lg 1 järgi Ringkonnaprokurör Süüdistatav Tõkend Kaitsja Rita Siniväli Urmas Saarniit isikukood 36907010301; elukoht: xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta; kriminaalkorras karistatud kolmel korral varguste eest, viimane kord Tallinna Linnakohtu poolt 19.03.2004
lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1a 6k, karistatus kustunud. elukohast lahkumise keeld Imbi Seimar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Urmas Saarniit
Kohaldades
lg 1, 3 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui Urmas Saarniit ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab temale
lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
lg 2 alusel määrata, et kohe kantakse ära 2 (kaks) kuud vangistust.
02.09.2011.a - 03.09.2011.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust, seega kohelesele ära kandmisele kuulub 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Ülejäänud 1 (ühte) aastat 4 (nelja) kuud mõistetud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui Urmas Saarniit 2 (kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. Määrata Urmas Saarniit Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Karistuse kandmise alguseks lugeda reaalne karistusele kandmisele asumise aeg. Tõkend elukohast lahkumise keeld - jätta Urmas Saarniit suhtes muutmata. Välja mõista Urmas Saarniit KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0814 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti riigituludesse. Sundraha, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Urmas Saarniit 1-12-3901, sundraha“, „Urmas Saarniit 1-12-3901, kaitsjatasu”, „Urmas Saarniit 1-12-3901, menetluskulu”. KrMS § 180 lg 3 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.
lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel süüteoga saadud vara 105 (ükssada viis) eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Asitõendid: narkootiline aine 8,55 g metamfetamiinsulfaati, mis asub EKEI-s keemiaosakonnas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: kriminaalasjaga liigub suletud pakend, milles must rihmaga kott, milles suletud ümbrikus ekspertiisist tagastatud 9 minigrip kilekotti ja suuremas minigrip kotis tühjad minigrip kotid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates 2 kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Urmas Saarniit’u süüdistatakse selles, et tema, omamata Ravimiameti luba narkootilise aine käitlemiseks, septembrist 2009.a. kuni 02.09.2011 omandas tuvastamata isikult ja kohas suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini, mida hoidis enda elukoha Tallinn, Xxx juurde kuuluvas kuuriboksis, millest osa tarvitas ise ära, osa andis edasi teistele isikutele. Nii andis tema kahe aasta jooksul, so septembrist 2009.a. kuni 02.09.2011 korduvalt metamfetamiini väikestes kogustes edasi Tiina H . Samuti müüs tema märtsis 2011 ühel korral edasi 2grammi pulbrit, mis sisaldas tuvastamata koguses metamfetamiini, Rein R ja Siim S . Samuti müüs Urmas Saarniit 02.09.2011 kella 14:00 paiku nimetatud kuuris 100 euro eest kümme minigrip kotti suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit edasi Rein R ja Siim S , kes osa ainest kohe ära tarvitasid. R.R ja S.S peeti kinni politsei poolt 02.09.2011 kella 17:00 paiku ning neilt võeti ära üheksas pakendis 8,55g 7,6% metamfetamiinsulfaati, milles oli suures koguses puhast narkootilist ainet – 0,49g metamfetamiini. Narkootiline aine metamfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai, 2005.a määruse nr 73 lisa nr 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine ilma ravimiameti loata on keelatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Eesti Kohtuekspertiisi kohtutoksikoloogiaeksperdi arvates piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 0,3grammist metamfetamiinist. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Urmas Saarniit toime
Karistuse liik ja määr:
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks tähtajalise vangistuse üks aasta kuus kuud;
lg 1 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele kaks kuud vangistust.
lg 1 lugeda kantuks U.Saarniit eeluurimisel vahi all oldud aeg 02.09.2011-03.09.2011, so 2 päeva, mille tõttu kanda jääb vangistusest üks kuu 28 päeva. Ülejäänud osa vangistusest - üks aasta neli kuud vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Urmas Saarniit ei pane kahe /2/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Urmas Saarniit’ile lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi, ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid ning
Asitõendid: narkootiline aine 8,55 g metamfetamiinsulfaati asub EKEI-s keemiaosakonnas – hävitada otsuse jõustumisel; Kriminaalasjaga liigub suletud pakend, milles must rihmaga kott, milles suletud ümbrikus ekspertiisist tagastatud 9 minigrip kilekotti ja suuremas minigrip kotis tühjad minigrip kotid – hävitada otsuse jõustumisel. 3 Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Urmas Saarniit ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Urmas Saarniit poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Urmas Saarniit süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Urmas Saarniit süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Urmas Saarniit´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Urmas Saarniit´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 115,20 riigituludesse ja menetluskulu s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0814 maksumus 84 eurot riigituludesse ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 senti riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.