1-06-16501/42

Kriminaalasi nr. 1- 06-16501 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2011.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaak Paju, Thea Tikenberg, Evelin Tuur, Erica Kaldre Tõlk Marek Litnevski, Liidia Leontjeva juuresolekul Prokurör Laura Vaik, Helga Aadamso Kaitsjad Mare Lust, Jaan Tedder, Talvi Vaske, Jelena Benevolenskaja, Merike Borunova osavõtul Arutas 16.03.2007, 27-28.08.2009, 04.12.2009 21.12.2009, 22.12.2009, 03.02.2010, 04.02.2010, 08.02.2010, 09.02.2010, 05.04.2010, 07.04.2010, 08.04.2010, 09.04.2010, 20.05.2010, 15.06.2010, 06.10.2010, 15.12.2010 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses MOHAMMAD YAQUB HAIDARI, XXX, isikukood 36205159517, Afganistani kodanik, kõrgharidus, dari keel, töökoht: AS BLE Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – vahistamine, kuulutatud tagaotsitavaks süüdistuses KarS § 386 lg 1- 22lg 2,3, § 289 järgi. Mohammad Yaqub Haidari´d süüdistatakse selles, et tema, olles alates AS RDloomisest 04.05.2000.aastast AS RD(asukohaga XXX), milline on registreeritud käibemaksukohustuslaseks alates 01.04.2000.a, peadirektor, kelle tööülesandeks oli ettevõtte üldjuhtimine ning kes juhtis ja kontrollis kogu AS RDtegevust, aitas perioodil 2002.a jaanuar kuni 2002.a oktoober koos K K’ga, V A’iga ning T P ’ga tahtlikult kaasa AS RD pearaamatupidajal Valentina T l esitada käibedeklaratsioonides valeandmeid, mis seisnes selles, et M.Y.Haidari poolt antud korralduste alusel jäeti pearaamatupidaja V T poolt ettevõtte maksustatava käibe hulka arvamata osad AS RDpoolt
2. aastal väljastatud arved, millised puudutasid käivet OÜ-ga B, mille tulemusel jäi laekumata 552 654 krooni, millega rikuti käibemaksuseaduse (RT I 2001, 64, 368) § 11 lg 1, § 13 lg 1 ja 2, § 20 ja § 29 lg 1 tulenevaid kohustusi. Oma sellise tegevusega kallutas Mohammad Yaqub Haidari V T tahtlikule õigusvastasele teole ning osutas talle juhiste andmisega vaimset kaasabi. Nii on AS RDkäibedeklaratsioonides deklareeritud maksustatavat käivet perioodil 2002.a jaanuar kuni oktoober vähem summas 3 070 324 krooni, nimetatud summalt moodustab 18% määraga käibemaks 552 654 krooni, mis on ettevõtte poolt tasumata alljärgnevalt: jaanuari eest 54 787 krooni, veebruari eest 82 745 krooni, märtsi eest 52 488 krooni, aprilli eest 29 160 krooni, mai eest 47 915 krooni, juuni eest 58 565 krooni, juuli eest 90 277 krooni, augusti eest 62 199 krooni, septembri eest 67 207 krooni ja oktoobri eest 7 311 krooni. Seega Mohammad Yaqub Haidari kihutas pearaamatupidaja Valentina T t AS-i RDpoolt maksudeklaratsioonides valeandmeid esitama ning osutas selleks vaimset kaasabi, mille tulemusel on AS-i RDpoolt tasumisele kuuluv maksusumma väiksem maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena laekumata 552 654 krooni, millega pani toime KarS § 386 lg 1 - § 22 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007 on kirjeldatud tegu karistatav KarS § 389¹ lg 1 - 22 lg 2, 3 järgi maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil kaasaaitamisena, millega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema, olles ajavahemikul 27.09.1996 - 29.08.2001 AS L (registrikood 10114688, aadress Rapla, Viljandi mnt 91) juhatuse liige, kes aktsiaseltsi põhikirja punkti 6.2 kohaselt korraldas seltsi majandustegevust ja raamatupidamist ning oli Äriseadustiku (RT I 1998, 91/93, 1500) § 306 lg 1 ja lg 4 kohaselt kohustatud äriühingut juhtima ja korraldama aksiaseltsi raamatupidamist ning seega kohustatud aktsiaseltsi juhtima ning vastutama kogu äriühingu tegevuse eest, olles samuti ajavahemikul 19.11.1993 - 31.07.2001 AS L peadirektor, kelle tööülesandeks oli ettevõtte üldjuhtimine, seega olles ametiisik KrK § 160 mõistes, kellel olid järelevalve-, juhtimis-, haldamis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, andis oma ametiseisundit ära kasutades ajavahemikul 03.09.1998 - 14.10.2000 AS L finantsdirektorile T P ’le ja pearaamatupidajale Valentina T ’le, kes olid M.Y.Haidari’st tööalaselt sõltuvad, korralduse kasutada AS-ile L kuuluvat raha enda elukohas aadressil XXX alevik teostatud haljastustööde, paigaldatud akende ja sisustuse eest tasumiseks, millised tehingud olid äriühingule kahjulikud ning ilmses vastuolus äriühingu huvide ja eesmärkidega. Tema korralduste alusel tasuti AS L poolt järgmised arved: OÜ Disain Digesto arved nr 266 01.12.98 summas 193 983.60; nr 231 09.06.99 summas 3200.-; nr 15 24.01.00 summas 13 082.50; nr 61 06.03.00 summas 15 478.-; nr 58 03.03.00 summas 11 613.50; nr 170 03.09.98 summas 96 991.75; nr 202 05.10.98 summas 96 991.70; nr 231 04.11.98 summas 50 000.-; AS Plasto arve nr 990573 02.06.99 summas 64 736.-; OÜ K arved nr 64 21.07.99 summas 100 768.15; nr 86 24.09.99 summas 15 104.-; nr 119 10.12.99 summas 69 500.-, OÜ V arve nr 343 09.02.00 summas 56 420.-; tellimus B991130-3 30.11.99 summas 80 600.-; arve nr 344 09.02.00 summas 8 536.-; tellimus B991206-1 06.12.99 13 870.-; arve nr 346 10.02.00 summas 2208.-; tellimus B991221-4 21.12.99 summas 2760.-; arve nr 347 10.02.00 summas 7 045.-; tellimus B000118-1 18.01.2000 summas 10 065.-; arve nr 354 22.03.00 summas 749.-; tellimus B991221-2 21.12.99 summas 449.-; arve nr 409 26.06.00 summas 10 192,89; tellimus B0005232 23.05.00 summas 10 843,50; arve nr 446 04.10.00 summas 12 434,28; tellimus B000818-1 18.08.00 13 100.-. Sel viisil pani Mohammad Yaqub Haidari toime ametiseisundi kuritarvitamise, millega tekitati AS-ile L varalist kahju summas 960 721.87 krooni. Seega Mohammad Yaqub Haidari pani toime ametiseisundi kuritarvitamise, millega tekitas AS-le L olulise varalise kahju summas 960 721.87 krooni, milline tegevus on karistatav KrK § 161 järgi. Ajavahemikul 01.09.2002 – 14.03.2007 k.a. oli kirjeldatud tegevus karistatav KarS § 289 järgi, alates 15.03.2007 on kirjeldatud tegevus karistatav KarS § 217² lg 1 järgi usalduse kuritarvitamisena, s.o vastavalt seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisena, millega tekitati suur varaline kahju. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema, olles 01.08.2001.a töölepingu nr 1-16 alusel ajavahemikul 01.08.2001 – 05.02.2003 AS RDpeadirektor, kelle tööülesandeks oli ettevõtte üldjuhtimine, seega oli ametiisik KarS § 288 mõistes, kellele oli pandud järelevalve-, juhtimis-, haldamis- ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning kes töölepingu p 2.
3. kohaselt oli kohustatud tegutsema üksnes tööandja huvides ning hoiduma nii tööajal kui ka väljaspool seda tegevusest, mis võiks otseselt või kaudselt kahjustada tööandja varalisi ja mittevaralisi õigusi, huve ning mainet, p 2.
4. kohaselt oli kohustatud täitma temale pandud tööülesandeid, arvesse võttes parimaid ärikombeid ja eetikat, rikkus nimetatud kohustusi. M.Y.Haidari andis oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutades ajavahemikul 14.03.2002 05.11.2002 AS RDfinantsdirektorile T P le ja pearaamatupidajale Valentina T le, kes olid M.Y.Haidari’st tööalaselt sõltuvad, korralduse kasutada AS-ile RDkuuluvat raha enda elukohas aadressil XXX alevik läbiviidavate remonttööde teostamise ja sisustuse eest tasumiseks, millised tehingud olid äriühingule kahjulikud ning ilmses vastuolus tema eesmärkide ja huvidega. Tema korralduste alusel tasuti AS RDpoolt järgmised arved: AOÜ arved 16.09.2002 nr 42 summas 7080.-, 19.09.2002 nr 43 summas 4130.-, 23.07.2002 nr 32 summas 3 540.-ja 18.10.2002 nr 46 summas 2360.-; LC OÜ arved 05.06.2002 nr 6 summas 16 355.-, 17.06.2002 nr 9 summas 17 2 110.-, 02.07.2002 nr 11 summas 15 930.-, 05.08.2002 nr 14 summas 5900.-, 06.09.2002 nr 16 summas 8496.-, 06.09.2002 nr 17 summas 8868.-, 19.09.2002 nr 18 summas 70 800.-, 15.10.2002 nr 20 summas 4130.-, 29.10.2002 nr 21 summas 14 160.-; GAAS arve nr 09.09.2002 nr 189 summas 81 302.-; Raidkivi AS arved 25.03.2002 nr K-0019 summas 10 000.-, 25.03.2002 nr K-0017 summas 1800.-; Puumarket AS arved 10.09.2002 nr KUIV075 summas 18 176,40, 24.10.2002 nr 22I4542 summas 648.-, 26.09.2002 nr ELADU11 summas 2160.-; Famar-Desi AS arved 15.04.2002 nr 8817497 summas 5616,40, 13.06.2002 nr 822273 summas 5093,80, 09.07.2002 nr 8822243 summas 2662,85, 27.08.2002 nr 839338 summas 2606,65, 26.08.2002 nr 8825384 summas 981,35; Espak AS arve 25.09.2002 nr 0907987/KAUP1 summas 776.-; NEAS arve 21.03.2002 nr 201840 summas 12 323,90; KR Kaubanduse AS arve 26.03.2002 nr 202494 summas 9836.30; Ehitus Service OÜ arve 10.07.2002 nr 2020076150 summas 3 249.-; BGAS arved 05.09.2002 nr 20026074 summas 519,20, 16.05.2002 nr 20025398 summas 1557,60, 30.06.2002 nr 20025633 summas 333,59, 16.09.2002 nr 20026143 summas 260.-, 14.03.2002 nr 20025196 summas 9 033,37; PKHAS arve 21.03.2002 nr 134 summas 54 799,20; MTOÜ arved 14.10.2002 nr 3540 summas 2400.-, 05.11.2002 nr 3645 summas 1400.-; AOÜ arve/saateleht 30.07.2002 nr 2002-383 summas 52 340.-; VAS arve 23.09.2002 nr 001200 summas 2520.-; V OÜ arve 08.07.2002 nr 746 summas 63 373,01; Hüdrocom OÜ 21.08.2002 nr 533 summas 9516.-; Kaidosk AS arve 17.09.2002 nr 174 summas 1709.-; KAOÜ arved 15.03.2002 nr 20 summas 7442.-; 07.06.2002 nr 52 summas 7442.-, 15.03.2002 nr 22 summas 3384.-; KOÜ arve 9.08.2002 nr 213/E summas 3000.-; AEAS arved 01.07.2002 nr 0009987 summas 14 962,50 ja 30.09.2002 nr 0016165 summas 653.-; Haide Püsililled OÜ arve 05.28.2002 nr 2002020 summas 8 637,35; Valtsplektooted OÜ arved 30.08.2002 nr 11958 summas 5 878.-, 25.09.2002 nr 12505 summas 3 687,50; K OÜ arved 17.06.2002 nr 41 summas 21 222,30, 11.10.2002 nr 70 summas 34 217,65; Elmar Eha Ko OÜ arved 15.04.2002 nr 66 summas 3329,96, 17.05.2002 nr 101 summas 613,60, 15.06.2002 nr 132 summas 900,34, 14.10.2002 nr 228 summas 920,40; MPOÜ arved 04.04.2002 nr 0215 summas 29 500.-, 16.05.2002 nr 0221 summas 39 463.-, 27.08.2002 nr 0231 summas 3776.-, 30.08.2002 nr 0232 summas 2900.-; FIE SZarved 17.06.2002 nr 12 summas 4 320.-, 15.08.2002 nr 13 summas 5000.-, 31.08.2002 nr 14 summas 5000.-. Sel viisil pani Mohammad Yaqub Haidari toime ametiseisundi kuritarvitamise, millega tekitati AS-ile RDoluline varaline kahju 742 102,22 krooni ulatuses. Samuti andis M.Y.Haidari oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutades korralduse T P le ja Valentina T le kanda eelnimetatud arved AS RDkuludesse. Nii kanti alljärgnevad AS RDpoolt tasutud arved: AOÜ arved 16.09.2002 nr 42 summas 7080.-, 19.09.2002 nr 43 summas 4130.-, 23.07.2002 nr 32 summas 3 540.-; Raidkivi AS arved 25.03.2002 nr K-0019 summas 10 000.-, 25.03.2002 nr K-0017 summas 1800.-; KR Kaubanduse AS arve 26.03.2002 nr 202494 summas 9836.30; V OÜ arve 08.07.2002 nr 746 summas 63 373,01; Hüdrocom OÜ arve 21.08.2002 nr 533 summas 9516.-; KAOÜ arved 15.03.2002 nr 20 summas 7442.-; 07.06.2002 nr 52 summas 7442.-, 15.03.2002 nr 22 summas 3384.-; Haide Püsililled OÜ arve 05.28.2002 nr 2002020 summas 8 637,35 ja MPOÜ arved 04.04.2002 nr 0215 summas 29 500.-, 16.05.2002 nr 0221 summas 39 463.- T P ja Valentina T poolt AS-i RDkuludesse ning kuna antud kulud olid tehtud M.Y.Haidari huvides, seetõttu deklareeriti nimetatud arved perioodil märts 2002 – september 2002 AS-i RDtulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides (lisa 4 punkt 9) Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49) § 48 lg 4 p 9 kohaselt kui töötajale, Mohammad Yaqub Haidarile, tehtud erisoodustus - rahalisest nõudest loobumine kogusummas 205 143,66 krooni ning millelt on AS RDmaksnud tulumaksu (maksumäär 26/74) summas 72 077 krooni ja sotsiaalmaksu (summalt 205143,66 + 72 077, maksumäär 33%) summas 91 483 krooni, kokku 163 560 krooni. Nimetatud tegevused olid ilmses vastuolus tööandja huvidega ning sel viisil pani Mohammad Yaqub Haidari toime ametiseisundi kuritarvitamise, millega tekitati AS-ile RDoluline materiaalne kahju kokku 905 662,22 (742 102,22 + 163 560) krooni. Seega Mohammad Yaqub Haidari pani toime ametiseisundi kuritarvitamise, millega tekitati oluline materiaalne kahju AS-ile RDsummas 905 662,22 krooni, milline tegevus on karistatav KarS § 289 järgi. Alates 15.03.2007 on kirjeldatud tegevus karistatav KarS § 3 217² lg 1 järgi usalduse kuritarvitamisena, s.o tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisena, millega tekitati suur varaline kahju. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema, olles AS-i RDfaktiline juht alates äriühingu loomisest mai 2000.a ning alates 01.08.2001.a töötades AS-is RDpeadirektorina, kelle tööülesandeks oli firma üldjuhtimine ning kellele olid pandud järelevalve-, juhtimis-, haldamis-, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, seega ametiisik KrK § 160 mõttes, kes 01.08.2001 sõlmitud töölepingu p 2.
5. kohaselt oli kohustatud tegutsema üksnes tööandja huvides ning hoiduma nii tööajal kui ka väljaspool seda tegevusest, mis võiks otseselt või kaudselt kahjustada tööandja varalisi ja mittevaralisi õigusi, huve ning mainet, p 2.
