Obsah (4)

§ 184§ 831§ 832§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2012.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11- 5019 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Iv

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning D-L Ii süüdistus

§ 184lg 1 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 26.10.2011.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Arvi Susik ja tema kaitsja adv Rünno Roosmaa Prokurör Elle Keeman Süüdistatav Arvi Susik isikukood XXXX, Eesti kodanik, elukoht XXXX, ei tööta, kohtu poolt karistatud viiel korral, viimati 08.12.2004.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 2, 183 lg 2 p 2 ja 418 lg 1 järgi 3 aasta ja 8 kuu vangistusega, vabastati 16.01.2007.a määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga 2 aastat, kahtlustatavana kinni peetud 11.11.2010.a. Kaitsja Adv Marko Tammann RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 26.10.2011.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu 26.10.2011.a otsusega tunnistati Arvi Susik

§ 184lg 2 p 2 alusel süüdi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 11.11.2010.a.

§ 831lg 1 ja 84 alusel mõisteti A.

Susikult välja konfiskeerimise asendamise korras 1022.59 eurot.

§ 832lg 1 alusel konfiskeeriti A.

Susiku sõiduauto XXXX väärtusega 5752.05 eurot ja sõiduautost leitud sularaha 982 eurot. Sama kohtuotsusega tunnistati

§ 184lg 1 alusel süüdi ka D-L I, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

Arvi Susik tunnistati süüdi selles, et tema olles isik, keda on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest 08.12.2004.a Pärnu Maakohtu poolt, omandas 11.11.2010.a eeluurimisega tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult 172.51 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas amfetamiini 17.739 grammi, ning 6.02 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 1.22 grammi kokaiini. Narkootilised ained leiti ja võeti ära läbiotsimise käigus Arvi Susikule kuuluvast sõiduautost XXXX mis peeti kinni 11.11.2010.a kella 19:15 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 96-1 km-l. Peale selle tunnistati A. Susik süüdi selles, et ta omandas ebaseaduslikult 2010.a oktoober kuni 11.11.2010.a kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas ja isikult vähemalt 80 grammi narkootilist ainet amfetamiin, mille andis ebaseaduslikult D-L Iale edasi Pärnu linnas Papiniidu silla juures ning ühel korral Pärnu-Jaagupis: - ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 05.11.2010.a neljal korral 5 grammi kaupa, so kokku 20 grammi ja mille eest tuli tasuda kokku 4000 krooni, - ajavahemikul 05.11.2010.a kuni 11.11.2010.a kuuel korral 10 grammi kaupa, so kokku 60 grammi ja mille eest tuli tasuda kokku 12 000 krooni. Kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmisel 1.3 grammist amfetamiinist ning 0.1 kuni 1.2 grammist kokaiinist. Seega Arvi Susiku valdusest leitud amfetamiini kogus 17.739 grammi ja kokaiini kogus 1.22 grammi, samuti tema poolt edasiantud 80 grammi amfetamiini vastab suurele kogusele narkootilisele ainele. APELLATSIOONIDE SISU

