Süüdistus
lg 2 p.6,
4,8,
lühimenetlus 10230115999 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Yan Zhbanov
6 järgi ja karistada vangistusega 8 aastat. Süüdi mõista Yan Zhbanov
4, 8 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista Yan Zhbanov
4 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) aastat.
11.09.2010.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilhagid: Välja mõista Yan Zhbanovilt 163,93 eurot TG kasuks. Välja mõista Yan Zhbanovilt 223,69 eurot AG kasuks. Välja mõista Yan Zhbanovilt 306,78 eurot Tallinna Linnavolikogu Kantselei kasuks (arve nr. XXXXXXXXXXXSEB). Välja mõista Yan Zhbanovilt 159,78 eurot KD kasuks Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Yan Zhbanovilt riigituludesse: 1)sundraha 695,04 eurot 2)kaitsjatasu 479,39 eurot 3)kriminaaltoimikust kaitsjale koopiate tegemise kulud 21,27 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr.10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber ja kriminaalasja kohtunumber 1-11-3433 ning tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: 1)DNA proovid (asuvad PP asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6) – hävitada 2)aluspesu (asub PP asitõendite hoidlas) – tagastada kannatanule KO. 3)CD-plaat (asub ümbrikus toimikus III kd lk. 66) – jätta toimiku juurde. 4)sularaha 591 EEK ja 10 ühistranspordi talongi (asuvad kriminaalasja toimikus I kd. lk. 63 ümbrikus) – tagastada kannatanule KD. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates otsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Yan Zhbanov´it süüdistatakse selles, et tema, varem seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo - vägistamise - toime pannud isikuna, 21.08.2010 ajavahemikul kella 19.15 kuni 20.30 Tallinnas, XXXasuvas korteris, pärast kannatanu KO korduvat keeldumist temaga sugulisse vahekorda astumisest kasutas viimase suhtes vägivalda, nimelt väänas käsi ja jalgu, hammustas vasakust rinnast, lõi avatud käega vastu nägu misjärel astus kannatanu tahte vastaselt temaga suguühendusse. Sellise oma tahtliku tegevusega Yan Zhbanov varem seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo - vägistamise - toime pannud isikuna pani toime inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise vägivallaga, s.o. pani toime
Samuti tema, varem varguse toime pannud isikuna, 26.08.2010 kella 02.00 paiku, viibides Tallinnas, Linnamäe tee 61 asuvas baaris „U Palõtša“ võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, varastades TG kuuluva käekoti maksumusega 600 krooni, milles olid sularaha summas 1200 krooni, puuder Yves Saint Laurent maksumusega 400 krooni, ripsmetušš Dior maksumusega 150 krooni, huuleläige Manhattan maksumusega 30 krooni, huulepulk Louis 2 maksumusega 60 krooni, kulmupliiats Manhattan maksumusega 50 krooni, silmapliiats Avon maksumusega 25 krooni, mobiiltelefon Nokia 6610i maksumusega 350 krooni, mobiiltelefon Nokia maksumusega 250 krooni, rahakott maksumusega 200 krooni, ilma materiaalse väärtuseta ID-kaart, Swedbanki pangakaart ja Maxima kaart TG nimele, s.o. kokku summas 3315 krooni (211,87 €). Samuti tema, varem varguse toime pannud isikuna, 29.08.2010 ajavahemikus kella 04.00 kuni 09.00 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ära võõra vallasasja, tungides rõdu ukse avamise teel Tallinnas, XXXasuvasse korterisse ja varastas sealt AG´ile kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson W580i maksumusega 500 krooni (31,96 €) ja sülearvuti HP Pavilion 6400 maksumusega 3500 krooni (223,69 €), s.o. kokku summas 4000 krooni (255,65 €) ning Tallinna Linnavolikogu Kantseleile kuuluva sülearvuti Dell Latitude D510 maksumusega 14200 krooni (907,55 €). Sellise oma tahtliku tegevusega Yan Zhbanov isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, s.o
