Toimik nr 1-10-14860 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.märtsil 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-14860 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kristjan Grünvaldi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kristjan Grünvald, isikukood: 38909122758, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Kristjan Grünvald talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt Kristjan Grünvaldile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot). Välja mõista Kristjan Grünvaldilt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Kristjan Grünvaldil tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(4)Viru Vangla esitas 09.02.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Grünvaldi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kristjan Grünvald on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 121 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 4 kuud 29 päeva vangistust algusega 26.05.
- Karistuse kandmise algus 26.05.2010 ja lõpp 25.10.
- Kristjan Grünvald andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 57). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.02.
- Kinnipidamisasutusest Kristjan Grünvaldi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul sotsiaalabiprogrammides ei ole osalenud. Töötada vangistuse ajal ei soovi. Vabanedes töökoht puudub. Vabanemisel asub elama aadressile xxx. Isikul on 8.klassi haridust. Vabaduses tarvitas isik väidetavalt alkoholi harva 1x nädalas või harvem. Enne käesolevat vangistust tarvitas amfetamiini. On proovinud ka kanepit. Käesolev kuritegu on seotud narkootiliste ainete omamise ja vahendamisega ning tarvitamisega. Ametiisikutega on ülduselt valmis koostööd tegema, kuid teeb otsuseid kaalutledes seejuures ratsionaalset oma isiklikest väärtustest ja huvidest lähtuvalt. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama vanematele kuuluvasse kahetoalisesse ahiküttega korterisse aadressil xxx. Kinnipeetava ema, isa ja õde on nõus elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisega nende korterisse. Korter kuulub kinnipeetava ema xx xx. Enne vangistust kinnipeetav ametlikku töökohta ei omanud. Viimane ametlik töökoht oli 2010.aastal ehitus-ja metsatöödel. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval töökoht. Täitis-e andmetel on erinevate kohtutäiturite menetluses kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid 2027,32 euro ulatuses. Isik on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kolmel korral viibinud kriminaalhooldusel. Esimene katseaeg kulges probleemselt, katseajal pani toime uue kuriteo. Teisel korral kulges katseaeg probleemideta, kolmas katseaeg probleemselt, sest K.Grünvald pani katseajal toime uue kuriteo. Vangistuses viibimise ajal ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kinnipeetava kuriteo ja ohtlikkuse riskiteguriteks: suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, töökoha puudumine peale vabanemist. Kristjan Grünvald taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Sotsdiaalprogrammides osalemine ei ole kaitsealusele pakutud, kuigi ta sooviks. Prokurör toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leiab, et Kristjan Grünvald tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2
(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud varguse, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, omavoli ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isik on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uued kuriteod. Isikut on varem 2007 aastal vabastatud ennetähtaegselt vanglast. Katseaeg möödus positiivselt, kuid peale katseaja möödumist pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud narkokuriteo (narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasiandmise grupi poolt) ja isikuvastase kuriteo (kehalise väärkohtlemise) eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-9) on näha, et Kristjan Grünvaldi on väärteokorras 7 korral karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse alusel, 4 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures 1 korral joobeseisundis sõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Kristjan Grünvaldi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Kristjan Grünvaldil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuses viibimise ajal ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 26.08.2013. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Antud elamispind kuulub kinnipeetava ema xx xx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema xx xx, isa xx xx ja õde xx xx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 63-65, kohtu toimik lk 15-17). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 62, kohtu toimik lk 15) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetav on garanteeritud töökoht xxx OÜ poolt komplekteerija ametikohale (isiklik toimik lk 14). Vabanemisel puudub Kristjan Grünvaldil kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isiku madal haridustase (8 klassi), eriala ning vähene töökogemus raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema ja isa on nõus K.Grünvaldi kuni töökoha leidmiseni majanduslikult toetama. Arvestades Kristjan Grünvaldi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske kuritegu suures koguses narkootilise aine omandamine ja edasi andmine grupi poolt), korduvaid karistusi (muuhulgas vägivallateod ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uued kuriteod katseajal) , on kohus seisukohal, et Kristjan Grünvaldi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uued kuriteod. Isikut on ühel korral 2007 aastal vabastatud ennetähtaegselt, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas kuritegude toimepanemist ning kuritegelikku elu. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elukoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval 3
(4)juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine ja lähedaste toetus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud Kristjan Grünvaldil uut kuritegu toime panna. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.10.2013, ärakandmiseks on veel üle 1,5 aasta, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Kristjan Grünvaldi temale Tartu Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)