1-10-14956/12

(10240102513)Kohtunik Mari-Liis Avikson Rahvakohtunikud Aime Semjonova ja Õie Ilikajeva Kohtuistungi sekretär Jelena Kolesnikova, Jana Pelepelina, Jelena Muttonen, Erika Vaino Tõlk Diana Arhipova, Olga Nõmmemees Kriminaalasi Ivan Sokolovski süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav Ivan Sokolovski Elukoht Xxx, Sillamäe isikukood 37505052216, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta Varasemad karistused: - 20.11.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 263 p 1, 4 alusel rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2500 krooni; - 25.11.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 200 lg 2 p 7 alusel vangistusega 3 aastat. Tõkend – vahistamine alates 27.05.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski 1-10-14956 RESOLUTSIOON Tunnistada Ivan Sokolovski süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. Karistusaega arvestada alates 27.05.2010.a. Ivan Sokolovski`le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid – rihm, kruus, hommikumantel, mis on ära võetud sündmuskohalt, korterist aadressil Xxxning mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (27.10.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 110), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaat Vladimir Rogulski taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu Ivan Sokolovski`le 29.08.-31.08.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 881 (kaheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja 60 senti. Mõista Ivan Sokolovski`lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 04 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 5899 (viis tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa) krooni ja 20 senti ehk 377 (kolmsada seitsekümmend seitse) eurot ja 03 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 152 (ükssada viiskümmend kaks) krooni ehk 9 (üheksa) eurot ja 71 senti, DNA ekspertiisi tegemise eest 13 500 (kolmteist tuhat viissada) krooni ehk 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot ja 81 senti, surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest 3479 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend üheksa) krooni ehk 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot ja 35 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 23.11.2010.a eelistungil osutatud õigusabi eest 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni ehk 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 51 senti ja kaitsja Vladimir Rogulski poolt 29.08.31.08.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 881 (kaheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja 60 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Ivan Sokolovski, 1-10-14956, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal süüdistatavale kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 17. oktoobrist 2011.xxx 2

(14)1-10-14956 Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, esitades määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Ivan Sokolovski`t süüdistatakse selles, et ta ööl vastu 27.05.2010.a olles alkoholijoobes aadressil Xxx tekkinud tüli käigus Xxxiga ja tema tapmise eesmärgil läks kannatanule kallale ning tegutsedes mitme tunni jooksul, peksis teda rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse, Xxxile erilisi kannatusi tekitades hüppas kannatanu rindkerel ja kõhul, tagus teda peaga vastu erinevaid esemeid, kägistas Xxxit rihmaga, mille tagajärjel tekitas talle hulgaliselt roiete murde, kõhu ja rinna traumasid verejooksuga, kinnise kolju-aju trauma verejooksuga ajju. Saadud vigastustesse kannatanu suri kohapeal. Oma tegudega pani Ivan Sokolovski toime teise inimese tapmise eriti julmal viisil ja erilise piinamisega, s.o KarS § 114 p 1 ettenähtud kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Ivan Sokolovski tunnistas kohtuistungil ennast osaliselt süüdi. Tunnistab süüdi selles, et kaklesid kannatanugxxxEi tunnista süüdi tapmises. Ta ei soovinud Xxxi surmxxxTal ei olnud mingit vaenu tema vastu. Ta tahtis lihtsalt aidata Xxxt ja et Xxx tagastaks talle rahxxx Prokurör leidis, et esitatud tõenditega leidis kinnitust prokuratuuri arvamus, et Sokolovski pani toime Xxxi tapmise eriti julmal ja piinaval viisil ning tema tegudele on antud õige juriidiline hinnanxxxSüüdistus on kvalifitseeritud õigesti KarS § 114 p 1 järgi. Sokolovski pani toime esimese astme kuriteo, ta on isik, kes on varem kohtu poolt kohtulikult karistatud. Uue kuriteo pani ta toime 1 aasta jooksul peale vanglast vabanemist. Prokurör palus tunnistada Ivan Sokolovski süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 13 aastat vangistust. Kannatanu leidis, et see on naturaalne sadism. Kaitsja leidis, et süüdistus on osaliselt põhjendatud. I. Sokolovski ei soovinud Xxxi surmxxxEi saa süüdistada Sokolovskit tahtlikus tapmises. I. Sokolovski tegevused peavad olema kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 ja § 117 järgi ning tuleb mõista kergem karistus kui palus prokurör. Kohus kuulas kohtuistungil üle süüdistatava Ivan Sokolovski, kannatanu Xxx`i, tunnistajad Xxx Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx`i ja eksperdi Xxx`i. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - tunnistaja Xxx ülekuulamise protokollid (tl 69-74; 174-177); sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 1-17); surnu ekspertiisiakti nr 178 (tl 20-25); 3

