestust selle üle, et tema koer lakkus R. Raudsepp käsi. Vere olemasolu R. Raudsepp riietel kinnitab ka tl 1-7 II kd olev asitõendite – R. Raudsepp tööpükste, ruudulise päevasärgi, dressipluusi, kummikute vaatlusprotokoll koos fotodega. Vaatlusprotokoll kohaselt R. Raudsepp päevasärgil vasaku varruka mansett on verekahtlase määrdumisega (foto 3). Meeste helehalli värvi pikkade varrukatega kolme nööbiga suletav dressipluus, millel kaootiliselt paiknevad ja varrukaotstel verekahtlane määrdumine (fotod 4-5). R. Raudsepp riietelt ja A. P korterist on võetud proove ja teostatud on DNA-ekspertiis. Tl 10-21 II kd on DNA-ekspertiisi akt nr 11E-GE0360 19.05.
4. Ekspert on andnud arvamuse: Pakend nr 1 (R.Raudsepp riided) 1.Alljärgnevalt loetletud proovidest: - esimene proov dressipluusilt, vasaku varruka alaosalt, proov Pl 10178 20 Ärakiri 1-11-6162 - teine proov dressipluusilt, esiosalt, proov Pl 10179 - neljas proov dressipluusilt, paremalt õlalt, proov P110181 (sisaldasid eeltestide alusel verd) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad A P võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Rein Raudsepp'a võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A P võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 1.4xl0"
5. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7,2x10 inimese kohta.
6. Päevasärgilt (alaosalt; proov LI 10496) võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täisprofini, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Rein Raudsepp'alt ja A P'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.
7. Päevasärgilt (vasaku varruka alaosalt; proov Pl 10183; sisaldas eeltesti alusel verd) võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada A P'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Rein Raudsepp'alt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi.
8. Alljärgnevalt loetletud proovidest: - kolmas proov dressipluusilt, esiosalt, parema külje lähedalt, proov Pl 10180 - viies proov dressipluusilt, paremalt varrukalt, proov P110182 - seitsmes proov pükstelt, parema sääre põlve piirkonnast, proov Pl 10187: inimvere test ei andnud usaldusväärset positiivset tulemust (sisaldasid eeltestide alusel verd) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada A P'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Rein Raudsepp'a võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest segaproovidest saadud DNA profiilidega.
9. Pükstelt (vasaku sääre põlve piirkonnast; proov LI 10497) võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada A P`lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Rein Raudsepp'alt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Seega R. Raudsepp dressipluusilt ja päevasärgilt võetud proovides (mis eeltesti alusel sisaldasid verd) oli A. P DNA, mis kinnitab, et R. Raudsepp dressipluusil ja päevasärgil oli A. P veri, mis kinnitab R. Raudsepp poolt A. P peksmist. Eksperdiarvamus pakendi nr 2 kohta (R.Raudsepp küüned)
10. Parema käe küünelõikelt nr 1 (proov Hl 10053) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Rein Raudsepp'alt ja A P'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.
11. Vasaku käe küünelõikelt nr 4 (proov Hl 10058) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Rein Raudsepp'alt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka A P'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.
12. Alljärgnevalt loetletud proovidest: - proov parema käe küünelõikelt nr