Samuti tema, 06. septembril 2010 kella 23.30 paiku Tallinnas, XXXasuva maja trepikojas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, lüües kannatanu AS mitu korda rusikaga näkku ja rebis kannatanu käest käekoti väärtusega 300 krooni, milles olid mobiiltelefon SonyEricsson maksumusega 500 krooni, mobiiltelefon SonyEricsson maksumusega 1200 krooni, lõhnaõli Gucci Rush maksumusega 400 krooni, rahakott väärtusega 200 krooni, ilma materiaalse väärtuseta visiitkaart, ID-kaart, Sampo panga pangakaart, uksekaart, Euroopa ravikindlustuskaart ja 9 kliendikaarti AS nimele, s.o. kokku summas 2600 krooni (166,17 €), pärast mida põgenes sündmuspaigalt, võttes kaasa röövitud esemed. Samuti tema, varem röövimise toime pannud isikuna, 11.09.2010 kella 22.30 paiku Tallinnas, Kunderi 23 asuvas restoranis Gotsu, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära võõra vallasasja, võttes letilt kannatanu KD juuresolekul viimasele kuuluva sülearvuti Samsung maksumusega 9000 krooni ja jooksis varastatud arvutiga välja tänavale, kus omastas talle järgi jooksnud kannatanu poolt arvuti tagastamise eest pakutud sularaha summas 591 krooni ja ühistranspordi sõidupiletid maksumusega 70 krooni, misjärel püüdis kannatanult kaelast tõmmata kuldketti maksumusega 2000 krooni, kriimustades seejuures kannatanu kaela ning lõi sündmuskohalt põgeneda püüdes kannatanule jalaga vastu jalga, misjärel põgenes sündmuskohalt hõivatud sularaha ja ühistranspordi sõidupiletitega maksumusega kokku 661 krooni (42,25 €), sülearvuti Samsung kukkus põgenemisel maha ja kannatanu leidis selle üles. Sellise oma tahtliku tegevusega pani Yan Zhbanov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani vägivallaga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. pani toime
Menetlus kohtus ja kohtu seisukoht
4,8 järgi esitatud süüdistus 1)26.08.2010.a. TG käekoti vargus Kannatanu TG ütlustega on tõendatud, et 26.08.2010.a. varastati temalt baaris U Palõtša käekott ajal, mil ta laua juurest ära käis. 27.10.2010.a. sai ta politseiosakonnast tagasi oma käekoti, ühe mobiiltelefoni, millel oli lõhutud korpus ja klaas ning ID-kaardi ja Swedbanki pangakaardi. Yan Zhbanov tunnistas end süüdi TG käekoti varguses. Kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütluste kohaselt istus tema kõrval baaris üks purjus naine, kes õue suitsetama minnes jättis käekoti toolile. Ta võttis naisterahva käekoti endale, peitis selle jope alla ja läks koju. Kodus 3 koti sisu üle vaadates, leidis ta sealt dokumendid T nimele, 200 krooni raha ja kaks Nokia mobiiltelefoni. Ühe telefoni müüs maha, teise telefoni, käekoti, pangakaardi ja dokumendid andis Andrei kätte, kellega ta oli koos baaris käekoti varastamise päeval. Tunnistaja AGütlused tõendavad Yan Zhbanovi poolt TGkäekoti vargust baaris U Palõtša. Ta tunnistas, et sai Yanilt ühe varastatud kotis olnud telefoni endale. Tema kätte jäi ka TG ID-kaart ja pangakaart. Tunnistaja AM ütlused tõendavad samuti Yan Zhbanovi poolt TG käekoti vargust, sest peale baarist lahkumist läksid nad AG iga Yan Zhbanovi korterisse ja nägid seal laua peal dokumente T nimele ja kahte telefoni Nokia, mis ei olnud Yan Zhbanovi omad. Yan Zhbanov andis ühe telefoni ning T pangakaardi ja ID-kaardi Andreile ning käekotti temale. 