Obsah (7)

§ 184§ 189§ 418§ 65§ 63§ 68§ 53

1-08-12818 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-12818 (08913000072) Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik Mä

§ 184

lg 21 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi; Mirza Jamalovi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi; Margo Mittali süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi; Roman Vaštšenko süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi; Aleksandr Kaldma süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2; § 392 lg 2 p 2 järgi; Kazimieras Šmidtase süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi; Arvydas Dveilyse süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1; § 392 lg 2 p 2 järgi Prokurör Margus Kurm Süüdistatav Ahliman Zeinalov Ik: 37910102244, kodakondsus: määratlemata, haridus: keskharidus, elukoht ja aadress: Xxx, emakeel: 1 aserbaidžaani keel, valdab vene keelt, töökoht: OÜ A , direktor Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.12.2007, vahistatud 04.12.2007 Varasem karistatus: Eesti Vabariigis varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Owe Ladva Süüdistatav Mirza Jamalov Ik: 38108240036, kodakondsus: Aserbaidžaani Vabariigi kodanik, elukoht ja aadress: XXX, haridus: keskharidus, emakeel: aserbaidžaani keel, valdab vene keelt, töökoht: S OÜ, direktor Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.12.2007, vahistatud 11.12.2007 Varasem karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata Kaitsja Dmitri Školjar Süüdistatav Margo Mittal Ik: 37008160322, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, elukoht ja aadress: XXX, haridus: kesk-eriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ ER, müügijuht Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.03.2007, vahistatud alates 09.03.2007 Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 22.05.2008 otsusega

§ 189lg 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 2 aastat; 2.

Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega

§ 418

lg 4 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 5 aastat,

§ 65lg 1 alusel vangistus 5 aastat; 3.

Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega

§ 189

lg 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 4 aastat,

§ 65lg 1 alusel vangistus 4 aastat; 4.

Harju Maakohtu 21.09.2009 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistus 4 aastat,

§ 65

lg 1 alusel vangistus 5 aastat alates 07.03.2007 Kaitsja Advokaat Janek Valdma Süüdistatav Roman Vaštšenko Ik: 37805060282, kodakondsus: määratlemata, elukoht ja aadress: XXX, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: AS LG, tegevdirektor Tõkend: viibis vahistuses ajavahemikul 03.12.2007 kuni 03.03.2008, so 91 päeva, vahistamine asendatud tõkendiga kautsjon Varasem karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Leonid Olovjanišnikov Süüdistatav Aleksandr Kaldma 2 Ik: 36912010368, kodakondsus: määratlemata, elukoht ja aadress: XXX, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: AS S Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.03.2007, vahistatud 09.03.2007 Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 22.05.2008 otsusega

§ 189

lg 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 5 aastat karistuse ärakandmisega alates 07.03.2007. 2. Harju Maakohtu 22.05.2008 otsusega

§ 184

lg 2 p 1, 2 vangistus 5 aastat,

§ 65lg 1 alusel vangistus 5 aastat; 3.

Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega

§ 418

lg 4 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 10 aastat,

§ 65lg 1 alusel vangistus 10 aastat; 4.

Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega

§ 189

lg 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vangistus 6 aastat,

§ 65lg 1 alusel vangistus 6 aastat.

Kaitsja Advokaat Anatoli Jaroslavski Süüdistatav Kazimieras Šmidtas Ik ja sünniaeg: 35803050283 ja 05.03.1958, kodakondsus: Leedu Vabariigi kodanik, elukoht ja aadressXXX, haridus: kõrgharidus, emakeel: leedu keel, valdab vene keelt, töökoht: AS R , direktor Tõkend: 03.10.2007 kohaldatud vahistamist, Eestis kinni peetud 10.01.2008 Varasem karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Anatoli Jaroslavski Süüdistatav Arvydas Dveilys Ik: ja sünniaeg: 36309010435 ja 01.09.1963, kodakondsus: Leedu Vabariigi kodanik, elukoht ja aadress: XXX, haridus: keskharidus, emakeel: leedu keel, valdab vene keelt, töökoht: UAB V , autojuht Tõkend: 03.10.2007 kohaldatud vahistamist, Eesti Vabariigis kinni peetud 09.01.2008 Varasem karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Leonid Olovjanišnikov RESOLUTSIOON 1. Ahliman Zeinalov süüdi tunnistada

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale

§ 63

lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 14 (neliteist) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva vangistuse 14 aastat ja 6 kuud ärakandmist alates Ahliman Zeinalovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 03.12.2007. 3. Ahliman Zeinalovi suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 4.

