← Eesti

1-08-9920/20

Toimik nr 1-08-9920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.märtsil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-9920 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Baulini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Sergei Baulin, isikukood: 36906020303, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Sergei Baulin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Baulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Baulin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.12.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2, § 320 lg 1-§ 22 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 5 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 19.03.2008 ja lõpp 18.12.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.02.2012. Sergei Baulin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 82). Kohus märgib, et süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise küsimus on lahendatud Viru Maakohtu 28.07.2011 kohtumäärusega, taotlus jäeti rahuldamata, kohtumäärus on jõustunud. Küll aga kohus arvestab elektroonilisele valvele allumise kohustuse määramise võimalusega KarS § 76 lg 4-1 alusel. 1

(4)Kinnipidamisasutusest Sergei Baulini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kuuel korral distsiplinaarkorras karistatud, karistused on kustunud. Vangistuse jooksul isik töötas 22.01.2010-27.12.2011AS Eesti Vanglatööstuses ning alates 03.01.2012 töötab Viru Vangla majandustöödel sise- ja välisterritooriumi koristajana. Vangistuse jooksul on läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk, Convictus ning riigikeele sissejuhatava kursuse. Vabanemisel asub elama elukaaslasega korterisse aadressil xxx. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava elukaaslase emale. Käesoleval ajal elavad kinnipeetava elukaaslane ja tema ema Iirimaal. Isikul on keskharidus, eriala puudub. Enne praegust vangistust töötas 1,5 aasta jooksul xxx-s varustajana. Vabanemisel on võimalus asuda tööle xxx autopesijaks. Alkoholi liigtarvitamisega probleeme ei ole esinenud. Isik tunnistab, et varem tarvitas narkootikume. Varasemalt on esinenud ametnike suhtes negatiivset käitumist, kuid praeguseks on isiku suhtumine muutunud. On olnud kriminaalhooldusel, sooritas katseajal õigusrikkumisi, nende hulgas ka narkootikumide tarvitamine. S.Baulini puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või muutuvad ümbritevad olud. Teisisõnu, kui isik alustab narkootiliste ainete tarvitamist või suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega või kui tekivad majanduslikud raskused. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub Sergei Baulin vabanemisel elama aadressile xxx. Kahetoalise korteri omanik on kinnipeetava elukaaslase ema xx xx. Käesoleval ajal ei ela korteris keegi, kuna kinnipeetava elukaaslane xx xx koos ema xx xx elavad Iirimaal. Enne vangistust elas kinnipeetav selles korteris. Vabanemise korral on isikul võimalus tööle asuda OÜ-sse xxx autopesija ametikohale. Sergei Baulini käitumist vabaduses mõjutab tema korduv kriminaalkorras karistatus, vanglakaristust kannab 5.korda. Isik on viibinud kriminaalhooldusel. Käitumiskontrolli ajal sooritas õigusrikkumisi, nende hulgas ka narkootikumide tarvitamine. Sergei Baulin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, täiendava garantiiga- elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht. Tal sündis perre laps, seetõttu on ta väga motiveeritud alustada seadusekuulekat elu. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab viiendat korda, viimased kaks esimese astme kuritegu on narkokuriteod. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leiab, et Sergei Baulin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas ja seda isegi täiendava KarS § 76 lg 4-1 järgi ettenähtud garantiiga. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab 5.korda. Varasemalt on isikut karistatud enamuses varavastaste kuritegude eest ja viimasel kahel korral I astme narkokuritegude toimepanemise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, viimasel katseajal sooritas õigusrikkumisi muuhulgas narkootikumide tarvitamine. Peale katseaja möödumist jätkas kuritegelikku elu ja pani toime uue narkokuriteo. 2
(4)Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-15) on näha, et Sergei Baulinit on väärteokorras 24 korral karistatud sealjuures 4 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel ja 17 korral Liiklusseaduse alusel sealjuures 1 korral joobeseisundis sõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Sergei Baulini puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on varasemalt 6 korral distsiplinaarkorras karistatud, viimane kord juuli
  1. Karistused on kustunud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav vangistuse jooksul on läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ja Convictus. Samas on läbinud riigikeele sissejuhatava kursuse. Vangistuse jooksul on isik töötanud AS Eesti Vanglatööstuse puidutsehhis ning alates jaanuarist 2012 töötab Viru Vangla majandustöödel sise- ja välisterritooriumi koristajana. Isikul on tähtajaline elamisluba kehtivusega 15.11.
  2. Vabanedes on Sergei Baulinil kindel elukoht aadressil xxx. Antud korteri omanik on kinnipeetava elukaaslase ema xx xxx. Käesoleval ajal elavad nii kinnipeetava elukaaslane kui ka tema ema Iirimaal. Vabanedes on Sergei Baulinil garaneeeritud töökoht xxx OÜ poolt autopesija ametikohale. Arvestades Sergei Baulini poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, valdamine ning edasiandmine), korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja 2 viimast narkokuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (korduvad õigusrikkumised), ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ja seda isegi täiendava garantiiga elektroonilise valve näol. Isik oli juba kriminaalhoolduse all, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas samalaadsete
  3. astme kuritegude toimepanemist ning kuritegelikku elu pannes toime uue raske narkokuriteo. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdismõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Ka pärast katseaja lõppemist ei loobunud isik kuretegelikust elust. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu-, töökoha omamine ja lähedaste toatus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht ja isegi töökoht xxx (isiklik toimik lk 1, kahtlustatava kinnipidamise protokoll), kuid see ei takistanud Sergei Baulinil uut narkokuritegu toime panna. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 18.12.2013, ärakandmiseks on veel 1 aasta 9 kuud, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Baulini temale Harju Maakohtu09.12.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.