6. kohaselt oli kohustatud täitma temale pandud tööülesandeid, arvesse võttes parimaid ärikombeid ja eetikat, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241) § 48 lg 1 p 3 kohaselt oli kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja vara ning tegema endast sõltuva, et ei kahjustataks kolmandate isikute vara, rikkus nimetatud kohustusi. M.Y.Haidari andis Sergei Sile korralduse luua OÜ T (registrikood 10495630, juhatuse liige Sergei S) ning hiljem, so peale nimetatud ettevõtte tegevuse lõpetamist, andis korralduse peadirektori abile Andrei Kle luua OÜ S (registrikood 10725810, juhatuse liige I L). Mõlemad äriühingud olid täielikult tema kontrolli all ning töötajad: OÜ T juhataja Sergei S, OÜ S juhataja I L, inkassaator Aleksandr Vja raamatupidaja Svetlana Š tegutsesid üksnes tema korralduste alusel. Eesmärgiks oli kauba (piimatooted) välja viimine AS-ist RDOÜ-sse T ja OÜsse S, kus tal oli täielik kontroll kauba ja kauba müügist laekunud raha üle ning võimalus ainuisikuliselt otsustada selle üle, mida kauba müügist saadud rahaga ette võtta. Sellega lõi ta olukorra, kus tal oli võimalik võtta ja kus ta ka võttis AS RDkauba ja selle kauba müügist laekunud raha suhtes otsuseid vastu mitte AS-i RDhuve silmas pidades, vaid üksnes enda huvidest ja suvast lähtuvalt. Nii kuritarvitades oma ametiseisundit andis ta ajavahemikul jaanuar – märts 2001.a korralduse OÜ-le T üle anda AS RDkaupa (piimatooteid) kogusummas 18 567 317,63 krooni, mille kohta andis korralduse kaup maha müüa ning millest laekuva raha üle otsustas üksnes oma suva järgi. Nimelt andis ta korralduse kauba müügist OÜ T kontole laekunud raha osaliselt üle kanda AS-ile RD, sularahas laekuvat raha aga OÜ T raamatupidamises suuremas osas mitte kajastada ning anda kas talle endale või tema poolt määratud isikutele üle. A.K kontrollis M.Y.Haidarilt saadud korralduste alusel raha laekumist OÜ-le T ning samuti osaühingu poolt AS-ile RDpanka ülekantud summasid ning M.Y.Haidarile üleantud sularaha. M.Y.Haidarilt saadud korralduste alusel ning Sergei Si teadmisel ja heakskiidul korjas iga tööpäeva lõpus inkassaator Aleksandr VOÜ T ladude kassast kokku sularaha, millega toimis edasi vastavalt M.Y.Haidarilt saadud juhtnööridele või edastas Sergei Sile või andis isiklikult või teiste isikute kaudu M.Y.Haidarile. Sellise tegevusega tekitas M.Y.Haidari AS-ile RDmateriaalset kahju kogusummas 6 749 493,05 krooni, so summa, mis jäi AS-ile RDOÜ-lt T laekumata: 2001.a jaanuari eest kokku summas 26 632,3 krooni (1 arve), 2001.a veebruari eest kokku summas 1 889 288,55 krooni (21 arvet) ja 2001.a märtsi eest kokku summas 4 833 571,88 krooni (61 arvet). Kui AS RDraamatupidamises hakkasid OÜ T võlgnevused väga selgelt ilmnema ning raamatupidajad juhtisid sellele M.Y.Haidari tähelepanu, otsustas ta OÜ T tegevuse lõpetada, andes selleks A.Kle korralduse müüa OÜ T. Samas otsustas M.Y.Haidari samalaadset süsteemset tegevust analoogselt jätkata, andes selleks korralduse Andrei Kle luua uus äriühing - OÜ S, kuhu andis korralduse väljastada ajavahemikul aprill – detsember 2001 AS RDkaupa kogusummas 30 330 898,74 krooni, mille kohta andis korralduse kaup maha müüa ning millest laekuva raha üle otsustas üksnes oma suva järgi. Nii andis ta korralduse kauba müügist laekuva raha osaliselt üle kanda AS-ile RD, sularahas laekuvat raha aga OÜ S raamatupidamises suuremas osas mitte kajastada ning anda kas talle endale või tema poolt määratud isikutele üle. A.K kontrollis M.Y.Haidarilt saadud korralduste alusel raha laekumist OÜ-le S ning samuti osaühingu poolt AS-ile RDpanka ülekantud summasid ning M.Y.Haidarile üleantud sularaha. M.Y.Haidarilt saadud korralduste alusel korjas iga tööpäeva lõpus inkassaator Aleksandr VOÜ S ladude kassast kokku sularaha, millega toimis edasi vastavalt M.Y.Haidarilt saadud juhtnööridele või edastas Sergei Sile või andis isiklikult 4 või teiste isikute kaudu M.Y.Haidarile. Sellise tegevusega tekitas ta AS-ile RDmateriaalset kahju kogusummas 11 452 698,86 krooni, so summa, mis jäi AS-ile RDOÜ-lt S laekumata: 2001.a aprill eest kokku summas 11,5 krooni (1 arve), 2001.a mai eest kokku summas 1 002 248,83 krooni (14 arvet), 2001.a juuni eest kokku summas 1 822 457,45 krooni (28 arvet), 2001.a juuli eest kokku summas 1 800 283,45 krooni (28 arvet), 2001.a august eest kokku summas 388 336,78 krooni (7 arvet), 2001.a septembri eest kokku summas 2 364 512,05 krooni (20 arvet), 2001.a oktoobri eest kokku summas 2 559 026,95 krooni (16 arvet), 2001.a novembri eest kokku summas 1 114 624,30 krooni (11 arvet) ja 2001.a detsembri eest kokku summas 401 197,55 krooni (4 arvet). Seega pani Mohammad Yagub Haidari toime ametiseisundi kuritarvitamise, millega põhjustati oluline materiaalne kahju AS-ile RDsummas 18 202 191,91 krooni, mis on kvalifitseeritav KrK § 161 järgi kuriteona. Ajavahemikul 01.09.2002 – 14.03.2007 k.a. oli kirjeldatud tegevus karistatav KarS § 289 järgi, alates 15.03.2007 on kirjeldatud tegevus karistatav KarS § 217² lg 1 järgi usalduse kuritarvitamisena, s.o tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseadusliku ärakasutamisena, millega tekitati suur varaline kahju. Kriminaalasjas oli esitatud süüdistus ka Aleksandr Vle KrK § 161-§ 17 lg 6 järgi, I Lile KrK § 161- § 17 lg 6 järgi ja Andrei Kle KrK § 161- § 17 lg 6 järgi, kuid nende suhtes lõpetas kohus 15.06.2010 määrusega kriminaalamenetluse KRMS § 202 alusel. Süüdistatava M.Y Haidar eeluurimisel antud ütluste kohaselt oli AS L loodud 1991 aastal ning selle 100% omanik oli Eesti ja Afganistani ühisettevõte. Seal oli 3 aktsionäri: Yaqub Haidari Ldt (Afganistani firma); Rapla Piimatööstus (Eesti ettevõte) ja kolmas oli veel üks Eesti osaühing. AS L ostis Rapla Piimatööstuse aktivad ning 1999 ühines sellega Tallinna Äripanga struktuurina Leonardo Invest, mille tulemusel investeeriti AS-i L 300 miljonit krooni. Samad rahad võimaldasid Rapla Piimatööstuse rekonstrueerimise. Alguses oli AS-is L juhatuse esimehe asetäitaja, hiljem juhatuse liige ja peadirektor. AS L struktuur oli järgmine: nõukogu; juhatus, direktsioon, mis omakorda koosnes neljast teenistusest: 1) finantsteenistus, 2) tooraine hankimine, 3) toodangu tootmine, 4) toodangu realiseerimine. Iga teenistuse ees oli oma vastutav isik. Võimalik, et osa teenistuse juhtidest olid ka firma nõukogu või juhatuse liikmed. Müüs oma aktsiad 2001 lõpus. AS L raamatupidamist juhtis finantsdirektor T P ja pearaamatupidaja Valentina T , kellede alluvuses töötasid 8-9 raamatupidajat. Andis oma pädevuse piires finantsja raamatupidamisteenistusele juhiseid tulenevalt juhatuse ja nõukogu otsustest. Faktiliselt finantsteenistus andis aru ainult audiitorile ja maksuametile ja informeeris juhatust. Igapäevaseid finantsaruandeid Haidari laual ei olnud, sest struktuur pidi finantsteenistuse juhtimisel töötama, pealegi oli P juhatuse liige ja juhatuse siseselt vastutas ainuisikuliselt finantsteenistuse eest. Ei tea kes konkreetselt raamatupidajatest tegeles hankijatega, pangaülekannetega, kassaga ASis L . Tasumisele kuuluvad arved kinnitas ja andis korralduse tasuda üldjuhul P , kui juhatuses oli vastav otsus, siis tegi seda Haidari. Kui kuskil on tema allkiri all, siis võimalik, et on esitanud Sakus XXXasuva majaga seotud arved AS L raamatupidamisse, kuid arvab, et seda teinud ei ole. Isiklike kulutustega seotud arved andis P või T kätte, selline kulutuste katmise võimalus oli talle antud juhatuse otsusega ja kõik vajalikud riigimaksud on makstud, tegemist oli Haidarile antud erisoodustusega. Teadis, et OÜ T ja OÜ S müüvad siseturul AS RDtoodangut, kuid täpsemaid andmeid ei tea, seda teadis raamatupidamine. OÜ-1 T ja OÜ-1 S laod olid kuskil Tallinnas, ise seal käinud ei ole. Neid võis olla 2-
7. Sellega tegeles K , kes oli peadirektori abi, kelle funktsioonidesse see kuulus. Laotöötajaid ei tea. OÜ T ja OÜ S võlgnevustega tegeles raamatupidamine ja kaks palgalist töötajat Sergei J E ja K . OÜ T ja OÜ S asutamisega tegeles K , enne seda müüs AS L ka ise oma toodangut siseturul. S töötas AS L ja L töötas AS-is S ning juhatuse otsusel ja K ettepanekul määrati need isikud vastavalt OÜ T ja OÜ S juhatusse. Li määramise juhatusse kooskõlastas K Haidariga ja juhatus kinnitas. Ei ole kursis OÜ T ja OÜ S bilanssidega ja varalise seisuga. Svetlana S ei ole Haidarile esitanud mingeid andmeid OÜ T ja OÜ S kohta. S võis anda aru Kle. K Haidarile aru andma ei pidanud, võib olla kunagi võis olla 5 juttu OÜ T ja OÜ S tegevusest. (Kohus avaldas süüdistatava eeluurimisel antud ütlused KRMS § 294 p 2 alusel XIV k lk 48-49) Süüdistatav Aleksandr Vandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Haidari kutsus ta 1998 novembri- detsembri algul tööle inkassaatorina L sse ja kontor oli Laki tänaval. Tutvustati Sergei Siga ja öeldi, et ta on vahetu ülemus. Töö sisuks oli raha kogumine ladudest: Lasnamäel, keskturul ja Mustmäel. Raha kogumine, lugemine ja raha panka toomine või siis Si korraldusel muudeks firma siseasjadeks. Raha sai laotöölistelt Jura Narusberg jt. Saabus lattu, sai raha, luges üle. Pani vihikusse oma allkirja ja sõitis Mustamäe lattu. See oli nagu kontor, kus tööpäev algas ja lõppes. Õhtuti sisestas S arvutisse. Vihikud olid laotöötajatel. Kui päeva lõpus loeti summa kokku, siis S teatas sellest P le. S jättis 10000-15000 krooni kõrvale, et firma kulutusi katta, kõik muu läks panka. Harva viis raha Raplasse kassasse ja sai paberi. Õhtuti teatas Yaqubile ka, mis summa läks panka ja kui palju jäi Sile siseasjadeks. Kui Yaqub oli hõivatud, siis teatas tema abikaasale, kes ka firmas töötas. Haidari korraldusel, pidi Vvõi S igal õhtul talle ette kandma. Hommikuti sai töökorraldused Silt. Töö kohta võisid aru pärida S ja ka Haidari. Algul töötas L , pärast T ja S. Tööd see ei mõjutanud, see oli sama iga päev. Haidarile aruandmise kohustus jätkus ka OÜ-des T ja S. Haidari oli peadirektor. Sus sai ka raha Lasnamäelt Jura käest. OÜ-s S oli ülemuseks S. Töölepingud sõlmis Siga. Vihikus „ T veebruar 2001” on tema allkirjad raha kättesaamise kohta. Igal kuul olid märkmikud, need korjati iga kuu lõpus ära, samuti vihikud. Märkmikku kanti Si ütlemise peale andmed, mis käsitlesid firma siseasju. S ütles nime ja et paneks kõrvale selle summa. Kui 16.06.2001 on summa ja märge „šeif”, siis see läks seifi tõenäoliselt. 18, 19,21,25,26,27,28,29,
8. 06.2001 on V kirjutatud. 20.06 , 02.07 ei ole V kirjutatud.03, 04,05,06, 09, 10,11, 12, 13, 16 17, 18, 19, 20, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 30, 31 juuli märkmed on V kirjutatud. 01,02,03,06,07,08,09,10,13,14,15,16, augusti märkmed on V kirjutatud.
9. ja
10. augusti märkmed ja alates 22.08 ei ole tema kirjutatud. Kga tööalaselt suhelnud ei ole. Kui oli vaja Raplasse sõita ja summa, mis pidi viidama oli suurem, siis seda koguti ja viis ära ja andis Haidarile. See oli fikseeritud märkmikus, tšekkide ja muude asjadega tegeles S. Raha üleandmine käis allkirja vastu. Töölepingus oli kirjas, et peab aru andma Sile ja Haidarile. Kui V ei olnud võis ka S ise raha koguda. Seda oli harva. Vihikud olid laotöölistel, raamatud olid Vl, kuhu märkis igast laost saadud summa. Raamatus pidi märkima summad, mis S käskis kõrvale panna. S kontrollis raamatut. Raha võisid korjata ainult nemad Siga. Umbes kord kuus viis raha Raplasse Haidari kätte või kassasse. IHandis raha Mustamäel kord nädalas kuni kord kuus, need ei olnud tavaliselt suured summad 10 -30
11. Raha üleandmise kohta sai IHlt allkirja oma märkmikku. Haidari elas Sakus, majas sees käinud ei ole Süüdistatav Andrei K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tunneb Haidarit aastast
12. Haidari ettepanekul asus tööle AS-i L 1994-
13. Oli siseturujuht ja tööülesanded olid marketing, kauba müümine, hangete otsimine, kliendiga suhtlemine. Ülemuseks oli Haidari ja täitis ainult tema korraldusi. Haidari kutsus enda kabinetti, kus oli Sinitsen ja rääkis, et holdingu raamides on juba loodud uus müügifirma OÜ T ja S on Tallinna turu juht. K pidi suhtlema suuremate hankefirmadega. AS L andis kõik oma autod, laod üle Tile. See on sama holdingu raamides, mis L ainult teise firma nime all. Haidari oli seal ainuomanik. OÜ T tegeles müügiga ja oli AS L suurhankija. Iga kuu lõpus raamatupidaja andis välja saldoteade, kus oli märgitud iga firma kohta kauba liikumine, raha tasumine ja võlad. Alguses tasus OÜ T kauba eest korrektselt. Siis hakkas võlg kasvama. Pöördus Haidari poole, kes ütles, et OÜ Til on makseaega poolteist kuud. Ja, et see on nende enda oma firma, mis kuulus holdingusse ja arvestused käivad läbi raamatupidamise. OÜ T ühe kuu käive oli ligi 3 miljonit. 2000 suvel pöördus Š ja ütles, et võlg väga kasvab. Pöördus Haidari poole, mille peale ta väga vihastas ja ütles, et see pole K asi. Ja peale seda 2 nädalat hiljem saadeti K Valgevenesse pikaajalisse komandeeringusse. OÜ T tellis AS-lt L iga päev kaupa. Poole ulatuses tasus ülekandega ja ülejäänud osas sularahas kassasse. Kassa oli Laki tn ja kassapidaja oli IH. I.Haidari võttis OÜ-st T toodud sularaha vastu. Ei olnud ülevaadet, mis kauba eest sularahas kassase laekus. Ti 6 raamatupidamist ei kontrollinud. Š istus Laki tn 16, Haidari kabineti kõrval, seal oli ka kassapidaja IH. OÜ Te poolt tõid kassasse sularaha S ja V, kes oli inkassaator. Kle isiklikult nad sularaha maksnud ei ole ja K ei ole ka Haidarile sularaha üle andnud. Võib-olla on paar korda andnud. Kui tuli Valgevenest käskis Haidari kõigil leida OÜ-le T ostja. Pakkus 5-6 ostjate varianti, Haidari valis ühe välja. K helistas ja leppisid kokku. Võttis Si kaasa, viis nad kokku. Isik tuli kokkusaamisele ühe naisterahvaga. OÜ S oli Haidari firma. OÜ-s S Kl mingeid ülesandeid ei olnud. Ei tea mis sai OÜ Te raamatupidamisdokumentidest, vist viidi Raplasse. Sinitisen rääkis midagi seoses OÜ T raamatupidamisdokumentidega. Pidi suhtlema Sinitsinega kui OÜ Tis oli vaja teha reklaami nagu kõikides teistes firmades. Seotus oli OÜ-ga T suurem, sest see oli holdingu endi firma ja suurim hankija. OÜ S asutamisest ei olnud üldse teadlik. Ei ole müünud Ti ega loonud Su, otsis ainult Ti ostja. OÜ Su ostmisest ja müümisest ei tea midagi. Ükski kohtuistungil käinud tunnistaja ei tulnud tuttav ette. Süüdistatav I L andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt hakkas töötama Saku, Sarapuu 10-12 majaga seoses alates 01.03.