§ 53

lg 1 ja § 184 lg 5 p 1 alusel kohaldada Ahliman Zeinalovi suhtes lisakaristust, so varalist karistust summas 11 517 733 (üksteist miljonit viissada seitseteist tuhat 3 seitsesada kolmkümmend kolm) krooni ja 10 senti, milline summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Ahliman Zeinalov, 1-08-12818, varaline karistus“. 5. Mirza Jamalov süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale

§ 63lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat.

6.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva vangistuse 5 aastat ärakandmist alates Mirza Jamalovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 10.12.2007. 7. Mirza Jamalovi suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 8. Margo Mittal süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale

§ 63lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat ja 2 (kaks) kuud.

9.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 21.09.2009 otsusega mõistetud karistuse, lugedes eelmise otsusega mõistetud kergema karistuse, so vangistuse 5 aastat kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega, mõista kohtuotsuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat ja 2 (kaks) kuud. 10.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva liitkaristuse, so vangistuse 5 aastat ja 2 kuud ärakandmist alates Margo Mittali kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.03.2007. 11. Roman Vaštšenko süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale

§ 63lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) aastat.

12.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades mõistetud karistusest ärakantuks ajavahemik 03.12.2007 kuni 03.03.2008, so 91 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

1. Roman Vaštšenko suhtes valitud asendustõkend kautsjon tühistada.
2. Tagastada KrMS § 135 lg 7 p 1 alusel 29.02.2008 Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB pangas nr 10220034799018 tasutud kautsjonisumma 2 000 275 (kaks miljonit kakssada seitsekümmend viis) krooni kautsjoni tasunud Grigori R (ik XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Sampo pangas.
3. Aleksandr Kaldma süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale

§ 63lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud.

16.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega mõistetud karistuse, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse, so vangistuse 5 aastat ja 6 kuud kaetuks Harju Maakohtu 02.10.2008 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 6 aastat, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat, liites sellele liitkaristusele Harju Maakohtu 03.07.2008 kuulutatud ja pärast eelmist otsust, so pärast 02.10.2008 jõustunud otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 10 aastat, mõista kohtuotsuste kogumis lõplikuks liitkaristuseks tähtajaline vangistus 10 (kümme) aastat. 17.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva liitkaristuse, so vangistuse 10 aastat ärakandmist alates Aleksandr Kaldma kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.03.2007. 18. Kazimieras Šmidtas süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale

§ 63lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat.

19.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates Kazimieras Šmidtase kahtlustatavana kinnipidamisest Eesti Vabariigis, so alates 10.01.2008. 4 20. Kazimieras Šmidtase suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 21. Arvydas Dveilys süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale

§ 63

lg 1 alusel karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud. 22.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates Arvydas Dveilyse kahtlustatavana kinnipidamisest Eesti Vabariigis, so alates 09.01.