13. proov H110054 - proov parema käe küünelõikelt nr 4, proov H110055 saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad Rein Raudseppa võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte A P võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Rein Raudsepp`a võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 2,2x10" . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 4,6x10 inimese kohta. 21 Ärakiri 1-11-6162
14. Vasaku käe küünelõikelt nr 2 (proov Pl 10189: sisaldas eeltesti alusel verd) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit peamiselt ühelt isikult. Selles DNA profiilis on olemas kõik Rein Raudsepp'al esinevad alleelid. Lisaks on ilmsiks tulnud üks lisaalleel. Saadud DNA profiil ei ole seostatav A P võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Rein Raudsepp'a võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 2,2x10" . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 4,6x10 inimese kohta.
15. Vasaku käe küünelõikelt nr 1 (proov Hl 10056) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Rein Raudsepp'a võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A P võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Rein Raudsepp'a võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 2,2x10" . Teiste sõnadega tähendab see. et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 4,6x101 inimese kohta.
16. Vasaku käe küünelõikelt nr 3 (proov Hl 10057) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Rein Raudsepp'alt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. A P võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga.
17. Alljärgnevalt loetletud proovidest: - proov parema käe küünelõikelt nr 2, proov P110188 - proov vasaku käe küünelõikelt nr 5, proov Pl 10190 (sisaldasid eeltestide alusel verd) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Rein Raudsepp'alt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. A P võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest segaproovidest saadud DNA profiilidega. Seega eksperdiarvamuse kohaselt R. Raudsepp küüntel leidus A. P DNA-d, mis kinnitab, et R. Raudsepp oli A. P'ga lähedases kontaktis. Eksperdiarvamus pakendis nr 3 olevate proovide kohta (pärit A.P küüntelt)
18. Alljärgnevalt loetletud proovidest: - proov parema käe küünelt nr 1, karp nr P1, kahel tampoonil, proov P110191 - proov parema käe küünelt nr
19. karp nr P3, kahel tampoonil, proov Pl 10193 proov parema käe küünelt nr
20. karp nr P4, kahel tampoonil, proov P110194 - proov parema käe küünelt nr
21. karp nr P5, kahel tampoonil, proov P110195 - proov vasaku käe küünelt nr 2, karp nr V2, kahel tampoonil, proov Pl 10197 - proov vasaku käe küünelt nr 4, karp nr V4, kahel tampoonil, proov P110199 - proov vasaku käe küünelt nr 5, karp nr V5, kahel tampoonil, proov Pl 10200 (sisaldasid eeltestide alusel verd) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad A P võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Rein Raudsepp'a võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A P võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 1.4xl0"
22. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7,2x10" inimese kohta.
23. Vasaku käe küünelt nr 1 (karp nr VI, kahel tampoonil, proov Pl 10196; sisaldas eeltesti alusel verd) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit peamiselt ühelt isikult. Selles DNA profiilis on olemas kõik A P'l esinevad alleelid. Lisaks on ilmsiks tulnud üks lisaalleel. Saadud DNA profiil ei ole seostatav Rein Raudsepp'a võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A P võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 1,4x10". Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7.2x10 inimese kohta.