2)29.08.2010.a. AG korterist vargus. Kannatanu AG ütluste kohaselt magas ta ööl, mil vargus toimus, samas toas, kuid ei kuulnud midagi. Rõduuks oli avatud. Hommikul kella üheksa ajal ärgates avastas, et kadunud on kaks sülearvutit ja mobiiltelefon Sony Ercsson W580i. 22.10.2010.a. sai ta politseiosakonnas tagasi mobiiltelefoni. Yan Zhbanov tunnistas end AG korterist varguse toimepanemises süüdi. Tema ja JD korteril, kus elab ka AG, on ühine rõdu. Ta ronis oma rõdult Jevgeni korteri rõdule ja sisenes läbi avatud rõduukse korterisse. Ta nägi kahte sülearvutit ja otsustas need varastada koos laadijaga, laua pealt võttis kaasa ka mobiiltelefoni Sony Ericsson. Sama teed kasutas ta ka oma korterisse tagasiminekuks. Järgmisel päeval pantis ta arvutid pandimajas, telefoni jättis aga endale. Tunnistaja JD ütlused tõendavad, et tema korterist aadressil Tallinn XXX varastati ööl vastu 29.08.2010.a. kaks sülearvutit ja mobiiltelefon. Varguses kahtlustas ta naabrit Yan Zhbanovit, kellega tal on ühine rõdu. 20.10.2010.a. tagastati talle politseiosakonnas Tallinna Linnavolikogu Kantseleile kuuluv arvuti Dell Latitude, kuid seda ei olnud võimalik käivitada. Tallinna Linnavolikogu Kantselei esindaja KK ütluste kohaselt ja Tallinna Linnavolikogu Kantselei poolt esitatud tsiviilhagist tulenevalt oli arvuti saanud vargusega seoses kahjustada ja remonttööde maksumus on AS E ekspertiisiakti kohaselt on 4800 krooni. Lisaks süüdistatava ütlustele tõendab Yan Zhbanovi süüd varguses tema korteri läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt andis ta enne läbiotsimist vabatahtlikult välja AG kuulunud mobiiltelefoni Sony Ericsson. Tallinna Linnavalitsuse Kantseleile kuulunud sülearvuti Dell Latitude saadi kätte Tallinnas Pae 64 asuvast pandimajast. Selle andis välja pandimaja töötaja SK, kelle ütluste kohaselt tõi arvuti neile Yan Zhbanov. Tunnistaja ütluste kohaselt tõi Yan Zhbanov pandimajja kaks arvutit, kuid teise arvuti oli pandimaja maha müünud. Hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leidis kohus, et Yan Zhbanovi süü TG AG ja Tallinna Linnavolikogu Kantselei vara vargustes on leidnud tõendamist. Subjektiivsete tunnuste poolest on kuriteod toime pandud kavatsetult, sest süüdlane tegutses vara ära võttes sooviga see omastada. Kuritegude kvalifikatsioon
4, 8 järgi on õige, sest Yan Zhbanov pani toime võõra vara äravõtmise kahel korral ja Tallinnas XXX korterist varguse toimepanemine oli seotud korterisse sissetungimisega.
4 järgi esitatud süüdistus 1)06.09.2010.a. AS käekoti röövimine. Kannatanu AS ütlused tõendavad temalt käekoti röövimist. See toimus 6.septembri 2010.a. õhtul XXX maja trepikojas. Meesterahvas tuli tema järel trepikotta ja hakkas tirima õlal olnud käekoti sangast. Kannatanu hakkas vastu ning meesterahvas lõi teda rusikaga näkku. Pärast löömist laskis ta kotist lahti ja jooksis oma korterisse ning helistas politseisse. Meesterahva kätte jäi kott koos selles olnud asjadega. Politsei poolt tagastati talle hiljem tema kott ja osa varastatud asju, kuid tagastamata asjade osas ei soovinud kannatanu tsiviilhagi esitada. 4 AS käekoti äravõtmisel vägivalla tarvitamine on tõendatud lisaks tema ütlustele kannatanu läbivaatuse protokolliga, mille kohaselt on AS laubal paistetus (muhk) ja erapolikliiniku „Balneom“ tõendi ja patsiendikaardiga, milles märgitud tema diagnoosina pea piirkonna põrutus. Süüdistatav ise kohtueelses menetluses ülekuulamisel tunnistas küll käekoti äravõtmist, ei tunnistanud aga vägivalda. Hiljem kannatanuga vastastamisel ja kohtus tunnistas ta ka kannatanu löömist rusikaga. Subjektiivsest küljest tegutses Yan Zhbanov kavatsetult nii asja äravõtmise kui vägivalla tarvitamise suhtes. AS suhtes toimepandud kuritegu on kvalifitseeritav röövimisena, sest vara hõivamiseks kasutas süüdistatav vägivalda, mis seisnes rusikaga vastu nägu löömises. See vägivald oli vara hõivamise vahend, kuna selle tagajärjel laskis kannatanu kotist lahti ja Yan Zhbanov sai koti koos selle sisuga enda valdusse. 