Obsah (10)

§ 184§ 74§ 44§ 68§ 75§ 831§ 832§ 32§ 84§ 56

1-11-5019 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Pärnu Maakohus 26. oktoober 2011.a, Pärnu Ku

§ 184

lg 2 p 2 alusel ja Daana-Liisa Isajevi süüdistuses

§ 184

lg 1 alusel Elle Keeman, ringkonnaprokurör Arvi Susik 1) Nimi: 2) Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx 3) Isikukood või sünniaeg: 36912074212 4) Kodakondsus: xxxxxx 5) Haridus: xxxxxx 6) Emakeel: xxxxxxxxx 7) Töökoht või õppeasutus: xxxxxxx 8) kriminaalkorras karistatud 5-l korral: Süüdistatavad Pärnu Maakohtu poolt mõisteti 18.02.1997.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 ja 3 järgi tingimisi vabadusekaotus 1 aasta ja 9 kuud katseajaga 2 aastat ja 6 kuud; Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti 07.03.2000.a otsusega KrK § 207 lg 1 ja 2 järgi rahatrahv 4100 krooni; Pärnu Maakohtu poolt mõisteti 30.10.2002.a otsusega KrK § 207 lg 3 ja

§ 74lg 1 ja 3 järgi tingimisi vangistus 1 aasta katseajaga 18 kuud; Harju Maakohtu poolt mõisteti 23.04.2003.a otsusega Kr

K § 204 lg 3 ja § 176´2 järgi rahaline karistus 5500 krooni; Pärnu Maakohtu poolt mõisteti 08.12.2004.a otsusega

§ 184

lg 2 p 2, § 183 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi lõplikuks karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust, vabastati Harju Maakohtu 16.01.2007.a otsusega tingimisi enne tähtaega katseajaga 2 aastat. 9) 11.11.2010.a kahtlustatavana kinnipidamine ning 12.11.2011.a vahistatud Pärnu Maakohtu poolt 10) Kvalifikatsioon:

§ 184

lg 2 p 2 11) Arvi Susik esitas 2008.a tuludeklaratsiooni ning tema keskmine 1 / 25 1-11-5019 päevasissetulek on alla

§ 44lg 2 sätestatud miinimummäära.

1) Nimi: Daana-Liisa Isajev 2) Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx 3) Isikukood või sünniaeg: 48912150232 4) Kodakondsus: xxxxxxx 5) Haridus: xxxxxxx 6) Emakeel: xxxxxxx 7) Töökoht või õppeasutus: xxxxxxx 8) kriminaalkorras karistamata 9) elukohast lahkumise keeld alates 16.02.2011 10) Kvalifikatsioon:

§ 184

lg 1 11) Daana-Liisa Isajev esitas 2009.a tuludeklaratsiooni ning tema keskmine päevasissetulek on alla

§ 44lg 2 sätestatud miinimummäära Kaitsjad Rünno Roosmaa (kaitseb A.

Susikut) ja Avo Pärmann (kaitseb D.L. Isajevit), vandeadvokaadid määratud korras Juhindudes KrMS § 11 lg 3, § 315 lg 4, § 309, § 311 – § 313, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada Arvi Susik

§ 184

lg 2 p 2 alusel ja karistada teda 6 (kuue) aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 11.11.2010.a ja seeläbi tema karistusaja alguseks lugeda 11.11.2010.a. 2. Süüdi tunnistada Daana-Liisa Isajev

§ 184

lg 1 alusel ja karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega.

§-le 74 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tingimisi jätta täitmisele pööramata, kui DaanaLiisa Isajev ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

§ 75lg 1 p-des 1-5 toodud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Daana-Liisa Isajev kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 2 / 25 1-11-5019 viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

1. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1 ja § 190 p 1 alusel välja mõista Arvi Susikult menetluskuludena riigituludesse: 14.27 € toimiku koopia kulu; 556.07 €tasu riigi õigusabi eest; 400 € ekspertiisi kulu (21.12.2010.a ekspertiisiakt nr AN-1272-10/4250); sundraha 695.05 € seoses I astme kuriteo toimepanemisega. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 ja § 190 p 1 alusel välja mõista DaanaLiisa Isajevilt menetluskuludena riigituludesse: 556.07 € tasu riigi õigusabi eest; 450 € sundraha seoses I astme kuriteo toimepanemisega vähendatult KrMS § 180 lg 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda Daana-Liisa Isajevit puudutav ekspertiisikulu (xxxxxxxxx € ja toimiku koopiate kulu 14.27 €. Ekspertiisikulu 31.12.2010.a ekspertiisiakti nr GE-1399-10/4249 õiendi järgi summas 345.12 € jätta riigi kanda. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga
2. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja kes tasub või kelle eest tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaatidele Avo Pärmann ja Rünno Roosmaa riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 556.07 €.
3. Konfiskeerimine Välja mõista

§ 831

lg 1 ja § 84 järgi konfiskeerimise asendamise korras: 1022.59 € Arvi Susikult; 250 € Daana-Liisa Isajevilt, s.o vähendatult

§ 831

lg 3 alusel.

§ 832

lg 1 alusel laiendatult konfiskeerida Arvi Susiku arestitud sõiduauto xxxxxxxväärtusega 5752.05 € ja arestitud Arvi Susiku sõiduautost leitud sularaha 982 €.