2. Arvydas Dveilyse suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
3. Ahliman Zeinalovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Ahliman Zeinalov, 1-08-12818, sundraha“.
4. Mirza Jamalovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Mirza Jamalov, 1-08-12818, sundraha“.
5. Roman Vaštšenkolt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Roman Vaštšenko, 1-08-12818, sundraha“.
6. Kazimieras Šmidtaselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kazimieras Šmidtas, 1-08-12818, sundraha“.
7. Arvydas Dveilyselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1; 180 lg 1 alusel sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Arvydas Dveilys, 1-08-12818, sundraha“.
8. Ahliman Zeinalovilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 106 368 (ükssada kuus tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Ahliman Zeinalov, 1-08-12818, kaitsjatasu“.
9. Margo Mittalilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 38 851 (kolmkümmend kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend üks) krooni ja 50 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Margo Mittal, 1-08-12818, kaitsjatasu“.
10. Kazimieras Šmidtaselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 734 (seitsesada kolmkümmend neli) krooni ja 40 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Kazimieras Šmidtas, 1-08-12818, 5 kaitsjatasu“.
11. Arvydas Dveilyselt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 734 (seitsesada kolmkümmend neli) krooni ja 40 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Arvydas Dveilys, 1-08-12818, kaitsjatasu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: Ahliman Zeinalovit süüdistatakse selles, et tema grupis koos Mirza Jamalovi, Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas Dveilysega toimetas ajavahemikul
12. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Ahliman Zeinalovi osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootilise aine tellija ja omandaja – ta määras ostetava narkootilise aine koguse, andis selle ostmiseks vajaliku raha kokku 120 000 eurot ning sai Eestisse toodud narkootilised ained enda käsutusse. Samuti oli Ahliman Zeinalov kõigil kordadel narkootilise aine Hollandist Eestisse toomise rahastaja – ta maksis narkootikumide salakaubaveo korraldamise eest Roman Vaštšenkole iga kord 6000 eurot, kokku seega 24 000 eurot, ning Margo Mittalile esimesel kahel korral 30 000 krooni ja viimasel korral 8 000 krooni, kokku seega 68 000 krooni. Samuti aitas Ahliman Zeinalov kõigil kordadel narkootilise aine Hollandist Eestisse toomist korraldada. Tema tegi Roman Vaštšenkole ettepaneku leida isikud, kes on nõus narkootikumid Hollandist Eestisse tooma ning saanud teada, et narkootikumide vastuvõtjaks Hollandis on Alari Sirvi, edastas ta kohtumiseks vajalikud andmed Margo Mittalile. Pärast narkootikumide Eestisse jõudmist aga teavitas Ahliman Zeinalov Margo Mittalit sellest, kus ja millal ta peab narkootikumid Alari Sirvilt vastu võtma ja kuidas ta peab need temani toimetama. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes.
13. aastal müüdi Eestis lõpptarbijale hašišit hinnaga 150 krooni grammi eest ning marihuaanat hinnaga 100 krooni grammi eest, seega tellides ja saades enda käsutusse 18 600 000 krooni väärtuses narkootilisi aineid, tegutses Ahliman Zeinalov suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ahliman Zeinalovi tegevus on karistatav

§-de 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 alusel. Mirza Jamalovit süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas 6 Dveilysega toimetas 2005. aasta augustis ja septembris ebaseaduslikult Hollandist Eestisse kahel korral kokku 80 kg narkootilist ainet hašišit, kummalgi korral 40 kg. Mirza Jamalovi osa kuriteos seisnes selles, et tema tegi Margo Mittalile ettepanku uurida, kas viimasel oleks võimalik hankida Hollandist suurtes kogustes narkootilist ainet hašišit. Saanud jaatava vastuse, viis Mirza Jamalov Margo Mittali kokku Ahliman Zeinaloviga, kes oli narkootilise aine tegelik tellija ning salakaubaveo korraldaja ja rahastaja. Samuti osales Mirza Jamalov kohtumistel, kus koos Ahliman Zeinalovi ja Margo Mittaliga lepiti kokku ülesannete jaotus narkootikumide ostmisel ja Hollandist Eestisse toomisel. Samuti aitas Mirza Jamalov narkootikumide Hollandist Eestisse toomist korraldada, teavitades pärast narkootikumide Eestisse jõudmist Margo Mittalit sellest, millal ja kuhu ta narkootikumid peab viima ja jätma. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 10 g hašišist, seega on 80 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Mirza Jamalovi tegevus on karistatav