2)11.09.2010.a. KD röövimine. Süüdistatav on andnud selle süüdistuse kohta väga segaseid ütlusi. Kord ütles, et baarileti ääres tekkis tal mõte sülearvuti varastada, teinekord väitis, et sülearvuti võttis selleks, et end kaitsta, sest baarmann tahtis teda lüüa. Raha andmise kohta ütles algul, et baarileti ääres küsis ta baarmannilt raha, kuid miks, seda öelda ei osanud, sest oli joobes. Hiljem ristküsitluse käigus aga väitis, et baarmann andis talle raha selle eest, et ta arvuti rahule jätaks ja selle tagasi annaks. Süüdistatava ütluste kohaselt hakkas baarmann teda taga ajama, ta jooksis baarist välja, aga enne uksest väljumist viskas arvuti maha. Baarmann sai ta õues kätte, lõi ta pikali ja hakkas teda peksma. Kuldketi äravõtmist baarmanni kaelast süüdistatav eitas. Lõppkokkuvõttes Yan Zhbanov tunnistas end süüdi sülearvuti varguse katses, eitades vägivalda ja mitte tunnistades kaelaketi äravõtmise katset. Yan Zhbanovi tegevust kirjeldas süüdistatavast erinevalt kannatanu KD. Ta andis ütlusi, mille kohaselt 11.09.2010.a. kella 22:30 paiku tuli restorani „Gotsu“ meesterahvas, kes rääkis vene keeles. Mehe jutust ei saanud ta aru ja kõneles vastu inglise keeles. Järsku haaras see mees leti pealt tema sülearvuti ja jooksis välja. Ta jooksis mehele järele ja jooksu pealt mees viskas teda arvutiga, mis kukkus maha. Mees haaras uuesti arvuti enda kätte ja liigutas oma näppe, millest ta järeldas raha saamise soovi. Ta kutsus mehe enda juurde tagasi ja andis talle raha umbes 400 või 550 krooni ja 10 ühistranspordi piletit. Mees võttis raha vastu, kuid arvutit tagastamata jooksis uuesti välja. Õues nõudis mees ka kullast kaelaketti, kuid ta keeldus seda andmast. Siis üritas mees ise ketist haarata, mis tal aga ei õnnestunud, kuid haaramisega tekitas ta kannatanu kaelale kriimustused. Mees lõi teda jalaga vastu jalga. Seejärel jooksis mees koos arvutiga ühte hoovi ja püüdis üle aia ronida. Ta sai mehel riietest kinni ja püüdis teda takistada üle aia ronimast ning sel hetkel kukkus tema riiete alt välja kannatanu arvuti. Nii sai KD oma arvuti kätte ja läks baari. Arvuti raam oli kukkumise tõttu katki läinud. Tunnistaja LK, kes ise arvuti äravõtmist ja keti äravõtmise katset pealt ei näinud, on öelnud ülekuulamisel, et KD rääkis talle, et politsei poolt kinnipeetud isik oli röövinud temalt sularaha ja püüdnud röövida sülearvutit ning kaelaketti. Ta nägi ka K kaelal kriimustusi. Kuigi LK ise vahetult kuriteo toimepanemist pealt ei näinud, saab tema ütlusi kasutada tõendina KrMS § 66 lg 21 p.2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel tõendiks, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. KD ja LK ülekuulamisprotokollidest nähtub, et KD helistas kohe peale kurjategija põgenemist LKle ja viimane sõitis ka koheselt restorani juurde, kus KD rääkis talle röövimisest. Selleks ajaks oli ka juba politsei sündmuskohale jõudnud ja kurjategija kinni pidanud. Seega oli kannatanu ajal, mil ta temaga juhtunust LK rääkis veel tajutu mõju all. 5 Kriimustuste olemasolu KD kaelal tõendab lisaks kannatanu ja tunnistaja ütlustele ka isiku läbivaatuse protokoll. Tunnistaja SK ütluste kohaselt kuulis ta oma korteris olles õuest inglise keelset appihüüdu „Help“. Aknast välja vaadates nägi ta Reinvaldi tänava hoovis kahte meest vaidlemas. Ta otsustas välja minna, kuid enne väljumist vaatas uuesti aknast välja ja nägi, kuidas üks seljakotiga mees ronis üle aia lasteaia hoovi. Asjaolu, et isikuks, kes püüdis KD ära võtta sülearvutit ja kaelaketti, oli Yan Zhbanov, tõendavad tunnistajate VT ja IT (politseitöötajate) ütlused, mille kohaselt pidasid nad Pärna 4 maja keldri ukse juures kinni Yan Zhbanovi, kelles KD tundis ära temalt sularaha ära võtnud ja tema sülearvuti lõhkunud isiku. Politseiosakonnas leiti kinnipeetu taskutest viis 100-kroonist, kolm 25-kroonist, kaks 5-kroonist ja kolm 2-kroonist rahakupüüri ja augustamata bussitalonge. Kõik need tõendid kogumis kinnitavad Yan Zhbanovi poolt varavastase kuriteo toimepanemist KD suhtes. Kohtueelses menetluses kvalifitseeriti kuritegu röövimisena. Kohus nõustub süüdistuse väitega, et sülearvuti äravõtmine baariletilt toimus avalikult vägivalda kasutamata. K KD poolt arvuti tagasisaamise eest antud raha hõivamine toimus ilma vägivallata. Kullast kaelaketi äravõtmiseks kasutas aga süüdistatav vägivalda, mis seisnes kaelaketist haaramisega kannatanu kaela kriimustamises, mis põhjustas talle valu. Samuti peale kaelaketi äravõtmise ebaõnnestumist jooksis Yan Zhbanov arvutiga edasi, lüües enne jalaga vastu KD jalga. Jalaga löömine on füüsiline vägivald. Röövimise koosseis eeldab, et vägivald oleks asja äravõtmise vahend ehk teisisõnu seda kasutatakse äravõtmise eesmärgil või äravõtmise lõpuleviimiseks. Kuna kannatanu ajas teda taga eesmärgiga saada tagasi sülearvuti ja põgenemise käigus tarvitas süüdistatav tema suhtes vägivalda selleks, et säilitada äravõetud asja üle valdus, kasvas avaliku vargusena alanud sülearvuti äravõtmine üle röövimiseks. Kohtul ei ole alust pidada kannatanu ütlusi jalaga löömise kohta mitteusaldusväärseteks. Kannatanu peamine eesmärk oli saada tagasi temalt kuriteo käigus äravõetud vara ning et süüdlane saaks karistatud. Ei ole tõendatud, et kannatanule oleks olnud tähtis, et süüdistatava käitumine oleks just röövimisena kvalifitseeritud ja ta andis sel põhjusel teadvalt valeütluse vägivalla kohta. Seda enam, et tema kaelal olevad kriimustused on ka muude tõenditega tõendatud. Kaelaketiga seonduvalt jäi röövimine katse staadiumisse, sest seda süüdistataval kannatanu kaelast ära tõmmata ei õnnestunud. Ka arvuti röövimine jäi lõpule viimata. Kui asi on küll hõivaja käes, aga teda aetakse taga eesmärgiga hõivatud asi tagasi saada, ei ole hõivaja veel oma valdust äravõetud asjale kindlustanud ja vargus ei ole lõpule viidud. KD ajas põgenevat Yan Zhbanovit taga kuni aiani, kus ta sai süüdistataval riietest kinni haarata ja samal ajal kukkus arvuti Yan Zhbanovi põuest maha ning kannatanu sai selle enda kätte. Seega ei tekkinud Yan Zhbanovil tegelikku võimu KD arvuti üle ja ka arvuti röövimise osas jäi kuritegu lõpule viimata. Yan Zhbanovi valdusse jäi aga üle aia ronides kannatanu raha, millise ta oli andnud arvuti tagasisaamise eest. Tegelikult oli see süüdistatava poolt ebaseaduslikult saadud raha, sest arvuti võttis ta ära õigusvastase teoga ja kannatanult raha saades ta arvutit ei tagastanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kuigi kannatanu andis sularaha vabatahtlikult, on see siiski arvuti röövimisega nii tihedalt seotud, et ka raha saamist võib tõlgendada kui selle ebaseaduslikku äravõtmist. Ajal, mil Yan Zhbanov lõi põgenemise käigus kannatanut jalaga, olid tema käes nii arvuti kui raha ja ühistranspordi piletid. Seega kasvas ka raha hõivamine, mis algselt