← Eesti

1-09-13760/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. mail 2012 Jõhvi kohtumajas, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-13760 Kohtunik Loretta Pikma Taotlus Taotluse esitaja RESOL

§§ 423

, 424, 432 kohus M Ä Ä R A S: Jätta Valeri Kornatšjovi taotlus temalt Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 109-13760, Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2010 määrusega nr 1-09-13760 ja Riigikohtu 16.12.2010 määrusega nr 3-7-1-1-512 välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamiseks üheks aastaks rahuldamata. Määruse ärakiri saata Valeri Kornatšjovile, kohtutäituritele Natalja Malahhovale ja Andrei Krekile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Harju Maakohtu 03.03.2010 kohtuotsusega nr 1-09-13760 tunnistati Valeri Kornatšjov süüdi KarS § 113 ja § 199 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Sama otsusega mõisteti Valeri Kornatšjovilt välja menetluskulud summas 41691 krooni s.o. 2664,54 eurot. Kohtuotsus jõustus 16.12.

  1. Kohtuotsus oli saadetud sundtäitmisele ning kohtutäitur Andrei Kreki poolt on Harju Maakohtu 03.03.2010 kohtuotsuse 1-09-13760 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2010 kohtuotsusega jäeti ülalmainitud otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2010 määrusega Valeri Kornatšjovilt mõisteti välja kaitsjatasu 161,06 eurot. Kohtumäärus oli saadetud sundtäitmisele ning kohtutäitur Natalja Malahhova poolt on Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2010 kohtumääruse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 042/2011/
  3. Riigikohtu 16.12.2010 määrusega nr 3-7-1-1-512 Valeri Kornatšjovilt mõisteti välja kaitsjatasu 1200 krooni s.o. 76,69 eurot. Riigikohtu kohtumäärus oli saadetud sundtäitmisele ning kohtutäitur Andrei Kreki poolt on Riigikohtu 16.12.2010 kohtumääruse 3-7-1-1-512 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/
  4. Valeri Kornatšjov esitas kohtule avalduse, milles ta taotleb temalt Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13760, Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2010 määrusega nr 1-09-13760 ja Riigikohtu 16.12.2010 määrusega nr 3-7-1-1-512 välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamiseks üheks aastaks kuna vanglas ta ei ole püsivalt tööga hõivatud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt

§ 432

lg 1 lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid.

§ 424

alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Töötamist välistavad asjaolud on sätestatud vangistusseaduse § 37 lõikes 2. Valeri Kornatšjovi poolt esitatud taotlusest ei nähtu ühtegi vangistusseaduse § 37 lg 2 p-des 1-4 toodud asjaolu (üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav). TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 45 alusel on lubatud peatamine, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Isik kannab liitkaristust muuhulgas raske I astme isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega isiku vanglasse sattumine ja sellest tulenev kasin sissetulek on tekkinud tema enda süül kuritegeliku käitumise tagajärjel. Kohtulahenditest tulenevate rahaliste kohustuste täitmine ei saa pidada ebaõiglaseks. Isik, kes paneb kuriteo toime, peab arvestama olukorraga, et süüdimõistmise korral peab ta hüvitama menetluskulud. Valeri Kornatšjovi avalduses ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Valeri Kornatšjovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesoleva toimiku materjalides ega ka Valeri Kornatšjovi avalduses selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks kuni maini 2013 ei ole süüdimõistetu olnud võimeline tasuma menetluskulusid ja mis muutub alates 2013.a. maist. Kohus on arvamusel, et Valeri Kornatšjovi taotlusest ei nähtu, et tal oleks kohtuotsusega ja määrustega väljamõistetud menetluskulude tasumise ajatamise mõjuvat põhjust ja leiab, et taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks üheks aastaks tuleb jätta rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.