§-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel. Margo Mittalit süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza Jamalovi, Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas Dveilysega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Margo Mittali osa kuriteos seisnes selles, et ta informeeris Mirza Jamalovit ja Ahliman Zeinalovit oma võimalusest hankida Hollandist narkootikume ning vastava tehingu tingimustest. Samuti oli Margo Mittal kõigil kordadel narkootikumide ostu sooritaja – ta andis Ahliman Zeinalovilt saadud raha Hollandis üle eeluurimisel tuvastamata Nebu nimelisele isikule, kellelt sai mõne päeva möödudes soovitud narkootikumid. Seejärel andis Margo Mittal Ahliman Zeinaloviga kokkulepitud ajal ja kohas narkootikumid Eestisse vedamiseks üle Alari Sirvile. Pärast narkootikumide jõudmist Eestisse võttis Margo Mittal Ahliman Zeinalovi nimetatud ajal ja kohas narkootikumid Alari Sirvilt vastu ning toimetas need Ahliman Zeinalovi ja Mirza Jamalovi poolt nimetatud kohta. Tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Margo Mittal Ahliman Zeinalovilt vastu kahel esimesel korral 30 000 krooni ja viimasel korral 8 000 krooni, kokku seega 68 000 krooni. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Margo Mittali tegevus on karistatav

§-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel. Roman Vaštšenkot süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza Jamalovi, Margo Mittali, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas Dveilysega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Roman Vaštšenko osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide salakaubaveo korraldaja. Nõustunud Ahliman Zeinalovi vastava ettepanekuga, tegi Roman Vaštšenko Aleksandr Kaldmale ettepaneku leida isikud, kes on nõus narkootikumid Hollandist Eestisse tooma. Saanud Aleksandr Kaldmalt teada, et narkootikumide vastuvõtmiseks sõidab Hollandisse Alari Sirvi, edastas ta selle informatsiooni Ahliman Zeinalovile. Samuti andis Roman Vaštšenko Aleksandr Kaldmale edasi Ahliman Zeinalovilt saadud info selle kohta, millal ja kus Margo Mittal narkootikumid Hollandis Alari Sirvile üle annab. 7 Veokulude katteks ja tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Roman Vaštšenko Ahliman Zeinalovilt vastu esimesel reisil 10 000 eurot, millest 1334 eurot jättis endale ja ülejäänud andis Aleksandr Kaldmale ning teisel, kolmandal ja neljandal reisil 12 000 eurot, millest 2000 jättis endale ja 10 000 andis Kaldmale. Seega, kokku sai Roman Vaštšenko narkootikumide salakaubaveo korraldamise eest tasuks 7333 eurot. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Roman Vaštšenko tegevus on karistatav

§-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel. Aleksandr Kaldmad süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza Jamalovi, Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Alari Sirvi, Kazimieras Šmidtase ja Arvydas Dveilysega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Aleksandr Kaldma osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide Hollandist Eestisse toomise korraldaja. Nõustunud Roman Vaštšenko vastava ettepanekuga, pakkus Aleksandr Kaldma Kazimieras Šmidtasele võimalust osaleda narkootikumide Hollandist Eestisse toomises. Saanud Kazimieras Šmidtase nõusoleku, edastas ta talle info selle kohta, millal, kus ja kellelt tuleb narkootikumid Hollandis vastu võtta. Samuti vastupidi, Aleksandr Kaldma andis Alari Sirvile edasi Kazimieras Šmidtaselt saadud info Hollandisse narkootikume vastu võtma sõitnud autojuhi kohta. Samuti osales Aleksandr Kaldma kõigil kordadel narkootikumide veos ka otseselt. Pärast narkootikumide Eestisse jõudmist võttis ta need Kazimieras Šmidtaselt vastu ning andis üle Alari Sirvile koos Roman Vaštšenkolt saadud juhistega, kus ja millal need tuleb üle anda Margo Mittalile. Lisaks, kahel esimesel ja neljandal korral pakkis Aleksandr Kaldma Hollandis koos Alari Sirviga narkootikumid vaakumpakendajaga ümber sobiva suurusega kilepakkidesse. Veokulude katteks ja tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Aleksandr Kaldma Roman Vaštšenkolt vastu esimesel reisil 8667 eurot, millest 2000 eurot arvestas kulude katteks, 1334 eurot jättis tasuna endale, 4000 eurot andis Kazimieras Šmidtasele ja 1333 eurot andis Alari Sirvile. Teisel, kolmandal ja neljandal reisil võttis Aleksandr Kaldma Roman Vaštšenkolt vastu 10 000 eurot, millest 2000 arvestas kulude katteks, 2000 jättis endale, 4000 eurot andis Kazimieras Šmidtasele ja 2000 andis Alari Sirvile. Seega, kokku sai Aleksandr Kaldma narkootikumide salakaubaveo korraldamise eest tasuks 7333 eurot. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Aleksandr Kaldmad oli enne antud kuriteo toimepanemist karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Aleksandr Kaldma tegevus on karistatav

