lg 6 alusel kehtestatud määruses „liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 4 p 1)/, mida ületada ei tohi LM nr 411 „kohustuslik sõidusuund“ /LE lisa 2 kohustusmärk 41 (1.
lg 6 alusel kehtestatud määruses „liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 13 lg 1 p 1)/ tähistatud sõidurajal, kus tohtis liigelda ainult otse /LE § 5 (1.
lg 2)/, jättis veendumata kas tema manööver on ohutu ning et see ei takista teisi liiklejaid /LE § 91 (1.
lg 2 p 8)/, keerates ette teisel sõidurajal Järvevana tee poole liikunud mootorratturile RV , kes juhtis mootorratast Yamaha registreerimismärgiga XXX ning kes kokkupõrke vältimiseks oli sunnitud oma mootorrattaga vasakule vastassuunavööndi poole keerama, kuid kuna APS jätkas vasakpöörde sooritamist vastassuunavööndisse /LE § 107 (1.
lg 1); § 108 (1.
lg 3)/, sõitis RV APS mootorsõiduki vasakusse külge sisse, mille tagajärjel mootorrattur RV kukkus, saades liiklusõnnetuse tulemusel rasked kehavigastused. APS rikkus järgmisi liikluseeskirja nõudeid: LE § 5 (1.
lg 2) /liikleja peab täitma liikluskorraldusvahendi nõuet/; § 91 (1.
lg 2 p 8) /enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/; § 107 (1.
lg 1) /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides/; § 108 (1.
lg 3) /kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada ei tohi sõita vastassuunavööndis/; LE lisa 2 kohustusmärk 41 (1.
lg 6 alusel kehtestatud määruses „liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 13 lg 1 p 1) /liiklusmärk nr 411 „kohustuslik sõidusuund“ – märk kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas/; LE lisa 3 teemärgis nr 913 (1.
lg 6 alusel kehtestatud määruses „liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 4 p 1)/ „kahekordne pidevjoon“ – eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel. Märgist ületada ei tohi/. APS pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 2 Kohtuistungil süüdistatav APS avaldas, et süüdistus ei ole temale arvusaadav, sest ta ei saa aru, kust ta võis kahekordsest pidevjoonest üle sõita. Ta ei näe, et ta oleks kuskil liikluseeskirja rikkunud. Saab aru, et teda süüdistatakse liiklusõnnetuse põhjustamises ja kannatanule raskete kehavigastuste tekitamises. Ta ei tunnista ennast süüdi. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu RV, kes on esitanud tsiviilhagi APS vastu mittevaralise kahju nõudes summas 2200 eurot ning kohtuistungil ta jäi esitatud hagi juurde. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad HT, TS ja HL. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: RV poolt 26.11.2011.a. esitatud hagiavaldus mittevaralise kahju nõudes (tl. 56-58); RV poolt kohtuistungil joonistatud liikumise trajektoor (tl. 60), 12.06.2010.a. koostatud liiklusõnnetuse akt nr. 1095 koos liiklusõnnetuse skeemiga (tl. 61); 12.06.2010.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl.62-74); sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX vaatlusprotokoll (tl 75.); mootorratta Yamaha XT600 registreerimismärgiga XXX vaatlusprotokoll (tl. 76); EKEI kohtuarst-ekspert Ann Viitso poolt 22.07.2011.a. koostatud isiku ekspertiisiakt nr 173, koos õiendiga (tl. 77-80); Tallinna Transpordiameti 01.04.2011.a. vastus koos skeemiga (tl. 81,82); kannatanu RV ütluste olustikuga seostamise protokoll koos fototabeli ja RV poolt joonistatud skeemiga (tl.83-91); Häirekeskuse vastus 14.02.2011.a. uurija järelepärimisele (tl. 92); asitõendi – CD plaadi – vaatlusprotokoll (tl. 94); väljatrükk Maanteeameti registrist sõidukite Nissan XTrail registreerimismärgiga XXX ja Yamaha XT600 registreerimismärgiga XXX kohta (tl. 97); väljatrükk Maanteeameti registrist RV juhiloa kohta (tl. 98); Põhja Prefektuuri päring Põhja Regionaalsele Maanteeametile (tl. 99); Maanteeameti vastus (tl. 100); teatised kahtlustatava APS keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl.101-104); õiend kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjatele tehtud koopiate kulude kohta (tl. 105), APS taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks, koos arvetega (tl. 122-124). Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, süüdistatav tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus on seisukohal, et kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita igakülgselt ja täielikult APS poolt KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist. Kriminaalõiguses kehtiva in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kõik kriminaalmenetluses tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks. KarS § 422 lg 1 sätestab mootorsõiduki juhi kriminaalvastutuse tema poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Olemuselt on KarS § 422 lg 1 sätestatud kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga – ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine, mis tuleb sisustada väljapoole KarS- i jäävate õigusaktidega. Isikule KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides, peavad olema tõendatud: 1) ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade tahtlik rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; 2) inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 12.06.2010.a. kella 13.11 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Pärnu mnt. 141 juures, milles osalesid APS poolt juhitud sõiduauto Nissan X-Trail registreerimismärgiga XXX ja RV poolt juhitud mootorratas Yamaha XT600 registreerimismärgiga XXX. Liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud süüdistatav APS ütlustega, kannatanu RV ütlustega. Samuti liiklusõnnetuse aktiga nr. 1095, 12.06.2010.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, selle juurde lisatud fototabeliga ning 3 liiklusvahendite Nissan X-Trail, reg.märgiga XXX, mootorratta Yamaha XT600, reg.märgiga XXX, vaatlusprotokollidega. Süüdistatav APS ei ole oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamisel tunnistanud ning on andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis Pärnu maanteel ning soovis teha pöörde Järvevana tee poole ning sõita Delta Plaza parklasse. Jälgis pidevat joont ning soovis pöörata vasakule sealt, kus pidevjoon lõppes. Pidevjoon eraldas seda rida, kust tema tuli, sellest reast, kui keegi oleks tulnud vastassuunast ja soovinud teha U-pöörde, siis pöörde sooritaja oleks sattunud tema kõrvalreale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 20.09.2002.a. lahendis nr. 3-1-1-94-02 lahti kirjutanud liikluses kehtiva usalduspõhimõtte, mille kohaselt liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liikluseeskirja § 4 kohaselt peavad liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Nendest sätetest järeldub, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirja nõudeid. Sellest omakorda tuleneb nõue, et liiklusega seotud õigusrikkumiste asjade menetlemisel, eriti aga liiklusõnnetusega seotud kuritegude menetlemisel, tuleb kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang, sest vastasel korral ei ole võimalik objektiivselt hinnata kelle käitumine oli põhjuslikus seoses inimese vigastuste tekitamisega või surma põhjustamisega. Käesolevas asjas tulnuks kohtutel hinnata peale kohtualuse käitumise ka kannatanu käitumist ja selgitada välja, kas tema käitumises esines liikluseeskirja nõuete rikkumisi, mis võisid olla põhjuslikus seoses temale endale kehavigastuste tekkimisega. Samuti tulnuks selgitada, kas liikluseeskirjade kohaselt kannatanu võis viibida sellel tee osal, kus toimus süüdistuses märgitud liiklusõnnetus, kas kohtualune sõiduki juhina võis või pidi kannatanu sellel kohal viibimist ette nägema ja kas sõidukijuhil oleks selles situatsioonis olnud tehniliselt võimalik seda liiklusõnnetust ära hoida juhul, kui tema poleks kohtu poolt tuvastatud liikluseeskirja rikkumisi toime pannud. Neid asjaolusid eriti aga liiklusõnnetuse kohta, kujunenud liiklussituatsiooni ja teiste liiklejate käitumist pidanuks kohtud hindama komplektselt kõigi teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Alles pärast kõigi asjaolude hindamist saanuks kohtud objektiivselt hinnata, kelle käitumine oli põhjuslikus seoses kannatanu kehavigastuste tekkimisega. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt rõhutatud õigustatud ootuse ja etteaimatavuse põhimõtete järgimise vajadust liiklusõnnetuse asjades. Eelpool nimetatud lahendis on Riigikohus märkinud, et LS § 2 lg 1 ja LE § 4 sätetest järeldub, et igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, peab olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad täidavad liikluseeskirja nõudeid. Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu RV ütluste kohaselt, juhtis ta 12.06.2010.a. temale kuuluvat mootorratast Yamaha XT, registreerimismärgiga XXX ning liikus mööda Pärnu maanteed Järve keskuse poolt ja soovis sõita Delta Plaza maja all olevasse autopesu firmasse. Jälgis ümbrust, vaatas, kas oleks võimalik esimesel võimalusel reastuda vasakule, et keerata siis sinna parkimismajja. Vaatas, et vasakult poolt ei tule autosid sellest tagasi pööramise kohast ja nii kui see ohutussaar ära lõppes, reastus üle pideva joone. Kannatanu tunnistas kohtuistungil, et tegi ebaseadusliku manöövri selle koha peal. Kannatanu kohtuistungil antud ütlustega haakuvad ka 09.02.2011.a. koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollis kajastatud kannatanu ütlused, mille kohaselt sõites 12.06.2010.a. Pärnu maantee poolt Järvevana tee suunas reastus peale liiklusmärki „Kohustuslik sõidusuund otse“ 12,20 m kauguselt teise sõiduritta. Reastus üle pidevjoone. Kannatanu ütlustega ning ütluste ja olustiku seostamise protokollis kajastatuga haakuvad ka tunnistaja HL ütlused, mille kohaselt märkas ta mootorratast siis, kui keeras Pärnu maanteelt paremale Järvevana teele. Mootorratas sõitis temast mööda. Samuti haakuvad kannatanu ütlused ka tunnistaja HT ütlustega, mille kohaselt ilmus mootorratas tema kõrvale siis, kui oli jõudnud esimese ohutussaarekese lõpuni. Mootorratas keeras tema auto eest teise ritta ja andis gaasi. 4 Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et kannatanu RV ületas sõidurea vahetusel teekattemärgist 911 „Ühekordne pidevjoon“, mille ületamine on keelatud. Riigikohus on oma 24.11.2011.a. lahendis nr. 3-1-1-95-11 asunud seisukohale, et liiklusõnnetuse puhul pole iseenesest ka välistatud, et mitte ainult ühe, vaid mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumises esinevad liiklusnõuete rikkumised, mis on üheaegselt ka saabunud tagajärjega kausaalseoses. Sellisel juhul võib olla tegemist situatsiooniga, kus tagajärje suhtes osutub põhjuslikuks mitme isiku käitumine korraga (nn kumulatiivne põhjuslikkus), tingides seeläbi olukorra, kus mitmest teost ei saa ühtegi ära mõelda, ilma et tagajärg ära langeks. Samas tuleb reeglina iga liiklusõnnetuses osalenud isiku vastutuse küsimus kõigi deliktistruktuuri elementide osas lahendada iseseisvalt, sõltumata teiste õnnetuses osalejate vastutusest. Kohus peab eelnimetatud kohtulahendi valguses vajalikuks analüüsida, kas ilma RV poolt toime pandud rikkumiseta oleks liiklusõnnetus aset leidnud. Kohus on seisukohal, et juhul, kui RV ei oleks ületanud teekattemärgist 911 „Ühekordne pidevjoon“, siis ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotodelt nr. 1, 5 ja 19 nähtub, et teekattemärgis 911 algab esimese ohutussaare juurest ja ulatub peaaegu teise eraldussaare tipuni. Seega sõites Pärnu maanteelt pöördega Järvevana tee poole sai mootorsõiduki juht liikuda paremast sõidureast vasakusse alles peale pidevjoone lõppemist. Vastasel juhul oleksid ohustatud sõidukid, mis saabuksid Järvevana tee poolt ning sooviksid U-kujulisel tagasipöörde kohas teostada tagasipöörde. Seega oleks RV pidanud sooritama manöövri vasakusse sõiduritta alles pidevjoone lõppemisel. Kohus ei nõustu ringkonnaprokuröri väitega, et liiklusõnnetus oleks toimunud ka siis, kui mootorrattur oleks liikunud teisel sõidurajal, olles sinna tulnud tagasipöördekohast. Käesoleval juhul kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et ta vaatas sinnapoole, kust võisid autod tulla, autod võisid tulla sealt ümber ohusaare, teiselt poolt. Need, mis teevad seda U-pööret. Sinna poole suunda ta vaatas, viskas pilgu üle õla ja ei näinud midagi. Kohtu hinnangul ei oleks liiklusõnnetust toimunud, kui RV oleks reastunud vasakusse sõiduritta alles pidevjoone lõppemisel, kuivõrd süüdistatava sõiduk oli kannatanu sõidukist mitme sõiduki pikkuse jagu eespool ning APS oleks jõudnud oma vasakpöörde manöövri ära lõpetada enne, kui kannatanu samasse kohta jõudis. APSle heidetakse ette LE § 5, § 91, § 107; § 108; LE lisa 2 kohustusmärgi 41; LE lisa 3 teemärgise nr 913 sätestatud nõuete rikkumist. Kohus on seisukohal, et APS ei ole rikkunud LE lisa 2 kohustusmärgi 411 „kohustuslik sõidusuund nõudeid“. Vastavalt liikluseeskirjale kehtib märk ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette ta on pandud, kusjuures sirge noolega märk on vahetult vastava ristumisala ees. Ristmiku taha teele pandud märk 411 kehtib lähima ristmikuni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asub eraldusribal märk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.