14. Tööd olid alates koha leidmisest kuni haljastamiseni. Täitis kõik tellija funktsioonid. 1995 võttis komisjon maja vastu. Majas elasid Yaqub Haidari, IH ja kaks poega. Alates 1999 olid maja renoveerimistööd, suveköögi ehitamine. Hiljem tellisid materjale Raplas kombinaadi ehitamiseks. 1992-1995 tasus Haidari maja eest oma vahenditest. Sealt edasi hakkasid firmad tasuma. Kellele arve esitada, sellega tegeles IH. Müüjad andsid arved kas Lile, kes andis need Irinale või teisele Haidarile või viis Laki kontorisse ja andis sekretäri kätte. Vahetevahel saadeti arveid ka posti teel. Sarapuu 10 maja juures tehtud tööde eest maksid AS S, AS RD, AS L , AS Tja AS L International. On kooskõlastanud alates 1992-2003 kõik arved kas mõlema Haidariga või ühega neist. XXXasusid AS L , AS S, AS L International, enam-vähem kõik tütarettevõtjad peale AS RD. Raamatupidamisest ei küsitud, miks need arved Laki tn esitati. Kui maksjaks oli märgitud AS RDja arve ei olnud tasutud, siis helistas T le või P le ja küsis tasumise kohta. Vahepeal nad andsid konkreetse raamatupidaja telefoni numbri ja lubasid talle helistada. Nad olid kursis milline raamatupidaja konkreetselt tegeleb maksmisega ja kas Haidari on andnud korralduse maksta. Pärast 1999 aastat toimus akende vahetamine AS Plastoga, siis toimus ümberkorraldused pööningul, kus tehti katusekorrust ning toimusid ka jooksvad remonditööd. Basseinis vahetati millalgi plaate, kuid ei mäleta millal. Sisekujundustööd toimusid pidevalt. Kardinatega tegeles I.Haidari. 2001 algas suveköögi ehitamine ja sinna läks palju materjale. Piirdeaia värvimine toimus kas osaliselt või täielikult igal aastal pärast talve. Katusekive toodi perioodiliselt. Piimakombinaadi ehitustööd olid 1999-
15. Kohtus uuritud AS Plasto arved on seotud Sarapuu maja ehitamisega. Kohtus avaldatud arved on kõik seotud Sarapuu maja ehitamisega. Märtsis 2003 kutsus Haidari enda juurde ja palus hakata piima müüva ettevõtte juhiks. Raamatupidaja oli Š keda tundis AS S ajast. Pidi temaga kooskõlastama raamatupidamisdokumendid, allkirjastama maksudeklaratsioonid ja muud aruanded. Eraldi OÜ Sust palka ei saanud. Töö OÜ Sus seisnes allkirjade andmises. Aruandega formaalselt vastutas L, kuna allkirjastas aruanded. Tehniliselt, aga S. Teads, et firmas on ainult üks ladu ja tundis ainult Narusbergi. Teistest ladudest ei tea midagi. III kd olevates saatelehtedes pooled kandsid Narusbergi allkirjad, kes andis ülejäänud allkirjad, ei tea. Si poolt nimetatud teised nimed olid Li jaoks tundmatud. Š tõi OÜ Test töölepingud üle ja L allkirjastas need sama sisuga, kuid uue pealdisega. Täpselt ei oska öelda, kes oli S firmas. Firmas töötas 8 inimest. Voli inkassaator, kes korjas raha, viis need panka või jättis kassasse. Haidari ütles, et kõik säilib nii nagu Tis. L pidi kontrollima, et kassas raha säiliks ja nii ka oli. Ainult temal oli allkirjaõigus sularaha andmiseks kassast. Elektrooniliselt raha arvestus tarnijatega teostas Š , kellele andis pangakaardi. Ei kontrollinud palju laost sularaha viidi kassasse, kuna puudus info. Ei raamatupidajalt ega tarnijalt ei tulnud mingeid küsimusi selle kohta, et ei oleks maksnud. Arvas, et võlgnevusi ei ole, kuna Haidari, kui põhitarnija kombinaadi direktor, mitte kunagi selle üle ei kurtnud. Sularahaarveldusi kassast ei olnud. Kui raha samal päeval ei viidud panka, hoiti seifis ja viidi järgmine päev. Müüs firma Tšebakovile täies veendumuses, et mingisuguseid võlgnevusi ei ole. OÜ S võlgnevusest kuulis alles kui AS RDläks pankrotti. OÜ S osa eest ei maksnud midagi. Oli teada, et osakapital on 40 000 krooni ja 7 Haidari käskis mitte muretseda. Yaqub Haidari ütles, et firma likvideeritakse ja, et saaks muuga tegeleda, astus juhatusest välja. Müümisel Tšebakov ei maksnud osa eest midagi üksnes notaritasu. Ei mäleta kas oli taSvelduslepinguid AS L ja AS RDvahel või OÜ S ja AS RDvahel. Hiljem nägi B-kaarti, et oli AS S juhatuse liige. AS S põhikirjas oli kirjas, et kapital on 2 miljonit krooni või rubla. AS S ehitas maja ja maksis kõige eest. Selle kõigi taga seisis Haidari. 1995 vormistati maja AS S nimele. Kontor seal ei olnud, raamatupidaja seal ei istunud, finants- ja tootmistegevust seal ei toimunud, see oli Laki tänaval. Seal elas pere sees. Haidari maksis ise endale selle eest renti. Maja üleminekust OÜ-le Tsai teada raamatupidaja Š käest. AS S nimel esines K , keda Haidari viis vahepeal juhatuse koosseisu. Ei tea palju AS Tmaksis AS Sle. Pidas Haidarit kõikide firmade omanikuks, mistõttu arvete esitamisel ja maksmisel kahtlust ei tekkinud. Oleks võinud delikaatselt temalt küsida, kuid see tähendanuks, et järgmisel päeval seal enam ei töötaks. 2001 Su bilanss toodi päev enne
16. kuupäeva talle allakirjutamiseks. Bilanssi hakkas koostama Š ja lõpetas P või T . Kuna vahepeal Š oli vallandatud. Pidi allkirjastama, kuna see käsitles 2001, mille suhtes oli veendunud, et kõik on korras. Bilanss oli eesti keeles. Kinnitati . et kõik on korras. OÜ Su ostu-müügi lepingu sõlmimisel nägi, et tehingu eest oli juba makstud. Tehingu sõlmimise ajal olid notaris TP iga. K seoses OÜ-ga S Lilt mingei korraldusi ei saanud. Š ei öelnud kunagi, et OÜ S on võlgu suure summas. Tunnistaja Valentina T andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas RDs 2001 - 2003 veebruar pearaamatupidajana. Vahetu ülem oli finantsdirektor T P . Direktor oli Haidari. Raamatupidajad olid: Jelena, Marina, Karmela, Raili, Nina teisi ei mäleta. 1997 läks tööle Haidari juurde tema firmasse L pearaamatupidajana. Firmad olid suured, oli palju tütarettevõtteid. Pearaamatupidaja töökohustused olid jagatud finantsdirektori ja pearaamatupidaja vahel. Firma rahavood, tarnijate arved ja nende maksmine kuulusid finantsdirektori alasse. Kõik muu mida tunnistaja tegi kuulus ka finantsdirektori kontrolli alla. Tunnistaja kohustuste hulka kuulus kohustuste realiseerimine, ostjate arved ja Maksuametis deklareerimine. Tootmiskoosolekuid korraldas Haidari ja tema puudumisel viis neid läbi T P . Koosolekutel arutati üldiselt võlgnevusi. Suured probleemid tekkisid Ti maksetega, Suga. Koosolekutel räägiti OÜ T ja S võlgnevustest. Haidari summutas detailsemaid arutelusid nende firmade kohta. Ta tahtis rohkem ise nende küsimustega tegeleda, et räägib nendega ise, vahendab, sunnib, kuid see ei tähenda, et ta niimoodi alati toimis. Tasuti väikestes summades. Ostjalt laekus raha arveldusarvele ja sularahas kassasse. Sinitsen Sergei tõi sularaha, Aleksandr Vtõi raha kassasse ja panka. Kassa oli Raplas. Ei tea, et Haidari oleks ise ostjate eest maksnud sularaha kassasse. Ei mäleta, kas Voli vormistatud RDsse. Sinitsen ei olnud kindlasti töötaja. Sularaha toodi võlgade katteks ja võis olla konkreetsetele arvetele viide. Makstud sularaha kajastati raamatupidamises kui võlgnevuste kustutamine arvete alusel. Oli raamatupidamisprogramm 1S, kuhu kanti müügiarved iga üks eraldi. Programm võimaldas võlgnevuste kandmist vaid konkreetsete arvete suhtes. Kui viidet ei olnud siis varem tekkinud arvete eest. Rääkisid pidevalt Haidariga kui tekkisid OÜ Tihannes ja S võlgnevused, sest need olid suured. B oli RDostja ja osutas teenust. Dairy müüs B`ile piimatooteid. Seal olid küsimused seotud ladustamisega. Kui kaup läks B`ile välja, siis oli seal nii kauba realiseerimine kui ka kauba ladustamine, kui seal oli realiseerimine, siis seda kajastati käibedeklaratsioonis. Kui oli kauba vedu RDst B`i lattu, siis väljus saatelehega kui kauba liikumine laost lattu ilma käibedeklaratsioonita. Kui tekkis mingi olukord, siis Haidari ütles, et neid arveid mitte kajastada raamatupidamisest. See võis olla B`iga seotud. Haidari alluvate ees midagi ei selgitanud. Kõik oli Haidari kontrolli all. Tallinnas oli tal arvuti, mille kaudu ta nägi vahendite liikumist igapäevaselt. OÜ B tasus nii sularahas kui ülekandega. B andis mingi kauba tagasi. Tarnijate arvetega tegeles finantsdirektor, kuid on kuulnud, et oli firma majandustegevusega mitteseotud arveid, mis sisaldavad Haidari isiklikke kulutusi. Ei oska öelda täpsemalt. Arved, mis olid loetavad ja oli näha, et ei ole seotud ettevõtte igapäeva majandustegevusega, deklareeris kui erisoodustused. Arved pidid olema finantsdirektori poolt aktsepteeritud, neil pidi olema tema allkiri, mõnel võis olla ka Haidari allkiri. Personaalselt ei olnud välja toodud kellele erisoodustuse deklareerisid. Korraldusi andis ainult Haidari. Juhatuseliikmed olid vaid 8 nominaalsed tegelased. Ei olnud võimalust jätta majandustegevusega mitteseotud arveid raamatupidamises kajastamata. AS L t juhtis Haidari, andis kõikidele korraldusi. Kellelgi teisel otsustamisõigust ei olnud. OÜ T ja S ei tasunud kogu kauba eest. Võimalik, et nad maksid rohkem kui jõudis RDkassasse. Inimesed, kes tõid kassasse raha, läksid vahel otse Haidari kabinetti. Võimalik, et nad viisid raha otse sinna. Oli olukord, kus oli haiguslehel ja kui tuli tagasi, siis olid raamatupidamisprogrammis imelikud asjad ja osad failid kadusid. Raamatupidamisprogrammist tehti automaatselt koopiaid. Kõikidel oli juurdepääs. Ei mäleta mis sai AS L raamatupidamisdokumentidest. Haidari viis need välja. AS RDraamatupidamine jäi täismahus alles. L ei töötanud nendes äriühingutes. On teda näinud RDkontoris, kui ta tõi arveid Haidarilt. Need arved ei käinud tunnistaja käest läbi. K oli kuidagi seotud kauba realiseerimisega, käis Haidari korraldusel Novgorodis, töötas Haidari heaks. Kui raha väljus, siis Haidari delegeeris need küsimused P le. Ka RDs jälgis Haidari oma arvutist raha liikumist. Töötasu arvutamisega tegeles teine Marina, kes tõi paberid tunnistajale kontrolliks. Palga arvestamine käis töölepingu järgi. Enamasti kanti arvele. Avansid väikeses summas maksti sularahas. Haidaril oli krediitkaart ning kui taSvestamine toimus, siis palgast võeti maha. Sellega tegeles finantsdirektor. Finantsdirektor sai panga materjalid, sealt oli näha, mis summa on Haidari võlgu, mis jäi üle, see kanti Haidari kontole. T ja S olid oma raamatupidajad, kellega on võrrelnud võlgnevuste andmeid. Oli teatud vahe. Pidevalt pöördusid Haidari poole ja muudkui riidlesid. Haidari oli väga huvitatud nendest firmadest. Ta ei pööranud tähelepanu teistele firmadele samas mahus, kui nendele firmadele. Mingil hetkel sai see saldo siiski kokku aetud, kuid ei mäleta kuidas. Seoses RDnõuete loovutamisega AS L le läksidki need saldod kokku. Lepingute ettevalmistamisega tegeles finantsdirektor T P . Tootmiskoosolekutel olid allüksuste esindajad, raamatupidamisest oli finantsdirektor. Sule väljastati arveid vastavalt väljalaaditud kaubale. Kõik dokumendid jäid RDsse, selle alusel nähtigi pärast, et on tekkinud võlgnevus. Raha tuli ka pärast nende poolt müüdud kauba eest. Tunnistaja Väino A andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on K ja Liga kohtunud kontoris. Veebruar 1995 võeti tööle AS L sse piimavarumisspetsialistina. Töötas seal kuni AS L reorganiseeriti AS RDks, edasi tuli AS RDpankrot. Seoses oma tööülesannetega kuulus AS L juhatusse Haidari ettepanekul. Tööülesanneteks oli piima varumine, koostöö piimatootjatega, lepingute sõlmimine ja see eeldas lepingute juhatuse liikme poolt allkirjastamist. AS L juhatuses oli 3 liiget. Tunnistaja, Yaqub Haidari ja kolmas vahetus tihti. Lembit Saveljev ja kes seal olid. Piima varumise töö oli füüsiliselt suur, üle 1000 piimatootja ja selle töö organiseerimine oli tunnistaja töölõik. Tunnistaja tööd koordineeris Yaqub Haidari. Töö toimus Haidari juhtimisel ja nõuannete järgi. Ei olnud pädevust võtta vastu äriühingusse puutuvaid otsuseid ilma Haidariga kooskõlastamata. Tegevdirektorina töötasid Lembit Saveljev, Sander Kaus, Voldemar Lapin, Ene Tammaru. Finantsdirektorina töötas T P . Juhatuse koosolekud toimusid koos suuremate piimatootjatega vähemalt kord kvartalis. Väiksemad koos töötajatega (spetsialistidega) kord kuus. Koosoleku kokku kutsus ja juhtis Haidari. Ilma Haidari nõusolekuta ei tehtud otsuseid. Koosolekutel Haidari tutvustas olukorda, finantsolukorda, võlgnevusi nii äriühingule, kui ka äriühingu võlgnevusi tootjatele. OÜ S võlgadest ei räägitud, küll OÜ T käis nõupidamisel läbi. Anti korraldused finantsdirektorile nende võlgade tasumise nõudmiseks. Ei tea kes esines OÜ T nimel. Koosolekul ei räägitud, et aktsiaseltsi rahadest võidi tasuda Haidari isiklikke kulusid. Raamatupidamisest kontrollis piima varumise, transpordi ja sellega seotud küsimusi. Kogu äriühingu raamatupidamist kontrollis Sander Kaus, kui tema oli. Ei tea mis tingimustel oli Haidaril krediitkaart. AS RDraha liikumist ja finantsküsimusi kontrollisid finantsdirektor, pearaamatupidaja ja Haidari. Arvab, et Haidari määras endale ise töötasu. Juhatus ei määranud Haidarile töötasu. Tunnistaja töötasu määras Haidari. K tegeles L s siseturuga, korraldas transporti. Rapla Dairis teda ei näinud. Arvab, et IH töötas L s, sest on teda näinud nimekirjas. Oli kaks erinevat kontorit: Raplas oli tootmine, turustamine oli Tallinnas, Raplas Irina ei töötanud. Haidari tegeles üldjuhtimisega. OÜ T võlgade kohta sõlmiti AS-ga RDkahepoolne leping. Tunnistaja allkirjastas lepingu omavaheliste võlgade taSvestuse kohta. Üldjuhul allkirjastas kõik leheküljed, kui teine pool oli allkirjastanud. Allkirjastas, kui pearaamatupidaja 9 või finantsdirektor olid kontrollinud, kas leping vastab tegelikkusele. Lepingu sai siis Tallinnast, sekretäri juurest. Usaldas neid isikuid kes lepingu olid koostanud (Valentina T või T P ). Äriühingu siseselt kontrollisid L majandustegevust V. T ja T. P . Haidari kontrollis ja haldas AS RDtegevust. 3 k lk 188 on loovutaja allkiri tunnistaja allkiri. Lepingu esimene leht on samas kontekstis, kuid ei tea kas ta on täpselt sama, mille allkirjastas. Tunnistaja poolt allkirjastatud lepingul ei olnud lisasid. Kui on lisad, siis on lepingu viimasele lehele kirjutatud lisad. 3 kd lk 9 loovutaja joonel on tunnistaja allkiri. Oma teada allkirjastas kõik lehed. Leht võib olla vahetatud. Ei ole allkirjastanud selliselt, et osa lehekülgi jääb allkirjastamata. Sellel lepingul ei olnud lisasid. Kui oleks olnud oleks seal olnud tunnistaja allkiri. Need 2 lepingut olid Tallinna kontoris teise poole poolt allkirjastatud kui tema need enda kätte sai. Nõuete suurusjärk oli umbes 6 miljonit. Nägi Lapišini Tallinna kontoris kui läks nõupidamisele. Ei tea mida L kontoris tegi. Tunnistaja Elliot N andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tunneb Haidarit 1998 a-st, lapsed õppisid ühes klassis. 2002 tehti ettepanek saada firma omanikuks ja pärast seda olid selle firmaga seoses teatud toimingud. Pakuti vormistada Glandro OÜ tunnistaja nimele. Enne seda ei ole olnud Haidariga ärilisi kokkupuuteid. Oli üks AS-i Tostjatest. Ostis selle Haidari autojuhilt K lt. Haidari palus, et läheks K ga panka, et need oleks vormistatud tunnistaja nimele. Sai aru, et Til on omanduses maja, kus elasid Haidari perekond ja tema ise. Ei tea miks aktsiad olid K käes. Omandas kõik aktsiad, kuid ei maksnud mitte midagi. Ei saanud raha ja ei maksnud. Jutuajamisest oli aru saada, et tuli vahetada Ti omanikku, kui tekkis mingi maja jaoks ohtlik situatsioon, et maja võidi ära võtta Haidari käest. Pärast seda Haidari palvel müüs need aktsiad maha või vormistas oma abikaasa nimele. Pärast seda vormistas tunnistaja abikaasa need aktsiad IH nimele. Aitas seda vara peita õiguskaitseorganite eest. Maja asub Sakus Sarapuu 10/