(14)1-10-14956 - asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 51-64); ekspertiisiakti nr GE-0899-10/2654 (tl 89-95); surnu täiendava ekspertiisiakti nr 3 (tl 98-100). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ja eksperdi ning uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Ivan Sokolovski süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - tahtlikus tapmises piinaval või julmal viisil, s.o kuriteos KarS § 114 p 1 järgi on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ka suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teogxxxTegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm peavad olema põhjuslikus seoses. Tapmise teoobjekt on teine inimene ning tapmise tagajärg on teise inimese surm. Ivan Sokolovski poolt tapmise toimepanemist aadressil Xxx ööl vastu 27.05.2010.a, mille tagajärjeks oli Xxxi surm, tõendavad tema enda kohtuistungil antud ütlused, mis on kohtu hinnangul osaliselt usaldusväärsed, s.o selles osas, kus Ivan Sokolovski tunnistas seda, et viibis kannatanu korteris ööl vastu 27.05.2010.a ning kakles kannatanuga ning korteris viibisid peale tema veel Xxx, Xxx, Xxx Xxx, tema õde ja endine abikaasa, aga nad ei olnud kauxxxSamuti leiab kohus, et süüdistatava ütlused on usaldusväärsed selles osas, et XXXXxx käed olid sinikates. Kui ta oli korteris, siis keegi teine ei peksnud Xxxit. Ta oli tarvitanud alkoholi, kui läks Xxx korterisse. Peksimise põhjuseks oli see, kuidas Xxx käitus Xxx suhtes. Kohus leiab, et selles osas vastavad süüdistatava ütlused tegelikkusele, kuna need ütlused haakuvad teiste käesolevas asjas kogutud ja avaldatud tõenditegxxx Kohus leiab, et XXXXxxi tapmise põhjuseks I. Sokolovski poolt oli armukadedus, mis avaldus pärast alkoholi tarbimist, kuna tunnistaja Xxx ütluste kohaselt I. Sokolovski ei käinud tema juures kainena ning mille kohaselt I. Sokolovski käis korduvalt tema juures ja küsis, mida teeb Xxx tema korteris. Kohus jõudis sellisele järeldusele tulenevalt ka Xxx ütlustest, mille kohaselt võib-olla Sokolovski oli armukade, et tütar hakkas elama XxxigxxxSamuti kinnitavad seda, tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt ta ei tea, miks Sokolovski nii käitus, võib-olla armukadedus ja Xxx ütlused, mille kohaselt I. Sokolovski küsis XXXXxxlt, miks ta Xxxiga elab. Pärast hakkas Xxxile külge kleepima, üritades teda äratadxxx I. Sokolovski poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist nägi pealt kolm isikut: Xxx, Xxx ja Xxx Xxx. Tunnistaja Xxx suri 30.05.2011.a ning seetõttu avaldas kohus tema ütlused KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel kuni 01.09.2011.a kehtinud sõnastuses. Nimetatud tunnistaja ütlused on kohtu hinnangul oluliseks ja usaldusväärseks tõendiks käesolevas kriminaalasjas tõendamaks seda, millist füüsilist vägivalda täpselt I. Sokolvski kasutas XXXXxxi suhtes ööl vastu 27.05.2010.a aadressil Xxx. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine aga KrMS § 15 lg-s 3 nimetatud olukorda, mille kohaselt kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitledxxxKohus leiab, et käsoleval juhul on piisavalt uuritud ja avaldatud ka teisi 4

(14)1-10-14956 usaldusväärseid tõendeid, mis on kooskõlas Xxx ütlustega ja mille alusel tekkis kohtul siseveendumus, et I. Sokolovski pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohus leiab, et Xxx ütluste tegelikkusele vastavuses ei ole alust kahelda, kuna need haakuvad üldjoontes kahe teise kuriteo pealtnägija, s.o Xxx`u ja Xxx Xxx ütlustega ning ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, surnu ekspertiisiakti ja selle täienduse, asitõendi vaatlusprotokolli kui ka ekspertiisiaktiga nr GE-0899-10/2654. Kohus leiab, et väikesed erinevused detailides kuritegu pealt näinud tunnistajate ütlustes on tingitud sellest, et kõik tunnistajad olid tarvitanud alkohoolseid jooke ning üldteada asjaoluna väheneb pärast seda tajumisvõime. Tunnistaja Xxx ütlused haakuvad ka nende tunnistajate ütlustega, kes said nende ütluste kohaselt kuriteo toimepanemise kohta informatsiooni Xxxlt. Nimetatud tunnistajate ütluseid tõendamiseseme asjaolude kohta saab kasutada tõendina tulenevalt kehtivast KrMS § 66 lg 21 p-st 1, mille kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel. Tunnistaja Xxx ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab kohtu hinnagul ka see, et süüdistatav ei osanud eluliselt usutavalt vastates kohtu küsimusele öelda ühtegi põhjust, miks Xxx andis teistsuguseid ütluseid võrreldes süüdistatava ütlustega XXXXxxi suhtes füüsilise vägivalla kasutamise kohtxxx Tunnistaja Xxxütluste kohaselt talle esitatud küsimuste kohta võib selgitada, et ta on üle 20aasta tuttav Xxx XxxgxxxTa on tema eksmehe õde. Kuni 2006.a Xxx Xxx elas koos Ivan Sokolovskiga, keda 2006.a vahistati. Sokolovski on joobes olekus agressiivne, oli juhuseid, kui ta peksis Xxxt. 2009.a detsembris Sokolovski vabanes. Sel momendil Xxx Xxx elas juba koos XxxigxxxTa teadis, et Sokolovskile ei meeldinud, et Xxx elab Xxxiga, kuid ähvardusi temalt Xxxi aadressil ta ei kuulnud mitte kunagi. Peale vabanemist Xxxl külas ta Sokolovskit ei näinud. 2010.a aprillis ta hakkas koos Xxxuga elama ajutiselt Xxx Xxx juures, s.t tema ühetoalises korteris aadressil, Xxx. Nagu ta juba ütles, Sokolovskit ta kuni 26.05.2010.a Xxx juures külas ei näinud. 26.05.2010.a hilja õhtul, täpset kellaaega ei oska öelda, tema, Xxx, Xxx ja Valjak hakkasid juba magama minema ja olid purjus, kui helistati fonolukku. Xxx küsis, kes ja avas ukse. Neile ütles, et tuli tema endine elukaaslane Ivan Sokolovski. Xxx ütles veel, et pole vaja Sokolovskit sisse lasta, kuid Xxx vastas, et ta avas juba ukse. Sokolovski tuli korterisse ja tõi kaasa juba alustatud viinapudeli. Ta vaatas televiisorit, Xxx lebas diivanil, seina poole pöörates, tehes näo, et magab. Sokolovskil oli sxxxs jope, must pluus ja teksapüskid. Ta tegi ettepaneku jooma hakata, kuid pärast hakkas Xxxga tülitsemxxxTa küsis, miks ta Xxxiga elab. Pärast hakkas Xxxile külge kleepima, üritades teda äratadxxxSeejärel vihastas, haaras Xxxi riietest kinni, tiris diivanilt maha ja lohistas esikusse. Xxx tõusis üles. Ta mäletab, kuidas esikus Sokolovski vehkis kätega ja lõi rusikaga Xxxit. Xxx oli purjus, ei seisnud jalul ja kukkus kogu pikkuses sxxxga põrandale. Seejärel Sokolovski hüppas talle rinna peale ja hakkas jalgadega hüppama Xxxi keha ja näo peal. Sealjuures karjus: „ Ma tapan sind lita!”. Valjak tormas nende juurde, püüdes peatada kaklust. Kuid Sokolovski lükkas teda nii, et Valjak lõi pea ära vastu seina ja rohkem ei roninud nende vahele. Kui Xxx püüdis Sokolovskit peatada, siis ta haaras tal kõrist kinni ja hakkas kägistamxxxKuid talle Sokolovski teatas, et kui ta vahele ronib, siis heidab Xxxi kõrvale pikali. Seepärast ta lihtsalt istus ja vaatas. Pärast Sokolovski haaras tugitoolist rihma, heitis selle kui silmuse Xxxile kaela ja lohistas Xxxi algul tuppa, pärast vannituppxxxXxx haaras mõlema käega rihmasilmusest, et mitte lämbudxxxSeejärel Sokolovski lohistas Xxxi vannitoast tuppa tagasi, kus sissekäigu juures seisab pesumasin ja hakkas Xxxi peaga vastu seda pesumasinat tagumxxxMitu korda ta teda tagus, ta ei lugenud. Pärast Sokolovski viskas Xxxi toapõrandale. Xxx korises, kuid oli elus. Ta küsis temalt vett. Ta tõi kruusiga vett, Xxx jõi. Peale seda Sokolovski hüppas taas Xxxi juurde ja jälle hakkas teda jalgadega vastu keha ja pead taguma, kuhu sattus, hüppas tema rinnal ja näol. Xxx kattis kätega ainult pexxxEi tema, ei Xxx sekkunud, sest see oli mõttetu. Minuti 10 pärast Sokolovski rahunes mahxxxLõpetas Xxxi 5

(14)1-10-14956 peksmise. Xxx jäi põrandale lamama, korises ja hoidis peast kinni. Tal oli nägu ja pea paistes, parem silm läks paiste, tõmbus siniseks. Huuled olid kõik lõhkilöödud, verised. Ülemine huul oli kõvasti paistes. Nina all oli samuti veri. Lilla T-särk, mis Xxxil sxxxs oli, oli katkirebitud ja verine. Xxx palus riided vahetadxxxTa võttis tal T-särgi sxxxst ära ja pani selga Xxx puhta T-särgi. Sokolovski hoiatas neid, et nad vaikiksid ja juhtunust kellelegi ei räägiks. Tema, Valjak, Xxx heitisid magama, Sokolovski vaatas televiisorit. Xxx lebas põrandal ja korises. Pärast ta jäi magama, ta ei tea, mis kell oli, kuid akna taga oli valge, kui Sokolovski teda äratas ja palus tema järel uks sulgedxxxTa läks Xxxist mööda, ei pööranud talle tähelepanu. Sokolovski lahkus, ta sulges tema järel ukse. Sokolovski lubas veel tagasi tullxxxTa ei tea, kas Xxx oli siis elus või ei. Ta heitis taas magamxxxTa ärkas paari tunni pärast, käis tualetis ja kui tuppa tagasi tuli, vaatas Xxxi peale. Talle näis, et Usaanov ei hinga ja ta palus Valjakul teda vaadatxxxValjak puudutas teda ja ütles, et Xxx on külm. Seejärel ta kutsus kiirabi Xxx lauatelefonilt. Meedikud kinnitasid, et Xxx on surnud. Talle meenus, et kui Sokolovski äratas Xxxit, hakkas temaga sõimama ja viskas Xxx korterist väljxxxPärast ta nägi Xxx kätel sinikaid. Kui Sokolovski teada sai, et Xxx hammustas Xxxt, siis jooksis tema juurde ja tiris Xxxi esikusse tagasi ja viskas põrandale. Kuid pärast hakkas tema peal jalgadega hüppamxxxTa ei tea, kust sattus Xxx sissekäiku veri. Xxxl esines enne Ivan Sokolovski tuleku hetke 26.05.2010.a õhtul mitte suur sinine laik ja kriimustused. Ta ei tea, kelle poolt need olid tekitatud Xxxile. Tunnistaja Xxx ütlused haakuvad tunnistaja Xxx Xxx ütlustega, kes nägi enda ütluste kohaselt pealt ainult osaliselt I. Sokolovski poolt XXXXxxi suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ning kogu I. Sokolovski tegevusest XXXXxxi suhtes ööl vastu 27.05.2010.a sai teadlikuks Xxx ütluste alusel. Tunnistaja Xxx Xxx ütluste kohaselt tunneb süüdistatav Ivan Sokolovskit. Nad elasid vabaabielus 11, 5 aastat. Usanovit tunneb, tutvusid märtsi lõpus. Sokolovski kui on kaine, siis rahulik. Kui napsitas, läks pidevalt kodust ärxxxKui Sokolovski vabanes vanglast, asus elama enda ema juurde, pärast elas XxxgxxxTa ei kutsunud Ivan Sokolovskit tagasi kooseluks. Ta otsustas ise ja tegi nii, kuidas talle parem oli. Sokolovski käis korduvalt tema juures ja küsis, mida teeb Xxx tema korteris. Ta vastas süüdistatavale, kas sul ei ole liiga palju kortereid, Iljitšova, ema, tema juures. Ivan Sokolovski ei käinud väga tihti tema juures, aga käis küll. See oli tema korter. Sokolovski käis tema juures mõnikord üks kord nädalas, mõnikord üks kord kahe nädala jooksul. Kui viimane kord tuli, ta oli nagu hulluks läinud. Kui Sokolovski tuli tema juurde olid veel korteris Xxx ja Xxx. Ta ei mäleta kellaaega, kuna Sokolovski tuli tema juurde. Tuli hilja õhtul. Korteri uks oli lahti. Keegi elanikest lasi Sokolovski trepikottxxxKõik olid purjus enne Sokolovski tulekut. Xxxi terviseseisund oli normaalne. Ta ei kaevanud tervise peale. Varem Xxx koguaeg palus mitte lasta Sokolovskit sisse. Ei tea, milline tüli oli. Sokolovski tormas korterisse sisse ja ronis Xxxi kallale. Hakkas karjuma tema peale. Xxx istus tugitoolis enne seda, kui süüdistatav tuli talle kallale. Tema kätel olid sinikad. Sokolovski nägi neid. Sokolovski küsis Xxxi käest, mis õigusega saa peksad minu naist. Sokolovski peksis Xxxit rusikategxxxSokolovski võttis talt kõrist kinni ja viskas diivanile. Elli rääkis talle, mis toimus Xxxi ja Sokolovski vahel. Ta ise ei näinud. Sokolovski kägistas kannatanut rihmagxxxTa hakkas karjuma, siis süüdistatav viskas teda diivani peale. Pärast seda midagi ei mäletxxxKorteris olid veel Xxxi peksmise ajal õde ja endine abikaasxxxKui kaklus algas, nad läksid ärxxxPeale Sokolovski keegi ei peksnud Xxxit, mille eest teda pekstxxxTa ei näinud midagi ega kuulnud, kui kaua kestis Xxxi peksimine. Xxx ütles, et see kestis pikalt. Sokolovski lahkus tema korterist vist hommikul, sest Privalov nägi, kuidas ta hommikul tuli prügiauto juurde. Xxx avastas, et Xxx suri. Ta läks hommikul tualetti, Xxx oli põrandal. Talle tundus, et midagi oli nagu valesti. Xxx ei liigutanud. Ta ei näe umbes 4 meetri kauguselt. Ta näeb külje pealt. Tol päeval oli sama nägemine. Alates 2007.a kaotas nägemise. Ta ei mäleta sündmusest midagi. Rääkis teiste sõnade kohaselt. Ta rääkis XxxgxxxTema rääkis seda kõike. Ta nägi, et kohtualune peksis Xxxit tema korteris. Sokolovski hüppas Xxxi peal köögi ja välisukse vahel. Nägi kõike, Sokolovski võttis temast kinni ja viskas diivanile. Xxx lamas põrandal sxxx peal. 6

(14)1-10-14956 Sokolovski hüppas Xxxi peal jalgadegxxxHüppas rinna peal. Uks avanes ja Sokolovski tuli tema korterisse. Ta on kindel, et see oli Ivan Sokolovski. Ta kuulis tema häält. Sokolovski vabanes vanglast 11.12.2009.xxxTa elas koos Xxxiga aadressil Xxxalates märtsi lõpust 2010.xxxSellel päeval, kui Xxx tapeti ta jõi alkoholi. Nad jõid viina, 2 liitrit. Alkoholi tarvitas tema, Xxx, Xxx, Sergei. Sokolovski tarvitas alkoholi kui sisenes. Nad istusid ja jõid. Sokolovski kui tuli tema juurde oli ebakaine. Ta ei käinud tema juures kainenxxxTema korteris tarvitas alkoholi. Sokolovski käis tema juures ja ajas Xxxit väljxxxXxxi ja Sokolovski vahel mingeid suhteid ei olnud. Enne kaklust sõnavahetust ei olnud. Ta nägi, et Sokolovski lõi Xxxit rusikaga vastu nägu. Kui palju – ei texxxTa mäletab, mida rääkis Eili. Ta rääkis, et Sokolovski kägistas Xxxit rihmagxxxXxx ütles, et kägistas rihmagxxxKõike ise ei näinud, kuna magas. Kui Sokolovski viskas teda diivanile, peale seda jäi magamxxxSokolovski lõi Xxxit vastu nägu, pärast hakkas kägistamxxxKägistamist ei näinud. Hüpped Xxxi peal toimusid pärast rusikaga löömist. Olid pausid vägivalla kasutamises. Võttis napsu. Mõneks ajaks rahunes. Tunnistajate Xxx ja Xxx Xxx ütlustega I. Sokolovski poolt XXXXxxi suhtes kasutatud füüsilise vägivalla osas on kooskõlas ka tunnistaja Xxxu ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul seega selles osas alust kaheldxxxTunnistaja Xxxu ütluste kohaselt ta nägi osaliselt, kuidas Sokolovski peksis Xxxit. Kuna ta läks vahele ja Sokolovski lükkas teda ja ta kukkus, lõi peaga vastu seinxxxVist kaotas teadvuse. Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja Xxx ütlustega, mille kohaselt Valjak tormas nende juurde, püüdes peatada kaklust. Kuid Sokolovski lükkas teda nii, et Valjak lõi pea ära vastu seina ja rohkem ei roninud nende vahele. Xxx`u ütlustega on tõendatud see, et Sokolovski oli tüli ja kakluse algatajxxxSokolovski peksis Xxxit käte ja jalgadegxxxSokolovski lükkas Xxxi põrandale. Hakkas taguma teda jalgadegxxxXxx püüdis vastupanu osutada, aga lamavas asendis oli seda raske tehxxxTa nägi kui lõi jalgade ja kätegxxxSeal ei olnud enam selge, kuhu need löögid läksid. Sokolovski lõi Xxxit käte ja jalgadega, kuhu löök saab. Löögid olid vastu pead ja üle terve kere. Seda ta ei näinud, kuidas Sokolovski hüppas Xxxi rindkere peal. Talle rääkisid Xxx ja Xxxa, et midagi sellist toimus. Nad rääkisid talle, et Sokolovski hüppas ja rihma otsas vedas kannatanut korteris. Nad rääkisid, et Sokolovski hüppas tema kere peal, et isegi kõik organid on seal rikutud. Ta hüppas nende sõnade järgi rindkere peal. Xxxil tuli pärast Sokolovski poolt vägivalla kasutamist verd ninast, verevalumid olid, seina peal oli kxxx Tunnistaja Xxx ütluste tegelikkusele vastavust kinnitavad ka kannatanu Xxx`i ütlused, mille kohaselt ta ei mäleta, kas naisterahvas, kes helistas, selgitas, kuidas vend oli tapetud ja ütles tapja nime. Alguses ütles, et venda enam ei ole. Pärast helistas tagasi ja ütles midagi tapmise, rihma kohtxxxTa ei mäleta, kas ütles tapja nime. Vist endine naisterahva elukaaslane. Naine oli ebaadekvaatne. Ei saanud midagi selgitadxxxTa ütles, et tapetu oli unine ja teda peksti läbi. Samuti kinnitavad seda tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt ta sai informatsiooni Xxxi tapmisest kui järgmise päeva hommikul helistati. Helistas Xxx XxxxxxTa ütles, et Sokolovski tappis Xxxi. Korteris oli veel Xxx ja Xxx XxxxxxXxx on Xxx elukaaslane. Tütar oli korteris. Lisaks eeltoodule kinnitavad kohtu hinnangul tunnistaja Xxx ütluste usaldusväärsust ka süüdistatava ema tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt öösel helistasid kaks purjus naist ja ütlesid, et Ivan tappis inimese. Helistas Xxx koos sõbrannaga, kes suri ärxxxKa tunnistaja Xxx on saanud käesolevas kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolude kohta teadlikuks suheldes E. Xxxaga, kellelt ta sai teada, et Sokolovski lõi kannatanut, teine vastas, tekkis kaklus. Rohkem Xxx talle midagi ei rääkinud. Xxx ei öelnud, kes tappis Xxxi. Xxx tõi Xxxile vett ja nägi, et on surnud. Xxx ei öelnud talle, millal ta nägi, et Xxx on surnud. Sündmused toimusid Xxx korteris aadressil Xxx. Juba nimetatud tunnistajatele lisaks sai ka tunnistaja Xxx teadlikuks sellest, millist vägivalda kasutas ööl vastu 27.05.2010.a I. Sokolovski Xxxi suhtes Xxxga vesteldes, kes rääkis, et Sokolovski peksis Xxxit pool ööd või 7

(14)1-10-14956 terve öö. Istusid, napsitasid ja jätkasid kaklust. Xxx rääkis, et Sokolovski hüppas Xxxi peal. Xxx ei rääkinud mitu lööki tegi Sokolovski. Ivan mitu korda hüppas Xxxi peal, oli ribi murd. Kohus leiab, et nii kannatanu kui ka kõikide tunnistajate, kes said I. Sokolovski`le inkrimineeritava kuriteo tõendamiseseme asjaoludest teadlikuks Xxx vahendusel, ütluste tegelikkusele vastavuses ei ole alust kahelda, kuna need haakuvad omavahel ning ka Xxx ütlustegxxx I. Sokolovski poolt ööl vastu 27.05.2010.a aadressil Xxx Xxxi suhtes süüdistusaktis nimetatud füüsilise vägivalla kasutamist, s.o kannatanu peksimist rusikate ja jalgadega elutähtsatesse organitesse, kannatanu rindkerel ja kõhul hüppamist, peaga vastu esemete tagumist, rihmaga kägistamist tõendavad lisaks eelpool nimetatud isikulistele tõenditele ka teised kriminaalasjas kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõendid. Nimelt on kooskõlas tunnistajate ütlustega ning kinnitab nende tegelikkusele vastavust sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ( tl 1-17), mille kohaselt vaatluse objektiks on ühetoaline korter, mis asub viiendal korrusel, esimeses sissekäigus viiekordses telliskivimajas Xxx linnas. 40 cm kõrguselt põrandast on antud uksepiidalt avastatud määrdunud verejälgi. Uksest vasakul on triikimislaud, mille kõrvalt põrandalt on avastatud määrdunud märg kalts, mille juures on mahauhutud pruun jälxxxPõrandast 50 cm kõrgusel ülevalt alla, paremale ja vasakule on ustelt avastatud pruuni värvi vedelikuniresid. Nimetatu kinnitab kohtu hinnangul tunnistaja Xxx ütuseid, et I. Sokolovski peksis Xxxit kui viimane oli pikali. Alumisel vasakul riiulil, millelt on avastatud kruus, millel on seespool ja väljaspool punast värvi nired. Ka nimetatud vaatlustulemus haakub tunnistaja Xxxütlustega, mille kohaselt Xxx küsis temalt vett, ta tõi kruusiga vett, Xxx jõi. Piki kappi ja tumbat on avastatud mehe surnukeha, jalapöidadega määrdunud-hallil linoleumil olevasse tekki takerdunud. Surnukeha on komplemisel külm. Surnukeha lamab selili, pea on pööratud kapi poole, s.t pööratud vasakule. Surnukeha jalad asetsevad sirgelt. Vasak käsi surnukehal on natuke küünarnukist kõverdunud, käelaba on puusal. Parem käsi on küünarnukist kõverdunud ja on kõhu peal. Sõrmed ja peopesad on määrdunud kuivanud veregxxxKäte sisemisel ja välispinnal on hulgaliselt erineva suurusega hematoome. Surnukeha paremal käel, küünarnuki piirkonnas on korrapäratu vormiga nahkkate vigastusi. Vigastuse servad on ühtlased, ümmargust vormi. Näos on hulgaliselt tumedaid kuivanud vereniresid, eristuvad hulgalised nahaalused verevalumid lauba paremal pool, parema põsesarna ja ülemise lõualuu piirkonnas. Nähtavale on tulnud hulgalised vigastused ülemise ja alumise huule mõlema poole piirkonnas. Huuled ja ninasõõrmed on kaetud kuivanud veregxxxParem silmalaug on sinist-lilla värvi, tugevasti tursunud. Parema kulmu peal kaks marrastust. Surnukeha kõht on paremalt poolt tursunud. Rinnalt ja kõhult on avastatud hulgaliselt nahkkate vigastusi /marrastusi/. Paremal küljel avastatud kaks teineteisega paralleelset sinikat, nende kõrval ristkülikukujuline sinikas, mingi eseme kontuuri jälxxxParemal puusa piirkonnas on samuti nähtavale tulnud hulgalised nahaalused verevalumid. Vaatluse hetkel laibakangestus sõrmedel-tugev, kaelajoonel ja keha alaosas-tugev. Tumelillad laigud on moodustunud keha tagumisele pinnale, peamiselt selgroo piirkonda, vajutamisel kahvatuvad ning taastavad oma värvi aeglaselt. Rinnakorvi vaatlemisel on tunda ribide krepitatsioon. Vigastuste kindlaksmääramisel saadeti surnukeha kohtuarstlikku ekspertiisi. Kohus leiab, et surnukehal avastatud vigastused haakuvad tunnistaja Xxx poolt antud ütlustega selle kohta, millist vägivalda I. Sokolovski kasutas XXXXxxi suhtes. Sündmuskoha vaatlusprotokolli sisu tegelikkusele vastavust kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 51-64), kus on vaadeldud mh vara, mis on ära võetud sündmuskohalt, korterist aadressil Xxxl. 8

(14)1-10-14956 Seda, et I. Sokolovski viibis kannatanu korteris ööl vastu 27.05.2010.a tõendavad kohtu hinnagul ka tunnistaja Xxx ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt

1. mail oli ta kodus. Ta elab Xxx. Öösel oli kodus, päeval oli ärxxxTa ei näinud sellel päeval Sokolovskit. Ta kuulis, et oli seal. Ta kuulis tema häält. Sokolovski oli
2. korteris Xxx juures. Õhtul ja öösel Xxx korteris vaikust ei olnud. Ta kuulis juttu kõrgendatud toonil. Tunnistaja Xxxütluste kohaselt oli Sokolovskil sxxxs jope, must pluus ja teksapüksid. Vastavalt asitõendi vaatlusprotokollile koos fototabeliga (tl 51-64) on vaadeldud mh vara, mis on ära võetud Ivan Sokolovski kinnipidamisel. Tegemist on meeste kileriidest kevadsügis jopega, puuvillaste tugevasti kulunud teksapüsktega määrdunud-helesinist värvi ja musta värvi meeste saapad. Arvestades juba eelpool nimetatud tõendeid kinnitab kohtu siseveendumust, et XXXXxxi tapmise pani toime just Ivan Sokolovski ka ekspertiisiaktis nr GE-0899-10/2654 (tl 89-95) kajastatu, mille kohaselt
3. jopelt (pakend 1) võetud teisest proovist (kraelt, sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd, proov B100893) saadi DNA analüüsil täisporfiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev Xxx`i võrdlusproovist määratletud DNA profiiligxxxXxx`i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 3,3x10-
4. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 3, 0x 1011 inimese kohta; 2) jopelt (pakend 1) võetud esimesest proovist (paremalt varrukalt, sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd, proov B100892) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Xxx`i võrdlusproovist määratletud DNA profiiligxxx3) parema jala jalatsilt (pakend 3) võetud esimesest proovist (ninalt, sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd, proov B100895) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Xxx`ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kohus leiab, et asjaolu, et eelpool tõendamist leidnud Ivan Sokolovskile süüdistusaktis süüks arvatavate vägivallategude ja kannatanu Xxxi surma vahel on põhjuslik seos tõendab surnu ekspertiisiakt nr 178 (tl 20-25), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt eelandmete, lahanguleiu ja täiendavate uuringute tulemuste põhjal arvab ekspert Xxx, et Xxxi surma põhjuseks oli rindkere ja kõhu kinnine tömp trauma koos parema VIII-IX roide murru ning rinnakelme rebendiga, vasaku IV-X roide murru ning rinnakelme rebendiga; suurrasviku rebendiga, mille tüsistusena tekkis mõlemapoolne verirind, verikõht ja arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust. Kohtuistungil eksperdi ülekuulamisel ekspertiisiakti täpsustamiseks arvas ekspert, et kõige tähtsamaks vigastuseks oli suurrasviku rebend ja suurrasvikus kulgevate veresoonte rebendid, mille tüsistusena tekkis verevalang kõhuõõnde, millest tekkis surm ägedast sisemisest verejooksust. Nimetatud ekspertiisiaktist tuleneb ka see, et kõik arvamuse esimeses ja kolmandas lõigus loetletud vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemega (esemetega), näiteks kängitsetud jala ja rusikagxxxNahaalused verevalumid on paremal õlavarrel ja vasaku rangluu alusel on tekitatud mitte vähem kui 3 päeva enne surmxxxKõik ülejäänud marrastused ja nahaalused verevalumid on tekitatud mitte rohkem kui 1 päev enne surma. Nimetatud ekspertiisiaktis on ekspert jõudnud ka järeldusele, et arvestades esmaste koolnumuutuste morfoloogilisi iseärasusi (koolnukangestus kõikides uuritavates lihasterühmades tugev; koolnulaigud pealevajutamisel kahvatuvad, taastuvad suhteliselt aeglaselt (10-12 sekundit) võis kannatanu surm saabuda 24-36 tundi enne kohtuarstlikku lahangut. Surnu ekspertiisiakti päisest nähtub, et ekspertiisi alustati 28.05.20120.az Seda, et I. Sokolovski üritas kannatanut kägistada püksirihmaga ja peksis tema pead vastu pesumasinat kinnitavad kohtu hinnagul lisaks tunnistaja Xxxütlustele sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 1-17), mille kohaselt sissekäigu kõrval tugitoolist jakki 9

(14)1-10-14956 alt on avastatud türkiissinist-musta värvi kunstnahast rihm. Tugitooli kõrval, vahetult toaakna juures on pesumasin. Pesumasinakorpuse vasak alumine nurk on sissepoole paindunud. Nimetatud püksirihma on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprootkollis koos fototabeliga (tl 5164). Lisaks tõendab kohtu hinnagul seda, et I. Sokolovski kägistas kannatanut püksirihmaga ka surnu täiendav ekspertiisiakt nr 3 (tl 98-100), mille kohaselt eelandmete, lahanguleiu ja täiendavate uuringute tulemuste põhjal arvab ekspert Xxx, et Xxxi surnukeha välisvaatlusel sedastati triipjad, peaaegu horisontaalsed sarnaste morfoloogiliste tunnustega nahamarrastused-kriimustused: - paremal pool kaela külgpinnal (kokku 2) marrastused paiknevad üksteise kohal, eesotsade vahel kaugusel 0,7 cm, tagaotsade vahel kaugusel 1, 9 cm, ülemise marrastuse mõõtmed 0,3x 6 cm, alumise marrastuse mõõtmed 0,3x9 cm. - kaela eespinnal keha keskjoonest veidi vasakule peaaegu horisontaalne marrastus 0,3x3,5 cm. Võttes arvesse vigastuste morfoloogilisi iseärasusi on alust arvata, et eelnevalt kirjeldatud marrastused võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud püksirihma servadegxxx Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud tõenditega kogumis on tõendatud see, et I. Sokolovski täitis oma tegevusega tapmise objektiivse koosseisu. Nii tunnistaja Xxx Xxx kinnitas, et Xxxi terviseseisund oli enne Sokolovski tulekut normaalne, ta ei kaevanud tervise peale. Samuti tuleneb tunnistaja Xxx`u ütlustest, et Xxx ei öelnud midagi valu kohta rindkeres enne seda, kui korterisse tuli Sokolovski. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt kannatanul esines enne Ivan Sokolovski tuleku hetke 26.05.2010.a mitte suur sinine laik ja kriimustused, aga ta tundis end normaalselt, nad jõid peale sedxxxSeega on kohtu hinnangul välistatud see, et XXXXxx`i surma põhjuseks oli mingi varasem tema suhtes kasutatud vägivald. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste - surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kohus leiab, et I. Sokolovski pani tapmise toime kaudse tahtlusegxxxTapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab sedxxxRiigikohtu kriminaalkolleegium on 27.03.2001.a otsuses nr 3-11-28-01 öelnud seda, et tahtlus (ka kaudne tahtlus) eeldab muuhulgas seda, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabunud tagajärje vahel. Kohus leiab, et I. Sokolovski pekstes kannatanut valimatult pea piirkonda, hüpates tema rindkerel, kägistades teda püksirihmaga ning tagudes tema pead vastu pesumasinat möönnis mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusegxxxNõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et I. Sokolovski isegi ei arvanud, et surm võis saabudxxxKohus leiab, et süüdistatav pidas võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja möönis seda, kuna vastavalt Xxxütlustele, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, I. Sokolovski hüppas kannatanu rinna peale ja hakkas jalgadega hüppama Xxxi keha ja näo peal. Sealjuures karjus: „Ma tapan sind lita!”. Kohtu hinnangul kinnitab see seda, et I. Sokolovski pidas võimalikuks ka seda, et tema tegevuse tulemusena saabub kannatanu surm. Seda näitab kohtu arvates ka see, et Xxxütluste kohaselt I. Sokolovski hoiatas neid, et nad vaikiksid ja juhtunust kellelegi ei räägiks. Seda, et süüdistatav ei pürginud otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönis selle saabumise võimalikkust, kinnitab kohtu hinnagul ka see, et ta ei kutsunud kannatanule kiirabi. Seega kui süüdlane nägi ette ja möönis kannatanu surma saabumise võimalikkust, mis tegelikult saabuski tema tegude tagajärjel, tuleb tema tegu kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena, mitte aga üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamisena, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. 10

(14)1-10-14956 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Andmaks süüdistatava I. Sokolovski teole õige õigusliku hinnagu tuleb kohtul anda järgmiseks vastus sellele, kas oli tegemist tapmisega piinaval või julmal viisil, mis tuleb kvalifitseerida KarS § 114 p 1 järgi. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvaid muid füüsilisi vaegusi. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-106-97 leidnud, et tapmise piinaval viisil võib moodustada ohvri surnuks peksmine, sel juhul tuleb arvestada löökide tugevust, hulka ja kestust, kohta inimkehal, kuhu löögid olid suunatud, tekitatud kehavigastuste hulka ja laadi ning valutunde kestust. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Piinavaks või julmaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema tahtlus, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest. Ohvri piinamine või julmutsemine ei pea olema süüdlase eesmärk, piisab kui ta peab ohvri kannatusi või brutaalset surma võimalikuks ja möönab sedxxx Kohus leiab, et käesoleval juhul pani I. Sokolovski tapmise toime nii piinaval kui ka julmal viisil. I. Sokolovski poolt tapmise toimepanemist piinaval viisil kinnitavad kohtu hinnangul tunnistaja Xxx Xxx ütlused, mille kohaselt Sokolovski peksis Xxxit rusikatega, Xxx lamas põrandal sxxx peal, Sokolovski hüppas Xxxi peal jalgadegxxxHüppas rinna peal. Sokolovski lõi Xxxit rusikaga vastu nägu. Olid pausid vägivalla kasutamises. Samuti kinnitavad seda tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt ta mäletab, kuidas esikus Sokolovski vehkis kätega ja lõi rusikaga Xxxit. Xxx oli purjus, ei seisnud jalul ja kukkus kogu pikkuses sxxxga põrandale. Seejärel Sokolovski hüppas talle rinna peale ja hakkas jalgadega hüppama Xxxi keha ja näo peal. Pärast Sokolovski haaras tugitoolist rihma, heitis selle kui silmuse Xxxile kaela ja lohistas Xxxi algul tuppa, pärast vannutuppxxxSeejärel Sokolovski lohistas Xxxi vannitoast tuppa tagasi, kus sissekäigu juures seisab pesumasin ja hakkas Xxxi peaga vastu seda pesumasinat tagumxxxMitu korda ta teda tagus, ta ei lugenud. Pärast Sokolovski viskas Xxxi toapõrandale. Xxx korises, kuid oli elus. Ta küsis temalt vett. Ta tõi kruusiga vett, Xxx jõi. Peale seda Sokolovski hüppas taas Xxxi juurde ja jälle hakkas teda jalgadega vastu keha ja pead taguma, kuhu sattus, hüppas tema rinnal ja näol. Ka tunnistaja Xxxu ütlustest tuleneb see, et I. Sokolovski pani tapmise toime piinaval viisil, kuna tema ütluste kohaselt Sokolovski peksis kannatanut käte ja jalgadegxxxSokolovski peksis kannatanut tema meelest tund aegxxxSokolovski lükkas Xxxi põrandale, hakkas taguma teda jalgadegxxxTa nägi kui lõi jalgade ja kätega, seal ei olnud enam selge, kuhu need löögid läksid. Et pesumasinas oli mingi lohk seda ta nägi. Esialgu lõi Sokolovski Xxxit käte ja jalgadega ja kui Xxx ei saanud enam osutada vastupanu, siis ta kasutas juba rohkem jõudu. Sokolovski lõi Xxxit käte ja jalgadega, kuhu löö saab. Löögid olid vastu pead ja üle terve kere. Kohtu hinnagul kinnitavad seda, et I. Sokolovski pani tapmise toime piinaval viisil ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 1-17), kus on ära toodud surnukehal esinevad vigastused kui ka surnu ekspertiisiakt nr 78 (tl 20-25) ja ka surnu täiendav ekspertiisiakt nr 3 (tl 98-100). Nimetatud tõenditest nähtub, millist konkreetset füüsilist vägivalda süüdistatav kasutas kannatanu XXXXxx`i suhtes ning kohtu hinnagul on tegemist tugevate löökidega, arvestades tekitatud vigastusi, nende hulka ja laadi, millega kaasnes kauakestev valutunne, kuna füüsilise vägivalla kasutamises esinesid pausid. Arvestada tuleb ka seda, et kannatanu oli lamavas asendis, kus on lihtsustatud tugeva vägivalla kasutamine tema suhtes ning tunnistajate ütlustest tuleneb see, et tegemist ei olnud lühiajalise peksimisegxxxKa süüdistatav on ise tunnistanud enda ütlustes seda, et tema poolt vägivalla kasutamine oli mitmes etapis. Nimetatud osas ei ole kohtul alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusvääruses. 11

(14)1-10-14956 Samas on süüdistatav kannatanu jalgadega peksimise kohta öelnud, et kakluse käigus võib olla paar korda lõi jalaga, võib-olla kakluse käigus oli mingi löök vastu pesumasinat, ta ei löönud kannatanut jalgadega vastu pead, ta ei saa vastata, kas ta kägistas kannatanut püksirihmaga, ta ei tea, mis see oli, ta ei mäleta seda, ta ei mäleta seda, kas hüppas Xxxi rindkere peal. Kui peale tema kedagi teist ei olnud, siis tunnistab. Ta ei tunnista püksirihmaga Xxxi kägistamist, ta isegi ei näinud seda rihmxxxKohus leiab, et need süüdistatava ütlused ei haaku teiste eelpool nimetatud tõenditega ja on seetõttu ebausaldusväärsed ning antud eesmärgiga vähendada enda süüd. Eluliselt usutav ei ole see, et süüdlane mäletab kõiki toimunud sündmuseid, aga sellist vägivalla kasutamist tema poolt, mis on käsitletav ebainimliku ja jõhkrana ta ei mäletxxx Kohus on seisukohal, et I. Sokolovsk`i poolt tapmise toimepanemine ei olnud mitte ainult piinav vaid ka julm. Julmus väljendus põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Süüdistatav ei valinud tunnistaja Xxx`u ütluste kohaselt, kuhu ta kannatanut lõi. Nimelt tuleneb tunnistaja ütlustest, et seal ei olnud enam selge, kuhu need löögid läksid. Sokolovski lõi Xxxit käte ja jalgadega, kuhu löök saab. Erilist hoolimatust inimkeha suhtes näitab kohtu hinnagul ka see, et I. Sokolovski hüppas maas lamava kannatanu rindkerel. Eriline hoolimatus inimelu suhtes väljendub kohtu hinnangul selles, et pärast kannatanu XXXXxxi piinavat peksmist vaatas süüdistatav tunnistaja Xxx ütluste kohaselt televiisorit, samal ajal kui Xxx lebas põrandal ja korises. Piinavaks või julmaks hinnatavate asjaolude suhtes peab süüdlasel olema tahtlus, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest. Ohvri piinamine või julmutsemine ei pea olema süüdlase eesmärk, piisab kui ta peab ohvri kannatusi või brutaalset surma võimalikuks ja möönab sedxxxKohus leiab, et arvestades füüsilise vägivalla kasutamise kestust ja ulatust ning iseloomu pidi I. Sokolovski pidama kannatanu kannatusi võimalikuks ja kannatanu kohtlemist julmaks ja möönis sedxxxSeda kinnitab ka see, et tunnistaja Xxxütluste kohaselt Sokolovski hoiatas neid, et nad vaikiksid ja juhtunust kellelegi ei räägiks. Nimetatu järeldub kohtu hinnangul ka sellest, et süüdistatav ei tahtnud kohtuistungil mäletada sellise vägivalla kasutamist kannatanu suhtes, mis on käsitletav julma ja piinavanxxxSeega sai ta enda elukogemusest, haridusest ja vaimsest arengutasemest tulenevalt aru, et pani toime tapmise piinaval ja julmal viisil. Hinnates kogumis I. Sokolovski poolt sooritatud löökide arvu, kannatanul esinenud tervisekahjustuste rohkust ning kuriteo toimepanemise viisi hõlmas tema tahtlus tapmise toimepanemisel ka teadlikkust kuriteo toimepanemisest julmal ja piinaval viisil. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnagul süüdistatava poolt ööl vastu 27.05.2010.a aadressil Xxx toime pandud tapmine kvalifitseeritud süüdistusaktis õigesti KarS § 114 p 1 järgi kui tapmine, mis on toime pandud piinaval või julmal viisil. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine. Kohus leiab, et ei esine ka KarS § 57 kohaselt karistust kergendavaid asjaolusid, kuna süüdistatav ei kahetsenud kohtuistungil tema poolt toime pandud kuriteo toimepanemist ning ei tunnistanud ennast ka süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena esimese astme kuriteo pärast vähem kui poole aasta möödumist pärast vanglast vabanemist. Nimelt oli Ivan Sokolovskit karistatud viimati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2008.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 alusel vangistusega 3 aastat ning ta vabanes vanglast 11.12.2009.xxxLisaks nimetatud kuriteole on süüdistatavat varasemalt karistatud 20.11.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega KarS § 263 p 1, 4 alusel rahalise karistusega 50 päevamäära ehk 2500 krooni. Seega on 12

(14)1-10-14956 süüdistatava poolt kaks varasemalt toimepandud kuritegu samuti olnud seotud vägivallagxxxSüüdistatava I. Sokolovski poolt toime pandud kuriteod on läinud raskemaks ning käesolevas kriminaalasjas pani ta toime ühe kõige raskematest kuritegudest, rünnates tähtsamat individuaalset õigushüve – inimelu. KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Käesoleval juhul, arvestades süüdlase isikut, tema poolt varasemalt toime pandud kuritegusid ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke peab karistama süüdistatavat reaalse vangistusegxxx Kohus peab võimalikuks karistada Ivan Sokolovski`t nimetatud kuriteo toimepanemise eest vangistusega alla keskmist määra, kuna ta ei tunnistanud küll kannatanu tapmist, kuid tunnistas kannatanu peksmist Alammääras karistuse mõistmine ei ole käesoleval juhul võimalik tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja süüdistatava isikust, kuna I. Sokolovski on varasemalt pannud kahel korral toime vägivallaga seotud kuritegusid ning uue kuriteo pani ta toime lühikese aja möödumisel pärast vanglast vabanemist, mis näitab, et ta ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud. V Asitõendid Vastavalt KrMS 126 lg 3 p-le 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõendid – rihm, kruus, hommikumantel, mis on ära võetud sündmuskohalt, korterist aadressil Xxxning mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (27.10.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 110), hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS 126 lg 3 p-le 4 alusel. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Ivan Sokolovski`lt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 695, 04 eurot, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb temalt välja mõista ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tekkimisega tekkinud kulud. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 309 lg 3, 310, 311, 313, 315. Mari-Liis Avikson Kohtunik 13

(14)1-10-14956 Aime Semjonova Rahvakohtunik Õie Ilikajeva Rahvakohtunik 14