1. Asitõendid 3 / 25 1-11-5019 Kriminaalasja juures asuvad järgmised asitõendid kuuluvad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel: - kõrs pakendatuna paberümbrikusse (pakend nr 1); - suitsupakk koos 35 minigrip kilekotiga pakendatuna paberümbrikusse (pakend nr 2); - ekspertiisiaktiga nr AN-1272-10/4250 tagastatud pakendid (kilekotid ja minigrip kilekotid) (pakend nr 3).
2. Tõkendid Arvi Susik jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Daana-Liisa Isajevi elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine:
4. oktoober 2011.a, kell 15:
5. Kohtuotsuse peale edasikaebamisel motiveeritud kohtuotsus kättesaadav: alates
6. november 2011.a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK
7. Süüdistused Süüdistatav Arvi Susik on antud kohtu alla alljärgmises süüdistuses: 1) Arvi Susikut süüdistatakse selles, et tema olles isik, keda on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest 08.12.2004.a Pärnu Maakohtu poolt, omandas 11.11.2010.a eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult 172.51 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas amfetamiini 17.739 grammi, ning 6.02 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 1.22 grammi kokaiini. Narkootilised ained leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus Arvi Susikule kuuluvast sõiduautost xxxxxxxx mis peeti kinni 11.11.2010.a kella 19:15 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 96-1 km-l. 4 / 25 1-11-5019 2) samuti omandas Arvi Susik ebaseaduslikult 2010.a oktoober kuni 11.11.2010.a kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 80 grammi narkootilist ainet amfetamiin, mille andis ebaseaduslikult Daana-Liisa Isajevale edasi Pärnu linnas Papiniidu silla juures ning ühel korral Pärnu-Jaagupis: - ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 05.11.2010.a neljal korral 5 grammi kaupa, so kokku 20 grammi ja mille eest tuli tasuda kokku 4000 krooni, - ajavahemikul 05.11.2010.a kuni 11.11.2010.a kuuel korral 10 grammi kaupa, so kokku 60 grammi ja mille eest tuli tasuda kokku 12 000 krooni. Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmisel 1.3 grammist amfetamiinist ning 0.1 kuni 1.2 grammist kokaiinist. Seega Arvi Susiku valdusest leitud amfetamiini kogus 17.739 grammi ja kokaiini kogus 1.22 grammi, samuti tema poolt edasiantud 80 grammi amfetamiini vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud amfetamiini ja kokaiini käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Eelpool nimetatud ained – amfetamiin ja kokaiin - kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Seega Arvi Susik, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- Süüdistatav Daana-Liisa Isajev on antud kohtu alla alljärgmises süüdistuses: - Daana-Liisa Isajevat süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult alates 2010.a oktoobrist kuni 11.11.2010.a Pärnu linnas Papiniidu silla juures ning ühel korral PärnuJaagupis Arvi Susikult kokku 80 grammi amfetamiini, kus ühest grammist ainest sai ta kolm doosi ehk ühekordset annust, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks. Nimetatud kogusest andis Daana-Liisa Isajev oma ülekuulamisel üle 0.41 gramm narkootilist ainet, mis sisaldas amfetamiini 0.039 grammi. Samuti leiti ja võeti ära 11.11.2010.a läbiotsimise käigus tema elukohast aadressil Niidu 3-32 Pärnus 1.87 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 0.23 grammi amfetamiini. Narkootilise aine eest, mis anti üle: - ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 05.11.2010.a neljal korral 5 grammi kaupa, so 20 grammi, ning - ajavahemikul 05.11.2010.a kuni 11.11.2010.a kuuel korral 10 grammi kaupa, so 60 grammi tuli tasuda kokku 16 000 krooni, st ühe grammi eest 200 krooni. Selliselt ebaseaduslikult Arvi Susikult omandatud narkootilist ainet andis Daana-Liisa Isajev edasi vähemalt viiele isikule: ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 11.11.2010.a müüs ta ebaseaduslikult Pärnu linnas 5 / 25 1-11-5019 - - Oja tn ja Niidu tn ristmiku juures vähemalt 20-l korral ühe grammi kaupa hinnaga 250 krooni 1 gramm ja ühel korral 1.5 grammi hinnaga 375 krooni xxxxxx; kokku tasus xxxxxx kauba eest 5375 krooni, kusjuures 20 grammist saadi 40 ühekordset annust ning 1.5 grammi anti menetlustoimingu käigus üle menetlejale; ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 2010.a november andis ta ebaseaduslikult tarvitamiseks Pärnu linnas Niidu tn 3-32 korteris vähemalt 10-l korral ühekordsete annustena narkojoobe tekitamiseks 0.25 kuni 0.5 grammi kaupaedasi xxxxxxx; 05.11.2010.a müüs ta ebaseaduslikult Pärnu linnas Oja tn-l kaks grammi 500 krooni eest edasi xxxxxxx, kes sai narkootilisest ainest kokku neli ühekordset annust; 2010.a novembrikuus müüs ta ebaseaduslikult Pärnu linnas Oja tn ja Niidu tn ristmiku juures neli grammi 1000 krooni eest xxxxxxx; ajavahemikul 01.11.2010.a kuni 11.11.2010.a andis ta ebaseaduslikult Pärnu linnas Niidu tn 3-32 korteris 5000 krooni eest 25 grammi edasi xxxxxxx, kusjuures ühest grammist saadi kolm ühekordset annust ehk doosi. Seega, kuigi käesolevas asjas ei ole tuvastatud millise kontsentratsiooniastme ainega 80 grammi osas tegu oli, on kogutud tõendite pinnalt tuvastatud, et sellest piisas enam kui 10 isikule narkojoobe tekitamiseks, mis vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes. Eelpool nimetatud aine kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Seega Daana-Liisa Isajev, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ning edasiandmisega, pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kohtuistungil uuritud tõendid: - tunnistaja xxxxxxx ülekuulamise protokoll (tlk 36-37) – kohus avaldas tlk 37 protokolli lisast lause, mille kohaselt anti üle Jxxxxxx poolt uurijale 2 minigrip kilekotti roosakat värvi pulbrilise ainega ja see on kinnitatud uurija ja tunnistaja xxxxx allkirjaga - 11.11.2010.a läbiotsimisprotokoll koos lisadega (tlk 38-44) – läbiotsimine toimetati A. Susikule kuuluvas sõiduautos Chrysler Sebring - 11.11.2010.a asitõendite vaatlusprotokoll koos lisadega (tlk 45-47) – vaadeldakse A. Susiku auto läbiotsimisel äravõetud aineid, millele tehti kiirtest, mis viitas kokaiinile ja amfetamiinile - 11.11.2010.a Arvi Susiku kinnipidamise protokoll (tlk 48-49) - Arvi Susiku sissetulekute ja varaliste vahendite võrdlev analüüs (tlk 50-54) - Maksu - ja Tolliameti vastus nõudele A.Susiku deklaratsioonide kohta (55-58) – deklaratsioon on esitatud 2008.a kohta ja ei ole esitatud 2009.a kohta - Päring ja Maksu – ja Tolliameti vastus päringule A. Susikule tehtud väljamaksete kohta (tlk 59-61) 6 / 25 1-11-5019 - Pärning ja vastus Lääne Regionaalselt Maanteametilt (tlk 62-66) - vastuse kohaselt on Arvi Susik Chrysler Cebring reg xxxxxx omanik, sõiduki väljalaske aasta on
2. - Väljatrükk andmebaasist Auto 24 (tlk 67) - Chrysler Cebring väljalaskeaastaga 2004 on kaks pakkumist, ühe hind on 79000 krooni (läbisõit 43 779) ja teise hind on 99 000 krooni (läbisõit 130 000) - 13.01.2011.a Pärnu Maakohtu määrus – määruse kohaselt arestiti Arvi Susiku Chrysler Cebring (tlk 68-69) - 17.01.2011.a Chrysler Cebringu arestimise protokoll ja Chrysler Cebringu vaatlusprotokoll (tlk 70- 75) - 08.02.2011.a Pärnu Maakohtu määrus A.Susik autost leitud sularaha 15365 krooni arstimise kohta (tlk 76-78) - 09.02.2011.a sularaha arestimise protokoll (tlk 79) - 28.02.2011.a määrus sularaha tagatiskontole kandmise kohta ja sularaha sissemakse maksekorraldus (81-82) - 11.11.2010.a läbiotsimisprotokoll xxxxxxx (tlk 82-84) - 11.11.2010.a fototabel (tlk 85) Daana-Liisa Isajevi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli juurde, mille kohaselt D.-L. Isajev andis välja minigrip kilekoti, mille sees roosakt värvi pulbriline aine - 08.02.2011.a asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 86) – vaadeldakse A. Susiku sõiduautost ära võetud kõrt, D.-.L. Isajevi elukohast Niidu 3-32 ära võetud suitsupakki ja minigrip kilekotte - 21.12.2010.a narkootilise aine ekspertiisiakt (tlk 87-88) - 20.11.2009.a arstliku kohtudoksikoloogia ekspertiisiakt (tlk 89-90) - amfetamiini kohta - 08.02.2011.a arstliku kohtudoksikoloogia ekspertiisiakt (tlk 91-92) – kokaiini kohta - 07.03.2011.a jälitusprotokoll (tlk 93-100) – pealtkuulatud A. Susiku ja D.-L. Isajevi vahel toimunud telefoni kõnede kohta ning varjatult A. Susiku jälgimise kohta - 16.02.2011.a kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu xxxxxx suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tlk 101) - 08.12.2004.a Pärnu Maakohtu otsus A. Susiku karistamise kohta

§ 184

lg 2 p 2, § 183 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1 järgi (tlk 102-103) - teatis süüdistatava A. Susiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tlk 104105) – 2008.a kohta on A. Susiku keskmine päevasissetuleku suurus pärast mahaarvamisi miinus 0,9 € - teatis süüdistatava D.-L. Isajevi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tlk 106-107) – 2009.a kohta on tema keskmine päevasissetuleku suurus pärast mahaarvamisi pluss 2,78 €. - õiend narkootilise aine ekspertiisi maksumuste kohta (tlk 108) - maksumus on 9205 krooni ehk 588.33 € - õiend toksikoloogia ekspertiisi maksumuste kohta (tlk 109) – maksumus on 5400 krooni ehk 345.12 € - õiend süüdistatav D. L. Isajevi kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu kohta (tlk 110) – maksumus on 14.27 € - õiend süüdistatav A. Susiku kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu kohta (tlk 111) – maksumus on 14.27 € 7 / 25 1-11-5019 - 12.02.2008.a laenuleping (tlk 112-117) – AS Eesti Krediidipanga ja laenusaaja xxxxxx ning kaaslaenaja Arvi Susiku vahel, laenusumma on 700 000 krooni korteri ostuks aadressil Männi xxxxx Pärnus - 12.02.2008.a notariaalakt (tlk 118-130) – lepingu kohaselt P. Nõmm on Pärnus Männi tn korteriomandi müüja, ostja on A. Susik ja kasutusõiguse saaja on xxxxx.

1. hüpoteegipidaja on OÜ Trimo Investments ja
2. hüpoteegipidaja on AS Eesti Krediidipank. - Merko Susiku sünnitunnistus (tlk 131) – sünnitunnistuse kohaselt M. Susik sündinud 12.02.1995.a, tema isa on Arvi Susik ja ema xxxxxx - Kevin Sutt’i sünnitunnistus (tlk 132) – selle kohaselt on xxxxx sündinud xxxxxx.a, tema isaks on xxxxxx ja emaks xxxxxx - Hedit Sutt’i sünnitunnistus (tlk 133) – selle kohaselt on xxxxx sündinud xxxxx.a, tema isaks on xxxxx ja emaks xxxxx - Halinga Vallavalitsuse tõend (tlk 134) – selle kohaselt xxxxxx.a elukoht on Valistre tee 3 Pärnu-Jaagupis - 24.11.2010.a Halinga Vallavalitsuse tõend (tlk 135) – selle kohaselt vallavalitsus tõendab, et xxxxxx Arvi Susik on üks leibkond ning nende elukohaks on xxxxx Ülekuulatud isikute ütlused Tunnistaja xxxx Tunnistaja xxxxx Tunnistaja xxxxx Tunnistaja xxxxxx Süüdistatava Daana-Liisa Isajevi ütlused ja viimases sõnas lausutu Süüdistatava Arvi Susiku ütlused ja viimases sõnas lausutu
3. Kohtuvaidlus Kohtuvaidluses nõudis prokurör süüdistatavate süüdi tunnistamist esitatud süüdistustes, A. Susiku karistamist kuue aastase vangistusega ja D.-L. Isajevi karistamist ühe aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. Samuti taotles prokurör süüdistatavatelt kriminaaltulu konfiskeerimist ja A. Susikult laiendatud konfiskeerimise korras arestitud sõiduauto ja sularaha konfiskeerimist. Kaitsja R. Roosmaa ja A. Susik taotlesid õigeks mõistmist ja konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmist. Kaitsja A. Pärmann ja D.-L. Isajev olid päri prokuröri poolt nõutud karistusega ka kaitsja taotles menetluskulude vähendamist KrMS § 180 lg 3 alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Arvi Susiku süüdistuse episood 11.11.2010.a 8 / 25 1-11-5019 Arvi Susikule esitatud süüdistus