17. Haidariga suhtles vene keeles ja Haidari valdas seda. Li on vahetevahel näinud Haidari elukohas hoovis. Teadis, et ta on L. Kga on olnud koos mitmel sünnipäeval. Tunneb teda üheksa aastat. Tunnistaja Raili Jair andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt K käis piimakombinaadis. Töötas AS-s L ja RD13 aastat raamatupidajana. Iga raamatupidaja tegi ühte kindlat lõiku, mida teine tegi, seda ei uurinud. Ise tegeles piimaga alates sellest, kui piim tööstusesse tuli kuni lõpetades väljamaksetega piimatootjatele. RDt juhtis Haidari. Tunnistaja vahetu ülem oli finantsdirektor T. Oli ühes kabinetis Karmella ja Marinaga. Arved saabusid Rapla Dairisse postiga või otse käsipostiga. Tegi nimekirju ja Pisnja Marina tegi ülekandeid. 18.02.2003 enne maksupolitsei saabumist RDsse hakkas hull möll pihta. Arvuteid lülitati välja, kui üks hommik tööle läks, siis oli mingi ajavahemik, pool aastat üldse kustunud. Krivtšikova ja T olid kogu aeg üksteise arvutites. Kontorisse toodi sularaha ja teda pandi mingi aeg T toas seda sularaha lugema. Harilik paberkott oli juba laua peal. Ütles palju seal on ja jättis raha laua peale. Teine kord oli üks pikk mees, kas Sergei või midagi, vist müüsid talle sularahas kaupa. Mingi lõpupoole kui tegi kassat, võis teha sissetuleku ja väljamineku ordereid. Andis Valentina kätte orderid ja tema pidi võtma Haidari allkirja. Üks jäi kindlasti ilma allkirjata. Üleloetud sularaha oli umbes 100 000 300
18. Sularaha käis lugemas umbes paar korda nädalas. Sularaha saamine ei olnud seotud Haidari kontoris käimistega. Käis raha lugemas, kui öeldi, võib-olla luges keegi teine ka või lugesid nad ise. Oli ainuke eestlane, oli keelebarjäär, erilist suhtlemist ei olnud teiste raamatupidajatega. Tunnistaja Kristina K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas AS-is L ja RD
19. Äriühingut juhtis Yaqub Haidari. Töötas algul arendusinsenerina, hiljem tootmisjuhina ja arendusdirektorina. Mingi periood oli juhatuse liige. Raamatupidamise eest vastutasid pearaamatupidaja Valentina T ja peafinantsist P . RDjuhatuse liikmed olid erineval ajal erinevad, mingi periood olid tunnistaja ja Väino A. Aastaid ei mäleta. Juhatuse liikmena oli tunnistaja valdkonnaks tootmine. Juhtkonna koosolekuid ja nõupidamisi korraldas Haidari, kes oli omanik. Juhatus ei olnud andnud Haidarile luba kasutata RDraha isiklikeks vajadusteks. Ei teadnud, et RDtasus majandustegevusega mitteseotud kulutusi, mis olid tehtud Haidari kuludeks. Juhatusele ei teatatud raamatupidamisest, et tasutakse ka majandustegevusega mitteseotud 10 kulutusi. Kaupa väljastati ka neile, kes ei olnud oma varasema kauba eest veel tasunud. OÜ S on tuttav seoses siseturu kaubaga. Ei mäleta, et Sul ja Til olid erakordsed võlgnevused RDees. Ei teadnud nende äriühingute asutamisest. Ei mäleta lepingute allkirjastamist, millega RDloobub võlgadest teiste ettevõtete ees. Kui varem nii rääkis siis nii oli. I. Li nimi ei ütle midagi. K tegeles turvaküsimustega: värava valve ja sellised küsimused L s või RDs. Osales ka osadel koosolekutel. Ei mäleta konkreetselt turvaprobleemide sisu. Tunnistaja Jelena Šmidt andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas AS-is RD
20. juulist 2001 – august 2003 raamatupidajana. Raamatupidamisosakonda juhtis finantsdirektor ja pearaamatupidaja. Ettevõtet juhtis Haidari vist. Tunnistaja tööülesanneteks oli kulude registreerimine programmis ja nende arvestus. AS RDmüüs tooteid OÜ-le T ja OÜ-le S. Arvete tasumise üle omas ülevaadet raamatupidaja, kes tegeles konkreetselt müügiga. Kuluarved millega tegeles, olid seotud RDigapäevase majandustegevusega need olid need viseeritud finantsdirektori T P poolt. Kuluarvete hulgas oli ka ehitusmaterjalide arveid. Ei täpsustanud, lihtsalt oli käsk neid arvestada. L kinnitas neid arveid ja andis korralduse tasuda. Suurusjärku ei mäleta. Ei mäleta kuidas arved tulid, võimalik, et postiga. I L telefoni teel kontrollis nende maksmist. Ei uurinud mis asjaoludel RDpeab neid arveid tasuma. Ehitusega seotud arved olid osaliselt kirjalikult viseeritud Li poolt. Ei olnud kombeks esitada üleliigseid küsimusi. Ei tea kellena L töötas. Finantsdirektor andis sellise suulise korralduse. Mõned arved tulid elektronposti teel arve väljastajalt. Siis hoiatati ette, et tuleb selline arve. Li ise ei ole kunagi näinud. Summad olid erinevad, üldsumma ületas miljonit. 17.02.2003 enne maksupolitsei saabumist paluti kõiki raamatupidajaid raamatupidamisprogrammist väljuda ja lõpetada töö. T ja Karmella Krivtšikova jäid arvutite taha. Saades arvutid tagasi oli erinevusi palju, saldod ei kattunud ja muu selline. Tuli välja, et need olid muudetud enne, kui politsei tuli. Tunnistaja Ann Lumiste andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli FIE-na OÜ-ga Disain Digesto partnerlussuhtes. Teostas interjööri kujundusdetaile. Nägi Iryna Haidarit Disain Digestas. Ta tegeles oma kodu tekstiilidega. Osutas teenust Disain Digestole, kes tellis kardina kujunduse pr IHkoju. Külastas Sakus seda hoonet, kus ta nähtavasti elas. Majas oli ka majapidajanna kassidega. Tehtud töö paigutati ka nendesse eluruumidesse. Ei tea kes esitas arve Iryna Haidarile töö eest ja kes arve tasus. Sai ise tasu Disain Digestost. Ei tea kas need olid eluruumid või esindusruumid. Majas olid sisetööd pooleli. Maja oli mitusada ruutmeetrit. Tunnistaja Sergei E andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 2002 tuli tööle RDsse ja tutvus Andrei Kga, kes tol hetkel juhtis vene tootmist. L oli firma juhiks, mis ei omanud otsest seost RDga, kuid vist oli see firma Haidari juhtimisel ka. AS-i RDjuhtis Haidari, kes viis läbi töökoosolekuid, andis korraldusi seoses tootmisega ja otsustas rahavoogude suhtes. Töötas RDs haldusjuhina. Korraldas julgeolekut ja personali üle järelevalvet, täitis Haidari korraldusi. 2002 lõpus ja 2003 alguses oli RDrahadega probleemid ja vastavalt Haidari korraldusele kontrollis, miks ei ole Sul või Til tulnud rahasid toodete ees, mis olid valmistatud RDs. Ise raamatupidamisse ei sekkunud, sai teada finantsdirektori käest. Sergei Si oli juhatuse liige. Haidari korraldusel suhtles Siga, kes selgitas osa toodetest väljastati sularaha eest ja osa ülekannete eest. See raha, mis pidi tulema pangaülekandega, pidi laekuma RDarvele ja raha, mis tasuti sularahas osa kauba eest, see Si sõnul tasuti vahetult Haidari kätte. Kui tuli välja sularaha üleandmise moment Haidarile, andis ta korralduse lõpetada kontroll. Mõned korrad oli autojuht K kaudu sularaha Haidarile antud ja vahel tõi S ise kohale. Vga vahetult kokkupuudet ei olnud. On kuulnud, et Vvedas ka raha. Nii palju, kui aru sai loodi S ja T selleks, et realiseerida piimatooteid siseturul. Haidari viis koosolekuid läbi. Arutati üldist finantsolukorda ja samas reas koos tootmisküsimustega arutati ka mida teha võlgadega. Tehti koopiaid arvetest, finantsdirektor tutvustas olukorda. Teema tekkis koosolekul, kuid korralduse võlgasid uurida andis ta eraviisiliselt. Su suhtes pidi kontrollima väljastatud kauba kogust ja saabuva raha vastavust sellele. Teiste firmade puhul sai raamatupidamisest firma nimed, aja, millal oli väljastatud kaup ja võlgnevuse summa. Su küsimust jõudis uurida 2-3 nädalat. Peale Su oli veel rida võlgnikke. 11 Mõnedelt hakkas raha tulema, mõne suhtes tegi politseisse avalduse kelmuse kohta. Kui kandis ette Su võla suhtes, siis öeldi pärast ettekannet, et Suga ei ole vaja tegeleda. Osa sularaha saamisega oli Haidari nõus, tunnistas, et sai sularahas raha. Ülejäänud summas Haidari ütles, et selgitab ise. Suurusjärk võis olla 2-3 miljonit. I Liga sattus paar korda kokku. Firma, mida juhatas L, tegeles selle maja teenindamisega Sakus, kus elas Haidari. Maja oli dokumentide järgi firma kirjas, kuid Haidari kasutas. Majas elasid Haidari, tema abikaasa, lapsed ja vist keegi teenindaja. Tunnistaja Sergei S andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas alates 08.01.1997 AS-s L siseturudirektorina K ettepanekul. Mäletab, et sõitsid tehassesse, kas oli sel ajal RDvõi L , ei tea. Arvas, et AS L ja RDon üks ettevõte. Pidi Tallinnas tegelema L piimatoodete müügi korraldamisega. L s lõpetati leping 02.02.
21. Tegutses sama tööga edasi T ja S sildi all. 01.01.1999 – 31.03.2001 T OÜ ja S 01.04.2001 – 31.12.
22. Tis oli omanik ning seal ja Sus tegeles müügi korraldamisega, tegevus ei muutunud, sildid muutusid. Haidari kutsus enda juurde ja teatas jutu sees, et L piimaturg ei tööta efektiivselt, et tunnistaja teeks oma nimele firma ja palgaks oleks osa tulust, mille saab. Kuulus OÜ T juhatusse üksinda. OÜ-d T juhtis Haidari. OÜ T raamatupidajad oli Svetlana Š , samad raamatupidajad, kes Tallinnas XXXHaidaril. Algul oli seal L , hiljem T ja S kontorid. Kõik, kes töötasid L s siseturul, olid hiljem ka Tis tööl. Kõik töölepingud Ti nimel sõlmis tunnistaja. Nad asusid OÜ-s T tööle Haidari korraldusel. OÜ-le T tuli kaup L st või RDst. Teistest ettevõtetest tuli väga vähe kaupa. Peale RDst või L st saabunud kauba realiseerimist tuli raha ladudesse ja hiljem Haidari korraldusel need suunati mitmesse suunda. Raha võtsid vastu laotöölised: Kirill Kütt, Juri Nasajev ja Juri Narusberg. Tuli kaup, kaup müüdi, raha toodi lattu, saabus inkassaator, kelle nimi oli V, võttis raha, andis allkirja ja viis raha laiali, sinna kuhu Haidari ütles. Vtöötas ametlikult Tis, enne seda L s, oli Haidari ees vastutav. Laost välja antud raha ei jõudnud AS Tele L sse või Dairy mitte täielikult. Haidari korraldusel võis puudu olev raha olla suunatud ükskõik kuhu. OÜ T jäi võlgu L või RDees. Tekkis küsimus Ti ümberregistreerimisest ja kui Haidari tegi ettepaneku veel üks firma teha, siis keeldus. K leidis Tele ostja. Pärast 31.03.2001 andis äriühingu uuele isikule edasi. Dairyst tuli Tallinnasse kaupa, kauba vastu anti raha ja dokumendid, mis jõudsid Laki 16, sealt edasi jõudsid dokumendid Raplasse. Isiklikult ei ole dokumente kuhugi vedanud. Dokumente vedas Raplas töötava raamatupidaja Svetlana Š poeg ja autojuht. Laos toimus kauba ja raha arvestus arvutiprogrammis. Kassa väljamineku orderid või ka vihikusse kirjutati nimi ja kuupäev palju kaupa välja anti. Vihikut pidas konkreetne laotööline. Til ja L l oli kolm ladu: Keskturul, Lasnamäel ja Mustamäel. Vihikus ei olnud sellised summad mida kajastati arvutiprogrammis, muidu ei oleks saanud toimida kassa üleandmist. Kassa väljaminekuorderid kirjutati väga harva välja, tavaliselt iga lao kohta iga kuu eraldi vihik ja iga kuu kõigist ladudest korjati vihikud koos dokumentidega ja viidi kontorisse. Regulaarselt sai aruandeid OÜ T raamatupidamisest. Ti ja RDraamatupidajad suhtlesid pidevalt. Haidari ütles, et ei muretseks T võlgnevuse pärast RDees. 1999 rääkis Haidari, et kõik saab olema hea, maksud makstakse ja võlgnevusi ei teki, mis ka oli nii esialgu, pool aastat enne firma müüki tekkisid need võlgnevused. Haidari ees käis vastamas Š , raha viis ära Vja vastutas Haidari ees. Tunnistaja pandi alles hiljem fakti ette. OÜ S tegevus oli sama mis L s ja Tis. Su juhatuses oli L. Töökorraldusi sai ainult Haidarilt. L siseturumüük ei toimunud ainult Tallinnas, vaid ka Raplas, seepärast suhtles Kga. K ei töötanud Tis või Sus. Ta tegeles RDsiseturuga. OÜ Su lao kauba arvestus toimus samamoodi nagu L s ja Tis, samasugused vihikud, samad inimesed, samad programmid ja sama süsteem. Laos töötasid Narusberg, Kütt, Nasajev. Inkassaator oli V. Raamatupidaja Š . RDst läks kaup kolme Su lattu, S turustas müüs, hiljem allkirja vastu anti raha inkassaatorile. Reeglina korjas inkassaator raha laost iga päev. Vahel viisid Vga koos või eraldi OÜ T ja S saadud raha ka panka. Vahel finantsdirektori korraldusel kandsid raha ka teiste firmade kontole. Üks on see, kui Vviis P le sularaha ja ta andis korraldusi neid arvele panna, teine asi on kui P andis korraldusi L raha mingi firma arvele kanda. Š pidevalt suhtles RDraamatupidajatega. Klientidega – nendega kes piima ostsid - Š praktiliselt ei 12 suhelnud, sest kliendid arveldasid sularahas. 1999 Haidari ütles, et looks selle firma, et süsteem toimiks paremini. 2001 näitas aga vastupidist. Nõustus olema OÜ T omanik ja lasi Haidaryl viia end eksitusse. Vallus ainult Haidarile. L st tulid Ti üle laotöölised, tunnistaja, Vja raamatupidaja. Kirjutas alla töölepingu Vga. Vteadis, et tunnistaja on firma omanik, ta oli selle ostmise juures. Inimesed helistasid, et on siia või sinna raha, et kas Haidariga on kooskõlastatud, kui öeldi jah, siis Vviis ära. Õhtuti helisitas kas Haidari või ta abikaasa ja dikteerimise peale kirjutas vihikusse üles, kes kui palju sai. Vle andis vahetuid korraldusi, kellele ja kui palju maksta, Haidari. K oli ülemuseks L s, hiljem kui töötas Tis K kureeris kogu siseturgu. Kui tunnistajal tekkisid probleemid, siis pöördus tema poole, kui isiku poole kes kureerib siseturgu. Pangas vormistati sularaha sissemakse korraldused, mis läksid Š kätte ja sealt edasi Raplasse. OÜ T ostsid kuulutuse peale. Raha ostuks sai Haidari käest. Aprillis 2001 müüdi OÜ T edasi teisele isikule. Tunnistaja müügist raha ei saanud. Tunnistaja Vladimir Tšebakov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tuttav T P , kes töötas L s finantsdirektorina, helistas ja tegi ettepaneku olla kolmes ettevõttes likvideerija. P määras kohtumise septembri alguses 2002.a, aadressil Laki
23. Haidari rääkis, et tal on vaja kolmele temale kuuluva firma jaoks likvideerijat. Et seal ei ole midagi kriminaalset, on võlgnevus Maksuameti ees, on mõned võlad tarnijate ees, et vajaduse korral vormistatakse kogu raamatupidamislik dokumentatsioon. Tunnistajat on vaja registreerida nagu firma likvideerija. Nendel firmadel vara ei ole peaaegu jäänud ja varaga seotud küsimused lahendab Haidari. Need olid AS L , OÜ S ja OÜ S. Haidari ütles, et raamatupidamise dokumendid on korras ja asuvad XXXarhiivis. Kui tunnistaja viidi L juhatusse vormistati L nimi Promineksiks. 