24. Parema käe küünelt nr 2 (karp nr P2, kahel tampoonil, proov Pl 10192; sisaldas eeltesti alusel verd) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. Selles DNA profiilis on olemas enamus A P'l esinevatest alleelidest. Saadud DNA profiil ei ole seostatav Rein Raudsepp'a 22 Ärakiri 1-11-6162 võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.
25. Vasaku käe küünelt nr 3 (karp nr V3, kahel tampoonil, proov Pl 10198; sisaldas eeltesti alusel verd) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil. mis on pärit peamiselt ühelt isikult. Selles DNA profiilis on olemas enamus A P'l esinevatest alleelidest. Lisaks on ilmsiks tulnud üks lisaalleel. Saadud DNA profiil ei ole seostatav Rein Raudsepp'a võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kohus leiab, et kuna A. P küünelt võetud proovides ei sisaldunud R. Raudsepp DNA-d, näitab see nagu R. Raudsepp ka kinnitanud on, et A. P talle vastu peksmise ajal ei hakanud. Eksperdiarvamus pakendis nr 15 olevalt kaikalt võetud proovide kohta
26. Alljärgnevalt loetletud proovidest: - viies proov kaikalt, proov LI 10503 - esimene proov kaikalt, proov Pl 10201; sisaldas eeltesti alusel verd - teine proov kaikalt, proov Pl 10202; sisaldas eeltesti alusel verd saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad A P võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Rein Raudsepp'a võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A P võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on l,4xl0" 12 . Teiste sõnadega tähendab see. cl nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7.2xlOn inimese kohta.
27. Kaikalt (proov LI 10502) võetud neljandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit peamiselt ühelt isikult. Selles DNA profiilis on olemas kõik A P'l esinevad alleelid. Lisaks on ilmsiks tulnud üksikud lisaalleelid. Saadud DNA profiil ei ole seostatav Rein Raudsepp'a võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. A P võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 1,4x10*'. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 7,2xlOn inimese kohta.
28. Kaikalt (proov LI 10501) võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofid. mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada A P'lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Rein Raudsepp'a võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Kohus leiab, et asjaolu, et kaikalt võetud proovidest, mis eeltestide alusel sisaldas verd, leiti A. P DNA-d, näitab, et R. Raudsepp lõi A. P't ka asitõendina vaadeldud kaikaga. R. Raudsepp ise on ju ka öelnud, et võis A. P't lüüa millegi muuga, mõne lauajupiga. Tl 30-31 II kd/ on sõrmejäljeekspertiisi akti nr 11E-SS0079 12.04.2011 punktis 2 on ekspert andnud arvamuse: Sündmuskoha vaatlusel 11.12.2010 Lääne maakonnas Kullamaa vallas K külas maja * silikoonpasta tõmmisele taburetijalalt kopeeritud isiku identifitseerimist võimaldava peopesajälje fragmendi on jätnud kahtlustatav Rein Raudsepp (snd 05.05.1960; reg-nr 01412451) vasaku käe peopesaga. Ka selle ekspertiisi tulemus näitab, et R. Raudsepp on viibinud A. P juures ja seda taburetti katsunud. R. Raudsepp kinnitas, et A.P vastu ei hakanud. Rein Raudsepp on ise öelnud, et A kordagi vastu ei löönud, ta ei ole kakleja tüüp mees, rohkem hoiab omaette. Seda, et A. P R.Raudsepp'ale vastu ei hakanud, kinnitab ka R. Raudsepp läbivaatuse protokoll ja patsiendikaart. Tl 61 II kd on Rein Raudsepp patsiendikaart 11.12.2010, millel anamnees: Obj. ülakehal, kaelal, peapiirkonnas vigastusi pole, sõrmedel suitsetamisjärgsed muutused, küünealused mustad. Vasema käelaba dorsaalküljel u 1 cm pikkune kriimustushaav. U 0,5 cm pikkune kriimustushaav ka randme dorsaalpinnal. Reie ülaosa, põlved ja sääred muutusteta. Tl 62-63 II kd on R. Raudsepp läbivaatuse protokoll – R. Raudsepp