§ 184

lg 2 p 2 järgi selle kohta, et tema olles isik, keda on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest, omandas 11.11.2010.a eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult 172.51 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas puhast amfetamiini 17.739 grammi, ning 6.02 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 1.22 grammi puhast kokaiini. Narkootilised ained leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus Arvi Susikule kuuluvast sõiduautost Chrysler Sebring xxxxx mis peeti kinni 11.11.2010.a kella 19:15 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 96-1 km-l. 1.1. Kohtuistungil uuritud 08.12.2004.a Pärnu Maakohtu otsusega on tuvastatud objektiivse koosseisu tunnus, et Arvi Susik on isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Samuti on tõendatud asjaolu, et narkootiline aine asus Arvi Susikule kuuluvas sõiduautos, milles kinnipidamise hetkel viibis ka tema ise. Läbiotsimise protokollis (tlk 38-44) on täpselt kirjeldatud seda, kust mida leiti ja milline see välja nägi. Läbiotsimisprotokolli lõpus on Arvi Susik allkirjaga kinnitanud, et protokoll on läbi loetud ja pretensioone ei ole. 11.11.2010.a asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt (tlk 4547) – vaadeldi A. Susiku auto läbiotsimisel äravõetud aineid, millele tehti kiirtest, mis viitas kokaiinile ja amfetamiinile. Läbiotsimisel leitud ained saadeti ka ekspertiisi, mille tulemuse kohta on koostatud narkootilise aine ekspertiisiakt (tlk 87-88), mille kohaselt kohus tuvastab, et: - Arvi Susik sõidukist leitud sinist värvi kilekotis oli roosakas pulber massiga kokku 172.2 grammi, mis sisaldas puhast amfetamiini 17.70 grammi; - Arvi Susik sõidukist käetoe seest leitud mingigrip kilekotis oli valge pulber massiga 4.68 grammi, mis sisaldas puhast kokaiini 0.96 grammi; - Arvi Susik sõidukist käetoe seest leitud minigrip kilekotis olnud kahes kilekotis oli valge pulber massiga kokku 1.34 grammi, mis sisaldas puhast kokaiini 0.26 grammi; - Arvi Susik sõidukis asunud rahakotist leitud minigrip kilekotis oli roosakas pulber massiga 0.31 grammi, mis sisaldas puhast amfetamiini 0.039 grammi.

§ 184

lg 2 kirjeldatud teo puhul ei oma tähtsust asjaolu, mis ainega tegu oli, oluline on, et tegemist on käitlemiseks keelatud narkootilise ainega ning mille puhtast kogusest saab joobe vähemalt kümme isikut. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kokku oli Arvi Susiku käes 178.53 grammi narkootilist ainet ning sellest 18.959 grammi puhast kogust. Kohtuistungil uuritud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktide (tlk 89-90, 91-92) alusel kohus tuvastab, et eksperdid andnud kirjanduse andmetele tuginedes arvamuse, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1.3 grammist amfetamiinist ning 0.1 kuni 1.2 grammist kokaiinist. Kuna kokaiini kogus on antud vahemikuna, tuleb Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-121-06 lähtuvalt keskmise koguse väljaselgitamisel tugineda minimaalsele ja maksimaalsele kogusele ning selle järgi on antud juhul keskmiseks kümnele isikule narkootilist joovet tekitavaks koguseks 0.65 grammi kokaiini. 9 / 25 1-11-5019 Järgmise sammuna ongi vaja selgeks teha, mitu joovet oleks saanud Arvi Susiku käest leitud narkootilistest ainetest. Arvutuslikult tuleb 17.70 grammist puhtast amfetamiinist 136 joovet ning 1.22 grammist puhtast kokaiinist 18 joovet, seega kokku piisas Arvi Susiku käest leitud kogusest 154 isikule narkojoobe tekitamiseks. Arvi Suiku ütluste kohaselt ei tea tema talle kuuluvast sõidukist leitud narkootilisest ainest midagi. Tema abikaasa tunnistaja A. Susik kinnitas kohtus, et ka tema ei tea leitud narkootilistest ainetest midagi ning sõiduk oli kinnipidamise ajal Arvi Susiku kasutada ning kuigi peres kasutasid autot mõlemad, eelistas Arvi Susik sellega teha just pikki otsis. Jälitusprotokollist selgub, et 11.11.2010.a kell 17:23 fikseeriti Pärnu-Tallinn suunal musta värvi Chrysler Sebring registreerimismärgiga xxxxx ning kell 19:15 peeti sõiduk politseitöötajate poolt kinni, sh ka Arvi Susik. Antud asjaolu koos Arvi Susiku abikaasa ütlustega aga kinnitab, et Arvi Susik kasutaski sõiduautot Chrysler Sebring narkootilise aine käitlemiseks. Arvi Susiku väide, et nimetatud sõiduk oli koguaeg välja renditud, on aga kohtuliku uurimise käigus jäänud vaid paljasõnaliseks aktiivse kaitse väiteks, sest seda ei kinnitanud ka tema abikaasa. Ühtegi tõendit nimetatud asjaolu kohta esitatud ei ole. Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades tõendite kogumit ei ole nimetatud A. Susiku väide ka eluliselt usutav. Kohtulikul uurimisel sai kinnitust fakt, et amfetamiini, sõltumata selle kontsentratsiooniastmele, tänava hind oli 250 krooni 1 grammi kohta. Sellest lähtuvalt oleks leitud amfetamiini kaaluga 211.04 grammi hind 52 760 krooni ning 7 grammi kokaiini eest minimaalselt 7666 krooni (tänavahind 70-100 € grammi kohta). Arvestades nimetatud summat, narkootiliste ainete käitlemise eripära ja asjaolu, et narkootilised ained on liiga kallid, et jätta neid lihtsalt võõrasse autosse vedelema, pole usutav ka sellekohane ennastõigustav Arvi Susiku väide. Samuti ei haaku see väide teiste kohtus uuritud tõenditega nagu tunnistajate ja kaassüüdistava ütlused ning jälitusprotokollis kajastatud teave. Samuti leiti auto läbiotsimisel koos narkootiliste ainetega ebaharilikult suure summana just sularaha (tlk 38), seegi viitab kaudselt sellele, et A. Susik tegeleb keelatud tegevusega ja ebaseadusliku aine müügiga tegeledes toimub arveldamine sularahas. Esitatud süüdistuse järgi omandas A. Susik ebaseaduslikult 11.11.2010.a eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult nimetatud narkootilised ained suures koguses. A. Susikul puudus luba narkootiliste ainete käitlemiseks. Esitatud tõendite kohaselt on A. Susikule süüdistus omistatud ka selles osas õigesti, et antud ained omandas A. Susik tuvastamata kohas ja isikult 11.11.2010.a. Järelikult on tõendatud kõik nõutavad objektiivsed tunnused süüdistuse järgi - A. Susik

§ 184

lg 2 p 2 tähendatud isikuna 11.11.2010.a omandas suures koguses narkootilisi aineid amfetamiini ja kokaiini. 10 / 25 1-11-5019 1.