2002 oktoobris vormistati tunnistaja nimele S, 2002 oktoobri lõpus – novembri alguses S ja L (Promineks). Haidari ütles, et likvideerimine toimuks kiiremini ja rahulikumalt, pidi tunnistaja nimele vormistatama ka firma aktsiad või osad. Haidari andis mõista, et tal on vaja likvideerijat, kes on ka omanik, vastasel juhul ei ole tema huvitatud tunnistaja teenustest. OÜ S kohta Haidari ütles, et seal on mingit vara olemas, ta soovis seda vara maha müüa ja kapitali vähendada. Oktoobri lõpus sai S juhatuse liikmeks, ei olnud seal osanik. L suhtes kutsuti oktoobri lõpus – novembri alguses XXXja seal anti kaks aktsiate ostu-müügi lepingu varianti. Esimene variant oli Haidari poolt allkirjastatud aktsiate ostu-müügileping ja seal seisis 2001a. Teine variant oli Lacro aktsiate ostumüügileping, aga aktsionärina oli kirjas AS Leonarda Invest. Allkirjastas need paberid. Omandas kõik AS L aktsiad. Enne tunnistajat olid juhatuse liikmed Yaqub Haidari, T P . AS L nimel ise üldse mingeid dokumente ei koostanud. Ei tea kes dokumente reeglina vormistas. OÜ S osad ostis Lilt. Dokumente vormistati tunnistaja nimele formaalselt. Arvab, et ka L oli nendel formaalselt. Haidari ütles, et need kolm firmat on tema omad. OÜ S raamatupidamisdokumente talle üle ei antud. Oli OÜ S juhatuse liige. Ei kontrollinud millises majanduslikus olukorras oli S. OÜ S majandustegevusega kokku ei puutunud. Ei teadnud, et OÜ Sul on võlgu teiste firmade ees. TP oli jurist ja osutas juriidilisi teenuseid L le või Haidarile. Ta figureeris Ss või Sus juhatuse liikmena. OÜ-l S oli mingi maja. Haidari ise tegeles sellel varaga. Tunnistaja TP andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Kga tutvus notari juures seoses tehinguga äriühinguga L . Li tunneb seoses Su registri muudatustega. Tunnistaja oli müüja ja ostja oli L. Muutus ka juhatuse liige firmas. I Liga käisid notari juures, sõlmisid ostu-müügi tehingu. Konkreetset tasumist ei toimunud. Oli OÜ S asutaja. Arvatavasti tegi sissemakse. Andis tehtud sissemakse üle võhivõõrale inimesele. Ei tea millega OÜ S tegeles. Asutas ka AS THaidari palvel. Palve esitati Väino Ai või T P kaudu, kes olid L juhatuse liikmed. Paluti asutada firma, sellise ja sellise tegevusalaga. Kinnisvara oli põhikirja järgi, ei tea millega reaalselt tegeles. Aktsiate eest tasus Haidari. Aktsiad müüs Haidarile, kes ei maksnud nende eest midagi kuna oli ise sissemaksja. Haidari nimetas isikud AS Tjuhatuse ja nõukogu liikmeteks. Notari juures olid juhatuse liikmetega: T P . Tunnistaja Tarmo V andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ei ole kindel kas oli tööleping RDga või L Internationaliga. On Kristiina Kga töölepingu sõlminud. Aprillis-mais 2002 kolis 13 Laki tänava kontorist Raplasse Viljandi mnt-le. Ei tea kes vormiliselt oli tööandaja, sisuliselt töötas RDs. Korraldas valmistoodangu ladustamist ja toimetamist klientidele. Võimalik, et puutus kokku firmadega S ja T. Oma tegevusest andis aru T T le ja tehase juhtimine oli tootmise juht Eve Polverk. Kogu AS-i juhtis Haidari. Väga tihti oli tunnistaja otsestel juhtidel vaja asju kooskõlastada Haidariga. Laod asusid Raplas Viljandi mnt 91E vist, Miidurannas ja Sõjamäel, Mustamäel Kadaka teel. Paljud käisid ise kaubal järgi, siis kuhu nad seda vedasid ei tea. Ladude mahutavus ja külmutustingimused olid RDs pidev probleem. RD ei saanud ise võid külmutada ja Veterinaar- ja Toiduamet ei suutnud lahendada probleemi, kui üks ettevõte toodab ja teine külmutab. Olukord lahendati loominguliselt. Külmutasid merekonteineris, vedasid teistesse ladudesse külmuma ja pärast tõid tagasi. OÜ B kas ostis kaupa või oli osa kaupa vahepeal nende laos Kadaka teel. Ei tea milliste tehingutega viidi OÜ B lattu AS RDkaupa. Sisuliselt ei ole vahet, kas antakse vastutavale hoiule või müüakse. Vormistati saatelehed, mis läksid lattu ja edasi raamatupidamisse. Ei tea kes pidas arvestust milline laos olnud kaup müüdi ja milline hoiustati. Raamatupidamine omas ülevaadet ladustatud kauba kohta. On võimalik, et sügisel 2002 pöörduti tema poole palvega raamatupidamisdokumentide vedamiseks RDst. Ka Valetina T on palunud vedada dokumente. Dokumendid liikusid kontorist Laki ja Rapla vahet, vahel võtsid raamatupidajad ka endale kaasa asju. Üks kord viis ära suurema portsu, kuhu ei mäleta. Valentina palus enda juurde viia. Tunnistaja Karmella Krivtšikova andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas L s 1999 lõpust raamatupidajana ja RDs alates
24. Kõik ülesanded sai pearaamatupidajalt, valmistas ette dokumente auditi ja bilansi koostamiseks. AS-i L ja RDjuhtis Haidari. Haidarilt otse ise ülesandeid ei saanud. Igapäevaselt kogus infot, mis oli vajalik pearaamatupidajale, kaupade omahinnad ja muu selline. OÜ-le T ja S müüdi kaupa, kuna nad olid deebitoride poole. OÜ S ja Til tekkisid RDees üsna suured võlad. Su ja RDvahel oli midagi 6,6 miljonit. Võlgnevuse asjaolud anti edasi pearaamatupidajale T le ja tema otsustas kes nendega tegeleb. T le teatas võlgnevustest tunnistaja. Võlgnevused müüdi edasi LAGkui debitoorne võlgnevus. Kasutasid raamatupidamisprogrammi 1S. Serveri peal oli programm, millel oli mitu kasutajat. Programmi kasutamiseks olid kasutaja sõnad ja paroolid. Ei ole teinud raamatupidamisprogrammist koopiat. Kui prooviti seda teha siis V. T küsis, kuidas seda teha. Näitas, kuid ei tea kas seda tehti või mitte. Disketile programm ei mahu. Kuna keskserveris toimus pideva arhiveerimine, ei saanud raamatupidamisandmed kaduda. Nägi RDarveid siis, kui nad olid mapis enne deklaratsiooni jaoks esitamist. Raamatupidamisdokumendid asusid raamatupidajate ja pearaamatupidaja kabinettides Raplas. Railile, kes tegeles kassaga toodi raha ja ta kirjutas välja ordereid. OÜ B oli ostja, deebitor. Ei mäleta, kes oli OÜ B juht. Ei ole näinud, kui Bist sularaha toodi, kuid orderite järgi nägi, et on toodud. Sularahaga tegeles Raili, kes oli raamatupidaja ja talle allus kassa. Ta tegeles ka nende dokumentidega, kes tõid piima. Svetlana Š kontoris ei töötanud. Peale töölepingu lõppemist RDga asemel oli teine firma Fabiteks. Koopiad tehti ühes osast programmist 1S, mitte kogu andmebaasist. Tunnistaja Marina Pisnja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt K oli L s töötaja. Tunnistaja töötas L s alates 1999 raamatupidajana. Alguses tegeles tarnijatega, seejärel pangaülekannetega. Vahetu ülemus oli finantsdirektor T P , pearaamatupidaja oli T , firmat juhtis Haidari. Korraldused teha pangaülekannetega seoses sai T P lt. Haidari võis ka anda korraldusi kui astus sisse mingite dokumentidega, pidi tema korraldused ka täitma ülekannetega seoses. Olid arved ja nimekiri, kellele tegid ülekanded. Kui oli arve, siis pidi ka olema taolist ülekannet lubava isiku allkiri. Resolutsiooni võisid kirjutada Haidari ja P . Ei mäleta kas RDl oli taSveldusi ka OÜ-ga T ja S. Raha tuli vist arvele. OÜ T ja OÜ S raamatupidaja oli Svetlana Š . Ei ole küsinud Svetlana Š lt millal ja kui palju raha üle kantakse Tilt ja Sult. RDkassapidaja oli Raili Jair. Ainult Haidaril oli õigus kasutada RDpangakontosid, temal oli kaart. Vahetevahel mõned arved olid ainult numbrid ja tähed, ei olnud aimu, mis see võib olla. RDostis kokku piima, tegid võid ja muid piimatooteid. Arvete puhul oli oluline, et seal oleks P või Haidari nimi. Kui tööle tuli, siis RDs endas ei olnud veel ehitustööd lõppenud ja kindlasti oli ka remontööde kuluarveid. 14 Tunnistaja Svetlana Š andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tuli tööle AS-i S raamatupidajana. See oli Haidari firma, ei mäleta kas ta oli omanik või juhatuse liige. AS-i S bilansis oli maja Sakus, kuid seda kasutas Haidari vist rendilepingu alusel. Haidari elas seal. Ta maksis renti 40 000 krooni kuus. Maja juures tehti ka mingeid remonditöid. Haidari ettepanekul läks tööle OÜ T, mida juhtis Sinitsen. Töötles saatelehti, mis tulid tarnijatelt, ostjatelt. Jälgis arvete tasumist ostjate poolt. Oli olemas raamatupidamisprogramm. Lao arvestuseks olid saatelehed, koos nendega tulid ka laserplaadid, nendel plaatidel oli kirjas sama, mis saatelehtedel ja tasumine ostjate poolt. Osa ostjaid sularahas ja teine osa pangaülekandega. Sularaha maksti laotöölistele, kes pidid raha hiljem arvele panema kas sissetulekute orderite alusel või muul alusel. Algul laotöölised viisid ise raha panka ja tõid tunnistajale raha sissemakse orderid. Hiljem hakkas raha koguma hr Vladudest Haidari korraldusel. Seejärel osa kanti üle arvele ja teise osa suhtes tegi korraldusi Haidari. Ei tea miks Haidari andis korraldusi OÜ Tile rahade kohta. Raamatupidamisprogramm võimaldas jälgida, mis arvete alusel ülekanded toimusid, iga kuu toimus võrdlus. RD poolt tegi võrdlust Marina Pisnja. Kui ei klappinud, siis otsisid põhjusi. Voli vihik, kus oli kirja pandud, kui palju millisest laost oli saadud raha. Ladusid oli kolm: Lasnamäel Pae tn-l, Mustamäel ja keskturul. V vihikus olev rahasumma ei kattunud summaga mis tuli OÜ T kassasse või pangakontole. Summad, mis saadi Test, olid oluliselt väiksemad. Vei selgitanud kus ülejäänud raha on. Korraldusi raha paigutamise kohta andis Haidari. Summad mis olid faktiliselt tulnud OÜ T lattu, kuid pangakontole või kassasse ei olnud tulnud vormistati kui kassa jääk. See oli kunstlik asi, et kassas peaks jääk olema, kuid tegelikult seda ei olnud. Puudujääk oli umbes 10 miljonit. Umbes samas osas oli ka võlgnevus RDja L ees. Rääkis Haidarile, et selline suur võlgnevus on ja kassas sellist raha pole. Rääkis ka RDraamatupidajale. Kõik olid üllatunud, et kassas on selline puudujääk, kaugemale sellest 10 miljoni jutust ei mindud. RDst seda summat OÜ Tilt ei nõutud. Aasta lõpu saldo näitas, et T on võlgu 10 miljonit L le. Ei mäleta kas enne OÜ T müümist tegi ka raamatupidamislõpparuande. Vist oli bilanss. Seejärel töötas OÜ-s S. OÜ S juhtis L. Tunnistaja allkirjastas tema juures igakuiselt aruande dokumente. Töö eest vastutas Haidari ees. Töö oli sama, mis varem, piimatoodete müük ja müügi korraldamine. Võimalik, et OÜ S laod olid samas, kus T laod. Raha saabumise kord ladudest oli sama, mis Tis. Raha tuli kas sularahas, siis laohoidjatele, seejärel Vkogus raha. Ka siis oli võlgnevus. Samamoodi nagu toimus Tiski, kõik kordus. Haidari korraldusel ei makstud raha OÜ S kontole või kassasse. OÜ S võrdles igakuiselt RDga saldosid ja need klappisid. Sul oli RDees võlgnevusi. RDei nõudnud OÜ-lt S võlga sisse. OÜ S võlgnevus RDees oli umbes 9 miljonit. OÜ S tegutses umbes aasta. Rääkis võlgnevusest Haidarile ja kõigile teistele. Paluti mõelda, mingeid konkreetseid selgitusi, ega vastuväiteid ei esitatud. P tuli ja käskis teha omal soovil lahkumisavalduse, enne seda oli juttu Haidariga, et peaks omal soovil lahkuma. Selgitati, et seal ei olnud enam eriti tegevust, müük oli liiga väike ja kauba tulek samamoodi. RDpearaamatupidaja tuli ja ütles ja annaks talle kõik dokumendid üle ja oligi kõik. Andis dokumendid üle. OÜ S raha toomise juures olid Vka vihikud, kuhu olid kantud kuupäevad ja sularaha summad, mis on saadud ladudest. Seal olid mingi nimekiri, seejärel arvete numbrid. Sule tuli vaid osa sellest rahast. Raha viis panka V. Ta tõi pangast sularaha sissemakse kviitungi, et selline summa on sisse kantud. L ei otsustanud midagi rahade liikumise kohta OÜs S. Arvestuse järgi oli raha kassas olemas, võlgnevust kui sellist raamatupidamise arvestuse järgi ei olnud. Reaalselt sularaha kassas üldse polnud. Lil polnud võimalik midagi muuta. Vle andis korraldusi Haidari. Sinitsen ja L olid ainult juhid paberi peal. Nende tegevusega kokku ei puutunud, võib-olla oli neil oma töö ka juhatajatena. Haidari tegi nimekirjad kellele kui palju peab raha kandma. Võlgnevuse tekkimine sõltus Haidarist. Tunnistaja Fjodor Savitski andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt hoolitses RDs serveri ja võrgu heaolu eest. Arvutivõrgus oli 20 arvutit. Raamatupidamisprogrammi andmebaas oli serveril ja programmid olid igas arvutis. Teoreetiliselt on igaühel võimalik ära kustutada kogu andmebaasi, kuid sellel ei ole mõtet, sest iga isik, kes töötab oma arvutil, saab seda muuta. Raamatupidamisandmebaasist tehti koopiaid. Protsess ei olnud automaatne. On ebatõenäoline, et 15 serveril olevast raamatupidamisandmebaasist kadusid andmed ilma inimese vahelesegamata. RDs suhtles P või T ga. Seoses raamatupidamisandmete säilimisega serveril probleeme ei olnud. Kasutati raamatupidamisprogrammi 1S. Serveril sel ajal mingeid viiruseid polnud. Tööandja ei uurinud kas serverilt on andmeid kustutatud. Seal oli keegi vist kes arvutitega tegeles. Kasutajal oli võimalik teha programmist koopiaid. Koopia tegemisega võis teoreetiliselt programm kahjustada, kuid see on vähetõenäoline. RDs ei läinud koopiaid tehes andmeid kaduma. Haidarit nägi paar korda ja tervitasid. Arhiivi koopiaid tehti. Kui on andmed kustutatud ja inimene töötab arvutiga edasi, siis on taastamine väga vähetõenäoline. Majanduspolitsei pöördus palju aega hiljem, et andmeid taastada. Süsteem serveris saab jälgida kes, mis ajal on sisse loginud, kuid ei näe kust arvutist ja kes mis muudatusi programmis teeb. Igaühel oli oma logini nimi ja parool ja juurdepääs kogu raamatupidamise andmebaasile. Arvab, et ise ei ole Haidarile parooli andnud. Sisselogimine oli sisevõrgu keskne. Tunnistaja Ange S andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt OÜ Disain Digesto sai Haidaride perekonna Saku majale tellimuse, mida vahendasid sisekujundaja Maret Tääker ja IH. See on seotud sisekujunduse, valgustite, kardinate, mööbliga. Kardinad paigutati elamusse, mis asub Saku lähedal. Mööbel väljastati Digestost kellelegi, kes esindas IHt. Arved teenuste eest, mida Disain Digesto osutas IHle, esitati AS L le. IH ütles, et arved esitada AS-le L . Tasuti nii sularahas kui ülekandega. Disainer Ann Lumiste tegi tol ajal kogu töö. Oli kabineti lahtine mööbel, mida on võimalik paigutada nii koju kui kontorisse. Tunnistaja käis vaatamas elutoa kardinaid Sakus. Maja oli valmis ja elati sees. Nägi palju koeri ja kasse ja alati Irinat. Tunnistaja Urmas-Georg Grišakov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt I L tellis OÜ-lt K tellija (Haidari) aiakujunduse ja aiakujundustööd. L helistas ja tuli et tema klient soovib haljastustöid. Haljastustööd toimusid Sakus, Sarapiku või Pähklimetsa. Leping oli esialgu ühe firmaga, pärast teise firmaga ja need olid ka natuke erinevad tööd. Kõik käis läbi I Li. Maja oli olemas ja sissesõiduteed ning piirdeaed oli olemas. Sees elas Haidari perekond. AS S tellis haljastustööd ja kavandi. Yaqub Haidariga vahetas vahel mõne sõna. Maja tundus elumajana. Projekteerimistööd, praktiline haljastus ja pergola ehitus toimus kahe suve jooksul. Võib-olla hooldamist oli veel kolmandalgi suvel. Krundi piirdeaia küljes oli postkast ja sinna postkasti käskis L arved jätta ja nimetas äriühingud kellele arved esitati. Oli sõlmitud 2 või 3 lepingut ja oli 2 või 3 firmat. Kontaktisik erinevate äriühingute vahel oli I L. Teenuste eest tasuti ülekandega. Enamvähem said tööd tehtud lepingus oleva tähtaja piires, kuid see võis natuke kõrvale kalduda. Osa maksti mitte lepingu lõpus vaid enne veel, vastavalt dateerimisele. Kui arveid esitati 2002, siis on ka sel ajal töid teostatud. Tõenäoliselt tasus S sularahas nende lepingute alusel. Ei olnud mingit paberit Li volituse kohta. See on üsna tavaline, et keegi esindab tellijat. Haidari prouaga suheldi taimede osas ja rohkem midagi, sest skeem oli ees. Praktikas on tavaline, et tellib eraisik aga maksab firma. Haljastasid eraisiku krunti, sest proua palus planeerida paar peenart. Valmistas lepingu ette, kirjutas alla ja L viis ära. Haidariga allakirjutamisel ei kohtunud. Tunnistaja Peeter K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt alustas L s arendusspetsialistina