lõikab kääridega ära parema ja vasaku käe küüned ja pakendab need eraldi steriilsesse plastikpurki ning sulgeb purgid (parema käe küünte purk markeeritud P ja vasaku käe küünte purk V). Kahtlustatava vasaku käe käelabal ja randmel kaks naha kriimustust. Muid väliseid vigastusi ei ole. 23 Ärakiri 1-11-6162 Ekspert on arvamuses andnud arvamuse, et kannatanu A. P oli kaine. Kannatanu Aavo Pelju iseloomustamiseks on tunnistajad kohtus rääkinud järgmist. Kannatanu Kullamaa vallavalitsuse esindaja M L, kes töötab valla sotsiaalnõunikuna, andis kohtus ütlusi, et seoses tööga käis A. P'l päris tihti külas. A. P oli väga rahulik vanapapi. Tal olid jalad väga haiged ja siis käis teda tihti vaatamas. Tal oli kuidagi hing kinni, kas astmahaige. Hingeldas. Kunagi vist, aastaid tagasi, R. Raudsepp kasutas A. P suhtes vägivalda, käis neid lepitamas. Siis oli Rein ka peksnud, A oli Haapsalu haiglas, roided olid katki. Rääkis nii A kui Reinuga. Rein lubas, et ta enam eluilmaski ei külasta A korteris ega lähene talle. A vist võttis siis avalduse tagasi, see võis olla
29. Tunnistaja K Vandis ütlusi, et A P nägupidi teadis. Ta oli nüüd nii nõrguke ja vilets, ei julgenud aevastadagi sinnapoole, kus ta seisis, kukub istuli. Tunnistaja K V iseloomustas kannatanu A. P't alljärgnevalt. Oli enne hooldekodus *, A oli tema alluvuses. Ta valvas seal garaažide juures. Oma tööülesandeid täitis, teab teda 70.-datest aastatest. Hiljem sai ta välja ja elas seal. Tema arust oli ta rahulik, konflikte ei olnud. Töö juures mõistis nalja. Probleeme ei olnud. Ta kippus magama jääma, eks see tervis, aga muud ei midagi. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad üheselt, et R. Raudsepp kasutas A. P suhtes vägivalda, A. P talle vastu ei hakanud. Hoolimata sellest R. Raudsepp korduvalt peksis A. P't jõuliselt vastu pead ja jätkas kannatanu valimatutesse kohtadesse peksmist ka siis kui kannatanu juba pikali maas oli. Kannatanu H H andis ütlusi, et 11.12 hommikul pidid minema pensionäride jõulupeole, Rein ütles, et ta ei taha minna. Siis helistas – korteris oli väike koer, et Rainis läheks koera pissitama. Ise läks jäneseid söötma ja helistas Rveelkord, et ta läheks vaataks kuidas Pl on, sest see meeletu veri ei andnud rahu. Siis Rs helistas mingi aeg tagasi, et P on surnud, et nad olid leidnud võtme ja olid leidnud ta korterist. Reinule seda ei öelnud, Rein läks puid saagima. Kui sellest teada sai, siis ütles vanemale *, et ta läheks koos Reinuga, et oleks ta juures ja lähedal. Kartis, et järsku Rein teeb midagi kas endale või teistele. Ise ei suutnud paigal olla, otsis tegevust, käis naabrinaise juures suitsu Reinule toomas, et saaks kaasa võtta, tegi söögi valmis, ootas, millal politsei tuleb, aga ei julgenud Reinule seda öelda, et ta teab. Kui nägi aknast, et politseiauto alla sõitis, siis läks õue vastu, siis Rein jäi vanema * tuppa ja politsei viis ta ära. Tl 100 II kd on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt 11.12.2010 on kontrollitud Rein Raudsepp'a ja indikaatorvahend on näidanud 0,00 mg/l, kaine. Kohus leiab, et lähtudes eelkirjeldatud tõendite analüüsist on tõendamist leidnud, et just R. Raudsepp oli isikuks, kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas oma tegevusega – A. P peksmisega põhjustas A. P'le nii süüdistuses märgitud eluohtlikud kui ka ülejäänud süüdistuses loetletud vigastused. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kannatanu R. Raudsepp'ale vastu ei hakanud. Tunnistajad iseloomustavad kannatanut kui rahumeelset haiglast papit. Kannatanu oli ka kaine, R. Raudsepp aga alkoholijoobes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R. Raudsepp tegevus on täitnud