1. Kohus leiab, et ülalmärgitud tõendid ei ole ainukesed selles episoodis. Lisaks on kohus seisukohal, et A. Susiku süüd tõendab ka tema isikuga samane käitumismuster ja faktid kahes talle inkrimineeritud narkokuriteos. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel, võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (RKL nr 3-1-1-32-05 p 8, RKL nr 3-1-1-87-09 p 11, RKL 3-1-1-21-10 p 14). Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik (RKL nt 3-1-187-09 p 11). Siinkohal tuleb arvestada seda, et A. Susik on varem narkootiliste ainete käitlemises süüdi tunnistatud. Oluline on, et käesoleval juhul on põhjendatult A. Susikule inkrimineeritud kaks kuriteo episoodi narkootilise aine käitlemises. Antud mõlemas episoodis tuvastatu kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Ka analüüsitavas kahes episoodis on olulisi fakte, mis viitavad ühele ja samale toimepanija isikule, kelleks on A. Susik. Nimelt, võttes aluseks jälitusprotokollis (tlk 94, 95) toodud A. Susiku ja D.-L. Isajevi kõned 05.11.2010, on igati arusaadav, et viimane ei ole ainukeseks kliendiks, keda A. Susik varustab narkoainega, sest muretsetakse ka narkoainet D.-L. Isajevile eelisjärjekorras. Järelikult on olemas varustatavaid rohkem ja kaupa on suuremas koguses. Protokollis on A. Susik viimasele öelnud: „… [panin kõik teised ootele, sina oled eelisjärjekorras.]“. Asjaolu, et A. Susik tegutseb narkootilise aine edasimüügiga aktiivselt on igati tõendatud ka käesolevas episoodis. Käesolevas episoodis leiti A. Susiku autost väga suures koguses narkootilisi aineid, mis kinnitab samuti, et ta tegeleb aktiivselt nende müügiga. Kokkulangevus on ka selles, et A. Susiku autost leitud amfetamiin on roosaka värvusega nagu ka teises episoodis D. - L. Isajevile edasi müüdu. See fakt on tuvastatud mõlemat episoodi puudutavate narkootiliste ainete vaatlusprotokollidega. Ka teises episoodis on D. - L. Isajevilt ja J. Põdralt saadud amfetamiin roosakat värvi. Järelikult on sama isik – A. Susik, sarnased kontekst ja nende omavahelised seosed. Kokkulangevusi asjaoludes on küllaldaselt, et kummutada võimalikud kahtlused. Lisaks leiti ka A. Susiku kinnipidamisel (tlk 49) temalt minigrip kilekott roosakat värvi pulbrilise ainega. 1.
2. Esitatud vastuväited Kaitsja esitas kohtuvaidluses vastuväite, et sisuliselt A. Susiku sõiduauto läbiotsimisprotokoll ei ole usaldusväärne tõend. Kuivõrd jälitusprotokollis (tlk 100) toodud A. Susiku auto 11 / 25 1-11-5019 politseitöötajate poolt kinnipidamine toimus Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 96 kilomeetril 11.11.2010 kell 19:15 ja auto läbiotsimine toimus (tlk 38) Pärnus Savi tn 17 11.11.2010 kell 19:45, et need erinevad üksteisest. Vastamata jääb küsimus, kuidas toimetati auto Pärnusse, kui A. Susik peeti kinni kell 19:
3. Kaitsja väitis, et järelikult politseinik/politseinikud sisenesid autosse enne läbiotsimist, kuna auto toimetati Pärnusse mitte A. Susiku juhtimisel, kuna ta oli kinni peetud. Kaitsja leidis, et seetõttu ei ole läbiotsimisprotokoll usaldusväärne tõend, kuna sisuliselt võisid narkoained panna A. Susiku autosse ka auto kinnipidanud politseinikud – kaitsja poolt nimetatult „mustades maskides mehed“. A. Susiku kinnipidamise protokollile (tlk 48) on märgitud, et A. Susik peeti kinni kell 19:15 11.11.2010, seega on arusaadav, et kinnipidamisprotokolli (tlk 48-49) ja jälitusprotokolli (tlk 100) järgi et A. Susik peeti kahtlustatavana kinni Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 96 kilomeeter 11.11.2010 kell 19:15 ja toodi Pärnusse, kus vormistati kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja kus alles teostati läbiotsimine. Esiteks märgib kohus, et faktiline isiku kinnipidamise koht ja aeg ning kahtlustatavana kinnipidamisprotokolli vormistamise koht erinevad üksteisest, ei ole selles osas tegemist menetlusõiguse rikkumisega, sest protokollis toodud kinnipidamise kuupäev ja kellaeg on samad faktilise kinnipidamise ajaga. Protokolli koostamise koht ei pea kattuma isiku kahtlustatavana kinnipidamise faktilise kohaga. Küll leiab aga kohus, et kui isik peetakse faktiliselt kinni teisel kellaajal, oleks korrektsem märkida kinnipidamise protokollile ka protokolli koostamise kellaaeg. Samas on kaitsjal õigus, et esitatud tõendite järgi võib aru saada, et Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 96 kilomeetril peeti A. Susik ja tema auto kinni, seejärel enne läbiotsimist toimetati politseitöötaja poolt Pärnusse. Kaitsja vastuväitele prokurör ei esitanud vastuväiteid, mis seda oleks kummutanud. Nt, et on olemas sõiduki teisaldamisakt või sõiduk jäi kinnipidamiskohta ning sinna siseneti politseiniku poolt alles läbiotsimismäärusega. Samas kinnitavad kaitsja sellist väidet ka tõendid kogumis, eeskätt protokollides fikseeritud kellaajad, et sõidukisse siseneti siiski enne. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et läbiotsimisega seotud asjaolud võimaldavad esitada vastuväiteid ja püstitada kahtlusi. Kuid need kõik on kõrvaldatavad tõendite kogumiga. Tegemist on üksnes tõendi usaldusväärsuse küsimusega, sest vaidlus puudub selles, et läbiotsimiseks kui seda teostama hakati oli olemas seda lubav määrus (tlk 38). Kohus leiab läbiotsimisprotokolliga seoses tõstatatud kahtlustel ja puudustel ei ole antud juhul määravat tähtsust, sest vaatamata tehtud minetustele, haakub läbiotsimisprotokoll teiste tõenditega kogumis küllaldaselt, mida kohus käsitles otsuse punktis 1.
4. Need asjaolud, aga annavad alust jõuda seisukohale, et läbiotsimisprotokolliga kogutud tõenduslik teave on usaldusväärne ja tõend arvestatav. 1.
5. Kokkuvõttes, kohus hinnates tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et 11.22.2010.a A. Susik realiseeris talle inkrimineeritud süüdistuse ja seeläbi ühtlasi ka

§ 184lg 2 p 2 kuriteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused kavatsetult.

Kavatsetusele viitab tõendite kogum, kuivõrd A. Susik teenis tulu narkootiliste ainete müügist, siis järelikult ta ka omandas neid planeeritult sellel eesmärgil. 12 / 25 1-11-5019

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav A. Susik, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mitte käidelda narkootilist ainet suures koguses, otsustas siiski õigusvastase käitumise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistatav subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü alusel

§ 184lg 2 p 2 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises.

Kokkuvõttes kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava A. Susiku teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Järelikult süüdistatav A. Susik on

§ 184

lg 2 p 2 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel on A. Susikule esitatud süüdistus tõendatud ja kohus mõistab ta selles süüdi. 2. Arvi Susiku süüdistuse episood 2010.a oktoober kuni 11.11.2010.a Arvi Susikut süüdistatakse samuti selles, et ta omandas ebaseaduslikult 2010.a oktoober kuni 11.11.2010.a kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 80 grammi narkootilist ainet amfetamiini ning andis selle edasi ebaseaduslikult Daana-Liisa Isajevale. Arvi Susik ise eitab antud teo toimepanemist. Kohus leiab, et arvestades usaldusväärset tõendite kogumit, tuleb pidada A. Susiku ütlusi ka selles episoodis ebausaldusväärseteks. Kohus leiab, et otseselt A. Susikule esitatud süüdistus on tõendatud D. –Liisa Isajevi ütlustega ja jälitusprotokolliga. Süüdistatav D.-L. Isajev andis ütlusi, et ta on käidelnud ebaseaduslikult amfetamiini, seda omandades ning seejärel kas ise tarbides või ka teistele jagades, sh müües. Samuti kinnitas D.-L. Isajev kohus, et sai 80 grammi amfetamiini Arvi Susiku käest. Kusjuures teades, et tegemist on kuritegeliku käitumisega, toimusid aine üleandmised selliselt, et minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust. Nii ei toimunud kokkusaamiseks otsese kontaktiga, vaid lepiti kokku, kuhu aine jäetakse, et see siis sealt ära võtta. Selline käitumine on ka modus operandi omistatav A. Susikule, sest ta on isik, kes on juba varem karistatud narkokuritegude eest reaalse vangistusega, mis seletab ka A. Susiku puhul erilisi ettevaatusabinõusid. Seda, et D.-L. Isajev sai narkootilist ainet just Arvi Susikult, kinnitavad ka pealtkuulatud ning salvestatud kõned, mis on kajastatud jälitusprotokollis (tlk 93-100). Jälitusprotokolli järgi on tuvastatav, et kui D.-L. Isajev teatas kõnes, et soovib „suurt“, siis see tähendas 10 grammi amfetamiini, ning kui räägiti „väikesest“, tähendas see 5 grammi amfetamiini ostmise soovi. 13 / 25 1-11-5019 Nõnda nähtubki jälitusprotokollist, et D.-L. Isajev helistab 05.11.2010.a Arvi Susikule ja soovib suurt, ehk siis 10 grammi amfetamiini, sama kordub ka 06.11.2010.a, 07.11.2010.a, 11.11.2010.a. Seega haakub jälitusprotokollis kajastatud teave D.-L. Isajev antud ütlustega. Arvi Susik ütlused, et temaga ju kohtutud pole ning tegelikult ei teagi keegi, mis ainega tegemist oli, lükkab ümber nii jälitusprotokoll, kui ka läbiotsimisel leitud, kui ka isikute poolt menetlejale üleantud narkootilise aine kogused: - xxxxxx andis menetlejale üle 2 minigrip kilekotti roosakat värvi pulbriga (tlk 37); - 11.11.2010.a läbiotsimise käigus D.-L. Isajevi elukohast leitud kolm minigrip kilekotti roosakat värvi pulbrilise ainega ning enda ülekuulamisel andis ta veel üle ühe minigrip kilekoti roosakat värvi pulbriga (tlk 82-84, 85, 86). Arvestades tõendeid kogumis koos ekspertarvamusega, tuleb asuda seisukohale, et aine, mida D.-L. Isajev sai A. Susikult oli amfetamiin. Nimelt, ekspertarvamuse kohaselt: - Daana-Liisa Isajev elukohast leitud kolmes minigrip kilekotis oli roosa pulber massiga kokku 1.87 grammi, mis sisaldas puhast amfetamiini 0.23 grammi; - xxxxx poolt üleantud kahes minigrip kilekotis oli roosakas pulber massiga kokku 0.69 grammi, mis sisaldas puhast amfetamiini 0.061 grammi; - Daana-Liisa Isajeva poolt üle antud minigrip kilekotis oli roosakas pulber massiga 0.41 grammi, mis sisaldas 0.039 grammi puhast amfetamiini. Vaidlus puudub selles, et tegemist oli aineseguga. Siinkohal on oluline narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3´1 lg 3, mille kohaselt ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Lähtuvalt eeltoodust on selge, et aine, mida käideldi oli amfetamiini ja A. Susiku vastupidised väited on alusetud. Seaduse kohaselt loetakse kõik üheks narkootiliseks aineks, sõltumata sellest, milline oli segus puhta aine sisaldus. Antud asjaolu, st puhta aine sisaldus, omab tähtsust vaid suure koguse kindlaks määramisel

§ 184mõttes.