1. Arvi Susik leiab, et teda on ühegi kindla tõendita süüdi mõistetud. Peamiselt seetõttu, et on varem samalaadse teo toime pannud ning kaassüüdistatava ütluste põhjal, kes on aga asjast huvitatud isik. Otsuses mainitakse, et temalt leiti mingit ainet. Tegelikult aga leiti aine tema sõidukist, mida vahetult enne läbiotsimist kasutasid politseivormis ja maskis isikud, millega rikuti läbiotsimise ja vahistamise korda. Tema DNA-d ei leitud, ka kindaid mitte. Apellant viitab, et inimeselt on välja pekstud tunnistusi. Ta ei usu, et vahistamisvideot, mida ta materjalide juurde võtmiseks nõudis, olemas ei ole. Kohtusse ei kutsutud ka selgitusi andma maskis isikut, kes tema autoga sõitis. Segadust tekitab asjaolu, et autost leitud aine kogus oli üle 200 grammi, ekspertiisis oli koguseks aga 170 grammi. Ta ei usalda sellist ekspertiisiakti. Tõendina ei sobi ka kohapeal tehtud kiirtest. 2 Protokollist on ka näha, et aine ei olnud autosse peidetud, vaid oli pandud väga ligipääsetavatesse kohtadesse, kuhu oleks saanud selle sokutada kes iganes. Kohtuotsuses viidatakse veel mingile jälitusteabele. Kui oleks jälitusteave, siis oleks ju ka teada nii koht kui isik, kus ja kellelt ta aine sai. Seoses menetluses tehtud vigade ja ilma kindlate tõenditeta taotleb A. Susik enda õigeksmõistmist. Teda mõisteti süüdi episoodis, kus ta olevat Iale üle andnud 30 g narkootilist ainet. Seda kinnitab ainult D. Ia ise, kes on huvitatud süü tema kaela ajamisest, ta kaitseb oma tõelist varustajat, kelleks võib olla Ia elukaaslane K A, kellele süüdistuse esitamisest loobuti. Tähelepanuta on jäetud, et Ia ütles kohtus, et ei saa kindlalt väita, et aine Susikult pärineb. See aga välistab tema kindla osaluse. Veel on Ia öelnud, et leppis kokku telefoni teel, kuhu raha panna, kuid üheski salvestatud kõnest seda fakti ei leia. Kohtuotsuses on tõendina muuhulgas välja toodud lause telefonikõnest „panin kõik teised ootele, sina oled eelisjärjekorras“, tõendamaks, nagu tema oleks aktiivselt keelatud ainete müügiga tegelenud. See väide toetub ainult oletustele. Kõnedest võib välja lugeda mida iganes. Tegelikult pole kohtulikul uurimisel üldse tõestatud, kellega D-L. Ia telefonis vestleb. Ia on oma tunnistustes öelnud, et lahjendas müüdavat ainet – üks osa amfetamiini ja 3-4 osa glükoosi ja kui võtta aluseks tema kliendilt J Plt kinnipidamisel ära võetud aine amfetamiini sisaldus, mis oli üle 10%, saame amfetamiini sisalduseks vähemalt 35-45 %, mis viitab tema varustatuse tõelisele tasemele, millest ka soov juhtida tähelepanu tõeliselt varustajalt kõrvale. Arvestades kõiki ebatäpsusi D-L. Ia jutu ja teiste tõendite vahel, on apellandile arusaamatu, kuidas kohus võis teha järelduse, et D-L. Ia ütlused on usaldusväärsed. Kohtuotsus peaks tuginema kindlatel ja korrektsetel tõenditel, mitte mingil tõendite kogumil, mille on kokku pannud prokurör. Pealegi ei ole apellandil kohustust oma süütust tõendada. Arvi Susik vaidlustab ka temalt konfiskeerimise asendamise korras 1022.59 euro väljamõistmise ning leiab, et temalt juba konfiskeeriti 982 eurot autos olnud raha, samuti sõiduauto XXXX, kuigi ta on tõendanud vara soetamist legaalsel teel. Viitab laenulepingule ja BTA kindlustuse väljamakse dokumentidele, mis tõendab, et tal oli enne auto ostu vajalik summa olemas. Kohus jättis need tõendite hulka võtmata ja A S tunnistused arvestamata. Prokuratuur lükkas tagasi ka tema taotluse nõuda ARK-st välja auto ostu-müügileping. Tähelepanuta on jäetud ka Krediidipanga laenuleping, mille tagatiseks on talle kuuluv kinnisvara, samuti korteri ostulepingu vaheline summa 130 000 krooni, millest ta sel ajal elas. Samuti jäeti vastu võtmata tema poolt esitatud tõendid, et ta on teeninud tulu töötades otse inimestele suulise lepingu alusel. Teda on otsuses märgitud töötuks, kuigi ta on toimiva ehitusfirma omanik ja juhatuse liige, mis kattis ka tema kasutuses olnud autode remondi ja kasutuskulud. Paljus on süüdi kaitsja, kes jättis tõendid õigeaegselt esitamata. Ka prokurör on viidanud ebapiisavale kaitsja tööle. Seega on õiglane kohtumõistmine kahjustatud olnud. Apellant taotleb veel otsuse läbivaatamist osas, milles kohus põhjendab karistust. A. Susik märgib, et eelmine karistus on jäänud aastate taha, tal on perekond, kolm last ja hoolealune ema, millele mõeldes tuleks mõista märksa leebem karistus.
2. Arvi Susiku kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme. 3 11.11.2010.a episoodis on kohus käsitlenud kaitse vastuväidet, milles seati sõiduauto läbiotsimisprotokoll kahtluse alla (kinnipidamine toimus 11.11.2010.a kl 19.15 Pärnu-Ikla mnt