§ 113sätestatud kuriteokoosseisu.

Samas kohus sõnastab süüdistuse ringi alljärgnevalt: Rein Raudseppa süüdistatakse selles, et tema tungis alkoholijoobes olles

1. detsembril
2. a ajavahemikul kell 12.00 kuni kell 18.30, viibides Lääne maakonnas Kullamaa vallas K külas maja * A P kuuluvas korteris number *, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale A P, keda peksis rusikate, jalgade ja kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata esemega korduvalt pea ja rindkere piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevusega kannatanule A P eluohtlikud tervisekahjustused: * millede tagajärjel Aavo Pelju suri sündmuskohal ning veel * iseloomulikud vigastused: * 24 Ärakiri 1-11-6162 Sellise tegevusega pani Rein Raudsepp toime teise inimese tapmise s.o

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et R. Raudsepp on

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud otsese tahtlusega.

Sellisele järeldusele saab jõuda, uurides teo tehiolusid. R. Raudsepp lõi korduvalt kannatanu A.P't, kuigi kannatanu ei osutanud talle mingi vastupanu ja tunnistajate ütluste kohaselt kannatanu oli kehva tervisega inimene. Eluohtlikud vigastused asuvad pea piirkonnas, samuti asub peas hulgaliselt mitteeluohtlikke kehavigastusi, mitteeluohtlikke kehavigastusi on ekspert tuvastanud ka mõlemal üla- ja vasakul alajäsemel. Vigastuste arv ja iseloom ning asukoht kannatanu kehal näitavad selgelt, et R. Raudsepp enamus lööke (mida pidi olema tekkinud vigastuste hulka arvestades palju) olid suunatud kannatanu pähe. Teise inimese korduv löömisel pea piirkonda näitab, et R. Raudsepp tahtis või vähemalt möönis peksmise tagajärjel A. P surma saabumist. Teo õigusvastasus Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Menetleja on määranud 21.12.2010 määrusega /tl 77-78 II kd/ teostada R. Raudsepp suhtes ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis. Tl 79-88 II kd on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 27 11.01.2011, kus ekspert on andnud järgmise arvamuse: Vastused esitatud küsimustele:
3. Rein Raudsepp'l esineb *.
4. R. Raudsepp oli inkrimineeritava teo ajal tavalises alkoholijoobes, mis ei takistanud temal oma teo keelatusest aru saada ja vastavalt oma käitumist juhtimast.
5. R. Raudsepp ei olnud olemasoleva informatsiooni põhjal kuriteo toimepanemise ajal patoloogilise või füsioloogilise afekti seisundis.
6. R. Raudsepp oli kuriteo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes, temale tavapäraselt joobes olles kergemini ärrituv ja tülinoriv, agressiivsusele ja vägivaldsusele kalduv.
7. R. Raudsepp oli kuriteo toimepanemise ajal, vaatamata temal esinenud alkoholijoobele, võimeline endale oma teo keelatusest aru andma ja vastavalt oma käitumist juhtima.
8. R. Raudsepp on oma psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust.
9. R. Raudsepp oli kuriteo toimepanemise ajal, vaatamata temal esinenud alkoholijoobele, soovi korral võimeline käituma otstarbekalt (kontrollima oma käitumist), nägema ette oma käitumise tagajärgi ning hindama õigesti enda tegevust (s.t. aru saama oma teokeelatusest), mõistma („selle tähtsust ja sisu "? ) selle tagajärgi.
10. R. Raudsep'a suhtes ei ole vajalik kohaldada psühhiaatrilist sundravi.

§ 36

sätestab, et tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et R. Raudsepp pani kõik kuriteod toime olles alkoholijoobes. Eelkirjeldatuga on tõendatud, et

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad ning R. Raudsepp on talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises süüdi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Rein Raudsepp tuleb süüdistustes

§ 113, § 120, § 121, § 203 - § 25 lg 2 järgi süüdi mõista ja karistada.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. 25 Ärakiri 1-11-6162

§ 113

näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 120

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

§ 121

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

§ 203näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

Kannatanud ei osanud kohtus anda arvamust mõistetava karistuse osas. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57

lg 1 p 3 alusel

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on kahetsus – R.Raudsepp on toimepandud tegu kahetsenud. Karistust raskendavad asjaolud esinevad

§ 203– § 25 lg 2 ja § 120 (kannatanu A.

H viskamine bensiiniga) järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul –

§ 58

p 7 kohaselt on karistust raskendav asjaolu süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil. Karistusseadustiku 22.peatükk sätestab üldohtlikud süüteod, milledeks teiste hulgas on ka süütamisega seotud süüteod. Kuna eelnimetatud kuritegude puhul R. Raudsepp viskas A. H ja R talu elamut bensiiniga, siis kohus leiab, et need kuriteod on toime pandud üldohtlikul viisil. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 68 II kd/ ei ole Rein Raudsepp karistusregistrisse kantud. Kohus leiab, et kuigi R. Raudsepp on varem karistamata isik, on ekspert oma arvamuses andnud arvamuse, et R. Raudsepp'al on välja kujunenud alkoholisõltuvus. Ka kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja enamus kuritegusid oma lähedaste vastu, kellede suhtes ta on kasutanud nii füüsilist kui vaimset vägivalda. Vaadates kuritegude kronoloogiat, tuleb nentida, et R. Raudsepp on alkoholijoobes olles tarvitanud teiste isikute suhtes pikemat aega vägivalda. Kohus leiab, et R. Raudsepp on tavapäraselt valinud isikud, kes on temast nõrgemad (H. H ja A. P) ning peksnud neid valimatult. A. H puhul on tagajärjed olnud ilmselgelt kergemad vaid seetõttu, et A. H jõud on R. Raudsepp'ast üle käinud, kuid ega kannatanu sellegipoolest ei saanud end turvaliselt tunda, sest R. Raudsepp kasutas rünneteks nii bensiini kui nuga. Need asjaolud näitavad, et R. Raudsepp on väga hoolimatu teiste isikute elu ja tervise suhtes ning viimane kuritegu on lõppenud kannatanu surmaga. Kohus leiab, et R. Raudsepp'a ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma rahalise karistusega, vaid talle tuleb kõikide kuritegude eest mõista karistuseks vangistus. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud vangistuse määradega, kohus leiab, et need on põhjendatud ja arvestavad karistuse mõistmise aluseid.