Lisades ka käesolevas kriminaalasjas kättesaadud amfetamiini puhta aine sisaldust, siis ekspertiisiaktis on jälgitav, et D.-L. Isajev kodust leitud amfetamiinis puhta aine sisaldus on 17% ning täpselt sama sisaldusega oli ka A. Susiku rahakoti vahel valmis pakendatud amfetamiin (tlk 44). Samuti oli nii A. Susiku kui ka D.-L. Isajevalt ning xxxxxx kätte saadud amfetamiin roosat värvi. Nimetatud tõendid kogumis seega kinnitavad, et xxxxxx müüs vähemalt 80 grammi amfetamiini D.-L. Isajevale. D.-L. Isajeva poolt antud ütlused on usaldusväärsed, need haakuvad igati teiste kohtus uuritud tõenditega. Arvi Susiku puhul omab aga tähtsust asjaolu, et tema puhul on tegemist isikuga, keda on 08.12.2004.a Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 184

lg 2 p 2 ja § 183 lg 2 p 2 järgi, mistõttu on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Samuti temale esitatud süüdistuses nähtub kaks eraldi tegu ning seda arvestades kuulub Arvi Susiku poolt tuvastatud käitumine kvalifitseerimisele

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Kohus leiab, et A. Susik realiseeris ka selle episoodi objektiivse koosseisu kavatsetult, seda kinnitab juba jälitusprotokolli ja D.-L. Isajevi ütluste kohaselt A. Susiku poolt kavandatult rakendatud ettevaatusabinõud, et ta narkootilist ainet suures koguses ei andnud üle käest kätte D.-L. 14 / 25 1-11-5019 Isajevile. Omakorda antud aine sellise suure koguse omandamine viitab samuti kindlale kavatsusele just suure koguse käitlemiseks ja A. Susikul oli selle käitlemise eesmärgiks antud aine müügist tulu teenimine. Kokkuvõttes kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava A. Susiku teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Järelikult süüdistatav A. Susik on

§ 184

lg 2 p 2 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises ka selles episoodis süüdi. Eeltoodu alusel on A. Susikule esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p 2 täielikult tõendamist leidnud ja kohus mõistab ta selles süüdi.

1. Daana - Liisa Isajevi süüdistus 3.
2. D.-L. Isajev on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, mis on usaldusväärsed, kuivõrd need haakuvad küllaldaselt usaldusväärse tõendite kogumiga. D.-L. Isajevi ütluste järgi pidi ta saadud aine eest A. Susikule tasuma 1 grammi kohta 200 krooni. Et hind selline oli, kinnitavad ka xxxxx ütlused. K. Alanurm ja D. -L. Isajev ei tegutsenud isikute grupis narkootilise aine omandamisel, vaid K. Alanurm andis raha amfetamiini ostmiseks ja koos tarbimiseks (tlk 101). D.-L. Isajev andis ka ütlusi, kust ta raha sai narkootikumide ostuks. Selleks andis raha narkootilise aine ostmiseks elukaaslane xxxxxx, D.-L. Isajevil endal oli sissetulek olemas nii riigilt toetuste näol ja samas ta teenis endale uute koguste ostmiseks raha ka eelmise koguse lahjendamise ja edasimüügiga. Arvestades, et ostetud ainele lisati osaliselt glükoosi, siis aine kogus suurenes, mis aga andis omakorda võimaluse saada ostjatele piisavalt vahendeid uue aine ostmiseks. Seda, et ainet ilmselt lahjendati, kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja xxxxxx, kuid see ei muuda olematuks fakti, et narkootilist ainet käideldi. Järgnevalt peab kohus analüüsima, kas 80 grammi narkootilist ainet vastab suurele kogusele või mitte. Siinjuures omab tähtsust asjaolu, et kuigi ainet ei ole reaalset kätte saadud, on Riigikohus oma varasemas praktikas selgitanud, et ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine suurt kogust on võimalik tuvastada hinnates ja analüüsides tunnistajate ütlusi nende kogumis (vt nt 3-1-1-68-09). Samuti on Riigikohus märkinud, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (3-1-1-121-06). Sellest lähtuvalt on oluline kindlaks teha, mitu doosi 80 grammist saadi. Tunnistaja K. Alanurme ütluste kohaselt, aga ka D.-L. Isajev on kinnitanud, et ühest grammist saadi kaks doosi. Seega 80 grammi teeb arvutuslikult 160 ühekordset doosi, mida on rohkem kui kümnele isikule vajalik kogus narkojoobe tekitamiseks. Järelikult on nii A. Susikule kui D.-L Isajevale esitatud süüdistus suures koguses narkootilise aine käitlemises tõendatud. Ja eeltooduga on ka tõendatud, et D.-L. Isajev omandas süüdistuse järgi suures koguses narkootilist ainet A. Susikult. 15 / 25 1-11-5019 3.
3. D.-L. Isajev andis ka ütlusi, et ostis ta narkootilist ainet A. Susikult enda tarbeks kui ka edasimüügiks, milleks ainet lahjendas. Seega tuleb asuda seisukohale, et D.-L. Isajevile esitatud süüdistus on vaadeldav ühe jätkuva kuriteosündmusena, kus D.-L. Isajevil püsib tahtlus osta A. Susikult endale tarbimiseks ja edasi müümiseks-andmiseks suures koguses narkootilist ainet. Seetõttu ka D. L. Isajevi poolt edasiantud kogused kinnitavad omakorda piisavalt suures koguses narkootilise aine omandamist A. Susikult. D.-L. Isajevi süüdistuse kohaselt andis ta A. Susikult saadut ainet edasi vähemalt viiele isikule, nimelt: 1) vähemalt 20-l korral ühe grammi kaupa hinnaga 250 krooni 1 gramm ja ühel korral 1.5 grammi hinnaga 375 krooni Janek Põdrale. Ehkki xxxxxx ei ilmunud kohtusse tunnistajana ütluste andmiseks, kinnitas D.-L. Isajev, et on ca 10-20 korral doosi ja poole doosi kaupa ainet xxxx müünud ja seda hinnaga 1 gramm 250 krooni. Seega D.-L. Isajevi ütluste jt tõendite alusel kohus ei tuvasta, et lisaks 20 korrale oleks D.-L. Isajev veel ühel korral müünud J. Põdrale just 1,5 grammi 375 krooni eest. Muus osas nimetatud ütlused haakuvad esitatud süüdistusega. Vaidlus puudub selles, et xxxxx andis menetlejale üle 2 minigrip kilekotti roosakat värvi pulbrilise ainega ja lisaks on selle kohta olemas ka allkiri kinnituse kohta xxxxx (tlk 37). 2) vähemalt 10-l korral ühekordsete annustena tarvitamiseks ja narkojoobe tekitamiseks xxxxxx Nimetatud süüdistus on kinnitatud D.-L. Isajevi ütlustega, mille kohaselt ta tarbis T. xxxxxx kodus koos amfetamiini mitte enam kui kümnel korral. Samaselt andis ütlusi ka T. Logberg, et sai D.-L. Isajevilt amfetamiini mitmel korral. xxxxx andis küll ütlusi, et aine oli valget värvi, kohus leiab, et see ei välista, et tegemist oli A. Susikult saadud ainega, sest D.-L. Isajev ka tegeles aine lahjendamisega, millest võis olla tingitud mälupilt, et tegemist oli pigem valget värvi ainega. 3) neli grammi 1000 krooni eest xxxxxx. xxxxx kinnitas kohtule, et ostis ainet Kleni elukaaslase käest. Elukaaslaseks on aga D.-L. Isajev. Seda kinnitavad tunnistaja xxxxxx ja D.L. Isajevi ütlused. Tunnistaja xxxxx ütluste järgi koguseks võis olla 4 grammi ja ühe grammi hind oli 250 krooni ja et ostmas käis ta punase Volkswageniga. xxxxx ise ei osanud seda tehingut kirjeldada, kuna tema müüs aine tavaliselt xxxxx kaudu, kuid samas kinnitas, et üks ostja oli tõesti olnud punase Volkswageniga. Seega kogumis kinnitavad tõendid ka nimetatud tehingu paikapidavust ehk siis nelja grammi amfetamiini müüki xxxxxx. 4) 25 grammi 5000 krooni eest xxxxx. Tunnistaja xxxxx andis ütlusi, et ta sai D.-L. Isajevilt viiel korral 1000 krooni ja igakord 1000 krooni eest sai 5 grammi. Seda kinnitas oma ütlustega ka D.-L. Isajev. Nende ütluste kohaselt tarvitasid nad ainet koos ühe grammi kaupa. Sellest järelduvalt piisas üheks doosiks 0.5 grammist amfetamiinist. Arvutuslikult teeb see 25 grammi kohta 50 ühekordset annus. Seda, et Arvi Susiku käest saadud ühest grammist ainest sai kaks doosi, kinnitas ka D.-L. Isajev oma ütlustega. Ka xxxxx kinnitas, et 0.5 grammis sai alati joobe. 16 / 25 1-11-5019 5) kaks grammi 500 krooni eest xxxxx. xxxxx toimunud tehingust ei mäletanud D.-L. Isajev midagi ja samuti ei ilmunud tunnistaja kohtusse, seetõttu kohus ei tuvasta selles osas D.-L. Isajevi süüdistuse paikapidavust. Samas ei too see kaasa ka D.-L. Isajevi osalist õigeks mõistmist, kuivõrd D.-L. Isajevile on esitatud süüdistus jätkuvas kuriteos, mis on vaadeldav ühe episoodina ja kokkuvõttes üks jätkuva kuriteo episood on ka tuvastatud. Lisaks eeltoodule D.-L. Isajevi poolt narkootiliste ainete käitlemist edasiandmisega kinnitavad ka tema poolt üle antud, tema kodust leitud ja vaadeldud NEXT suitsupakk koos selle sees olnud 35 tühja läbipaistva minigrip kilekotiga. Tegemist on ju narkootilise aine pakendamiseks mõeldud esemetega (tlk 82-84, 85, 86). Nii A. Susikul kui D.-L. Isajeval puudus narkootilise aine käitlemiseks seda õigustav luba. Amfetamiin ja kokaiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja ning seaduse § 3 lg 1 järgi on nende käitlemine loata keelatud. 3.
4. Arvestades uuritud tõendeid kogumis, on leidnud tõendamist, et D.-L. Isajev andis narkootilist ainet edasi suures koguses, kuna sellest on arvutuslikult piisanud enam kui 10-le isikule narkojoobe tekitamiseks. Tegemist oli jätkuva kuriteoga, kus suure koguse on moodustanud erinevas koguses narkootilise aina korduv käitlemine – selle edasiandmine eesmärgil saada rahalisi vahendeid uue koguse ostmiseks, sh iseendale tarbimiseks. Kuna 80 grammi omandamine erinevatel aegadel toimus alati Arvi Susikult, ei ole tegemist teo korduvusega. Samuti arvestades, et 2010.a oktoobri kuni 11.11.2010.a jooksul aine edasiandmine ja sellele eelnenud omandamine kujutab süstemaatilist aine ebaseaduslikku käitlemist, moodustab Daana-Liisa Isajeva käitumine ühtse terviku jätkuva kuriteona ja see vastab