25. Ülesandeks oli toorpiima kvaliteet ja toorpiima varumisega seonduv. Haidari oli AS L juhataja. Finantsdirektor oli T P . Sõltuvalt perioodist, sai ülekandeid nii Haidarilt kui Väino Ailt, kes oli varumisdirektor. Ise ettevõtte juhtkonda ei kuulunud. Töötas L Agro Grupis ja müüsid piima RDle. T P korraldusel korraldas kinnistuste müüki Hiiumaal. See oli seotud tootmise reorganiseerimise ja ümberkorraldamisega. Ei ole ise mõnel juhatuse koosolekul viibinud. Ei tea kas ettevõtte juhatus oli pädev asju otsustama ilma Haidari nõusolekuta. Otsustes mis puudutasid tunnistaja tööd oli Haidaril suur osakaal. Ei tea kas see oli ka nii teiste otsuste puhul. Tunnistaja I Š andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas alates 1997 ASis L algul laos ja seejärel Haidari käsul autojuhina. Ladu asus keskturul. Toodang (piimatooted) tuli lattu 16 saatelehtedega. Arvestuse pidamiseks oli hiljem arvuti. Lepingu järgi oli laohoidja. Laost müüdi kaupa ka välja. Tasuti suuremas osas ülekandega ja väiksemad kogused sularahas. Laos töötas pool aastat. Edasi autojuhina mingi periood L ja siis viidi üle RDsse. Töös midagi ei muutunud. Laos töötades oli ülemuseks Haidari ja autojuhina töötades pearaamatupidaja. Hommikul sõidutas raamatupidajaid ja päeva jooksu enam-vähem kõiki. Võimalik, et vedas ka dokumente. Mis ülesandeid anti, seda täitis. Ema töötas raamatupidajana Laki kontoris, firma nime ei tea. Ei mäleta, võib-olla on antud korraldus tuua ema kabinetist ära arvuti. Arvuti viis tõenäoliselt tehasesse Raplas. V oli ilmselt inkassaator, ei tea täpselt millega ta tegeles. OÜ-st T ja S ei tea midagi. Enamus korraldusi, kui töötas autojuhina, andis Valentina T . Täitis kõik korraldused. Tunnistaja Urmas Uusneem andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt AS GA esitas arveid AS RDle kahe alumiiniumukse eest. Tööd tellis RDpoolt L, kes lepingu allkirjastas või vastuvõtmisakti alla kirjutas. Tunnistaja käis ehitusel aga ei tea kas Liga isiklikult rääkis. Seal oli keegi kes korraldas ehitustöid ja kellele teda tutvustati. Ehitus - eramu asus Sakus, Sarapuu tänaval. Valdavalt on nii, et kuigi on eramu läheb arve äriühingule. Akti on allkirjastanud L, tõenäoliselt kohtus temaga. Ise ei ole lepingut sõlminud, on lepingu täitja. Tööde üleandmise vastuvõtmise järgselt toimus tasumine. Võis olla ka osaliselt ettemaks. Tunnistaja hinnangul oli maja uste paigaldamise ajal valmis. Ei viibinud siseruumides. Tavaliselt annavad arve üle koos aktiga, arvab, et tegid samamoodi. Kohtus Liga arvatavasti 2 korda. Käisid ehitusel, vaatasid ehituse üle ja võtsid vajalikud mõõdud. Ei tea kas L viibib kohtus. Ei tea kas see üleandmise vastuvõtmise akt on alla kirjutatud üheaegselt. Tunnistaja Aleksandr K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tegi Li tellimusel sepistöid. Seal oli palju väiksemaid töid: piirded Sakus asunud eramajale. Maja oli vist Yaqubi oma. Nägi teda vilksamisi ühe korra. Rääkis põhiliselt I Liga, vahel abikaasa kas kinnitas või ei kinnitanud tellimust. Ei tea kas seal oli ka kõrvalehitisi. Maja oli ilus, sees ei käinud. Oli naisterahvas, kellelt tulid soovid kuidas ühte või teist asja teha ja kellelt tulid eskiisid. Arve esitas I Lile. Võimalik, et tegi ka trelle. Ei tea kes maksis. Ei pööranud tähelepanu, kes oli arvetel maksjana kirjas. Arved olid mingile firmale. Firma nime ütles I L. Ei teadnud kellele see maja kuulub, ei viibinud pidevalt objektil. Viibis objektil alles siis kui töid paigaldas. Töö andis üle I Lile, kes seda ka hindas. V k lk 138 on tunnistaja allkiri. Ei tea kelle allkiri on RDesindajana. Nimi Valdek Kuus ei ole tuttav. Ei mäleta millal koostati tööde vastuvõtmise akt. Ei mäleta kas üleandmise vastuvõtmise aktid kirjutati ühe aegselt tunnistaja ja RDesindaja poolt. Tunnistaja Andrus Schults andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötades OÜ Raidkivi koostas ASle RDarve. Osteti ühed kamina riistad, sepistatud. Ja telliti üks sepistatud uks. Töö tellis mingi vene keelt rääkiv meesterahvas. Palus selle arve teha RDle. Andis kauba kätte kui selle eest oli lõplikult tasutud. Ei tea kuhu pidid sepistatud esemed minema. Tõenäoliselt võisid olla ahju või kamina jaoks. Anti mingid mõõdud ja vastavalt sellele valmistasid ukse. Uksed tellis vene keelt kõnelev mees. Arve tasuti, sest enne ei anna kaupa kätte. Keegi kliendi esindaja käis tõenäoliselt kaubal järgi. Ei tea kas sama mees kes raha maksis või keegi teine. Tunnistaja Rene Maiste andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt OÜ-lt KAtelliti maja sisekaminaid 3 tükki. Välikaminaid üks. Nende firma paigaldas need. Kaminad osteti neilt viisid need ise Sakku kohale. Aadressi ei mäleta. Oli punastest tellistest suur 3-kordne maja. Tundus elamu. Ei tea kes seal elasid. Seal oli hästi palju ehitajaid. Ei mäleta kes kohapeal juhendas. L oli see kes käis kaupluses neid asju ajamas ja kelle kätte ka hiljem välikamin sai antud. Ta ajas kogu kaminate tellimise protsessi. Ei mäleta täpselt kuidas need kaminad välja valiti, aga vormistamise osa ja lepingute tegemine oli Lil. Ta esindas Haidarid. Ettemaksu tegemisel olid nad mõlemad RD kontoris Kadaka tee ja Laki nurga peal. Arve nende kaminate eest esitati RDle. Tasuti kõikide tööde eest. Ei tea miks arve ümber tehti. Osaliselt maksti sularahas ja osaliselt ülekandega. Arvab, et Sakus olev maja kuulus Haidarile. Kaminaid saab paigaldada siis kui maja on veel ehitusjärgus. 17 Tunnistaja Andres K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt nägi Haidarid tema Sakus asuva maja hoovi peal, millel viibis tööga seoses mitmed korrad. Vahetas seal aknaid. Oli teada, et see on L bossi eramaja. Tellimused sõlmisid hr Liga, temaga ajasime kõiki neid asju. L ütles, et tellimus läheb objektile eramajale Sakus. Tööde ajal oli kodus Haidari naine. Majas elati sees. Ei tea kuidas toimus tööde eest tasumine. AS Plasto arved väljastati vist ehitusfirmale S, mille esindaja oli L. Vahetati ära kogu maja aknad: 2 korrust, kelder ja lisaehitus. Enne oli lahtine terrass, siis tehti katus ja seinad, ja täideti aknavahed. Teab, et enne teda oli tehtud ka talveaed õues. Firmasse läks 1995 august. Vanad aknad olid suhteliselt heas seisus võrreldes akendega, mida nüüd vahetakse. Ei tea miks vahetati. Tunnistaja Terje Vonbrit andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas AS L alates 1997 algul sekretärina ja hiljem raamatupidajana. Töötas Viljandi mnt 91 Raplas. 2000 kuni 2002 või 2003 töötas ka AS RD. AS-s L andis töökorraldusi lühikest aega Agu Sisask. Haidari oli nagunii ülemus, kui tema midagi ütles, siis nii oli. Kui läks raamatupidamisse, siis otsene alluvus oli pearaamatupidajale Valentina T le. AS-s RDT le siis finantsdirektor P le ja Haidarile. L s töötas sekretärina ja tegi osaliselt raamatupidamistööd ja RDsse võeti tööle juhi abiks. Tegi panga ülekandeid, pärast olid pangaülekannete järgi konteerimised (deebet ja kreedit). Kasutati raamatupidamisprogrammi 1S (predprijatie). Ülekanded olid kooskõlastatud V. T ga, samuti T P ga. Arved andis kui oli vaja Marina Pisnja, hiljem anti lihtsalt niisama paberi peal firma nimi ja summa. Andsid pearaamatupidaja või T P ja tuli ka Haidariga kooskõlastada, või oli juba kooskõlastatud. Lõpupoole oli nii, et kuna võlgnevus oli mõnedele suurem, siis lihtsalt tehti võla katteks, eelnevalt oli hankija nimi ja konto andmed andmebaasis olemas või siis öeldi tunnistajale. Peale T ja P ei olnud teisi isikuid kes tõid pabereid või dokumente ja ütlesid, et on vaja ülekanne teha. Lõpupoole andis ka Haidari ise korraldusi teha ülekanne. Vahest öeldi, et selline arve ja selle katteks ja vahel oli nii, et lihtsalt võla katteks. Kes tahtis sai raamatupidamises seda vaadata. Arvab, et pearaamatupidaja kontrollis teda. Pretensioone talle kunagi ei esitatud. Grupi sees olid RD, AS L International, AS LAG, rohkem ei meenu. Teab, et raamatupidamisosakond oli Raplas. Nimi I L on tuttav, kuid ei tea seoses millega. Algul oli XXXmingi raamatupidamine ja siis nad tulid Raplasse üle. Ei tea kas kõik raamatupidajad teenindasid ühte firmat või erinevaid. Tunnistaja EJ andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Timeoutis, rääkis ühe noormehega, et on haige ja vajab rohu jaoks raha. Mees rääkis, et on vaja notaris käia. Tegid notaris asjad ära, ja rohkem pole ta ühendust võtnud. Mingeid pabereid tunnistaja kätte ei jäänud. OÜ T ei tea midagi. Ei pannudki tähele mis dokumendid olid, kuhu alla kirjutas. Sai aru, et firma tuleb tunnistaja nimele. Alguses oli jutt, et on sekretär, siis oli jutt, et firma on tunnistaja nime peal ja mingit pahandust ei tule. Ei öeldud kuidas firma töötab. Käisid notaris ära ja rohkem ühendust ei võetud. See sama inimene kes temaga rääkis oli ka notaris. Enne notari tehingut mingeid dokumente ei näidatud ja äriühingu pabereid ei antud. Ise mingit raha ei maksnud. Ei tea kas üldse maksti ja kes maksis. Ise sai tehingu eest 500 krooni. Tunnistajal esinevad paanika- ja ärevushäired ja rohud mõjutavad mälu. Tunnistaja Sergei N andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli OÜ B juhatuse liige. Pakuti müüa kas L või RDpiimatooteid. Endal oli üks transpordifirma, see firma osutas teenuseid L le ja RDle ja neil olid pidevad probleemid teenuse eest tasumisega. Võlgnevus oli üsna suur umbes 300 000 krooni. Pakuti võimalust võlga kätte saada, et müüb piimatooteid. Kuulutuse peale ostis firma B. Toimus taSvestus, anti kaupa, kaupa müüdi, raha läks RDle. Ettepaneku tegi T P , suhtles ka Randar Tammega. Hiljem anti kaup hoiule, kuna olid laod Tallinnas. Pakuti hoida kaupa, mingi osa hoidis ja osa müüdi. Seal oli üks inimene, nime ei mäleta, ta oli vist varustaja ja mis puudutas hoidmise küsimusi, siis tema oli see kellega asju ajada. Tarmo V oli vist varustaja. Saabusid autod võiga, hoidmiseks, see laaditi maha, ta helistas ja siis tema juuresolekul laaditi tagasi autodele. Alguses anti kaup B vastutavale hoiule ja siis tehti 18 krediitarve, kui kaup tagastati siis kustutati. Kuni raha ei olnud täissummas ära makstud kuulus see kaup ikkagi tarnijatele. AS-ga RDoli sõlmitud hoiustamiseleping. Seletati, et kusagil ei olnud neil võid hoida ja seepärast hoidsid seal. Käisid mingid Leedu kaubaveokid. Kui käis maksuameti kontroll, siis kõiki neid asju kontrolliti ja probleeme ei olnud. Kauba eest tasumiseks tehti krediitarve ja kaup tagastati. RDja B vahel toimus arveldamine ülekannetega ja osalt ka sularahas. Potpaova otsustas millise kauba osa eest maksta ja millise eest mitte. B müüs ise RDist saadud kaupa paljudele klientidele nimesid ei mäleta. Sularaha anti kassasse, vahetult maksti ka P le kes oli finantsdirektor RDs. Sularaha viis üle kahe korra. Kui kaup oli müüdud, siis raha anti üle. Summad võisid olla 30 000, 50 000, võib-olla isegi 100
26. Kokku 300 000 – 500 000, võib-olla rohkem. Kui olid probleemid elektrienergiaga, siis paluti Dairy nimel tasuda elektriarve. Sularaha üleandmisel sai kviitungi vastu. Sai aru, et Haidari oli Dairy omanik. Juhatusse kuulusid P ja veel keegi. Mingi aeg oli arvete osaline tasumine. Aasta jooksul võis kauba müügist olla ka miljon. Võimalik, et T P palus sularaha tuua. Tunnistaja SZandis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on kuulnud firmast AS RD. Kui tegi mingeid töid ja kirjutas dokumente siis osutas sellele firmale teenust. Tegi töid Haidari kodus Saku kandis. Tegi ehitustöid, ruumide remont. I Pavlovitš rääkis mida teha vaja. Maja oli valmis seal elasid sees lapsed, abikaasa, Yaqub Haidari ise. Ütles, et kuna töötab korralikult ja maksab makse, ja tahtis arvet esitada, siis nimetati konkreetsel RDja kirjutas sellele firmale arve välja. Peremehed võtsid töö vastu. Eraldi spetsiaalselt vastu ei võetud. Tööd vaadati üle, midagi aktide kohta ei mäleta. Töö oli ka silmaga näha. I Palvlovitš oli pensionärist usaldusisik, kui peremehel ei olnud aega. Talle helistati kuulutuse peale. 5 kd lk 96 kirjutas tunnistaja. Tšeki kirjutas välja ise, kuid ei tea kes kirjutas tellija allkirja. 5 kd lk 98 on tema allkiri, kuid ei tea kellele töö üle andis. V kd lk 100 allkiri tundub sarnane, tavaliselt nii ei kirjutanud, võib-olla, et on tema allkiri. Tunnistaja Peeter Kärp andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Li on näinud poes Katuse ABC seoses materjalide ostmisega. Projekti ei mäleta. Katuse müük on tehniline asi, tuleb teha hinnapakkumine, katus tuleb välja arvutada. Seda teeb tavaliselt materjali maaletooja või tootja. Müüja saadab tavaliselt hinnapakkumise meili teel edasi, kuidas konkreetsel juhul oli ei mäleta. Mingi aeg käis politsei poes ja küsis infot mingite materjalide ostmise kohta. Võeti kaasa mingid arved Dairyga seoses. Ei mäleta kellega RDst suhtles. Ei oska öelda kas tellitud materjalid läksid Haidarile. Tunnistaja T P andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Haidari kutsus ta 1997 tööle L sse finantsdirektoriks. Vja K tegelesid siseturuga. V üks kohustus oli siseturu inkasseerimine. Siseturuga tegeles mitu firmat: T, S. 2001 või 2002 läks üle RDsse ja oli seal kuni
27. Tööülesanneteks oli rahavoogude kontrollimine, töö pankadega, krediitide saamine, äriplaanid. Ülemuseks oli Haidari. Raamatupidamine allus tunnistajale ja kõik mis puutus finantsvahendisse, kõik pidi põhimõtteliselt kooskõlastama. L tegeles vahetult Haidari majaga ja täitis ainult Haidari korraldusi. Maja ehitati pidevalt ümber, remonditi seda ja tema juhendas neid töid. Maja asus Sakus, Pähklimetsa vist. Maja oli kantud ühe Haidari firma nimele, vist oli alguses selleks firmaks S. Majas elas Haidari perekond. AS L ja AS RDtegelesid piimatoodete tootmise ja nende realiseerimisega. AS L raamatupidamisega tegeles 1997 aastast Valentina T . 4-5 inimest oli raamatupidamises. Inimesed muutusid sel ajal, kes tegelesid kauba arvestusega, raha ülekannetega, arved laekusid tunnistajale, kontrollis neid, kas aktsepteeris või ei ja andis edasi ülekanneteks. Kui ülekannete summad olid oluliselt suured või kui oli mingi kahtlus siis pidi need kooskõlastama Haidariga. Ei olnud piirmäära, pidi asja mõtte järgi reageerima. Kõikide arvete eest mis laekusid ei tasutud. 1998 oli Venemaa turu langus, L kaotas seal väga palju raha ja kaupa. Haidari hakkas ostma väga palju põllumajanduslikke tütarettevõtteid, kolmas põhjus oli Raplas tehase ehitamine. Müüdud kauba eest ei laekunud raha korralikult. Siseturul tegelesid sellega Sinitsen ja K . Tunnistaja kontrollis arveid, teadis millised firmad teenindavad RDt, piima ja kütuse tarnimine, transporditeenused ja muu selline. Kusagil 98 % laekus pangaarvele. Mäletab orienteerivalt mitme miljoni eest oli realiseerimist ja kui palju oli sularaha, et näiteks 19 maksta välja palkasid. Ülekannetega tasuti ka siseturul. Kui oli vaja mingit summat palkadeks, siis palusid siseturgu teatud summa näiteks 100 000 tuua sularahas. See sularaha võidi üle anda kassasse või pearaamatupidajale või mingile kullerile kes tõi raha kohale, sest olid Raplas ja siseturg oli Tallinnas. Tunnistaja ütles siseturu inkasseerimisega tegelenud Sinitsenile või Vle kui palju oli firmale vaja. Nad tõid raha raamatupidamisse. Raamatupidamises kaeti kuupäevade järgi kõige vanemad arved. Oli 1S raamatupidamine. Kõik arved kanti raamatupidamisprogrammi. Iga päev tehti väljatrükke ja saadeti Tallinna siseturule ja väljaspool Eestit saadeti neile inimestele, kes tegelesid müügiga. Kui olid suured võlad siis ilmtingimata Haidarile. OÜ S ja T võlgnevused tekkisid RDees algusest peale. Nad ei maksnud raha, seda teadis Haidari. Tunnistaja teadis, et selle raha võtab Haidari nendest firmadest. Nägi kuidas V, kes tegeles inkaseerimisega, andis raha üle IHle. Haidari pani ta teataval määral kontrollima seda raha. See oli rohkem lõpupoole, kui 1997 tööle tuli siis sellist asja ei olnud. Raha üleandmine toimus mitu korda nädalas. Nägi mitu korda ka raha üleandmist M.Y. Haidarile. Helistas näiteks V, ütles milline summa on olemas siseturul ja küsis millisesse panka tuleb viia. Vastas talle. Füüsiliselt Haidari kätte läinud sularaha ei näinud. Kas võlgnevus tekkis just ostjate poolt, või oli see raha mille võttis ära Haidari, tõenäoliselt oli see segavõlasumma. T ja S kuulusid Haidarile. Kõik inimesed allusid talle, kauba hinna määratles tema ja raha anti ära tema naisele, nende firmade B-kaarte ei ole näinud. OÜ T ja S loodi Haidari korraldusel, et viia välja kauplemine põhifirmast. Nende äriühingute raamatupidaja oli Svetlana Šerbina. Ta rääkis, et kui oli vaja tegema hakata aastaaruannet, siis kassa järgi on kassas suur sularaha summa miljonid, kuid tegelikult seda ei ole. Ta ei teadnud kuidas aastaaruannet teha. See oli raha mis laekus siseturult, kuid ei laekunud, ei L ega RDkassasse, ega panka. See võlg jäigi üles. Küsis Haidari käest mida teha ja ta soovitas firmat vahetada ning eelmise firma võlg kahjumisse kanda. Uue firmaga toimus see sama. Haidari ütles tunnistajale, et ta midagi välja mõtleks. Ei jõudnud midagi teha, tuli pankrotihaldur. B ostis RDkäest kaupa siseturu jaoks, kuid see ei olnud Haidari firma. Mingeid olulisi võlgnevusi ei olnud. Või „Monoliit“ hoiustamisega oli mingeid probleeme veterinaaridega. Tallinnas B laos hoiti ka võid. Või anti hoiustamiseks mingite laodokumentidega. Toimus nii ost-müük kui ladustamine. Üksikasju ei mäleta, seal oli maksualane rikkumine jäi maksmata käibemaks seoses sularaha väljaviimisega Haidari jaoks. AS RDtasus ka Haidari arveid, mis ei olnud seotud piimatoodete müügiga. Põhiliselt olid seotud tema majaga. Arveid esitas Haidari ise, tema naine IH, L. Haidari korralduse tasuti neid arveid RDpoolt. Korraldus anti tunnistajale või T le. Majaga seotud arvete tasumine toimus ka ASis L . Ei mäleta, et oleks tasutud Haidari maja kommunaalkulude eest. Kontrollis kellele ja mille eest maksavad. ASis L või RDei olnud lepinguid mille alusel oleks tulnud tasuda igapäevase majandustehinguga mitte seotud kulutusi. Arvete tasumine toimus ainult Haidari allkirjaga arvel. Kui keegi oleks Haidarile midagi öelnud, siis oleks ta minuti pärast vallandatud. Ülekannetega tasuti ca 98 % siseturul Tallinnas. Rapla siseturul maksti osa kassasse. Ei oska öelda millises summas OÜ T ja OÜ S läks sularaha otse Haidaride kätte. OÜ S ja OÜ T võlasummade suurusjärk oli miljonites 10 miljonit umbes. Nõude loovutamise leping oli raamatupidamise operatsioon, mis oli seotud konsolideeritud bilansiga. RDl oli umbes 14 tütarettevõtet ja see võlgnevus kanti üle teistele firmadele, et oleks firmade vahel võrdne võlgnevuse jaotus, et oleks ilus bilanss. Võlanõude loovutamise eest ei tasutud. Raha nende tehingute eest ei liikunud. See oli lihtsalt rahaline summa mis tuli ära korjata RDkahjumist ja panna teise firma arvele. L s ja RDs loovutatava summa võrra vähenes ja see nõue tekkis tütarfirmal. Võlanõue jäi alles kuid vähenes L s ja RDs loovutatud summa võrra. ASile Tkuulus Haidari isiklik maja. K on seotud ASiga T. Haidari kasutas kõiki inimesi, et ise mitte kuuluda juhatusse. XXXasusid AS Tendler, L International, RD, L , S. AS L raamatupidamisdokumendid viidi Haidari korraldusel kuhugi ära. Kuulis, et ta andis sellise korralduse Ele, kuid ise ei näinud, et keegi oleks võtnud ja ära viinud. I Štserbina töötas autojuhina RDs. I. Štserbina tõi Laki tänavalt Raplasse raamatupidajate juurde arvuteid. Haidari ütles, et AS L raamatupidamisdokumente on põletatud, kuna olid suured võlad, sealhulgas ka siseturul. 