3. kilomeetril, kuid läbiotsimine kl 19.45 Savi tn 17 Pärnus. Toimingute vahele jääb 30 minutit ja 30 km. Pole teada, kes käitles autot selle pooletunnise aja jooksul ja mis autoga toimus, kas midagi võeti ära või pandi juurde. Selle asjaolu probleemsust on tunnistanud ka kohus, kuid siiski leidnud, et läbiotsimisprotokolliga kogutud tõenduslik teave on usaldusväärne ning tõend arvestatav. Kohus on läinud mööda kaitsja poolt tõstatatud süüdistust puudutavast probleemist seoses kogustega. Nimelt on läbiotsimisprotokolli lehel nr 2 punktis 1) märgitud, et leiti sõiduki juhiistme alt läbipaistev, helesinist värvi kokkusõlmitud kilekott pulbrilise ainega kogukaaluga ca 211 g. Ekspertiisiakti nr AN-1272-10/4250 ekspertiisiks esitatud ainete loetelus lk 1 nimetatud esimesena koguseks 172,2 g viitega pakendile nr
4. Vahe on seega 38,8 g. Kaitsja juhtis 26.09.2011.a. kohtuistungil korduvalt kohtu tähelepanu, kuid prokurör tõdes, et aine võis „kokku kuivada„. Et aga esitatud väide ei saa olla tõsiseltvõetav, siis on jäänud vastuseta küsimus 38,8 g’st 14 %’st AMF’st. Ka see asjaolu tõstatab küsimuse läbiotsimisprotokolli tõendina arvestamisest. Kolmanda kaitsja poolt püstitatud küsimusena käsitletavas episoodis on narkoekspertiisiaktist tulenev probleem ekspertiisitud ainete puhta aine sisaldustest. Ekspertiisiaktiga nr AN-1272-10/4250 tuvastati, et 172 g sisaldanud pakendis oli 14 %-lise amfetamiinsulfaadisisaldusega aine, kuid D.-L. Iilt võetud ainete ekspertiisimisel olid näidud vastavalt 13 % ja 17 %, mis kinnitab A. Susiku väidet selle kohta, et narkoainet tema D.-L. Iile andnud pole. Samas kinnitab ka tunnistajalt J Plt äravõetud narkokoguse ekspertiisimine, mille käigus tuvastati amfetamiinsulfaadi sisalduse protsendiks 12, seda, et kui uskuda J. P juttu aine saamisest D.-L. Iilt, siis ei lange omakorda konsentratsioonid kokku isegi mitte D.-L. Iilt võetud ainetega, rääkimata võrdlusest väidetavalt A. Susiku autost võetuga. Kaitsja rõhutab veel, et üheltki autost leitud narkoaine pakendilt ega mujalt, pole leitud või vähemalt tuvastatud A. Susiku DNA’d, samuti pakenditelt, mis võeti D.-L.Iilt, sest eeldatavalt pidanuks ju neilgi leiduma süüdistuse paikapidavuse korral A. Susiku DNA’d. Episoodis oktoober kuni 11.11.2010.a. on kohus lugenud ebausaldusväärseteks A. Susiku süüdistust eitava tunnistuse. Seevastu D.-L. Ii ütlusi on kohus eelistanud ja nendega arvestanud. Ning seejuures on kohtu poolt tehtud A. Susiku varasemale karistatusele reaalse vangistusega nartkokuritegude eest, mis nagu seletaks D.-L. Ii ja A. Susiku suhtlemisel kasutatud erilisi ettevaatus-abinõusid – aine jätmine kokkulepitud kohta (Otsuse lk 13 alumine lõik). Viitega kõnedele jälitusprotokollist, on kohus leidnud, et aine tähendab kindlasti narkootilist ainet ning kui D.-L. Ii poolt oli soovitud suurt, siis tähendas see 10 g amfetamiini ja sõna väike 5 g amfetamiini. Erinevas Riigikohtu praktikas on korduvalt viidatud põhimõttele, et kohtu arvamuse kujunemine peab olema otsuses sedavõrd selgelt väljendatud, et see oleks loogiliselt mõistetav ja arusaadav. Kohus märgib otsuse lehel 14, nagu kinnitaks asjaolud, et nii D-L. Iilt kui J. Plt saadud ainete osutumine amfetamiiniks kinnitaks A. Susiku osalust narkokäitluses. Tegelikult pole otsusest näha, kuidas jõudis kohus selleni, et – 4 aine pealtkuulatud kõnedes tähendas alati narkootilist ainet, ning just amfetamiini, kusjuures sõna suur tähendas 10 g ja väike 5 g. Samas ei saa jätta arvestamata, et D-L. Ii ütluste eelistamisel pole kohus seda põhjen-danud enamaga kui A. Susiku varasema karistatusega, mis sisuliselt tähendab seda, et ühe süüdistatava ütluste eelistamine teise omadele kohtus on jäänud motiveerimata, nagu seegi, kuidas tuleks suhtuda nö kohtu poolt tõsiseltvõetava süüdistatava ehk D-L. Ii väidetesse selle kohta, et ta ei tea, m i s ainet ta olevat A. Susikult saanud. Eriliselt ebausutavaks peaks D-L. Ii tunnistuse tegema selles esinev väide, et ta ei saavat kinnitada misiganes aine käest-kätte saamist A. Susikult. Kui A. Susiku ütlused nii kohtueelsel kui kohtulikul menetlusel on olnud sarnased, milline asjaolu peaks kindlasti rääkima nende võimaliku usutavuse kasuks, siis vastukaaluks on D-L. I andnud selgelt kas kallutatud või lihtsalt valeütlusi. Ja nimelt on ist. prot. lk 9 ta kinnitanud aine hinnaks 1000.- kr, mille eest sai 5 g, mis teeb 80 g hinnaks 16 000.- kr. Viimatimärgitud rahast olevat D.-L. I saanud 5000.- kr elukaaslaselt ning kui juurde arvestada tema enda lasteraha 4180.- kr, jääb ikkagi puudu ~ 6000.- kr, mis aga samas tähendaks, et elukaaslastel + laps tulnuks nälgida ~ kaks kuud, olla söömata ja muid kulusid tekitamata. See on aga ebareaalne ja selge vale. Ning viimatimärgitust ennast häirida laskmata on kohus A. Susiku ütlustele ikkagi eelistanud D-L. Ii omi. II Konfiskeerimine Arvi Susikult konfiskeeriti

§ 832lg 1 alusel sõiduauto + sellest leitud sularaha = kokku 6 734,05.- kr.

Kaitsja märgib, et vara laindatud konfiskeerimise läbi

§ 832

lg 1 esineb kohtupraktikas suhtelist harva ning selle kohaldamine on välistatud varale, mis on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Ning just viimatinimetatud asjaolu tõendamiseks on andnud ütlusi A Susik. Ta kinnitas, et kooselu A. Sga oli neil alanud 2009.a. algusest ja sealt samuti ühine raha. Neil olid autod XXX ja XXX, milledest XXX on alles siiani, kuid XXX-ga oli avarii, millest tulenevalt saadi kindlustuselt 32 000.- kr. Kusjuures XXX asemele sai muretsetud 2010.a. XXX (arestitud) kindlustusrahade ja T Klt saadud laenuraha 1750 $ eest. Kaitsja esitab ringkonnakohtule KrMS § 321 lg 6 alusel (tõendid esitati maakohtule, kuid kohus ei võtnud neid vastu) taotluse lisada tõendite juurde laenuleping, mille kohaselt laenas Arvi Susik 29.01.2010.a. T Kelt 1 785 $. BTA Kindlustuse otsus kahju kohta nr C01092328, mille kohaselt kuulus Arvi Susikule vähemalt 26.11.2009.a. XXX Reg.nr. XXX, millega märgitud päeval toimus avarii ning millisest liiklusõnnetusest tulenevalt sai A. Susik hüvitusi 25 000.- kr + 7 000.- krooni. Ülalmärgitud rahad on võetavad üksnes nö legaalsete ehk õiguspäraste rahadena ning nii Arvi kui A S on kinnitanud nende rahade kulutamist XXX ostuks, mis A. Susiku sõnul maksis 56 – 57 000.- kr. Veel esitas apellant kohtule koos ülalmärgitud tõenditega kaks õiendit selle kohta, et 2010.a. augustist – novembrini töötas A. Susik nii E L kui H H juures, teenides kokku 38 500.- kr. Kuid et need tõendid jäeti kohtu poolt vastu võtmata, esitab apellant need koos apellatsiooniga ja palub neid arvestada. Viimatimärgitud tõendid kinnitavad A. Susiku õiguspäraseid sissetulekuid. 5 Samas kummutavad eelkõige laenuleping ja kindlustusmakse suures osas kohtu väited, nagu oleks ülalmärgitud XXX näol tegemist nö fantoomautoga või oleks laenuleping T Kelt viirastus (otsuse lk 19). Viimase fakti vastupidiseks tõenduseks esitab apellant õiendi T Kelt selle kohta, et vähemalt 28.08.2011.a. seisuga ei ole nö sentigi laenust tagastatud. Seegi õiend oli esitatud kohtule samaaegselt teiste Lisas esitatutega, kuid jäetud kohtu poolt vastu võtmata. A Susiku tunnistuse kohaselt tuli perekonda läbi tema igakuiselt 600+1500+2500 = 4 600.- kr ning loomulikult on see nö legaalne raha. Seega, kokkuvõttes võimaliku konfiskeerimise iseloomustamiseks annab väita, et auto konfiskeerimine on ebaõige, kuivõrd see oli muretsetud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 4. Arvi Susik jäi oma apellatsiooni juurde ning toetas kaitsja apellatsiooni ja taotlust tunnistada