§ 184lg 1 koosseisule.

Kokkuvõttes, hinnates tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, on kohus seisukohal, et D.-L. Isajev realiseeris talle inkrimineeritud süüdistuse ja seeläbi ühtlasi ka

§ 184lg 1 kuriteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused kavatsetult.

D.-L. Isajev seadis eesmärgiks suures koguses antud narkootilise aine omandamise, osaliselt edasiandmiseks ja muuhulgas müügiga vahelt raha teenimiseks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud D.-L. Isajevi käitumises puuduvad. Seetõttu kohus tunnistab D.-L. Isajeva esitatud süüdistuses

§ 184lg 1 järgi süüdi.

1. Prokuröri taotlus konfiskeerimiseks 4.
2. Kogutud tõendite pinnalt on kindlaks tehtud ka see, et nii A. Susik kui D.-L. Isajev on eelkirjeldatud kuritegude toimepanemisest teeninud vahetult kriminaaltulu. Nii sai A. Susik 17 / 25 1-11-5019 müüdud 80 grammi amfetamiini eest D.-L. Isajevalt 16 000 krooni (1022.59 €). A. Susik eitab süüd, pole teada, kust ja millistel asjaoludel ta narkootilise aine hankis, seetõttu kuulub konfiskeerimisele kogu 16000 krooni. D.-L. Isajev omakorda sai kauba edasimüügist 6000 krooni (383.47 €): 20 grammi eest xxxxx vähemalt 5000 krooni ja xxxxx 1000 krooni. Prokurör taotleb sellises ulatuses ja põhjendustelt süüdistatavatelt tulu konfiskeerimist. Kohus nõustub, et saadud summade osas on kindlaks tehtud otsene seos kuriteoga ja esinevad alused kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks

§ 831lg 1 järgi.

Samas, mis puudutab prokuröri taotlus D.-L. Isajevi kriminaaltulu osas, leiab, kohus, et see kuulub siiski kohtu kaalutlusõiguse algusel mõistlikult vähendamisele

§ 831lg 3 alusel.

Nimelt, arvestades kuriteo asjaolusid on selge, et D.-L. Isajev sai A. Susikult saadud amfetamiini edasi müües vahelt kasu. Kuid see kasu ei olnud kindlasti nii suur nagu prokurör on oma taotluses esitanud. Seda kinnitavad usaldusväärselt D.-L. Isajevi enda ütlused, sest A. Susikult saadud ainet ta lahjendas glükoosiga ja pani ka grammile hinda juurde. Et ühest A. Susikult saadud aine grammist sai kaks doosi andis ütlusi ka xxxxx. Et antud aine oli nö lahja andis ütlusi ka M. Fjodorov. D.-L. Isajev andis ütlusi, et narkootilise aine ostmiseks sai ta raha nt J. Põdralt ja kasutas ka selleks enda seaduslikku raha. Järelikult ei ole alust arvata kriminaalse tulu hulka raha, mida D. –L. Isajev vahelt ehk kriminaalselt juurde teenida ei saanud. Kohus leiab, et arvestades nimetatud asjaolusid, ei ole siiski võimalik täpselt määratleda, kui suur oli D.-L. Isajevi kriminaaltulu, kuid eeltoodu alusel tuleb seda mõistlikult vähendada, arvestades seda, et narkootilise aine edasimüügist saadud raha ei ole D.-L. Isajevi puhul käsitletav täielikult tema kriminaaltuluna, sest tõendatud on faktid, et lahendamiseks ostis ta narkootilist ainet A. Susikult ka enda seadusliku raha eest ja ka J. Põdralt saadud raha arvelt. Järelikult arvestades eeltoodut,

§ 831lg 1 ja 3 alusel tuleb D.-L.

Isajevilt konfiskeerida kohtu kaalutlustel väiksem summa, s.o 3911.65 krooni (250 €). Kuivõrd aga isikud on saadud tulu ära kasutanud, tuleb konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa neilt

§ 84järgi välja mõista.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-4-11 märkinud, et

§ 84

moodustab konfiskeerimise regulatsiooni suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse süüteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt

§-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärgiks takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kriminaalpoliitilisi eesmärke silmas pidades pole seetõttu loogiliselt põhjendatav ka kriminaaltulu ära tarvitanud või selle konfiskeerimise vältimiseks võõrandanud isikute soodsam karistusõiguslik kohtlemine võrreldes nende isikutega, kellel on kriminaaltulu või selle arvelt soetatud vara jätkuvalt alles. 4.2. Kriminaalmenetluse käigus on arestitud konfiskeerimise tagamiseks A. Susikule kuuluv sõiduauto Chrysler Sebring xxxx (tlk 68-69) keskmise turuväärtusega 90 000 krooni (5752.05 18 / 25 1-11-5019 €) ja sõidukist leitud sularaha summas 15 365 krooni (982 €). Nimelt näeb

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 ette kriminaalsel teel saadud tulu laiendatud konfiskeerimise, kandes endas kriminaalpoliitilist sõnumit, et süütegude toimepanemine ei tohi ära tasuda ning eesmärgiks on takistada kriminaaltulu kasutamist uute kuritegude ettevalmistamiseks ja toimepanemiseks. Sellega on kohtule antud volitus konfiskeerida süüdimõistvat kohtuotsust tehes eeldatavalt varasemate kuritegude toimepanemise tulemusena saadud vara, v.a see vara, mille osas süüdimõistetu tõendab, et ta on selle omandanud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega on konfiskeerimise objektiks mitte konkreetse kuriteoga saadud vara, vaid teatud tunnustele vastava kurjategija vara ning sellest tulenevalt pole vaja ka tõendada otsest seost vara ja süüdistuse sisuks oleva kuriteo vahel. Käesolevas kriminaalasjas on tekkinud vaidlus selles, kas sõiduk Chrysler Sebring [xxxxx on kuritegelikul teel saadud vara või mitte. Arestitud sularaha (tlk 76-78, 79) päritolu kohta ei esitanud kaitsja pool ühtegi tõendid, küll aga A. Susiku abikaasa Aljona Susiku ütlustega sooviti tõendada, et sõiduk on soetatud A. Susikule laenatud summa ja A. Susikule kuuluva, kuid liiklusõnnetuses hävinenud auto hüvitise eest. Antud ütlused aga ei ole usaldusväärsed, sest nimetatud laenusuhe ei ole leidnud ühegi tõendiga kinnitust. Lisaks isegi väidetava laenusuhte olemasolul, puuduks tõend, et nimetatud rahade eest ka sõiduauto soetati. Samuti on lükatud ümber väide, et tegu oli A. Susikuke kuulunud hävinenud sõidukiga, kuna uuritud Lääne Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Pärnu büroole tehtud päringust (tlk 62-66) selgub üheselt, et A. Susiku omandis ega kasutuses ei olnud ühtegi BMW. Kindlustuse poolt ülekantud terviksummat ei nähtu ka A. Susikule ülekantud summadest, mis on kajastatud A. Susiku sissetulekute ja väljaminekute analüüsis (tlk 50-54). Käesolevaga on tuvastamist leidnud, et A. Susikul on kuritegelik eluviis, mille alusel on võimalik jõuda seisukohale, et A. Susik on soetanud vara kuritegelikul teel teenitu arvel. Kuritegelik eluviis on tuvastatav sellega, et A. Susik mõisteti 08.12.2004.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 2 ja § 183 lg 2 p 2 järgi süüdi (tlk 102-103) ja käesolevas asjas süüdistatakse teda järjekordselt