20 Arvestas käibedeklaratsioonidel erisoodustusi, mis olid põhiliselt Haidari erisoodustused, seoses tema majaga, vahel ka seoses tema puhkuse tasustamisega. Otsuse uute firmade loomise, reorganiseerimise ja müügi kohta tegi Haidari. On normaalne, et raamatupidamises on alati üleval kauba eest võlgnevusi. Tavalised maksetähtajad siseturul olid 2-4 nädalat ja võlgnevus võis moodustada mitu miljonit. Suure võlgnevuse korral enam kaupa ei antud, kuid T ja S olid Haidari firmad ja neile anti niipalju kui tellisid. Esitas maksuametile firma osas konsolideeritud aasta aruande ja iga 14 firma kohta veel eraldi aastaaruande. Jaotas summad, mis võib sisse nõuda võlgnike käest. Ei olnud võimalik, et inkassaator Vei annaks osa sularaha edasi. Voli alati väga korrektne ja kohusetundlik T ja S ei tasunud arveid, sest neil polnud raha. Ei tea kellena töötas L Ss. Haidari esitles Li. Lil oli Haidariga kooskõlastatult õigus esitada arveid. S, T käive võis-olla 20-25% kogu siseturu käibest. RDs ja L s ei oleks keegi saanud Haidari tagant raha omastada. Kui oleks vormistatud sissetulekuorder siis T ja Sul ei oleks olnud võlgu RDega L ees. Kassasissetuleku orderit ei vormistatud. See raha anti T kassasse. T ja Sust toodi L sse ja RDsse sularaha kui oli vaja palka maksta umbes üks kord kuus. Nende summade kohta koostati kassa sisetuleku order. Võlgnevus koosnes arvetest mille järgi anti välja kaup. Igal arvel oli kiri, et kaup on kätte saadud. Ilmselt ise koostas loovutuslepingud. Lepingu juurde pandi ka konkreetsete nõuete nimekiri mille alusel nõu tekkis. Seoses Haidari maja ehitusega tasuti V arve. Firmasid oli kahekohaline arv. B maksuprobleem oli, et osad arved jäid näitamata maksudeklaratsioonis. B arveldas sularahaga Haidari jaoks. Need olid piimatoodangu müügi arved. Jättis osa arveid Maksuametile näitamata 1 või 2 kuud, vist 2002 sügis. See oli väljapääsmatu olukord, B maksis sularahas ja Haidari võttis vastu ja tuli välja, et B arveid jäid tasumata kuigi nad tasusid. Haidari andis korralduse, et maksuametile jäävad arved näitamata. Maksuameti nõue oli üle 500 000 krooni. Tunnistaja IH keeldus kohtuistungil oma lähedase suhtes ütlusi andmast. Kannatanu AS RDesindaja Peeter Allikvere andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Rapla maakohtu 15.01.2003 kohtuotsusega kuulutati välja RDpankrot määrati teda Toomas Smat pankrotihalduriteks. Võlanõudeid on tunnustatud 199 miljoni ulatuses. Tsiviilhagi nõue koosneb mitmest osast, 678 886 krooni, see on raha mis läks XXXmaja ehitusele. Maksuameti täiendava kontroll andis kokku XXXkantud kuludeks 742 102 krooni ja 22 senti. Maksuameti kontroll tuvastas, et RDon maksnud tulumaksu ja sotsiaalmaksu erisoodustuselt 163 560 krooni. Lisaks tuvastati, et OÜ T poolt on tasumata saadud piimatoodete eest arveid kokku 6 749 493 krooni ja OÜ S poolt on tasumata 11 452 698 krooni ja 86 senti. Sellest moodustubki AS RDhagi kuriteos süüdi olevate isikute vastu. XXXmaja ehitusele läinud summad tulenevalt töövõtjate poolt esitatud arvetest või ostu arvetest, millest nähtus, et need ei olnud kindlasti seotud ettevõtte majandustegevusega. Haldur võttis seletuse ka endiselt ehitusdirektorilt Valdeko Luusilt, kelle hinnangul selliseid ehitustöid ja materjale ei ostetud RDjaoks. Ti ja Su võlgu kinnitavad raamatupidamise algdokumendid koos kauba saatelehtedega, mille alusel pole RDle tasutud. Rohkem raamatupidamise algdokumente ei ole tuvastatud, kõik järgnevad kanded, kui need on tehtud, on tehtud ilma algdokumentideta, võimalik, et kellegi korraldusel. Raamatupidamises leidsid 2 nõude loovutamise lepingut, millega väidetavalt on nõudeid loovutatud Ti ja Su vastu. Nõuded on loovutatud L Agro grupile, Hilisem Agro Piim. Nimetatud lepinguid ei kajasta tegelikke tehinguid ja iseenesest on nad tühised. 05.10.2001 koostatud OÜ T vastu oleva nõude loovutamine on ilmselgelt kokku pandud kahest osast, mis omavahelt tekstilt ei lähe kokku põhjusele, et 1 lehel on p 3.4.2 ja sama punkt on ka järgmisel lehel, esimene leht on allkirjastamata ja lepingu originaali raamatupidamisest ei leidnud. LAG esindajana kirjutanud alla Y. Haidari, kes ei olnud 05.10.2001 L Acro Grupp juhatuse liige. Et RDei pidanud nõudeid loovutatuks näitab AS RDpoolt T OÜle esitatud saldoteatis, kus öeldakse, et OÜ T võlg seisuga 31.12.2001 on 6 749 493 krooni . Sama summa, mis on nõude loovutamise lepingus. 28.12.2001 Su vastu olev nõue, mida tegelikult ei loovutatud. Ei tehtud ühtegi rahalist makset ega ühtegi rahalist tehingut. 21 RDl oleks olnud suuri probleeme pankade poolse krediteerimisega, selleks tuli ilustada bilanssi nagu P rääkis. Edasi osutus võlgnikuks LAG, kelle maksejõulisuses ei kahelnud ükski audiitor. Ülejäänud 5 miljonit sellest Su võlast lihtsalt kantakse maha. Ühtegi kannet seoses nõude loovutamisega ei ole leidnud. AS RD(pankrotis) pankrotihaldurid esitasid Haidari vastu hagi tema poolt RDpangakontodelt krediitkaardi abil välja võetud või krediitkaardiga makstud summade ulatuses ja Rapla Kohtumaja otsusega mõisteti Haidarilt välja 823 422 , 98 krooni. Seda summat ei ole tsiviilhagi summa sees. Kannatanu Maksu- ja Tolliameti esindaja Margit Kikas andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt Maksu ja Tolliameti nõue on 552 654 krooni. AS RD ei ole ettevõtte maksustatava käibe hulka arvanud kõiki AS RDpoolt 2002 OÜ B väljastatud arveid. 2003 aastal OÜ RDkontrollimise käigus tuvastati, et kajastamata maksustatava käibe suurus on summas 3 070 303 krooni, millest siis eelnimetatud summas käibemaks 552 654 krooni. Kontrolli käigus tuvastati, et RDmüügiarved olid vormistatud arvutis ja olid järjekorras nummerdatud, ostjatele esitatud arved kajastati raamatupidamises kontol 130 p 1 iga kuu kohta eraldi. Nimetatud konto kokkuvõtete alusel täideti käibedeklaratsioonides maksustatava käibe ja käibemaksu kohta. AS RDteostatud käibemaksu kontrollimisel olid aluseks AS RDpoolt esitatud käibedeklaratsioonid, ostjatele esitatud arved, arvete koondid ja kolmandatelt isikutelt saadud andmed. Kontrollimisel selgus, et esitatud müügiarvete hulgas ei olnud osasid perioodid jaanuar – september 2002 OÜ B esitatud arveid ning käibes olid osaliselt kajastamata 2002 mais , juulis, augustis, septembris ja oktoobris OÜle B esitatud arved. 2003 aastal püüdis Maksu- ja Tolliamet saada AS RDle maksuotsusega määratud käibemaksu kätte nii pankrotimenetluse kui maksumenetluse käigus. Kummaski menetluses nimetatud summat kätte saada ei õnnestunud, ning 2007 esitas Maksu- ja Tolliamet tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas. Alates 2000 maist oli Haidari AS RDfaktiline juht, 01.08.2001-15.01.2003 oli Haidari AS RDpeadirektor juhtides AS i kogu tegevust. Hagi õiguslik alus tuleneb Tsiviilkoodeksi § 448 lg 1 periood kuni 01.07.2002 ja sealt edasi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p
28. Hagi koostamisel on tuginetud dokumentidele mis on kriminaalasjas. Tunnistaja Pavel Abolišin andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 2002 oli OÜ Ajuhatuse liige. Ategi 2002 mingeid töid ASile RD. Sakus oli suur maja, krundi nurgas oli suveköök, kas ehitasid või renoveerisid seda. Kogu see krunt on väga ilus, nagu häärber. Kui töötasid, siis vist ei elanud seal keegi. Tuli üks esindaja (osutab Lile), kes ainukesena jagas ehitusega seoses korraldusi. Pererahvaga ei suhelnud. Telliskividest karkass oli olemas, panid katust, aknad, uksed, kapid antiikstiilis. Andmed arve esitamiseks sai esindajalt. Maksjaks oli RDvõi veel mingi firma, seal oli 2 varianti. Arved andsid vist esindaja kätte. 5 kd lk 110-117 olevad OÜ Aarved on tunnistaja poolt allkirjastatud ja seal kirjas olevad tööd tehti Sakus. Kes tellis, see võttis ka töö vastu. Siis ei teadnud kellele maja kuulus. Nüüd teab, et Rapla Piimakombinaadi omanikule ja direktorile, kuid nime ei tea. Tunnistaja Jüri Narusberg andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas OÜ T 2000- 2001 laohoidjana. Ladu asus Lasnamäe kaupluse sisehoovis Pae
29. Tööülesanneteks oli võtta kaupa vastu, tellida, suhelda klientidega, kirjutada välja saatelehti, võtta kauba eest tasu, üle anda edasi. Kaup saabus Rapla Piimakombinaadist nimi oli vist L , pärast oli see nimi RD. Sularaha andis edasi Aleksandrile (osutab Vle). Istusid koos, lugesid raha üle, Narusberg kirjutas summa vihikusse ja Saša pani allkirja. Vihikusse kirjutati summa suurus sõnade ja numbritega, kuupäev. Vihikus olev kuupäev näitas raha üleandmise kuupäeva ja allkiri näitas inkassaatori raha võtmist samal kuupäeval. Märkis arvutiprogrammis, et arve on makstud. Ei tea kas rahasumma, mis inkassaatorile üle anti, jõudis ka raamatupidamisse. Vihiku summade ja allkirjadega andis üle raamatupidamisse järgmise kuu alguses eelmise kuu eest. T raamatupidamine asus Laki tänaval. Vihikud andis üle Sergei Sinitsenile, kes oli tema ülemus ja juhtis OÜ T. Raamatupidaja oli Svetlana ja kui tal harva tekkisid küsimused edastas küsimuse S. Sinitsenile. Laoprogrammi kandis Raplast sissetuleva kauba kogused, saatelehed ja kas on arve makstud. Vahel tuli rahade järgi Sergei Sinitsen ja üleandmine toimus samal viisil, 22 lugesid raha üle, pani summa vihikusse kirja ja tema pani allkirja. Sergei Sinitsen ütles, et esimesest kuupäevast peab vahetama firma rekvisiidid saatelehel ja nüüd on firma nimi S. Sus tegi sama tööd ja ladu asus samal aadressil. Su tegevust juhtis S. Sinitsen. Susse tuli kaup kas L st või RDst. OÜ Speling toimus kaubaarvestus samamoodi nagu OÜ-S T ja raha anti inkassaatorile Vvõi S. Sinitsenile. Ei küsitud kas üle antud sularaha on jõudnud raamatupidamisse. OÜ S raamatupidamine oli Laki tänaval ja sama raamatupidaja Svetlana, kes Tihhaneses. Kuu lõpus tegi laoarvestusest disketi peale koopia ja koos vihikuga rahasummadega andis üle raamatupidamisse Sergei Sinitseni kaudu. Kirjutas saatelehed välja ja kaup saatelehtede alusel läks laost välja. Fiktiivseid saatelehti ei teinud. Mõnikord Sinitsen ütles, et väljastada kaup sellele firmale ja pärast nad maksavad ülekandega otse raamatupidamisse. K tegeles millegagi Raplas. Mõnikord esitas küsimusi kuidas liiguvad firmas asjad. Sinitsen ütles, et ta on inimene kelle küsimustele võib vastata. Kolmes vihikus kus on summad sõnadega on summad tema poolt kirjutatud ja Sinitseni või V poolt allkirjastatud. Kaks punast vihikut ei ole tema kirjutatud. Mida tähendab „palk“ ei oska öelda. See võib olla mingi sisearvestus. Viimasel lehel olevad summad andis välja Sinitseni käskkirja alusel, et telefoni eest maksta. K ja K olid vist nende isikute nimed. Sdudenikin vedas kaupa, ei tea miks tema nimi on vihikus. „Palk“ on Sinitsenile üleantud summa, milles maksti välja palk. Tööalaselt allus ainult S.Sinitsenile. Kui T muutus Suks ei muutunud töös midagi ainult nimi muutus. Vallus S. Sinitsenile. Järgmise kuu alguses andis ühe koopia sissetuleva kauba arvest S. Sinitsenile, et tema edastaks raamatupidamisele. XIII k lk 23-128 olevat dokumenti ei oska kommenteerida. Lao jääke kontrollis kuu lõpus ise ja vahepeal kontrollis koos Sinitseniga. Programmi märkis kas saateleht on makstud täielikult või osaliselt. Kannatanu AS L esindaja Kalev Mägi andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on AS Promineks endine L pantrotihaldur alates 2002 detsember. Ei ole näinud juhatuse otsust, mis lubanuks Haidaril kasutada AS L raha isiklikul otstarbel. Kas AS L oli tasunud OÜ Disain Digesto, K ja V arveid. Nende arvete alusel ei tehtud tööd ASile L . Soovib, et kriminaalasja raames mõistetaks tekitatud kahju välja. AS Promineks hagi on 960 721 krooni ja 78 või 87 senti. Summa koosneb neist rahalistest vahenditest mida AS L on tasunud juhatuse liikme või peadirektori eramu ehituseks, lehtlad ja kasvuhooned ja mis seal vee olid. Summad, mis ei olnud seotud L majandustegevusega. Nõude aluseks on OÜ Disain Digesto, K ja V, AS Plasto poolt väljastatud arved ASile L selles summas. AS Promineks (pankrotis) raamatupidamise hulgas ei ole näinud AS L ja AS S vahelisi taSvestuse lepinguid. Tunnistaja Egon Evert andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 2001 kevadel oli tal enda nimele tehtud 2-3 firmat, hiljem oli neid veel 2-3 tükki. Vahendas 2000 alguses ja 1990ndate lõpus kinnisvara. Nimi Järvekülg on tuttav üksnes sõbra Ardo Järvekülg nimega seoses. Kino Eha ette sõitis auto ja seal sai mingeid asju aetud Sassiga, keda hüüti Habemeks. Ei tule meelde kus on notaris käinud. Rohkem meenub kino Eha. Kt on näinud, aga ei tea kus. Mälu on kehv, sest 2007 oli keemiaravi. Kino Eha ees oli telefoniputkad, sealt helistati mingitele numbritele. Ei saa väita kas oli nii või mitte nagu 2003 on kirjutanud. Keegi ei ole teda kodus ähvardamas käinud. Kohus uuris järgmisi dokumente - Tunnistaja Valentina T eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt Haidari andis P le korralduse laadida AS L dokumendid autosse ja anda võtmed edasi Sergei Ele. Dokumentide laadimine autosse toimus autojuht I Š ja kahe raamatupidaja juuresolekul. Peale seda sõitis tunnistaja koos raamatupidajatega sealt enda autoga ära. I Š jäi autosse. Ei ole kindal, aga vist I andis järgmisel päeval auto koos dokumentidega üle Sergei Ele. Ei tea mis nendest dokumentidest edasi sai. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 5 k lk 237); - Tunnistaja Kristina K eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt mäletab, et allkirjastas lepinguid, kus AS RDloobub võlgadest teise ettevõtte kasuks. Korra küsis T käest kas nende lepingutega on kõik korras, millele ta vastas jaatavalt. Kuna tookord oli kiire, siis usaldas oma 23 pearaamatupidajat ning allkirjastas dokumendid, tulnud tööle järgmisel päeval, avastas, et tema laua peale on käetud analoogilisi võlalepinguid allakirjutamiseks veel umbes 5 tükki. Võttis need lepingud, läks Tšurbarova juure ja ütles, et nende lepingute sisu pole selge ja alla kirjutama neid ei hakka. Lepingute edasisest saatusest ei tea midagi.(kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 5 k lk 62); - Tunnistaja Sergei S eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt K antud korraldused puudutasid OÜ T ja OÜ S võlgnikke.(kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 6 k lk 52); - Tunnistaja Tarmo V eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 2002 sügisel pöördus tema poole palvega V. T , et kas ta ei saaks Meelis Piir-Vesseloviga aidata tal mõned kaustad dokumentidega autosse viia. Olid nõus aitama. Kaustad olid V. T kabinetis valmis pandud. Võtsid mõlemad Meelisega kaustad sülle ja aitasid tal need panna tema kasutuses olnud maasturisse Toyota RAV-4 T küsis Meelise käest, et ka kuskil on veel saatelehti ja viimane vastas, et tema kabinetis on aga nendega ei saa midagi juhtuda. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 5 k lk 59); - Tunnistaja Karmella Krivitšikova eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 18.veebruaril 2003 alustas oma tööd Raplas kella 10.00 paiku hommikul. Avas raamatupidamise programmi 1 C. Umbes tunni aja pärast helistas V. T ja ütles, et tahab teha koopiat raamatupidamise programmist 1C. Tšubaroba kutsus teda enda kainetti ja seletas, et raamatupidamise programmist 1C on tarvis teha koopia kuna kardab andmete kadumist. V.Tsubarova ülesandel tõmbas enda kabinetis enda arvutisse võrgu kaudu raamautupidamise programmi 1C, seejärel oma arvutis parris selle ja salvestas nimetatud programmi pakitud kujul floppi disketile, millise andis T le (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 5 k lk 218); - Tunnistaja Marina Pisnja eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt teab, et OÜ T ja OÜ S raamaupidaja oli Svetlana Š , kellega suhtles telefoni teel. Helistas talle ja küsis kas and neile raha üle kannavad ning kui palju, siis sai arvestada kui palju AS-ile RDraha laekub ning millised summas saavad oma arveid tasuda. Ei ole Svetlanaga rääkinud, sellest miks OÜ T ja OÜ S kõiki AS RDarveid ei tasunud (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 14 k lk 23); - Tunnistaja Sergei N i eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt viis RDkontorisse sularaha 5 või 10 korda, võib-olla ka rohkem kordi, kuid arvatavasti alla 20 korra. 50000, 100000 vahest
