← Eesti

1-12-3700/4

Obsah (9)§ 122§ 424§ 121§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

1-12-3700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mail 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3700 (10230121355) Kohtunik Külli Iis

§ 122

, § 121 ja § 120 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav V l a d i m i r JEMTŠENKO - isikukood 36707130337; elukoht: XXX; kodakondsuseta; keskeriharidusega; invaliidsus-pensionär; töötab SOÜ-s koristajana; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 27.05.2008.a otsusega

§ 424

järgi vangistusega 1 kuu ja 10 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga, lisakaristusena võetud ära sõiduki juhtimise õigus 4 kuuks; tõkend elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 06.02.-07.02.2011) Kaitsja Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V l a d i m i r JEMTŠENKO

§ 122

järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust,

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust ja

§ 120

järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (06.-07.02.2011) ja kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldades

§ 74

sätteid, ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Vladimir Jemtšenko 2(kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata Vladimir Jemtšenko’le kriminaalhooldaja. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

  1. Välja mõista Vladimir Jemtšenko’lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: ekspertiisi tasu 350 (kolmsada viiskümmend) eurot; määratud kaitsjale makstud tasust 50 (viiskümmend) eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 300 (kolmsada) eurot. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-3700 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on 2 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Vladimis Jemtšenko ajavahemikul 2008 mai kuni 04.02.2011 täpselt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel Tallinnas aadressil XXXasuvas majas kasutas järjepidevalt füüsilist vägivalda oma ämma SK suhtes, mis väljendus selles, et tema tugevalt ja korduvalt lõi S. K käte ja rusikatega vastu pead, vastu nägu ning keha piirkonda ja pigistas kaelast, millega tekitas S. K järjepidevat suurt valu, sh
  4. või 26.05.08 lõi ta Tallinnas XXXasuvas majas käega SK rindkere piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu; 19.02.2009 lõi korduvalt käega Tallinnas XXXasuvas majas SK vastu pead, millega põhjustas füüsilist valu ja tervisekahjustusi: peas nahaalused muhud (verevalumid); 07.12.2010 kella 15.30 ajal, viibides XXX teisel korrusel magamistoas, lõi ta S. K ühe korra sussiga parema kõrva piirkonda, mille tulemusena S. K tundis füüsilist valu. Pärast seda, ajal kui kannatnau magamistoast välja jooksis, lõi ta kannatanut S. K ühe korra rusikaga pea piirkonda parema kõrva taha, mille tulemusena kannatanu kukkus väikesesse koridori vasakule küljele vasakule küünarnukile, mille tagajärjel tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi: kõrva taga muhk ja hematoom, vasaku küünarliigese põrutus, verevalum; 04.02.2011 kella 13:30 paiku XXX asuvas majas haaras ta S. K käega kinni kaela piirkonnast ja samal ajal lõi vähemalt kolm korda rusikaga pea piirkonda, seejärel surus kaelast ja lõi üks kord rusikaga rinna piirkonda, mille tulemusel S. K tundis füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi: ajuvapustus, vasaku küünarliigese põrutus, väikesed hematoomid vasakul põsel ja vasaku küünarliigese piirkonnas. Sellega pani V. Jemtšenko toime

§ 122

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele järjepideva valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Samuti tema, 25.09.2011 kella 20.00 ajal Tallinnas XXXasuvas majas haaras oma abikaasal JJ`l kätega kinni vasakust käest, väänas selja taha ning surus üles poole, mille tagajärjel JJ tundis füüsilist valu. Sellega pani Vladimir Jemtšenko toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Samuti tema, 25.09.2011 kella 20.00 ajal Tallinnas XXXasuvas majas ähvardas JJ ja SK tapmisega, öeldes: „ma tapan siin kõik ära“ ja „löön teid kõiki maha“. Kuna V. Jemtšenko on varem kannatanute suhtes füüsilist vägivalda kasutanud, oli kannatanutel reaalne hirm, et V. Jemtšenko võib oma ähvardused täide viia ning kannatanud tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani V. Jemtšenko toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus V. Jemtšenko süüditunnistamist

§ 122

, § 121 ja § 120 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning tema karistamist vastavalt 12-kuulise vangistusega, 3-kuulise vangistusega ning 3-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima 3 suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva.

§ 74alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui V.

Jemtšenko ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil V. Jemtšenko tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning V. Jemtšenko tuleb süüdi tunnistada

§ 122, § 121 ja § 120 järgi.

Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiisitasu, määratud kaitsjale määratud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades V. Jemtšenko varalist ja tervislikku seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, samuti jätab osa menetluskuludest riigi kanda kuna kõigi menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.