4-12-881/12

4-12-881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2012, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-881 Kohtukoosseis eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Malle Preimer Väärteoasi G Mi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 03.04.2012 otsus Kaebuse esitaja G M (ik: XXX, elukoht: XXX) RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.04.2012 otsus G Mi väärteoasjas nr 4-12-881 jätta muutmata.
2. G Mi apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik L L koostas 25.02.2012 väärteoprotokolli nr AB1230926 selle kohta, et G M 25.02.2012 kell 16.56 Harjumaal, Kuusalu vallas, Tallinn – Narva mnt
4. km-l juhtis mootorsõidukit XXXX kiirusega 160+-5 km/h, kuigi lubatud oli sõita kiirusega 90 km/h. Seega ületas G. M mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h. Väärteoprotokolli järgi pani G. M kirjeldatud teoga toime liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Leides, et G. Mit tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt VTMS §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus 1
5. 03.04.2012 otsusega väärteoasjas nr 4-12-881 mõistis Harju Maakohus G. Mi süüdi LS § 227 lg 4 järgi ja karistas teda sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist. Väärteoasjas ei ole vaidlust väärteo toimepanemises G. Mi poolt. Menetlusalune isik tunnistas kiiruse ületamist ning põhjendas väärteo toimepanemist sellega, et möödasõitnud veoauto pritsis tema sõiduki pori täis, mis teda vihastas ja ta närvid ütlesid üles. Peale auto akende puhastamist tahtis ta veoautot kätte saada ja selleks tuli kiirust ületada. Väärteo toimepanemine on tõendatud lisaks menetlusaluse isiku ütlustele ka liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt oli G. Mi poolt juhitud sõiduki kiiruseks Tallinn-Narva mnt
6. kilomeetril 160+-5 km/h, kuigi lubatud oli sõita kiirusega 90 km/h. Seega ületas G. M mõõdetaval teelõigul sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h. Väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi. LS § 227 lg 4 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Menetlusalune isik oli esitanud kohtuvälisele menetlejale kirjaliku taotluse tema karistamiseks arestiga, mistõttu kohtuväline menetleja saatis väärteoasja kohtusse arutamiseks. Kohtus kohtuvälise menetleja esindaja ei pidanud siiski otstarbekaks varem liiklusseaduse rikkumisi mitte toimepannud isiku karistamist arestiga, vaid tegi ettepaneku mõista karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks. Menetlusalune isik ei vaielnud sellisele karistusele vastu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja karistusettepanek on mõistlik ja põhjendatud. Kuna G. M on pensionär ja muid sissetulekuid peale 300 euro suuruse pensioni tal ei ole, paneks rahatrahviga karistamine ta raskesse rahalisse olukorda. Ka menetlusalune isik ise ei soovinud rahatrahvi. Arest karistusena seisneb isikult vabaduse võtmises. Vaatamata sellele, et G. M saatis kohtuvälisele menetlejale taotluse karistada teda arestiga, loobus ta kohtus sellest nõudest. Kohus soostub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga ja ei pea õigeks 72-aastast isikut, kellel puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest, karistada esimese rikkumise eest kohe arestiga. Kolmas karistuse liik on sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei kasuta ta sõidukit igapäevaselt, tal endal ei olegi autot. Kui vaja, kasutab poja autot. Seega on otstarbekas karistada teda sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Arvestades tema sõiduki poolt arendatud väga suurt kiirust, mis igal juhul on liikluses väga ohtlik, ei ole põhjendatud kohaldada karistust miinimummääras. Kuna isik on aga varem karistamata ja ta tunnistas rikkumist, millelegi vastu ei vaielnud, võib karistuse pikkus jääda tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestab ka kohtuvälise menetleja selgitusega selle kohta, et kuuekuulise ja pikema tähtaja puhul peab juhtimisõiguse tagasisaamiseks sooritama liikluseksamid. Et säästa nii eakat inimest eksamite tegemisest, võib talle mõistetav juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg olla kuuest kuust väiksem. Eeltoodu alusel mõistab kohus G. Mile LS § 227 lg 4 järgi karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks. Apellatsioon
7. Harju Maakohtu 03.04.2012 otsuse peale esitas apellatsiooni G. M, kes vaidlustab maakohtu otsust karistuse liigi osas, paludes talle mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga. Apellant põhjendab oma taotlust sellega, et ta on füüsiliselt terve.
8. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus G. Mi apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas märkis kohtuväline menetleja, et ei nõustu G. Mile Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-12-881 mõistetud karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle 2 üldkasuliku tööga. G. Mile mõistis Harju Maakohus LS § 227 lg 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise viieks kuuks, seega puudub seadusest tulenev võimalus kohtul põhikaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise asendamiseks üldkasuliku tööga. Karistuse eesmärk ei ole anda isikule võimalus valida temale meelepärasem ja temale sobivaim karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Arvestades menetlusaluse isiku väärteo ohtlikkust, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku karistamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus karistuse muutmiseks või tühistamiseks puudub. Lähtudes eeltoodust palus kohtuväline menetleja jätta apellatsioon rahuldamata. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus G. Mi kaebuse seega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. G. M vaidlustab Harju Maakohtu 03.04.2012 otsust karistuse liigi osas, paludes talle karistuseks mõistetud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks asendada üldkasuliku tööga põhjendusel, et ta on füüsiliselt terve. Seoses apellandi taotlusega asendada temale maakohtu 03.04.2012 otsusega karistuseks mõistetud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks üldkasuliku tööga märgib ringkonnakohus, et KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Seega on vastavalt seadusele võimalik üldkasuliku tööga asendada üksnes karistusena kohaldatud aresti või vangistust, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise asendamist üldkasuliku tööga kehtiv seadus ei võimalda. Seetõttu ei anna apellatsioonis esitatu ringkonnakohtule alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.
10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 03.04.2012 kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer 3