§ 120järgi tuleb R.

Raudsepp'a karistada seaduses ette nähtud maksimumkaristusega, sest R. Raudsepp on neid kuritegusid toime pannud pikema aja jooksul, hoides seega kannatanut pidevalt hirmu all ja esineb karistust raskendav asjaolu.

§ 121järgi mõistab kohus R.

Raudsepp'ale karistuseks vangistuse alla keskmise määra, kuna tegemist on ühe episoodiga, kannatanule ei ole tekitatud ulatuslikke tervisekahjustusi, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

§ 25

lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib kohus kohaldada

§ 60

sätestatut.

§ 60

lg 1 sätestab, et Karistusseadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust, mida kohus käesoleval juhul ka teeb ja

§ 203

- § 25 lg 2 alusel karistab kohus R.Raudsepp'a vangistusega alla karistuse keskmise määra, kuna tegemist on kuriteokatsega.

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus, et esineb karistust kergendav asjaolu – kahetsus. Samas tuleb arvestada, et R. Raudsepp süü selle kuriteo toimepanemisel on suur – ta peksis nõrka kannatanut, kes talle vastu ei hakanud ilma mingisuguse põhjuseta. Seetõttu leiab kohus, et R. Raudsepp'a tuleb karistada vangistusega seaduses ette nähtud karistuse keskmises määras. Tõkend Rein Raudsepp on kahtlustatavana kinni peetud 11.12.2010 /tl 58-60 II kd/, R. Raudsepp suhtes on Pärnu Maakohtu 13.12.2010 kohtumäärusega nr 1-10-16493 /tl 70-73 II kd/ kohaldatud tõkend 26 Ärakiri 1-11-6162 vahistamine, mis tuleb jätta muutmata kuni jõusutnud kohtulahendi järgi karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. Karistuse kandmise alguseks tuleb

68 lg 1 alusel lugeda R. Raudsepp kahtlustatavana kinnipidamine 11.12.2010. Lähenemiskeeld Kannatanu H Hesitas kohtus taotluse, et ta tahaks taotleda lähenemiskeeldu, ei tea, kas on vaja seda või mitte, aga ei sooviks sellist elu edasi elada. Mõtlebki otseselt elukohta ja lähenemist. Telefoni saab alati kinni vajutada. Füüsiliselt, et R. Raudsepp ei läheneks ega tuleks tema elukohta R tallu. K on tegelikult tema korter, aga Rein elas tema juures seal. Kunagi jääb see vanemale * kindlasti, hetkel on ta küll Soomes tööl, aga muidu ta elab seal. Aga kas * Reinu sinna elama võtab, selle jätab * otsustada. Kannatanu A H ütles kohtus, et tema ei soovi lähenemiskeelu kohaldamist Rein Raudsepp suhtes. Prokurör toetas kannatanu H H taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks, leides, et taotlus on põhjendatud. KrMS § 310-1 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alalise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus mõistab R. Raudsepp süüdi