§ 831ja 832 põhiseadusega vastuolus olevaiks ning jätta need kohaldamata.

A. Susiku kaitsja toetas apellatsioone, jäi taotluse juurde, leides, et nii konfiskeerimine kui laiendatud konfiskeerimine on põhiseadusega vastuolus. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid selle tühistamiseks alust ei anna. Prokuröri hinnangul on põhjendamatu ka kaitsja poolt esitatud taotlus tunnistada

§ 831ja 832 põhiseadusega vastuolus olevaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid ei anna selle tühistamiseks alust.
2. Kuivõrd süüdistatava kaitsja adv M. Tammann on 13.01.2012.a esitanud ringkonnakohtule taotluse kohaldamisele kuuluva õigustlova akti (

§-d 831 ja 832 ) põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja selle kohaldamata jätmiseks, märgib kohtukolleegium esmalt järgmist. Oma sisu poolest on taotlus käsitatav apellatsiooni täiendusena. See sisaldab uut taotlust, mis väljub esitatud apellatsioonide piiridest. Apellatsioonitähtaja ennistamist ei ole esitatud. Tulenevalt KrMS § 319 lg 3 oli käesolevas süüdistusasjas apellatsioonitähtaja viimane päev 16.11.2011.a. (A. Susik on kohtuotsuse ärakirja kätte saanud 01.11.2011.a. /tl 196/). KrMS § 3211 kohaselt võib esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud, kuid seda üksnes apellatsioonitähtaja piires. Apellatsiooni muutmisel järgitakse apellatsiooni kohta sätestatut. KrMS § 323 lg 2 kohaselt, kui apellatsioon on esitatud KrMS § 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata, jäetakse apellatsioon läbi vaatamata. Eelnevat arvestades jätab kohtukolleegium A. Susiku kaitsja taotluse läbi vaatamata.

1. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Susiku süüküsimuse lahendamisel järginud kohtuliku uurimise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõudeid. Tõendite hindamine on toimunud KrMS § 61 sätestatust lähtudes – tõendeid on hinnatud vastastikuses seoses ja 6 kogumis, ühetaoliselt ja vastuoludeta. Kohtu järeldusteni jõudmine ja veendumuse kujunemine on kohtuotsust lugedes jälgitav. Maakohtu otsust ei sea kuidagi kahtluse alla nii süüdistatava kui tema kaitsja apellatsioonis esitatud väited A. Susiku 11.11.2010.a kl 19.15 kinnipidamise ja tema kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimise kohta kl 19.
2. Kahtlus, et keegi võis narkootilised ained autosse „sokutada“, on alusetu. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et ringkonnakohtu istungil kinnitas A. Susik, et oli oma sõidukist väljas üksnes aja, mil tal politseitöötajad käed raudu panid, seejärel pandi ta istuma XXX tagaistmele ja koos politseitöötajatega sõideti Pärnusse Savi tn 17, kus toimus A. Susiku juuresolekul sõiduki läbiotsimine. Seega on põhjendamatu väita, nagu poleks teada, kes pooletunnise aja jooksul autot käitles ja mis selles toimus. Nagu öeldud, viibis A. Susik sõiduauto läbiotsimise juures, menetlustoimingu käigus leiti juhiistme alt kilekott pulbrilise ainega kogukaaluga 211 g, keskkonsoolil asuvast käetoest minigripp kilekott pulbrilise ainega 5 g ja minigripp kilekotid pulbrilise aine jääkidega, rahakott, milles minigripp kilekott roheliste tablettidega ja kotike roosa pulbrilise ainega, sularaha 15 365 krooni /tl 38-39/. A. Susik on protokolliga tutvunud, sellele alla kirjutanud, pretensioone esitanud ei ole. Seega on väide, et politseitöötajad või keegi kolmas isik narkootilised ained autosse A. Susiku teadmata pannud, paljasõnaline, selline versioon ei ole eluliselt usutav. Lisaks eelnevale tuleb rõhutada, et maakohus on põhjendatult kummutanud A. Susiku väited ka selle kohta, nagu oleks olnud kõnealune sõiduauto välja renditud või et oleks see sõiduk olnud rohkem süüdistatava abikaasa käsutuses. Neid väiteid ei kinnitanud ka A Susik maakohtu istungil. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et läbiotsimisprotokolliga kogutud tõenduslik teave on usaldusväärne ja tõendina arvestatav. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga ka selles, nagu tekitaks tõsiseid kahtlusi A. Susiku süüküsimuse lahendamisel asjaolu, et läbiotsimisprotokolli kohaselt tuvastati kilekott pulbrilise ainega kogukaaluga 211 grammi, narkootilise aine ekspertiisiaktist aga tuleneb, et kilekotis oli pulber massiga 172,2 grammi. Kohtukolleegium osundab, et läbiotsimisprotokollile lisatud fototabelitest nähtub üheselt, et sõidukist leitud aine kaaluti koos pakenditega, kõige suurem kogus ainet oli pakitud mahukasse, nutsakuks keeratud kilekotti /tl 40-44/. Narkootilise aine ekspertiisi käigus /akt tl 87-88/ kaaluti pakendites leiduv aine. Kui võrrelda läbiotsimise käigus pakendatud ainete kaalumistulemusi ekspertiisi käigus teostatud pulbriliste ainete kaalumistulemustega, on jälgitav, et väiksemate koguste ja pakendite puhul on kaaluerinevus väiksem ja suure koguse puhul suurem ning kui arvestada suure koguse pakendit, siis on kaaluerinevused täiesti mõistetavad ega sea kahtluse alla ei läbiotsimise käiku ega narkootilise aine ekspertiisi tulemusi. Mingeid kahtlusi ei esine ka selles, et narkootilise aine ekspertiis viidi läbi just A. Susiku autost leitud ainete suhtes. Tähele tuleb veel panna, et A. Susikule esitatud süüdistuses on võetud aluseks ekspertiisi käigus kindlaks tehtud ainete kogused. Kaitsja märgib apellatsioonis, et ekspertiisis tuvastati 172 g sisaldanud aine puhul 14%-line amfetamiinsulfaat, kuid D-L. Iilt võetud ainete ekspertiisimisel olid näidud vastavalt 13% ja 17%, mis kinnitab A. Susiku väidet, et tema ei ole D-L. Iile narkoainet andnud. Omakorda ei lange kokku ka J. Plt äravõetud aine amfetamiinsulfaadi sisaldus ainetega, mis võeti ära D-L. Iilt. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja argumendid asjakohased ega tõsiseltvõetavad. Tuvastatud ju on, et A. Susiku autost võeti suur kogus narkootilist ainet ära pärast tema kinnipidamist. Seega ei saanudki sellest ainekogusest olla pärit aine, mis leiti kaassüüdistatava kodust läbiotsimise käigus. Aine päritolu kohta on D-L. I andnud ütlusi, maakohus on tema ütlused motiveeritult usaldusväärseiks tunnistanud. 7 Mis puudutab apellantide väidet A. Susiku DNA puudumise kohta autost leitud narkootiliste ainete pakenditel ja ainete pakenditel, mis võeti ära D-L. Iilt, siis märgib kohtukolleegium, et maakohtule ei ole esitatud tõendit, mille pinnalt võiks sellisele järeldusele jõuda. Arvi Susikule süüks arvatud kuriteoepisood seoses D-L. Iiga on maakohtu poolt samuti üksikasjalikult analüüsitud. Kaitsja, vaidlustades kohtuotsuse kõne all olevat osa, tugineb samadele tõenditele nagu maakohuski, kuid ei viita, milles seisnevad maakohtu vead tõendite hindamisel. Maakohtule tehtud etteheited jälitusprotokolli sisu kohta ei ole põhjendatud ning kohtukolleegium ei nõustu apellandiga, nagu ei oleks kohtu arvamuse kujunemine arusaadav. Kohtukolleegium osundab, et maakohtu istungil on jälitusprotokolli uuritud /tl 152-153/, maakohus on selle sisu võrrelnud ja hinnanud koos teiste tõenditega, muuhulgas D-L. Ii ütlustega. Viimane on andnud üksikasjalikke ütlusi ja selgitusi telefonikõnede sisu kohta /tl 153-154/, neis ütlustes alust kahelda ei ole. Tuleb märkida sedagi, et kaassüüdistatava ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärselt teiste tõenditega (sellist seisukohta on avaldanud ka Riigikohus, vt nt otsused nr 3-1-1-94-04; 3-1-1-109-10; 3-1-1-87-11; 3-1-1-96-11). Sealjuures on Riigikohus osutanud, et selleks üheks tõendiks võib olla ka näiteks kaassüüdistatava ütlus. Kaitsja viited D-L. Ii rahaliste vahendite kohta ei sea samuti tema ütlusi kahtluse alla. Muuhulgas on ta tunnistanud, et müüs narkootilisi aineid edasi mitmetele isikutele ja palju kordi, lisades annustesse glükoosi ning teenides nii vaheltkasu. A. Susiku arusaam, nagu poleks üldse tuvastatud, kellega D-L. I telefonitsi rääkis, on paljasõnaline, kuivõrd puuduvad igasugused andmed, et A. Susiku telefoni oleks kasutanud peale tema keegi teine. D-L. I on kinnitanud ka seda, et narkootilise aine üleandmine A. Susiku poolt ei toimunud käest kätte, kasutati kokkulepitud kohti. Maakohus on neid asjaolusid käsitlenud, märkides kokkuvõtvalt, et tegevus toimus kuriteo võimalikku ilmsikstulekut ja vastutust igati minimaliseerides. Siinjuures soostub kohtukolleegium A. Susiku apellatsiooniga osas, mis puudutab tema varasemat karistatust narkokuriteo toimepanemise eest. Maakohus on seda fakti vast tõepoolest liialt rõhutanud, kuid see ei too iseenesest kaasa otsuse tühistamist. Kohtukolleegium aga osundab, et ka Riigikohtu praktika kohaselt on narkokuritegude puhul tegemist raskete peitkuritegudega, mistõttu varjatakse oma tegevust eriti, ka telefonikõnedes, kasutades kokkuleppelisi väljendeid. A. Susik oleks oma tegevust nii ehk teisiti hoolsalt varjanud, see ei tulenenud otse sellest, et teda analoogsete tegude tõttu varem karistatud oli. Kohtukolleegium on seisukohal, et A. Susik on põhjendatult