toimus ilma vägivallata, üle röövimiseks. Üle aia ronides oli kannatanu raha tema valduses. Keegi Yan Zhbanovile üle aia järgi ei roninud, järelikult oli tal võimalus ära minna ja saadud raha oma äranägemise järgi kasutama ja käsutama hakata ehk teostada selle üle tegelikku võimu. Asjaolu, et ta jäi Pärna 4 maja hoovi keldri ukse juurde kükitama ja ta sealt hiljem politsei poolt leiti, ei anna alust kvalifitseerida rahaga seonduvalt kuritegu röövimise katsena. Kohus leiab, et selles osas on röövimine lõpule viidud ja arvuti ning kaelaketi röövimise katsed sellega hõlmatud. 6 Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kavatsetult. Juba asja ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab subjektiivse tunnusena kavatsetust ja ka vägivalda tarvitas süüdistatav kavatsetult. Tulenevalt asjaolust, et Yan Zhbanovi süü on tõendamist leidnud kahes röövimises, on kuriteod kvalifitseeritud õigesti
4 järgi. Süüdistus
6 järgi Kannatanu KO ütluste kohaselt läks ta 21.08.2010.a. peale J -nimelise meesterahvaga bussijaamas kokkusaamist tema korterisse Mahtra tänaval. J andis talle 500 krooni temaga vahekorda astumise eest. Ta oli nõus, kuid tingimusel, et see toimub preservatiiviga. Nad olidki selliselt vahekorras, aga mingil hetkel võttis J preservatiivi maha. Ta keeldus edasi vahekorras olemast ilma preservatiivita, kuid J see ei huvitanud. Ta püüdis vastu hakata, kuid see ei õnnestunud, sest J kasutas füüsilist jõudu, väänas tema käsi ja jalgu, hammustas õlast rinna kohal ja lõi ka ühe korra lahtise käega. Kartusest, et J võib veel rohkem haiget teha, loobus ta vastuhakkamisest ja J oli temaga vastu tema tahtmist ilma preservatiivita vahekorras. Et J nimetatud meesterahvas oli Yan Zhbanov, seda tõendab äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt KO on fotol nr. 2 ära tundnud mehe, kelle nimi oli J ja kes kasutas temaga vahekorras olemiseks vägivalda. Fotol nr. 2 kujutatud isikuks oli Yan Zhbanov. Süüdistatav taotles kohtuistungil enda ülekuulamist ja tunnistas küll vahekorras olemist KO, kuid eitas vägivalla kasutamist. Tema poolt kohtus antud ütluste kohaselt oli KO vaja raha ja naine pakkus raha eest intiimteenust. Süüdistatava korteris andis ta KO 500 krooni ja vahekord toimus vabatahtlikult. Vahekorra ajal kondoom purunes, ta tahtis seda vahetada, aga K oli selle vastu. See tähendab, et K tahtis edasi seksida ilma kondoomita ilma vahekorda katkestamata. K nõudis ilma kondoomita vahekorra eest veel 500 krooni, kuid ta ei olnud nõus lisaraha maksma. Vahekord jäi pooleli ja ta käskis K riidesse panna ja lahkuda. Kohtus antud süüdistatava ütlused on suures vastuolus tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega: 1)Kohtus ütles, et preservatiiv purunes vahekorra ajal ja ta tahtis seda vahetada. Kohtueelses menetluses on öelnud, et kuna ta ei saanud preservatiiviga rahuldust, otsustas ise preservatiivi ära võtta. 2)Kohtus ütles, et K ei olnud nõus preservatiivi vahetamisega, et tahtis katkise preservatiiviga vahekorda jätkata. Kohtueelses menetluses on öelnud, et K i ei olnud nõus ilma preservatiivita suguühet jätkama. 3) Kohtus ütles, et andis K enne sugulisse vahekorda astumist 500 krooni ja ilma kondoomita suguühte eest nõudis K veel 500 krooni. Kohtueelses menetluses ei ole ta midagi rääkinud lisaraha -500 krooni nõudmisest, on öelnud, et kuni preservatiivi äravõtmiseni toimus vahekord tasuta ning alles siis, kui ta preservatiivi ära võttis, pakkus ta K 500 krooni. 4)Kohtus ütles, et ta ei olnud nõus lisaraha maksma ja vahekord jäi pooleli. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli aga K peale 500 krooni saamist nõus vahekorda jätkama ja nad olid vahekorras ilma et K oleks mingit vastupanu osutanud. 5)Kohtus eitas vägivalda, kuid kohtueelses menetluses on tunnistanud, et hammustas kirehoos K rinnast. Süüdistatav kinnitas, et kohtus räägitu on õige, kuid tema selgitused erinevuste kohta kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes ei ole kohtule usutavad ja kohus peab neid väljamõelduteks. Ei ole usutav, et politseitöötajad ütlesid talle ette, mida ta peab rääkima, tema aga, olles segaduses ja kartes, et tema suhtes tarvitatakse vägivalda, kirjutas protokollile alla nagu oleks ta ise kõike seda rääkinud ja et räägitu on õige. Ta ei selgitanud, millest tingituna ta oli segaduses ja ei kinnitanud ka, et teda oleks politseitöötajate poolt ähvardatud. Süüdistatava kohtus antud ütlusi ei saa pidada tõepäraseks ka sel põhjusel, et näiteks lisaraha küsimine kannatanu poolt ei ole eluliselt usutav. Süüdistatava ütluste kohaselt küsis KO lisaraha selle eest, et katkise preservatiiviga sugulist vahekorda jätkata, samas kui Yan Zhbanov selliselt 7 vahekorra jätkamisega nõus ei olnud. Ei ole loogiline raha juurde küsimine sellise teo eest, millega teine pool nõus ei ole. Loogiline oleks olnud vastupidine olukord, kui Yan Zhbanov soovis, aga KO ei olnud nõus ilma rahata katkise preservatiiviga vahekorda jätkama ja nõudnuks selle eest lisaraha. Seega ei ole ka ebaloogilisuse pärast süüdistatava kohtus antud ütlused usaldusväärsed. Ütluste vastuolulisusest ja osade ütluste ebausutavusest tingituna ei saa pidada süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks ja kohus jätab need täies ulatuses tõendite kogumist välja. Seega on kannatanu ütlustega tõendatud tema ja Yan Zhbanovi vahel sugulise vahekorra toimumine 21.08.2010.a. Kui alguses toimus see vabatahtlikult, siis peale Yan Zhbanovi poolt preservatiivi äravõtmist ei olnud kannatanu enam nõus vahekorda jätkama ja süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda ning viis vahekorra lõpuni kannatanu tahte vastaselt. Sellise teoga pani süüdistatav toime KO vägistamise. Tulenevalt asjaolust, et Yan Zhbanov on eelnevalt ühel korral kriminaalkorras karistatud vägistamise eest, on kuritegu kvalifitseeritud õigesti
6 järgi. Subjektiivse külje poolest on kuritegu toime pandud kavatsetult. Tema eesmärk oli kannatanuga sugulises vahekorras olla. Kui KO ei soovinud ilma preservatiivita sugulist vahekorda jätkata ja hakkas vastu, kasutas ta suguühendusse astumiseks vägivalda. Ta tegutses eesmärgipäraselt. Tsiviilhagid Kohtueelses menetluses on TG esitanud tsiviilhagi summas 2565 krooni (163,93 eurot). Tsiviilhagi summa moodustab varastatud esemete väärtus, millised kannatanu tagasi ei saanud. AG tsiviilhagi summas 3500 krooni (223,69 eurot) on varastatud sülearvuti HP Pavilion X6400 maksumus. Tallinna Linnavolikogu Kantselei esitas tsiviilhagi summas 4800 krooni (306,78 eurot), milline nõue sisaldab tagastatud, kuid mitte korrasoleva arvuti Dell Latitude remonttööde maksumuse. KD on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi summas 3161 krooni, mis käesoleval ajal kehtivatesse eurodesse ümberarvestatuna on 202,02 eurot. Nõue sisaldab endas arvuti remontimise maksumust 2500 krooni ja arvuti tagastamise eest süüdistatavale antud rahasummat ja sõidupiletite maksumust. Nimelt sai KD arvuti küll tagasi, aga mahaviskamise ja -kukkumise käigus sai vigastada arvuti raam ja selle remont maksab 2500 krooni. Arvuti kahjustust tõendab selle vaatlusprotokoll. Kohus rahuldab esitatud tsiviilhagi arvuti remondi maksumuse ulatuses – 2500 krooni (159,78 eurot), millise summa nõuab süüdistatavalt välja. Ülejäänud nõude osas tagastab kohus kannatanule sularaha 591 krooni ja 10 ühistranspordi piletit. Need võeti Yan Zhbanovi kinnipidamisel temalt ära ja asuvad kriminaaltoimikus ümbrikus. Kannatanutele on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p. 