§ 121

järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis on isikuvastane süütegu, kus kannatanuks on H. H. Samas aga mõistab kohus R.Raudsepp'ale käesoleva kohtuotsusega karistuseks vangistuse, mille tähtaeg ületab oluliselt kolme aastat. Kuna KrMS § 3101 lg 1 lubab lähenemiskeeldu kohaldada kolmeks aastaks, siis kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb jätta lähenemiskeelu kohaldamise taotlus rahuldamata, kuna H. H taotles lähenemiskeeluga keelata R. Raudsepp'al tulla tema elukohta. R. Raudsepp vastavalt kohtuotsusele peab asuma pikaajalist vangistust kandma ja sel ajal ei ole tal võimalik H. H elukohta minna. Tsiviilhagi Kannatanu Kullamaa Vallavalitsuse esindaja M L andis kohtuistungi ütlusi, et Kullamaa VV on tekkinud varaline kahju seoses A. P surmaga - P transport Pärnust Tallinna krematooriumi on üks kulu ja tuhastamine on teine kulu. 457.29 eurot, sotsiaalkindlustus kompenseeris 191.73 eurot. Otsene kulu 265.56 eurot. A P ei olnud ühtegi lähedast, kes oleks matused korraldanud, seega pidi seda tegema vallavalitsus. Soovib selle hüvitamist süüdistatava poolt. Kullamaa vallavalitsus on esitanud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles on avaldatud, et kuriteoga tekitatud kahju on 265,56 eurot, mis on tekkinud seoses A Psurnukeha toimetamisega Tallinna krematooriumisse ja tuhastamisega /tl 59 I kd/. Kohtule on esitatud ka kulude tekkimist kinnitavad tõendid. Tl 63 I kd on FIE A V arve nr 96 20.12.2010 summas 184,07 eurot (2880 krooni), mis on esitatud Kullamaa Vallavalitsusele seoses surnu (A. P) transportimisega Pärnust Tallinna krematooriumi. Samal toimikulehel on maksekorraldus, mille kohaselt Kullamaa VV on arve tasunud. Tl 64 I kd on Tallinna krematooriumi arve 16.12.2010 nr 144267, mis on esitatud Kullamaa VV-le seoses A. P tuhastamisega summas 273,22 eurot (4275 krooni). Tl 66 I kd oleva maksekorralduse kohaselt on arve Kullamaa VV poolt tasutud. Seega on kulud kokku olnud 457,29 eurot. Tl 65 I kd on näha, et Kullamaa VV-le on Rahandusministeeriumilt laekunud A. P matusetoetuseks 191,73 eurot. Seega Kullamaa VV-l tekkinud kulu seoses A. P surmaga on tsiviilhagis esitatud kahjunõue 265,56 eurot. Kullamaa Vallavalitus palub tekitatud kahju süüdlaselt välja mõista. Tsiviilhagile vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 alusel ning kannatanule tekitatud kahju tuleb R. Raudsepp'alt kannatanu kasuks välja mõista. Asitõendid Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile on sündmuskohalt kaasa võetud: 27 Ärakiri 1-11-6162