§-de 184 lg 2 p 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 alusel. Kazimieras Šmidtast süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza Jamalovi, Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi ja Arvydas Dveilysega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult 8 Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Kazimieras Šmidtase osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide Hollandist Eestisse toomise korraldaja. Nõustunud Aleksandr Kaldma vastava ettepanekuga, pakkus Kazimieras Šmidtas oma autovedudega tegelevas firmas autojuhina töötavale Arvydas Dveilysele võimalust teenida lisaraha narkootikumide Hollandist Leetu vedamisega. Saanud Arvydas Dveilyse nõusoleku, edastas ta talle info selle kohta, kus, millal ja kellelt ta peab narkootikumid Hollandis vastu võtma. Samuti vedas Kazimieras Šmidtas kõigil kordadel narkootikume ka ise. Nimelt, pärast narkootikumide jõudmist Leetu, võttis Kazimieras Šmidtas Arvydas Dveilyselt veoki koos narkootikumidega ja sõitis ise edasi Eestisse, kus andis need üle Aleksandr Kaldmale. Tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Kazimieras Šmidtas Aleksandr Kaldmalt vastu iga kord 4000 eurot, millest 2000 eurot andis Arvydas Dvilysele. Seega, kokku sai Kazimieras Šmidtas narkootikumide vedamise ja veo korraldamise eest tasuks 8000 eurot. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Kazimieras Šmidtase tegevus on karistatav

§-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel. Arvydas Dveilyst süüdistatakse selles, et tema grupis koos Ahliman Zeinalovi, Mirza Jamalovi, Margo Mittali, Roman Vaštšenko, Aleksandr Kaldma, Alari Sirvi ja Kazimieras Šmidtasega toimetas ajavahemikul 2005. aasta august kuni detsember ebaseaduslikult Hollandist Eestisse ühel korral 6 kg narkootilist ainet marihuaanat ja kolmel korral kokku 120 kg narkootilist ainet hašišit, igal korral 40 kg. Arvydas Dveilyse osa kuriteos seisnes selles, et ta oli kõigil kordadel narkootikumide otsene vedaja. Vastavalt Kazimieras Šmidtaselt saadud juhistele kohtus Arvydas Dveilys Hollandis Alari Sirviga, võttis temalt narkootikumid vastu, peitis need oma veoki haagises olevasse peidikusse ja tõi koos ametliku koormaga Leetu, kus andis veoki koos narkootikumidega üle Kazimieras Šmidtasele. Tasuks nimetatud tegevuse eest võttis Arvydas Dveilys Kazimieras Šmidtaselt vastu iga kord 2000 eurot, seega kokku teenis Arvydas Dveilys narkootikumide vedamise eest 8000 eurot. 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks piisab 20 g marihuaanast või 10 g hašišist, seega on nii 6 kg marihuaana kui 120 kg hašiši näol tegemist suure koguse narkootilise ainega NPAS § 31 lg 3 mõttes. Arvydas Dveilyse tegevus on karistatav

§-de 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 alusel. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud süüdistatav Ahliman Zeinalov end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Mis puudutab tema majanduslikku olukorda, siis ta ei oska öelda, kas aktis kajastatud andmed on õiged, ei ole akti näinud. Kui avaldati, siis ei saanud aru, mida tahetakse avaldada, ei olnud selle vastu, et avaldatakse. On omandanud 28.11.2005 omandanud Harjumaal kinnistu, Aarde kinnistu Jõelähtme vallas. Mäletab, et koos abikaasaga omandas, informatsioon, kuidas selle ostsid on abikaasa käes. Raha said siis kui tema ja tema naine pärast 2002 aastal kihlusid, samuti pärast isa surma said päranduse, pärast pulmi erinevad sugulased kinkisid ka summad. Täpseid andmeid teab naine. Isa suri 15.09.