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tõendatud Yan Zhbanovi süü kannatanutele TG, AG , Tallinna Linnavolikogu Kantseleile ja KD kahju tekkimises, tuleb temalt varaline kahju kannatanute kasuks välja mõista. Karistuse mõistmine Yan Zhbanovile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist.
4,8 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat,
4 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise eest vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani ja
6 järgi inkrimineeritava kuriteo eest vangistus kuuest kuni viieteistkümne aastani. Yan Zhbanov ei kasutanud viimase sõna õigust ega avaldanud kohtus kahetsust kuritegude toimepanemise pärast. 8
4,8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et kuritegude varavastasest iseloomust järelduvalt puuduvad süüdistataval rahalised vahendid ja rahalise karistusega karistamisel jääks see täitmata ning selline karistusliik ei täida karistamise eripreventiivset eesmärki. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada vangistust. Karistuse pikkuse valikul lähtub kohus sellest, et toime pandi kaks vargust, mõlemad vargused olid lõpule viidud ja kannatanutele oli vargustega kahju tekitatud. Süüd suurendab kohtu arvates asjaolu, et üks kannatanutest - AG - oli tema tuttav ja ta varastas oma tuttava elukohast temale kuuluvaid asju. Eeltoodu alusel ei saa karistus varguste eest olla miinimumilähedane. Samas ei pea aga karistus kahe varguse eest olema ka väga range ja võib jääda alla sanktsiooni keskmist. TG käekoti vargust on süüdistatav kohtueelses menetluses ülekuulamisel kahetsenud, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistusega – 1 aasta vangistust. Röövimise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus, et toime pandi kaks vägivallaga vara äravõtmist, millest üks oli toime pandud naisterahva suhtes. Need asjaolud suurendavad tema süüd ja välistavad karistamise sanktsiooni miinimummääras. Kuna kannatanute suhtes tarvitatud vägivald ei olnud aga intensiivne ega elule ohtlik ja nende tervist oluliselt ei kahjustanud, muudab see tema süü väiksemaks ning kohtu arvates on õiglane karistus kahe röövimise eest neli aastat vangistust. Vägistamise eest nõudis prokurör karistamist 8-aastase vangistusega. Yan Zhbanov on juba olnud karistatud vägistamise eest pikaajalise vangistusega, ometi ta sellest järeldusi ei teinud, vaid pani teistkordselt sellise kuriteo toime. Tema süüd vähendab kohtu arvates see, et kannatanu vigastused olid kerged, vägivald seisnes vaid käte ja jalgade väänamises ja ühel korral lahtise käega vastu nägu löömises. Kuna enne vägivalla tarvitamist oldi suguühenduses vabatahtlikult, ei olnud kannatanul vägistamise tagajärjel vigastusi suguelunditel. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus prokuröri poolt taotletud vangistuse pikkusega ja mõistab vägistamise eest kaheksa aastat vangistust. Liitkaristuse moodustab kohus üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja selleks on üheksa aastat vangistust. Tulenevalt kriminaalasja arutamisest lühimenetluses, kuulub liitkaristus vähendamisele ühe kolmandiku võrra. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.