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistatud.

8. Kohus on A. Susikult

§ 831

lg 1 ja 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja mõistnud 1022.59 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on otsustus põhjendatud ja seaduslik, kuivõrd kohus on tuvastanud selles ulatuses vara saamise süüdistuses kirjeldatud kuriteo läbi (otsuse lk 18). Et saadud tulu on süüdistatava poolt ära kasutatud, s.o vara äravõtmine pole võimalik, kohaldaski maakohus põhjendatult

§-s 84 sätestatut ja mõistis A. Susikult välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

§ 831

lg 1 ja 84 sätete kohaldamist on käsitanud Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-4-11 ning maakohus on Riigikohtu seisukohtadest juhindunud.

§ 832lg 1 alusel on laiendatult konfiskeeritud A.

Susiku sõiduauto XXXX ja tema sõiduautost leitud sularaha 982 eurot.

§ 184

lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 näeb ette kriminaalsel 8 teel saadud tulu laiendatud konfiskeerimise, kandes endas kriminaalpoliitilist sõnumit, et süütegude toimepanemine ei tohi ära tasuda ning eesmärgiks on takistada kriminaaltulu kasutamist uute kuritegude ettevalmistamiseks ja toimepanemiseks. Selleks on kohtule antud volitus konfiskeerida süüdimõistvat kohtuotsust tehes eeldatavalt varasemate kuritegude toimepanemise tulemusena saadud vara, v.a see vara, mille osas süüdimõistetu tõendab, et ta on selle omandanud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega on konfiskeerimise objektiks mitte konkreetse kuriteoga saadad vara, vaid teatud tunnustele vastava kurjategija vara ning sellest tulenevalt pole vaja ka tõendada otsest seost vara ja süüdistuse sisuks oleva kuriteo vahel. Rõhutada tuleb, et

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib võtta seega aluseks isiku kuritegeliku eluviisi ning et nimetatud sätte tõendamiskoormis on pööratud ja süüdistataval tuleb endal tõendada oma vara legaalset päritolu (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-73-10). Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus tuvastanud A. Susiku kuritegeliku eluviisi ja lugenud tõendatuks, et sõiduauto XXXX keskmise turuväärtusega 5752.05 eurot ning sõidukist leitud sularaha 982 eurot on saadud kuritegelikul teel ning see kuulub konfiskeerimisele, põhjendades veenvalt oma seisukohti (otsuse lk 19-22). Väga põhjalikult on maakohus käsitanud sealjuures vaidlust, mis tekkis sõiduki XXXX üle – kas selle sõiduki näol on tegemist kuritegelikul teel saadud varaga või mitte, analüüsides üksikasjalikult süüdistatava ja tema kaitsja poolt esitatut, võrreldes vastuväidete aluseks olevaid tõendeid kriminaaltoimikus olevate tõenditega. Maakohtu põhjendused on veenvad, kohtukolleegium nõustub nendega ega hakka kordama kohtuotsuses esitatud asjaolusid. Mis puudutab kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud taotlust võtta KrMS § 321 lg 6 alusel tõenditena vastu A. Susiku ja T. Ke vahel sõlmitud laenuleping, BTA Kindlustuse otsus ning T. Ke, E. L ja H. H poolt koostatud õiendid, siis esmalt märgib kohtukolleegium, et maakohus on need tõendid põhjendatult tagasi lükanud /tl 10-11/. Teiseks märgib kohtukolleegium, et need kaitsja poolt esitatud materjalid ei kummuta ega sea kahtluse alla maakohtu otsuses sedastatut. Kohtukolleegium osundab, et E. L, H. H ja T. Ke poolt koostatud õiendite näol ei ole tegemist dokumentaalsete tõenditega, tegemist on isikute kirjalikult antud ütlustega, mida tõendina arvestada ei saa. Nende isikute tunnistajana ülekuulamist ei ole taotletud. BTA Kindlustuse otsus nr C01092328 kannab 26.11.2009.a ning laenuleping 29.01.2010.a kuupäeva. Samas ei ole kaitsja ei KrMS § 225 ega ka § 227 alusel esitanud neid tõenditena kohtuliku uurimise käigus, vaid soovinud need esitada KrMS § 297 alusel. Kaitsja on jätnud aga põhjendamata, miks pole taotlust täiendavate tõendite kogumiseks varem esitatud. Mis puudutab BTA Kindlustuse otsust, siis selles märgitud sõiduki omanik ei haaku kohtulikul uurimisel kontrollitud Lääne Regionaalse Maanteeameti õiendiga Arvi Susikule kuuluvate sõidukite kohta /tl 62-66/ ning A. Susiku sissetulekute ja väljaminekute võrdlusest on näha, et BTA-lt on laekunud kokku üksnes 7480 krooni /tl 50-54/. Laenulepingu koopia ei tähenda aga sugugi seda, et selles nimetatud summa eest on kõne all olev sõiduauto ostetud. Eelnevat arvestades on kohtukolleegiumi hinnangul apellatsioonid ka konfiskeerimist puudutavas osas põhjendamatud ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Arvi Susikule mõistetud karistusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti 9 tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid

§ 56väärale kohaldamisele, ei esine.

A. Susikule mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 26.10.2011.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 10 Urmas Reinola