30. Summa võis olla umbes 1 miljon krooni. Talle helistas T P ja palus sularaha tuua. Mingit kviitungit ei saanud, võib-olla andis kuskile sularaha üleandmise kohta allkirja, aga seda ei mäleta. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 5 k lk 213-214); - Tunnistaja Peeter Kärp eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt see kaup mis müüdi läks kõik Sakussse suveköögi katusele. Ehitis kuhu materjal läks oli Haidari oma. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 5 k lk 118-119); - Tunnistaja I Š eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 2002 suvel lõpul või sügise alguses helistas talle Valentina T ning käskis tal Laki tn 16 Raplasse ära tuua tunnistaja ema arvuti (ema oli OÜ T S raamatupidaja ) ja kiirköitjad. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 5 k lk 118-119); -Tunnistaja Peeter K eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt üldiselt võib öelda, et otsuseid võttis AS LAG´is M.Haidari ja ilma tema nõusolekuta ei toimunud suurt midagi. Sama kehtis ka AS RDsuhtes. (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel 5 k lk 186); - Tunnistaja Dmitrt K eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt töötas autojuhina AS RD 1999 aastast alates. Alates jaanuar 2003 töötas autojuhina AS L Internationale. Peamised tööülesanded olid M.Y Haidari perekonnaliikmete sõidutamine. D.Kravtsenko sõnul temal puudub vara korteri, maja või auto näol ja ta ei ole ühtegi äriühingu juhatuse liige. On kuulnud äriühingu nime AS T, aga ei oska täpsustada kellelt ja ei tea millega äriühing tegeleb. Ilmselt on D.K vist olnud äriühingu aktsionär, täpselt ei mäleta. Tunnistaja ei mäleta aktsionäriks saamise ja aktsiate müügi asjaolusid . D.K l pole endal 400 000- krooni olnud, et aktsiaid osta. Dividente AS-lt Tpole saanud ega ise taolisi väljamakseid teinud. ( V kd, lk 153-154) 24 Aastast 1999 või 2000, kuni temaga töölepingu lõpetamiseni töötas M. Haidari isikliku autojuhina Tööülesannete hulka kuulus sõidutada M. Haidarid, tema naist ja lapsi kuhu oli parasjagu vaja ning M. Haidari ühekordsete korralduste täitmine- dokumentide viima ja tooma Maksuametist ning teistest ettevõtetest. M. Haidari käsul viis D.K ära Laki tn 16 kontorist asuvas nõupidamise ruumist pappkarbid ja musta värvi prügikotid. Nõupidamise ruum oli pappkarpe ja musta värvi prügikotte täis. M. Haidari ütles tunnistajale, et tegemist on prügiga ja see tuleb ära visata koheselt . D.K nägi prügikotte kokkusidumisel, et neis olid saatelehti meenutavad paberid. Aprilli, mais 2003 helistas D.K finantsdirektori T.P korraldusel raamatupidaja Karmella Krivtšikovale. Raamatupidaja kodu kõrval sai tunnistaja noormehe käest kilekotti, milles oli raske ese. Paari päeva möödumisel ütles T. P D.K le, et kilekotti pole enam vaja ja see tuleb ära visata. Kilekotti viskas tunnistaja Pirita jõkke. Hiljem oli tunnistaja kuulnud, et kilekotis olevat olnud arvuti. Aastal 2001, suvel, pöördus D.K poole M. Haidari palvega, minna koos notari juurde ja võtta kaasa passid. D.K ülesanne oli panna allkirju, kuhu öeldakse ja sellega pidi asi piirduma. M. Haidari seletas, et probleeme ei teki, sest kõik on seaduslik. Notari büroo asus Stockmanni kaubamaja juures. Notarisse läksid D.K , M. Haidariga ja I Liga, kes tunnistaja andmetel oli M. Haidari Sakus oleva maja hooldaja. Kabinettis võttis notar I. Li ja D.K käest dokumedid ja näitas dokumentidel kohad, kuhu tuli allkirju panna. Asja sisu I. Lile ja D.K ei seletanud. D.K ei lugenud läbi dokumente, millele alla kirjutas. OÜ S nimi on D.K le tuttav. Tunnistaja sõnul pole temal ettevõttega seost olnud. 2002 aasta lõpus M.Haidari käskis avada tunnistajal Swedbanga Liivalaia tänava kontoris (endine Hansapank) enda nimele (D.K ) väärtpaberite arve. Pangas antud dokumendid andis tunnistaja M. Haidarile. Varsti peale seda sündmust sõitsid D.K koos M. Haidari ja T. P ga Sõpruse pst „Ekstra“ poe kõrval asuvasse pangakontorisse. T.P jäi autosse. M.Haidari seletas tunnistajale, et tema nimele on vaja kirjutada aktsiad ja mõne aja pärast need võetakse tunnistaja nimelt maha. M.Haidaril olid kaasas Liivalaia kontorist saadud paberid. Tunnistaja mäletab, et tema poolt Liivalaia kontoris allakirjutatud dokumentidel oli märgitud summa 400 000.- krooni. M.Haidari rahustas tunnistajat, et 400 000.-krooni ei ole raha, vaid aktsiad. Pangas peale toimingute lõppemist võttis M. Haidari dokumendid enda kätte. Umbes kuu või paari pärast pidi tunnistaja jälle võtma kaasa passi minema panka ja seal vormistama dokumendid aktsiad ümber. M Haidari seletuste kohaselt pidi tunnistaja seda tegema Nõmmel asuvas pangakontoris. Pangakontoris ootas tunnistajad meesterahvas Elliot N. Elliot N oli teadlik toimuvast. D. K andis oma passi E.Ni kätte, kes ajas panga töötajaga vajalikud toimetused korda. Tunnistaja sai aru, et tema nimelt on aktsiad maha võetud. Aktsiad omandas E. N. Tunnistaja pole E.Ni käest aktsiate müügist raha saanud ja hindab tehinguid aktsiatega fiktiivseteks. OÜ S juhatuse liikmeks olemisest sai . K teada MUK töötajatelt. (V kd, lk 155-157). 2002 aasta suvel M.Haidari palvel D.K pidi valima kaks arvutit Pentium 4, õhukese monitori ja klaviatuuriga. Arvutid pidid olema head, hinnapiiri ei olnud. D.K leidis sobivad arvutid Punasel tänaval Statoili kõrval asuvast kauplusest. Arve arvutite ostmiseks kirjutati M.Haidari korralduse alusel AS-i RDnimele . Nädal hiljem tõi D.K arvutid kauplusest Laki tn 16 asuvasse kontorisse, kus M.Haidari vaatas ostetud kauba üle. Seejärel sõitsid D.K ja M.Haidari koos M Haidari koju Sarapuu 12, Saku, sinna jäeti ka arvutid. Arvutite hind oli umbes 50000.- krooni (kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 291 p 3 alusel V kd, lk 158-159). - 05.10.2001 Nõude loovutamise leping AS RDja AS LGvahel, mille kohaselt AS RD(loovutaja) loovutab nõude OÜ Tihase ( võlgnik) vastu AS-le LG(omandaja). Loovutaja nõue võlgniku vastu tuleneb esitatud arvete tasumata jätmistest. Tasumata arvete nimekiri on Lepingu Lisa nr 1 järgi ; III kd lk 11). Seisuga
31. 10.2001 oli nõude suuruseks 6 749 493 krooni ja 05 senti. Omandaja tasub tsessioonitasu (omandaja poolt tasutud summa loovutajale nõude loovutamise eest) loovutajale kahes osas summas 5 000 000.- krooni hiljemalt 01.06.2002.a. ja 1 749 493 krooni ja 05 senti hiljemalt 31.12 2002.a., kokku 6 749 493 krooni ja 05 senti. Nõudeõigus loetakse üleläinuks omandajale tsessioonitasu tasumisel. Lepingu muutmine või täiendamine nõude loovutaja poolt peale nõude 25 üleandmist on lubatud juhul, kui selline muutmine või täiendamine ei mõjuta nõude sissenõudmist. Loovutaja on kohustatud koheselt informeerima nõude omandajat võlgniku poolt esitatud lepingu muutmise taotlusest. Leping on allkirjastatud loovutaja AS Dairy ja omandaja AS-i LAG poolt. ( III kd, lk 9-11); - AS RDsaldoteatis mille kohaselt AS RDpalub Tihase OÜ-lt kinnitada nende võlg AS-le RDsummas 6 749 493 krooni ja 05 senti. Saldokinnitus palutakse tagastada 12.
32. 2002.a. Mittevastamise korral loetakse saldo kinnitatuks. Allkirjastatud pearaamatupidaja poolt ( III kd, lk 12); - Nõudeloovutamise leping AS RDja AS LGvahel 28.12.2001, mille kohaselt AS RD(loovutaja ) loovutab nõude S OÜ (võlgnik) vastu AS-le L Argo Grupp (omandaja). Loovutaja nõue võlgniku vastu tuleneb esitatud arvete tasumata jätmistest ( tasumata arvete nimekiri on Lepingu Lisa nr 1 järgi ; III kd lk 189). Seisuga 28.12.2001 oli nõude suuruseks 6 452 698 krooni ja 86 senti krooni . AS LG tasub tsessioonitasu (omandaja poolt tasutud summa loovutajale nõude loovutamise eest) summa on 6 452 698 krooni ja 86 senti hiljemalt 31.12.
33. Nõudeõigus loetakse üleläinuks omandajale tsessioonitasu tasumisel. Lepingu muutmine või täiendamine nõude loovutaja poolt peale nõude üleandmist on lubatud juhul, kui selline muutmine või täiendamine ei mõjuta nõude sissenõudmist. Loovutaja on kohustatud koheselt informeerima nõude omandajat võlgniku poolt esitatud lepingu muutmise taotlusest . Leping on allkirjastatud loovutaja AS Dairy ja omandaja AS-i LAG poolt ( III kd, lk 187-189); -OÜ KA (Kopli 69B; telefon 66 19 130 Tallinn 10312; registrikood 10406140; käibem.kood EE 100260410; Hansapank kood 767; a/a 22-100 1183145) poolt AS-ile RD ( Viljandi mnt 94E,Rapla, fax 6565295) esitatud arve nr 22; 15.03.2001; kauba nimetus: pliidi raud ( kogus 1); hind 2867 krooni ja 80 senti; käibemaks 516 krooni ja 20 senti; kokku 3384.-krooni. Arve koopia kinnitatud 27.03.2003 (V kd lk 78); - OÜ KA (Kopli 69B; telefon 66 19 130 Tallinn 10312; registrikood 10406140; käibem.kood EE 100260410; Hansapank kood 767; a/a 22-100 1183145) poolt AS-ile RD ( Viljandi mnt 91E,Rapla, 79514) esitatud arve nr 22; 15.03.2002; kauba nimetus: pliidiraud ( kogus 1); hind 2867 krooni ja 80 senti; käibemaks 516 krooni ja 20 senti; kokku 3384.-krooni. Arve koopia kinnitatud 27.03.
34. Arve on parandus 15.03.2002.a. väljastatud RDarvele (V kd lk 80); -17.06 2002.a akti ehitus-remonttööde täieliku teostamise ja maksumuse kohta, mille kohaselt AS-ile RD (tellija) tellis FIE-lt Zuikov (töövõtja) seinte värvimise ( 45m2 hind 4000.- krooni) ja ukse remondi (1 tk- 320.- krooni). Tellitud tööde maksumus kokku neli tuhat kolmsada kakskümmend krooni. Aktile on alla kirjutanud tellija ja töövõtja ( V kd lk 96); - 15.08 2002.a akti ehitus-remonttööde täieliku teostamise ja maksumuse akt, mille kohaselt AS-ts RD(tellija) tellis FIE-lt Zuikov (töövõtja) plaadi põranda remondi ( 16m2 hind 5000.- krooni). Tellitud tööde maksumus viis tuhat krooni. Aktile on alla kirjutanud tellija ja töövõtja ( V kd lk 98); -31.08.2002.a akti ehitus-remonttööde täieliku teostamise ja maksumuse kohta, mille kohaselt AS-ile RD (tellija) FIE -lt SZ(töövõtja) plaadi põranda remondi ( 19m2 hind 5000.- krooni). Tellitud tööde maksumus kokku viis tuhat krooni. Aktile on alla kirjutanud tellija ( V kd lk 100). - OÜ K kassa sissetuleku order nr 5; 30.06.1998.a. Kor nr 62( koopia), mille kohaselt AS S ( Laki tn 16) maksis OÜ-le K 25.06.1998 arve nr 49 alusel 16 865,25 krooni, millele lisandub käibemaks 3035,75 krooni, kokku 19 901.- krooni ( XI kd; lk 216). -OÜ S registrikood 01162302, Tallinn,Laki 16, President hr Jakub Haidari (tellija) ja OÜ K (, registrikood 10017450, Tallinn, Viljandi mnt 13, juhataja hr Urmas Grišakov ( töövõtja)) vahel 24.04.1997 sõlmitud leping, milles lepingupooled leppisid kokku territooriumil aadressil Saku, Pähklimetsa krundid nr 1 ja 2 haljastamine Ülle Grišakova projekti järgi. Lepingust tulenevalt on tööde kogu kestvus - 60 kalendripäeva, millest : 53 päeva - 1997.a. aprilli, mai, juuni kestel; 7 päeva- 1997.a. sügisel (viimaste istikute istutamine). Lõpuleviimise tähtaeg - tööde I etapp (53 päeva) - kuni 1 juulini 1997.a. 26 Ehituse jaoks kõigi materjalide, autode, mehhanismide ja muu tarnimise kindlustab töövõtja kokkulepitud tööde maksumuse piirides (p. 3 :objekti maksumus: 57 000.- krooni. Maksumuse hulka on lülitatud käibemaks). Lepingule on omakäeliselt alla kirjutanud tellija ja töövõtja. Allkirjad on varustatud pitsatitega ( XI kd, lk 206-209); -OÜ S (registrikood 01162302, Tallinn,Laki 16, President hr Jakub Haidari (tellija)) ja OÜ K ( registrikood 10017450, Tallinn, Viljandi mnt 13, juhataja hr Urmas Grišakov ( töövõtja)) vahel 2.07.1997.a. sõlmitud leping, milles lepingupooled leppisid kokku nelja pergola ehitamine aadressil Saky, Pähklimetsa krundid 1 ja 2 Urmas Grišakovi projekti järgi. Lepingust tulenevalt tööde üldine kestvus on 30 kalendri-päeva. Ehituse jaoks kõigi materjalide, autode, mehhanismide ja muu tarnimise kindlustab töövõtja kokkulepitud tööde maksumuse piirides, (p 3: objekti maksumus 125000.- krooni. Maksumuse hulka on lülitatud käibemaks). Lepingule on omakäeliselt alla kirjutanud tellija ja töövõtja. Allkirjad on panga rekvisiitidega ja pitsatitega (XI kd, lk 210-211); -Tööde üleandmis-vastuvõtmisakt nr 090902/ 09.09.2002, mille kohaselt AS RD(tellija) ja AS GA(töövõtja) kinnitavad oma allkirjadega, et kõik pooltevahelised 27-5 / 29.05.2002 sõlmitud lepingust tulenevad tööd on töövõtja poolt teostatud täies mahus ja vastavad lepingu tingimustele. Tööd on vastuvõetud pretensioonideta akti allkirjutamise momendist. Teostatud tööde kogumaksumus: 70 000,00 krooni; käibemaks 12 600,00 krooni; summa 82 600,00 krooni. Aktile on käsitsi juurdekirjutatud: taSveldatavad servplekid – 1 100,00 krooni; käibemaks 198,00 krooni; tasumisele 81 302,00 krooni. Aktile on omakäeliselt allakirjutanud AS-i GApoolt Urmas Uusneem ja AS-i RDpoolt I L (allkiri antud 17.09.2002.a.) „koopia õige“ kinnitus 28.03 2003 (V kd, lk 105); - BGAS (Valdeku 168, 11217 Tallinn; registrikood 10433846) poolt AS-ile RD(Viljandi mnt 91E, Rapla) esitatud arve nr 20025196/14.03.2002, kliendikood: ERA: Tingimused: ettemaks; Tähtaeg 14.03.2002; viivis 0,15% päevas. Kauba kood: TP114X118; Kauba nimetus: FTP 10, katuseaken Termo Plus, K01,3-114*118; 1tk; allahindlus 15%; hind 3766,00 krooni: summa 3201,10 krooni. Kauba kood: ZEC; Kauba nimetus: Elektrimootor + lüliti(220V) katuseaknale: 1tk; allahindlus 5% ; hind 3879,00 krooni: summa 3685,05 krooni. Kauba kood: HIS114X118Z; Kauba nimetus: Z 10 hüdroisolatsioon, (profiili kõrgus kuni 4 cm) 11 : 1tk; allahindlus 15% ; hind 905 krooni: summa 769,25 krooni. Ettemaks tellimusele 20020394 summa : -7655,40 krooni; Arve kokku 7655,40 krooni, millele lisandub käibemaks 1377,97 krooni: Summa kokku: 9033,37; Tasuda 0,00 kroon