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

On üldteada, et narkootikumidega seotud süüteod on sellised, kus on reeglina palju episoode ja mis on jätkuva iseloomuga ning mille toimepanemine on suunatud majandusliku kasu saamisele, mistõttu on põhjendatud kahtlus, et A. Susiku poolt on nimetatud kuritegusid toime pandud ka perioodil eelmise otsuse järgi karistuse ärakandmisest kuni käesoleva süüdistusaktis kirjeldatud teo toimepanemiseni. Pole kahtlust selles, et narkootikumidega seotud süüteod on kõrge tulususega ning on ilmselge, et sellise tegevusega kaasnevad ka sissetulekud. Suure koguse narkootikumidega ei tegele mitte iga kurjategija, sest tal lihtsalt puudub sellele juurdepääs ja kapital. Selleks, et käidelda suures koguses narkootilist ainet, tuleb omada kuritegelikke kontakte, kellega seda äri ajada. Tõendeid kogumis hinnates, võib järeldada, et A. Susik omab endiselt lähedasi sidemeid narkootilise aine vahendajatega, olles ise üheks narkoahela lüliks, kelle ülesandeks oli narkootiliste ainete Pärnusse toimetamine turustamise eesmärgil. A. Susiku poolt varem, aga ka käesolevaga tuvastatud süüdistuste sisuks oleva kuriteo olemust arvestades on kindel, 19 / 25 1-11-5019 et A. Susik ei ole suutnud hoiduda ebaseadusliku hõlptulu teenimisest ning tema vara on vähemalt osaliselt saadud kuritegude toimepanemise tulemusena. Prokurör ei taotle laiendatud konfiskeerimise kohaldamist kogu A. Susiku varale ja seetõttu ei ole kogu süüdistatava vara konfiskeerimise tagamiseks arestitud, vaid osa sellest, arvestades sealhulgas A. Susiku abikaasa huvidega ning tema võimaliku sissetulekuga

§ 832lg 4 alusel.

Prokurör ei taotle süüdistatava kinnistu, selles asuva vara ega teise sõiduki ära võtmist, vaid ainult sõiduki Chrysler Sebringu [xxxxxx] ja leitud sularaha konfiskeerimist, kuna tõendite pinnalt on selge, et A. Susik on saanud kuritegude toimepanemise tulemusena kriminaaltulu ning ka temale etteheidetud konkreetse süüteo toimepanemise eesmärgiks oli varalise kasu saamine. Muuhulgas, arvestades, et narkootikumidega seotud kuriteod on tulusad ning asetades siia juurde ka A. Susiku osas teostatud tema sissetuleku ja varandusliku olukorra analüüs, kinnitab see vaid legaalsete sissetulekute kõrval minimaalse mitteametliku sissetuleku olemasolu. Pole kahtlust, et A. Susik omas täiendavaid sissetulekuallikaid. Kohtus on üritatud seda selgitada nn mustalt töötamisega ning laenu saamisega, kuid esitatud väited on jäänud vaid paljasõnaliseks ning tuleb lugeda mitte tõsiselt võetavaks. Kindel on see, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli A. Susiku 2008.a maksustatav tulu 20 555 krooni ja 2009.a kohta ei esitatud üldse tuludeklaratsiooni (tlk 55-58), küll aga oli tehtud A. Susikule väljamakseid kokku 13 620 krooni (tlk 59-61). Igasugused väljamaksed aga puuduvad nii aastal 2007 kui ka alates 01.01.2010.a kuni 28.12.2010.a. Seega on A. Susiku legaalseks sissetulekuks alates 2007.a kuni tema kinnipidamiseni 34 175 krooni. 2008.a keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamisi on 0,9 € (tlk 104-105). Isegi kui arvestada A. Susiku abikaasa ütlusi selle kohta, et neil oli enne süüdistatava kinnipidamist olnud kooselu 2 aastat ning sellest tulenevalt ka ühine rahakott, on xxxxxx maksud toetused sellised, mis ei lükka ümber kahtlust täiendavate tuluallikate olemasolu kohta, sh arvestades veel seda, et üleval tuli pidada saadud toetusega nii oma kolm alaealist last, kanda majapidamisega seotud aga ka toidule ning igapäevasteks vajadusteks minevad kulud. Omamata legaalset sissetulekut, on A. Susik eelkirjeldatud väljaminekute juures siiski soetanud endale 25.09.2008.a sõidukina Volvo V40, mille väärtus on 34 000 krooni ning 04.02.2010.a vaidlusaluse sõiduki Chrysler Sebringu (tlk 62-66). Kaitsja taotlusel esitati kohtule ja avaldati pangaga sõlmitud laenuleping (tlk 112-117), taotlusega tõendada tõend A. Susiku võimalikku legaalset sissetulekut. Kuid oluline on siinjuures see, et laenusaajaks oli xxxxxx ja üksnes kaaslaenusaajaks A. Susik. Antud fakt selgitab ka seda, miks A. Susiku kontodel ei nähtu saadud laenu tagasimakseid. Antud tõend ei tõenda A. Susiku legaalseid sissetulekuid. Lisaks on oluline, et antud laenu ei ole kantud A. Susiku kontole, vaid kinnistu asukohaga Männi 5-8 Pärnu linnas soetamiseks ja renoveerimiseks (tlk 118-130). Kohtu seisukohta äramuutvaks asjaoluks ei ole seegi, et xxxxx on pärast tehinguid kandnud A. Susikule 126 470 krooni, sest A. Susik on teinud omakorda ülekande xxxxxx summas 200 000 krooni. Seega on A. Susik saadud summa koheselt ka kulutanud ning selle eest ei olnud tal võimalik eelpool kirjeldatud sõidukeid soetada. Lähtudes 20 / 25 1-11-5019 eeltoodust, ei kinnita kaitsja poolt esitatud tõendid A. Susiku legaalse sissetuleku olemasolu suuremana kui seda näitavad Maksu- ja Tolliameti andmed. Prokurör on esitanud tõendid ka arestitud sõiduki väärtuse kohta. Väljatrükk andmebaasist Auto 24 (tlk 67) - Chrysler Cebring väljalaskeaastaga 2004 on kaks pakkumist, ühe hind on 79000 krooni (läbisõit 43 779) ja teise hind on 99 000 krooni (läbisõit 130 000). Arvestades ka Chrysler Cebring reg nr 294MDX 2004.a väljalaset (tlk 62-64), arestitud sõiduki vaatlusprotokolli (tlk 70- 75), kohus nõustub prokuröriga, et eeltoodu alusel on õige asuda seisukohale, et antud sõiduki turuhinnaks tuleb pidada 90 000 krooni. Selle hinna määramisel on lähtutud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 65, mille kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Seega puuduvad käesolevas kriminaalasjas igasugused tõendid, mille kohaselt oleks võimalik väita, et auto väärtus on väiksem kui andmebaasist www.auto24.ee tehtud väljatrükilt nähtub. Kriminaaltulu on kuritegelikul teel saadud majanduslik hüve, milleks käesolevas asjas on materiaalne vara: vallasasjana sõiduk ning sularaha. Sellele viitab isiku legaalse sissetuleku ja tegelik elustandardi erinevus, samuti toimepandud kuriteo olemus. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber selle, et narkootikumidega seotud kuritegusid pani A. Susik toime varalise kasu saamise eesmärgil. Vastupidiselt, uuritud tõendid kinnitavad, et käesolevas asjas esineb piisavalt asjaolusid, mis lubavad eeldada vara – so sõiduki ja sularaha saamist kuriteost. Arvestades, et ainuüksi sõidukist leitud aine turuväärtus on ligikaudu 60 000 krooni ning lühikese aja jooksul (umbes kuu) vaid D.-L. Isajevale edasi antud aine väärtus oli 16 000 krooni, on eluliselt usutav, et selline täiendav sissetulek oli A. Susikul igakuiselt, mis aga teeb karistuse ärakandmisest kuni süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemiseni 45 kuu jooksul saadud võimalikuks kriminaaltuluks 720 000 krooni väärtuses vara. Käesolevaga arestitud vara väärtuseks on 105 365 krooni ning seega taotletakse vaid osa kuriteo toimepanija vara konfiskeerimist, mida tuleb tõlgenda vaid A. Susiku kasuks ja lugeda proportsionaalseks esitatud süüdistusega, mistõttu ei ole tekitatud isikule ka põhjendamatuid kahjusid. Kriminaaltulu konfiskeerimist kui võitlust kuritegevusega kurjategijate tulubaasi kärpimise teel on esmatähtis, sest kuritegude toimepanemine ei tohi ennast ära tasuda. Samuti on oluline takistada kriminaaltulu kasutamist uute kuritegude ettevalmistamiseks ja toimepanemiseks ning vältida kriminaaltulu imbumist legaalsesse majandustegevusse. Lähtudes eeltoodust, on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et sõiduauto Chrysler Sebring [xxxx keskmise turuväärtusega 90 000 krooni (5752.05 €) ja sõidukist leitud sularaha summas 15 365 krooni (982 €) on saadud kuritegelikul teel. Kriminaalasjas puuduvad igasugused dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaksid vastupidist. Süüdistava ja tema abikaasa ütlused on olnud paljasõnalised ja ümberlükatavad A. Susiku tuludes tehtud analüüsiga ning Maksu-ja Tolliameti tõenditega. Samuti puudub alus esitatud väidete tõlgendamiseks süüdistatava kasuks, seda olukorras, kus isikule esitatud süüdistuse sisu ja tema elatustaseme erinevuse tõttu võrreldes tema legaalsete sissetulekutega, on põhjendatud alus arvata, et isik on oma tegevuse tulemusena saanud ka kriminaaltulu. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium 21 / 25 1-11-5019 osutanud, et