1. Kui palju jättis päranduseks on raske vastata, isa oli jõukas inimene, kuna on 4 õde ja veel üks vend ja tema, jagasid ära. Praegu ei mäleta, palju said, abikaasa võib öelda. Said osade kaupa, mitte korraga. Kõik raha, mis pärandist sai kulutasid oma pere peale ametlikult läbi panga. Pärandus oli soliidne summa, naine teab täpselt. Kihlumine oli 2002, kõik teadsid, et abiellusid, kui olid pulmad, ametlikult registreeriti Eestis
2. Tavade kohaselt kui on kihlumine ja ka siis kui on pulmad, 9 kingitakse. Kihlumine oli ammu, ei mäleta kui palju said, naine teab. Soliidne summa, emal on 8 venda, väga jõukad, paljud sugulased, kes elavad Aserbaidžaanis, on ärimehed. Kui palju pulmadeks sai, ei mäleta peast, sellega tegeles abikaasa. Millise maa ja ehitise soetas OÜle Akõm, seda ei mäleta, kui on ostnud, siis ainult läbi notari ja on olemas notari paber. Kuna kõikide dokumentidega tegeles abikaasa, tuleb küsida tema käest kust võeti 3,5 miljonit, peast ei mäleta. Firmas Akõm on naine ametlikult juhatuse liige, tema tegeles kõikide dokumentidega, ei oska praegu öelda. Mis puudutab laenu OÜle Akõm, siis kõik, mis seotud firma investeeringutega, teab abikaasa. Laenudest OÜle Akõm teab abikaasa, väga puhas firma, kõik maksud on makstud, abikaasa tegeles kõikide dokumentidega ja kõikide asjadega. Elab Väike-Patarei tänaval alates
3. Selle maja kinkis tema onu neile abikaasaga. See on onu Oktai Zeinalovi maja, kus elas, praegu kuulub abikaasale ja temale. Miks on sõlmitud ostu-müügileping kui oli kingitus, seda ei mäleta, kuidas oli sõlmitud, fakt on see, et see maja kingiti talle ja tema abikaasale, puhtalt kingitus. Elas seal juba
4. Kõik notariaalsed tehingud on kirjutatud eesti keeles, selle sisu ei tea, mis seal kirjas on. Mäletab, et võtsid kingituse vastu onu käest, elas seal 2000 aastal, kui pulmad olid, onu ütles, et selle maja kingin sulle ja sinu naisele. Notari juures protokolli sisu ei suutnud lugeda, võttis vastu nagu kingituse. Tema meelest notar ei rääkinud seal midagi, oli nii, et paberid olid valmis, tuli sinna ja kirjutas alla. Võttis selle paberi ja sellest päevast teadis, et onu on selle maja kinkinud. Mis kontole raha paigutamist puudutab, siis rahaliste küsimustega, perekonna rahaga, kõikide nende küsimustega tegeles abikaasa. Abikaasa ei käinud kontole raha panemas, käis alati koos abikaasaga kahekesi. Ilma abikaasata midagi ei teinud, perekonna rahadega abikaasata ei tegelenud. Kõik, mis on seotud neile kingitud rahaga, pärandist saadud. Mis raha 2005 tema arvele kanti võib abikaasa öelda, tema tegeles tööga hommikust õhtuni, kõike peas ei suuda hoida. Mis puudutab 2005 aastal OÜle Akõm antud laenu 928 000 krooni ulatuses, siis kõikide firma Akõm asjadega tegeles abikaasa, firmal on olemas ametlik raamatupidamine, väga puhas ja hea firma, abikaasa jälgis, et kõik oleks alati korras. Mis puudutab 2005 aastal OÜle Krumex antud laenu 400 000 krooni ulatuses, siis firma Krumex ei ole puhtalt tema firma, seal on mitu osanikku. Firma OÜ Krumex kuulus kolmele