1. võtmekimp - pakend nr
3. Dna proov tualettruumi ukseriivilt - pakend nr
5. Dna proov tualettruumi uksenupult - pakend nr
7. Proov verekahtlase aine määrdumiselt tualettruumi ukselt - pakend nr
9. Proov verekahtlase aine määrdumiselt tualettruumi ukselt - pakend nr
11. Proov verekahtlase aine määrdumiselt välisukselt - pakend nr
13. DNA proov välisukse lingilt - pakend nr
15. Proov verekahtlase aine määrdumiselt välisukselt - pakend nr
17. Proov verekahtlase aine määrdumiselt välisukselt - pakend nr
19. Proov verekahtlase aine määrdumiselt esiku seinalt - pakend nr
21. Proov verekahtlase aine määrdumiselt esiku seinalt - pakend nr
23. Proov verekahtlase aine määrdumiselt köögi ukse piidalt - pakend nr
25. Proov verekahtlase aine määrdumiselt köögiukse nupult - pakend nr
27. Proov verekahtlase aine määrdumiselt köögi põrandalt - pakend nr
29. puupulk - pakend nr
31. Proov verekahtlase aine määrdumiselt laiba särgi alumiselt servalt - pakend nr
33. Proov verekahtlase aine määrdumiselt radiaatorilt - pakend nr
35. Proov verekahtlase aine määrdumiselt kraanikausi servalt - pakend nr
37. Proov verekahtlase aine määrdumiselt köögilaua sahtlilt- pakend nr
39. köögist, kraanikausist kaasa võetud neli riideeset - pakend nr
41. DNA proov kraani vasakult nupult - pakend nr
43. DNA proov kraani paremalt nupult - pakend nr
45. Dna proov vasakpoolselt seebilt - pakend nr
47. Dna proov parempoolselt seebilt - pakend nr
49. Seep - pakend nr
51. Proov verekahtlase aine määrdumiselt lauaplaadi alumiselt küljelt - pakend nr
53. Proov verekahtlase aine määrdumiselt köögilaua alusraamilt - pakend nr
55. Dressipluus - pakend 28
56. Proov verekahtlase aine määrdumiselt taburetilt - pakend 29
57. Rahakott-pakend 30
58. Mobiiltelefon - pakend 31
59. Sõrmejälje fragmendid silikoonpastal - pakend 32
60. Sõrmejälje fragmendid kahel silikoonpastal - pakend 33
61. Sündmuskohajälgede kaart sõrmejälje fragmentidega - pakend
62. Osa DNA-proove tampoonidel ekspertiiside käigus ära kasutatud /tl 19 II kd/. 24 DNA proovi pakki, seep, sündmuskoha jälgede kaart, rohelist värvi dressipluus, asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (akt nr 34/11) /tl 95 II kd/, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada. Võtmekimp 2 võtme ja maasika kujulise võtmehoidjaga, mobiiltelefon Nokia, rahakott koos ID kaardi ja 2 pangakaardiga, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (akt nr 34/11) /tl 95 II kd/ tuleb üle anda Kullamaa Vallavalitsusele. Tl 1-7 II kd on asitõendite tööpükste, ruudulise päevasärgi, dressipluusi, kummikute ja puidust pulga vaatlusprotokoll koos fotodega. Sündmuskohalt ära võetud R. Raudsepp'a kummikud, tööpüksid, päevasärk, dressipluus, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (akt nr 35/11) /tl 26-27 I kd/, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Rein Raudsepp'ale. Sündmuskohalt köögi kraanikausist kaasa võetud neli riideeset ja puukaigas (akt nr 35/11), mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (akt nr 36/11) /tl 24-25 II kd/, tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Ekspertiisiks esitatud võrdlusproov jäetud hoiule EKEI DNA-osakonda /tl 19 II kd/, ekspertiisiks esitatud sündmuskohajälgedega kolm silikoonpasta tõmmist ja fotod sündmuskohajälgedest ning 28 Ärakiri 1-11-6162 kannatanu A P sõrmejäljed võrdlusjälgede kaardil jäetud hoiule Riiklikku sõrmejälgede registrisse /tl 31 II kd/. Nimetatud esemed jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusse. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:
63. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 725 eurot.
64. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale S. Narusberg R. Raudsepp kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 3844,80 krooni s.o 245,73 eurot /tl 67 II kd/, 1200 krooni s.o 76,69 eurot /tl 75-76 II kd/, 230,90 eurot /tl 93-94 II kd/ ja kohtumenetluses 269,28 eurot /tl 18 I kd/ ja 1511,88 eurot, kokku 2334 eurot 48 senti. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasud ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega R. Raudsepp'alt kuulub väljamõistmisele 1515,42 eurot ja riigi kanda tuleb jätta 819,06 eurot.
65. KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, mis käesolevas kriminaalasjas on: - surnu kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 172 13.12.2011) tasu 250 eurot /tl 173 I kd/; - DNA-ekspertiisi (akt nr 11E-GE0360 19.05.2011) tasu 4788 eurot /tl 22 II kd/; - sõrmejälje ekspertiisi (akt nr 11E-SS0079 12.04.2011) tasu 663 eurot /tl 32 II kd/; - kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 27 11.01.2011) tasu 703,03 eurot /tl 89 II kd. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 kohaselt kohtupsühhiaatriekspertiisi kulud kaetakse riigieelarvest. Seega kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 703,03 eurot tuleb jätta riigi kanda. Lähtudes eeltoodust tuleb R. Raudsepp'alt välja mõista ekspertiiside kulud 5701 eurot.
66. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see 24,01 eurot /tl 99 II kd/.
67. Tunnistajatasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see tunnistajale J. R makstud sõidukulu 13 eurot 75 senti /tl 71 I kd/. /allkirjastatud /allkiri/ digitaalselt/ /allkiri/ Piia Jaaksoo Marika Adman Jaan Esko Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik Ärakiri õige 29