Obsah (6)

§ 121§ 64§ 65§ 120§ 184§ 76

1-10-15471 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15471 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mat

§ 121

, § 184 lg 2 p 2, § 266 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8 järgi ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, s.o 2 aasta ja 8 kuuni.

§ 65

lg 2 kohaselt liideti karistusele Harju Maakohtu 01.04.2010 kohtuotsusega

§ 120

ja § 424 järgi mõistetud vangistuse kandmata osa 5 kuud ja 27 päeva ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti vangistus 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva.

§ 65lg 1 alusel loeti K.

Kurvitsale enne 01.04.2010 kohtuotsust toimepandud

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud 1-aastane vangistus, mida on 1/3 võrra vähendatud 8 kuuni, kaetuks käesoleva kohtuotsusega

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.06.2010 ja lõpeb 06.08.

1. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 08.01.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu K. Kurvits ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Maakohus märkis, et K. Kurvitsat on kriminaalkorras karistatud 4-1 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. K. Kurvits pani Harju Maakohtu 01.04.2010 kohtuotsusega määratud katseajal toime uued tahtlikud kuriteod, sealhulgas

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava esimese astme kuriteo.

Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt sõltuvusprobleemist. Maakohtu hinnangul vääris märkimist, et Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 kohtuotsusega karistati K. Kurvitsat samuti muuhulgas esimese raskusastme kuriteo eest

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Eelnevast lähtuvalt puudus maakohtul veendumus selles, et vabastades K. Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib töökoha kaotamise ja legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades seda, et kinnipeetav on aastaid erinevaid narkootikume tarvitanud, reaalne oht, et K. Kurvits võib toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole K. Kurvits olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Lisaks puuduvad K. Kurvitsal praktiliselt teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased. Maakohus tuvastas, et K. Kurvitsa vabanemisjärgses elukohas ei ole täidetud elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimused. Nii ei ole samas elukohas elav täisealine isik T.T. nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega, samuti puudub kriminaalhooldusametniku andmetel alus aparaadi paigaldamiseks ja elukoha üldine seisukord ei võimalda elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Kuigi maakohus ei pidanud võimalikuks vabastada K. Kurvitsat käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, tunnustas kohus teda selle eest, et ta on vanglas läbinud kaks sotsiaalprogrammi. 2 Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning K. Kurvitsa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et kohtumäärus on põhjendamatu. K. Kurvitsal on võimalik elama asuda isiklikult talle kuuluvasse majaossa, milleks on üks tuba. Õega, kes on lubanud teda vabaduses viibides toetada, on tal hea läbisaamine. K. Kurvitsal on säästetud 500 eurot ja seega on tal esialgu piisavad materiaalsed vahendid oma elu korraldamiseks ja tööle asumiseks. K. Kurvits on omandanud mitu eriala, lisaks on tal garanteeritud töökoht OÜ-s I, mida on kinnitanud firma esindaja. Seetõttu on maakohtu järeldus, et K. Kurvitsal puudub vastav elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, kaitsja hinnangul põhjendamatu. Kaitsja märgib, et K. Kurvitsal on vabanedes garanteeritud kindel elukoht ja töökoht ning abistav sotsiaalne võrgustik. Kaitsja leiab, et K. Kurvitsa edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu ta on ise eluliselt huvitatud olema seaduskuulekas ja järgima kontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et K. Kurvitsat on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, kohaldades tema suhtes kontrollnõudeid. Kaitsja on kindel, et K. Kurvits on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada kontrollnõudeid ning kriminaalhooldaja saab teda katseajal suunata õiguskuulekale käitumisele. Kaitsja märgib, et K. Kurvits soovib kohtuistungist osa võtta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole K. Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt peamiselt määruskaebuses esitatud väiteid.

1. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et K. Kurvitsa puhul pole täidetud juba tema vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise formaalsed eeldused. Nii nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et K. Kurvitsa vabanemisjärgses elukohas puudub kindel koht valveseadme paigaldamiseks ning elukohas elav täisealine isik T.T. ei ole andnud nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Nimetatud asjaolud välistavad elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p 4 ja lg 3 kohaselt elektroonilise valve seadmete paigaldamise elukohta ning seda sõltumata asjaolust, kas T.T. on elukohta sisse kirjutatud või mitte. Seega puudub K. Kurvitsal elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastav elukoht, mis juba iseenesest välistab tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise elektroonilise valve alla.
2. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et arvestades K. Kurvitsa kuriteo toimepanemise asjaolusid, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, on tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ka materiaalselt põhjendamatu. 3 4.
3. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K. Kurvitsat kriminaalkorras karistatud neljal korral ning reaalses vangistuses viibib ta kolmandat korda. Seejuures on K. Kurvits kahel korral viibinud kriminaalhooldusel – seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ning vangistuse tingimisi kohaldamata jätmisega. Viimasel katseajal sooritas K. Kurvits käesoleva karistuse aluseks olevad kuriteod, sh

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad korduvad karistused ei ole K. Kurvitsale vajalikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. K. Kurvitsale on kahel korral antud võimalus end parandada ning oma käitumisega vabaduses näidata, et ta on suuteline käituma õiguskuulekalt. K. Kurvits ei ole temale antud võimalusi õigustanud, vaid on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Vähetähtis ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et K. Kurvits on õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud ka vanglas, olles kahel korral karistatud distsiplinaarkorras. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtul veendumus, et kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud. 4.

1. Ringkonnakohus hindab positiivselt, et K. Kurvitsal on olemas garanteeritud töökoht ning hea läbisaamine õega, kes on valmis teda toetama. Samas ei ole ringkonnakohus kindel, et nimetatud asjaolud oleksid piisavad, tagamaks K. Kurvitsa seaduskuulekat käitumist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on K. Kurvits varem töötanud vaid lühiajaliselt ning põhiliselt juhutöödel, mis tekitab kahtlusi K. Kurvitsa võimes hoida püsivat töökohta. Samuti on olemas oht, et K. Kurvits võib vabaduses jätkata narkootikumide tarvitamist, mis koos sissetulekute puudumisega võib viia materiaalse kasu saamise eesmärgil uute vara- ning rahvatervisevastaste kuritegude sooritamiseni.
2. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada K. Kurvitsa suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et ka Viru Vangla ega prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
3. Seoses K. Kurvitsa sooviga võtta osa kohtuistungist, märgib ringkonnakohus selgitavalt, et maakohtu määruse, millega jäeti kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, peale esitatud kaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus toimub kirjalikus menetluses istungit korraldamata.
4. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau