lg 2 p 2 ja § 424 järgi Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Tõkend Kaitsja Ervin Kurm, ik: 36408020320; kindel elukoht puudub kodakondsus EV; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistatud 13-l korral vahistamine alates 18.06.2011.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Ervin Kurm
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Ervin Kurm
järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, seega liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011, s.o 1 (üks) päev ja 18.06.2011 – 30.08.2011 s.o 2 (kaks) kuud ja 13 (kolmteist) päeva kuulub karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud ja 16 (kuusteist) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.12.2011.a. Tõkend- vahistamine- jätta Ervin Kurmi suhtes muutmata. Välja mõista Ervin Kurmilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695.05 eurot menetluskulu, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0525 maksumus 504.00 eurot menetluskulu, s.o DNA ekspertiisi nr 11E-GE0694 maksumus 798.00 eurot menetluskulu, s.o joobeseisundi tuvastamise uuringu maksumus 99.00 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 287.64 eurot Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud
Kohtu seisukoht: Süüdistatav Ervin Kurm kasutas kohtulikul uurimisel oma õigust vastavalt KrMS § 34 lg 1 p 1 alusel keelduda ütluste andmisest. Kohus, kuulanud ära tunnistaja, kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust selle üle, et Ervin Kurm 09.02.2011.a. kella 05.20 ajal juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz reg. märgiga xxxTallinnas Koidu 21 juures. Antud fakt on tuvastatud Ervin Kurmi enda poolt kohtueelses menetluses 09.02.2011.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis mootorsõidukit, kuna tahtis hoovist välja sõita. Samuti on mootorsõiduki juhtimise fakt leidnud kinnitust KK poolt kohtus tunnistajana antud ütlustega, mille järgi 09.02 varahommikul sõites paarimehega mööda Wismari tänavat, nägi ta ühte sõiduautot, mis oli lumevagude vahele kinni jäänud ja üritas ennast sealt välja keerata. Sõiduki roolis oli Ervin Kurm. Samuti on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist asjaolu, et Ervin Kurm eelpool märgitud kuupäeval s.o 09.02.2011.a. kella 05.20 ajal oli narkojoobes. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja KK kohtus antud ütlustega, mille järgi esinesid Ervin Kurmil narkojoobe tunnused – laienenud pupillid, kiire kõne. Kõik see viitas amfetamiini tarvitamisele. Kuigi Ervin Kurm on 09.02.2011.a. kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et ei oska öelda, et millal viimati tarvitas narkootilist ainet, umbes 2-3 nädalat tagasi sõi exstasy tablette, peale seda ta midagi tarvitanud ei ole, siis EKEI uuringuakti 285T kohaselt leiti Ervin Kurmilt 09.02.2011.a. võetud uriiniproovis amfetamiini. Amfetamiini leidumist Ervin Kurmi organismis kinnitab ka Wismari Haigla AS laboratoorse analüüsi nr 71 tulemus. Ervin Kurmi poolt kuriteo toimepanemise ajal 09.02.2011.a. kehtinud liiklusseaduse redaktsiooni 3 kohaselt määratleti joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg 3, alates 01.07.2011.a. kehtivas LS § 69 lg 1). Vaatamata Ervin Kurmi enda arvamusele, et enne seda, kui ta rooli läks, tundis ta end normaalselt, arvates, et on kaine, siis narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti nr 51/15 kohaselt järeldas dr. J Mumma peale Ervin Kurmi läbivaatust 09.02.2011 kell 05.50, et kliinilisest pildist lähtuvalt esinesid Ervin Kurmil amfetamiini tarvitamise tunnused ning dr. J. Mumma järeldus oli, et Ervin Kurmil esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimeaine tarvitamise tulemusena. Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas esitatud tõendid selle kohta, et Ervin Kurm juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit narkojoobes ning viimase käitumises on tuvastatud sellised välised muutused - kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, milliste pinnalt oli võimalik järeldada, et isik ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega s.t käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et Ervin Kurmi tervislik seisund 09.02.2011.a. kella 05.20 ajal vastas LS § 20 lg 3 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Kohus leiab, et süüdistatav on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo
Kohus ei ole tuvastanud mistahes asjaolusid, et mille alusel võiks väita, et narkojoove amfetamiinist oli süüdistataval tekkinud muul moel, kui narkootilist ainet ise tarbides. Lisaks arvestades süüdistatava viimases sõnas öeldut, mille kohaselt on ta tarvitanud narkootilisi aineid pikka aega ning arvestades keelatud ainete leidumist organismis pikema aja vältel peale tarvitamist, siis on välistatud tema teadmatus joobeseisundist. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et lisaks joobe olemasolule puudus Ervin Kurmil üleüldse õigus mootorsõidukit juhtida. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Ervin Kurmi poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Ervin Kurm tuleb süüdi mõista
424 järgi. Ervin Kurmi süü
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on samuti tõendamist leidnud.
lg 2 p 2 sätestab kriminaalvastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et süüdistatava Ervin Kurmi 18.06.2011.a kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema käest neli minigrip kilekotti, milles oli kokku 18,30 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, milles 1,88 grammi puhast amfetamiini. Antud asjaolu on tõendamist leidnud eelkõige kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et kinnipeetult võeti ära 3 minigrip kilekotti roosakat värvi pulbrilise ainega. Ervin Kurmi kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokolliga. Vaadeldi 1 tk minigrip kilekott mõõtudega 13x9 cm, milles olid omakorda minigrip kilekotid tundmatu pulbrilise ainega; 1 tk minigrip kilekott mõõtudega 8x4 cm, milles oli tundmatu pulbriline aine; 1 tk minigrip kilekott mõõtudega 7,5x 4 cm, milles tundmatu pulbriline aine. Fakt, et süüdistatavalt Ervin Kurmilt kinnipidamise käigus leitud 4 minigrip kilekotti, milledes oli heleroosa pulber, sisaldasid narkootilisi aineid, on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 11E-AN0525. Eksperdi arvamuse kohaselt sisaldas neljas minigrip kilekotis olev heleroosa pulber 4 kogumassiga 18,30 g 14% amfetamiinsulfaati, mis vastab 1,88 g amfetamiinile. Narkootiline aine amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ja sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest. Ervin Kurmi kahtlustatavana kinnipidamise käigus leiti ja võeti ära kokku 18,30 grammi amfetamiini sisalduvat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 1,88 grammi). Seega leiab kohus, et Ervin Kurmi poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus on suur. Samuti on tõendamist leidnud, et leitud ja äravõetud narkootilisi aineid sisaldavaid esemeid on käidelnud süüdistatav ning süüdistataval on puutumus leitud ja äravõetud narkootiliste ainetega seda eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr 11E-GE0694, millest nähtub, et proov minigrip kilekotilt nr 1, milles oli 2 minigrip kilekotti pulbrilise ainega (pakend nr 1a, proov B110548; esimene proov minigrip kilekotilt nr 2, mis oli minigrip kilekotis nr 1 ja milles oli pulbriline aine (gripilt, pakend nr 1a, proovA113382); esimene proov minigrip kilekotilt nr 3, mis oli minigrip kilekotis nr 1 ja milles oli pulbriline aine (gripilt, pakend nr 1a, proov A113383); teine proov minigrip kilekotilt nr 2, mis oli minigrip kilekotis nr 1 ja milles oli pulbriline aine (pakend nr 1a, proov A113384); teine proov minigrip kilekotilt nr 3, mis oli minigrip kilekotis nr 1 ja milles oli pulbriline aine (pakned nr 1a, proov A113385) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad Ervin Kurmi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Minigrip kilekotilt, milles oli pulbriline aine (pakend nr 1b) võetud esimesest proovist (gripilt, proov A113386) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Ervin Kurmilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Minigrip kilekotilt, milles oli pulbriline aine (pakend nr 1c) võetud teisest proovist (proov A113389) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Ervin Kurmilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Minigrip kilekotilt, milles oli pulbriline aine (pakend nr 1c) võetud esimesest proovist (gripilt, proov A113388) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Ervin Kurmilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Minigrip kilekotilt, milles oli pulbriline aine (pakend nr 1b) võetud teisest proovist (proov A113387) saadi DNA analüüsil osaline profiil. Ervin Kurmilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles proovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Ervin Kurm on kohtueelses menetluses kinnitanud, et kinnipidamisel tema juurest leitud ja äravõetud narkootiline aine oli mõeldud tema enda tarbeks ning et ta tarvitab narkootilisi aineid juba 10 aastat. Kohtu hinnangul teadis seega Ervin Kurm teo toimepanemise ajal täpselt, et tegemist on narkootilise ainega ja lähtudes eelnevast on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Ervin Kurm käitles (omandas, valdas) narkootilist ainet, mida kandis endaga kaasas kuni 18.06.2011.a., 5 mil ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Lähtudes eeltoodust on täidetud
süüteokoosseisu objektiivsed tunnused ning kohus leiab, et ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on täidetud, kuna süüdistatav Ervin Kurm teadis, et tema käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses, mis tähendab, et ta on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega. Lisaks ülaltoodule leiab kohus, et süüdistatav Ervin Kurm käitles narkootilist ainet omakasu eesmärgil, s.t sihiga teenida majanduslikku kasu. Kuigi Ervin Kurm väitis, et narkootilise aine oli ta omandanud enda tarbeks, on tõendatud, et see oli mõeldud edasiandmiseks teistele isikutele. Seda kinnitavad ka esemed, mis leiti Ervin Kurmi juurest - uued ja kasutamata minigrip kilekotid mõõtudega 8x4 cm – 70 tk, 1 heledast metallist kohvilusikas ja elektrooniline kaal. Narkootilise aine ekspertiisi tulemusena leiti viimaselt ka kofeiini ja kokaiini jälgi. Seega viitavad süüdistatava juurest leitud narkootikumide kaalumise ja pakendamise vahendid sellele, et keelatud ained ei olnud mõeldud ainult Ervin Kurmi enda tarbeks. Fakt, et Ervin Kurmile ei ole inkrimineeritud narkootilise aine edasiandmist, ei välista tema karistamisel omakasu motiivi arvestamist. Koosseisuvälise karistust raskendava asjaolu arvestamine pole käsitatav süüdistuse piiridest väljumisena. Sellisele seisukohale on asutud kohtupraktikas (nt. Tallinna Ringkonnakohus 1-08-1738). Kuna Ervin Kurmi puhul on tegemist isikuga, keda oli 31.05.2010.a Harju Maakohtu poolt karistatud kuriteo toimepanemise eest
lg 1 järgi, siis oli tema puhul tegemist
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Ervin Kurmi poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Ervin Kurm tuleb süüdi mõista
Vastavalt toimepandule tuleb Ervin Kurmi karistada.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmisele huvisid. Asja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist Ervin Kurmi süü tahtlikus esimese ja teise astme kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmisel Ervin Kurmile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Karistust kergendava asjaoluna võib kohtu hinnangul arvestada
lg 1 p 3 kohaselt süü tunnistamist ning karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv. Kohtu poolt ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatav on varem olnud korduvalt kohtulikult kriminaalkorras karistatud – 13 korral, kusjuures on varem ka eelnevalt kandnud reaalset vangalakaristust, mis ei ole aga mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).
Ervin Kurmi näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Ervin Kurmi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras. Kohus arvestab eelkõige
lg 2 p 2 järgi toime pandud kuriteo raskust ja asjaolu, et Ervin Kurm pani toime narkootilise ainega seotud kuriteo, olles alles hiljuti Harju Maakohtu poolt karistatud samasuguse kuriteo toimepanemise eest
lg 1 vangistusega, millest järeldub, et ta on vaatamata varasemale karistusele jätkanud 6 samalaadsete kuritegude toimepanemist. Ervin Kurmi sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Ervin Kurm ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Ervin Kurm on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Eeltoodust lähtudes, ei ole Ervin Kurmile võimalik kohaldada karistust minimaalmäära lähedases määras. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla sanktsiooni miinimum karistuse mõistmine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-112-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 31-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o
puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Ervin Kurm käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
Kuna esineb ka karistust kergendav asjaolu, siis on kohtu hinnangul talle võimalik kohaldada karistust alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuna Ervin Kurm pani ka toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis kuulub ta vastutusele võtmisele ka selle teo eest. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis Ervin Kurm teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Narkojoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, tundes end narkojoobes kainena, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna narkojoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele – Ervin Kurmi sõidukis oli ka kaassõitja, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Kuna
järgi toime pandud kuriteo puhul on aga tegemist II astme kuriteoga, mille eest on karistuseks ettenähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus, siis
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava kergema karistuse võib käesolevala juhul kaetuks lugeda
Mis puudutab Harju Maakohtu poolt 31.05.2010.a mõistetud 2-aastase vangistuse ärakandmata osa, mis Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2011.a otsuse järgi oli 3 kuud ja 7 päeva, millise aja algust tuli hakata lugema Ervin Kurmi kinnipidamisest, siis kohtute infosüsteemi andmete põhjal Harju Maakohtu 26.09.2011.a. määruse järgi kriminaalasjas 1-09-13864 loeti Ervin Kurmi karistuse kandmise alguseks 31.08.2011.a, mis tähendab, et 2-aastasest vangistusest ärakandmata osa – 3 kuud ja 7 päeva on käesoleva otsuse tegemise ajaks Ervin Kurmi poolt täielikult ära kantud, mistõttu puudub kohtul vajadus ka liitkaristuse moodustamiseks
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Ervin Kurmil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Ervin Kurmilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Seega kuuluvad Ervin Kurmilt väljamõistmisele riigituludesse menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o 695.05 eurot, menetluskulu, s.o narkootilise aine ekspertiisi nr 11E-AN0525 maksumus 504.00 eurot, menetluskulu, s.o DNA ekspertiisi nr 11E-GE0694 maksumus 798.00 eurot, menetluskulu, s.o joobeseisundi tuvastamise uuringu maksumus 99.00 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 287.64 eurot. Asitõendina on kriminaalasja juurde liidetud kasutatud minigrip kilekotid, kasutamata minigrip kilekotid, lusikas ja elektronkaal. Kuna nimetatud esemed ei oma praktilist ega varalist väärtust, samuti on nende puhul tegemist kuriteo, s.o narkootilise aine käitlemiseks kasutatud vahenditega, kuuluvad need kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Kohtunik Rahvakohtunikud 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.