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi (3-1-1-4-11). 4.3. Kokkuvõttes: - A. Susik sai süüteoga vara 16 000 krooni (1022.59 €), mis kuulub

§ 831

lg 1 ja § 84 järgi isikult konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastava summana välja mõistmisele; - D.-L. Isajev sai süüteoga vara 6000 krooni (383.47 €), mis kuulub

§ 831

lg 1, 3 ja § 84 järgi isikult konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastava summana välja mõistmisele; - Samuti on Arvi Suski saanud kuritegelikul teel vara, millest osaliselt, s.o on 105 365 krooni (6734.05 €) väärtuses kuulub

§ 832lg 1 järgi konfiskeerimisele: arestitud A.

Susiku sõiduauto Chrysler Sebring [xxxxx] väärtusega 90 000 krooni (5752.05 €) ja A. Susiku sõiduautost leitud sularaha 15 365 krooni (982 €), mis on kantud tagatiskontole (tlk 81-82). 5. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Susikut on varem kriminaalkorras karistatud, sh reaale vangistusega narkootilise aine käitlemisega seoses. Tema käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-199-06 p 15.1.). Arvestades asjaolu, et A. Susik on käesolevaga subjektiivselt kavatsetult sooritanud kaks narkokuritegu ja iseloomustab see negatiivselt tema väljakujunenud väärtushinnanguid ning suhtumisi talle riigi poolt varem tehtud etteheitesse, mille kohaselt ta narkokuriteos süüdi tunnistati. Järelikult käesolevaga mõistetav karistus peab oluliselt ületama varasemat, vastupidisel juhul läheks see vastuollu eri – ja üldpreventsiooniga ning karistuse eesmärgid jääksid saavutamata. A. Susik elas enne kinnipidamist koos oma abikaasa ja viimase kahe lapsega, lisaks on A. Susikul ka alaealine poeg ja eakas ema (tlk 131-135). Nimetatud asjaolud ei ole siiski sundinud aga A. Susikut kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus tuvastas, et A. Susiku käest leitud narkootilise aine kogusest piisanuks 154 isikule narkojoobe tekitamiseks. Teise episoodi puhul 80 grammist amfetamiinist piisanuks 160 isikule narkojoobe tekitamiseks. Seega ka süüteo tehiolud viitavad, et karistus peab olema vähemalt keskmises määras üksnes reaalse vangistusena. 22 / 25 1-11-5019

§ 184lg 2 p 2 näeb ette sanktsiooni kolm- kuni viieteist aastast vangistust.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et arvestades A. Susiku süü suurust ja eeltoodud asjaolusid, tuleb käesoleval juhul talle mõista karistus keskmise määra järgi, s.o kuus aastat vangistust. Seaduse kohaselt saab see olla üksnes reaalne vangistus.

§ 68

lg 1 järgi tuleb arvata karistusaja algust alates eelvangistuse algusest 11.11.2010.a. D.-L. Isajev on varem kriminaalkorras karistamata ja tal puuduvad ka kehtivad väärteokaristused. Ta on karistust kergendavate asjaoludena kuriteo üles tunnistanud ja kahetsenud ning aidanud ka kaasa oma ütlustele kuriteo asjaolude tuvastamisele.

§ 184lg 1 näeb ette karistusena üks kuni kümme aastat vangistust.

Kohus on seisukohal, et arvestades D.-L. Isajevi süü suurust, kergendavaid asjaolusid tuleb mõista talla karistuse alammäär, s.o üks aasta vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, allutades ta katseajal käitumiskontrollile.

1. Menetluskulud 6.
2. Kaitsjad esitasid 26.09.2011.a taotlused kaitsjatasu kindlaks määramiseks. Hüvitamist reguleerib Eesti Advokatuuri juhatuse
3. detsembri
4. (muudetud 15.06.2010.a) otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord). Kaitsjad esitasid taotluse mille kohaselt kohaldamisele kuulub koefitsient 1.
5. A. Pärmanni taotluse kohaselt ettevalmistus oli 6 tundi, kohtuistungi 8,5 tundi, kokku 14.5 tundi, s.o 463.39 €, KM 92.68 €. Summa koos KM-ga on 556.07 €. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Korra p 4, 16 ning RÕS § 23 lg 1 alusel. Kaitsja R. Roosmaa esitas taotluse, mille kohaselt kulus kohtueelsel menetlusel pärast toimiku üleandmist prokuratuuris 7 tundi, s.o 223.72 €, ettevalmistuseks eel - ja põhiistungile vastavalt 3 ja 9 tundi, kaitsja taotleb 191.73 €. Kohus ei mõista kaitsjale välja kohtueelsel menetlusel tehtud toiminguid, vaid kohtumenetluses osalemise ja selleks ettevalmistumise eest, seetõttu 223.72 € nõudes ei saa kaitsjatasu kindlaks määrata. Kaitsja kulu eel - ja põhiistungitel kokku 8,5 tunni ulatuses summas 271.66 € on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsja samuti taotleb kohtuistungiteks ettevalmistamise eest tasu 191.73 €. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kokku kuulub kaitsjale Korra p 4, 16 ning RÕS § 23 lg 1 alusel väljamaksmisele 271.66 + 191.73 = 463.39 €, millele lisandub KM 20% (92.68 €), s.o kokku 556.07 €. 6.
6. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 23 / 25 1-11-5019 KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära (278.02 x 2,5). KrMS § 175 lg 1 kohaselt p 4, 3, 5 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks ekspertiisikulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku koopiate kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 190 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. Eeltoodu alusel tuleb hüvitada A. Susikul menetluskuluna riigituludesse: - 14.27 € toimiku koopia kulu (tlk 111); - 556.07 € tasu riigi õigusabi eest; - 400 € ekspertiisiaki nr AN-1272-10/4250, 21.12.2010.a muuhulgas juhindudes KrMS § 190 p 1 alusel. Nimetatud ainetele anti ekspertarvamus nii A. Susiku kahte kuriteoepisoodi puudutavatele narkootilistele ainetele, sh kokaniinile, kui ka amfetamiini puudutavale D.-L. Isajeviga seotud kuriteoepisoodile. Sellest tulenevalt on KrMS § 190 p 1 põhjendatud, et enamuse sellest peab hüvitama A. Susik. Kokku on muidu ekspertiisikulu 588.33 € (tlk 108); - sundraha 695.05 €. D.-L. Isajevi kaitsja taotles menetluskulu osalist vähendamist seoses D.-L. Isajevi sissetulekute väiksusega. D. –L. Isajev ei tööta ja kasvatab väikest last. Kohus nõustub kaitsja taotlusega ja seetõttu jätab KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda D.-L. Isajevit puudutava ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr AN-1272-10/4250, 21.12.2010.a - summa 588.33 €- 400 €) 188.33 € ja toimiku koopiate kulu 14.27 €. Samuti leiab, kohus, et D.-L. Isajevi puhul KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb vähendada ka sundraha suurust 450 euroni. Eeltoodu alusel tuleb D.-L. Isajevil hüvitada riigituludesse 556.07 € riigi õigusabi kulu ja vähendatult sundraha 450 €. Prokurör taotleb, et süüdimõistetutel tuleb hüvitada ka veel üks ekspertiisikulu. Nimelt esitatud ekspertiisikulu õiendi kohaselt ekspertiisiakti nr GE-1399-10/4249, 31.12.2010.a kohaselt on kandnud ekspertiisiasutus 345.12 € kulu. Õiendist (tlk 109) nähtuvalt on tegemist DNA ekspertiisiga. Kohus on seisukohal, et see kulu siiski ei kuulu antud süüdimõistetute kulude koosseisu, sest DNA ekspertiisiakti kohtus ei uuritud ja samuti siis KrMS § 190 p 1 alusel puudub ka võimalus hinnata kui suur osa kulust kuulub hüvitamisele konkreetsele süüdimõistetule. Eeltoodu alusel tuleb antud kulu jätta riigi kanda.
7. Asitõendid Kriminaalasja juures asuvad järgmised asitõendid kuuluvad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel: - kõrs pakendatuna paberümbrikusse (pakend nr 1); - suitsupakk koos 35 minigrip kilekotiga pakendatuna paberümbrikusse (pakend nr 2); - ekspertiisiaktiga nr AN-1272-10/4250 tagastatud pakendid (kilekotid ja minigrip kilekotid) (pakend nr 3). 24 / 25 1-11-5019
8. Tõkendid A. Susik jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni. D.-L. Isajev elukohast lahkumise keelud tühistada. Jüri Kukk Rahvakohtunik Sander Blehner Rahvakohtunik Indrek Nummert Kohtunik 25 / 25