lg 1 sätestab kahju liigid ja nendeks on varaline ja mittevaraline kahju.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 5
alusel peab õigusvastaselt teisele isikule kahju tekitanu kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.
2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustusega. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et T.H tekitas ninaluumurru P.Pikk. Tegu oli õigusvastane, kuna vigastus tekitati tahtliku löömisega. Seega oli kannatanu õigustatud nõudma moraalset kahju P.Pikalt. Kannatanu põhjendas moraalse kahju nõuet ja kohus leiab, et nõue on põhjendatud.
lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust, kannatanu „valu suurust“. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud nõue ei ole suur, arvestades seda, et tal nina valutas kuu aega ja nina jäigi natuke viltu. Kohus määrab moraalse kahju suuruseks 191 eurot. Karistamine Kars § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. KarS § 121 sanktsioon näeb karistuse liikidena ette rahalise karistuse ja vangistuse. Kohus leiab, et kuriteo tehiolud ja süüdlase isik võimaldavad mõista Priit Pikale kergemaliigilise karistuse. Ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu kohus leiab, et eelnevalt kriminaalkorras karistamata isiku suhtes ei ole vajalik koheselt kohaldada rangemaliigilist karistust. P.Pikk töötab, seega on tal ka võimalus rahalist karistust tasuda. Rahalise karistuse suuruse määramisel arvestab kohus, et tegemist oli vaid ühe rusikalöögiga. See küll vähendab tema süüd, kuid löögi tagajärjel tekkis vigastus, mis ei olnud niisama punetus, turse või verevalum, vaid ninaluumurd. See näitab, et löök oli väga tugev ja muudab süüdistatava süü jällegi suuremaks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et sellise teo eest võib rahaline karistus jääda KarS §-s 44 lõikes 1 sätestatud päevamäära raamide ((30 kuni 500) keskmistesse piiridesse. Ei tuvastatud kohtus ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mis oleksid mõjutanud süü suurust ja võimaldanud mõista päevamäära raamide keskmisest määrast oluliselt väiksema või suurema karistuse. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311-313. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.