inimesele, raha, ei mäleta, kõik võib teada saada abikaasalt, tema osalus ükskõik millises firmas, oli osanikuks tema abikaasa. Kõikide finantsasjadega ja majandusasjadega, kinnistutega tegeles abikaasa. Kõik laenuandmised, mis ametlikult olid, käisid panga kaudu, käis alati abikaasaga, kui oli vaja mingit investeeringut teha või tõsta paremale tasemele perekondlikku heaolu, abikaasa võib öelda, kuidas see oli, kõik kokku on raske vastata. Raha on saadud pärandiks ja pulmadeks saadud raha said osade kaupa, seda võib kõike abikaasa käest küsida. Raha said perega Muradov Issa käest, Muradov Alendarilt, Namasur Jagolt, Namasov Vidadilt ja vennalt Iltžin Zeinalovilt, onult Zeinalovilt, emalt Tebiat Isajevalt. Tavade kohaselt pulmas osales 400 inimest, igaüks andis palju suutis, on selline tava, et kutsutakse kõiki. Eestis on umbes 200 inimest sugulasi. Need nimed, keda juba nimetas, kinkisid soliidselt, seda võib teada saada abikaasa käest. Ka teised sugulased kinkisid. Ka tänase päeva seisuga firma töötab, vaatamata sellele, et on kolmas aasta kinni, firma õitseb. Koos abikaasaga investeeris firma heaolu tõstmiseks, võib tema käest teada saada, kõik raamatupidamine, kõigega tegeles abikaasa. Temaga on seotud mitu firmat, mille dokumendid politsei võttis kõik ära. Ka isiklikku midagi oli vaja, sest töötas hommikust õhtuni, kui otsustasid, et midagi vaja mingile firmale osta, otsustasid koos abikaasaga. Kõigega, mida ostsid, tegeles abikaasa, kõigi dokumentidega, kõiges aitas, kõike mäletab, kui kohus leiab, et on vajalik, võib esitada kohtule kõik notariaalsed dokumendid. Kõigil, mis on investeeritud ja ostetud, on notariaalsed dokumendid. On ise korda armastav inimene, ilma notarita ei ole midagi omandanud. Laenud ei ole vormistanud notariaalselt, vaid ametlikult, kui notariaalset paberit ei ole, on olemas panga väljavõte, millest on näha. Raha on saadud pulmadeks, pärandiks, osade kaupa, selle raha investeerisid, kulutasid perekondlikele vajadustele. Briisi tee 6 kinnistu osas mäletab, et on ametlik notariaalne dokument, raha kanti üle ametlikult panga kaudu kogu summa. Abikaasa võib üksikasjalikult rääkida, see seotud jälle kinnisvaraga. On veidike valesti aru saadud, et kõik sularaha, mis on pandud oma arvele, laenanud äriühingutele või mille eest soetanud kinnisvara, kõik see on saadud kingitusena kihlusteks ja pulmadeks, va Väike-Patarei 12a, mille kinkis onu, kõik selle peab läbi vaatama, 10 abikaasalt küsima, ka ise sai head palka. Sinna võis mingi % minna palgast, kuid suurem osa sellest rahast on saadud pärandina, pulmadeks ja kihlusena. Onu, kes elab Aserbaidžaanis on väga jõukas. Tänase päeva seisuga nõus ka praegu abistama. Kuidas see raha jõudis Eestisse need andmed on abikaasal, ise ei taha öelda, võib eksida, abikaasal on täpsed andmed. Mirza Jamalov on tema isa õe poeg, elasid ühes piirkonnas, ühes külas, väiksest peast tundsid. Mitte mingisuguseid äri-, rahalisi sidemeid Jamaloviga ei ole. Mirza Jamalov ei ole kunagi küsinud raha narkootikumide ostmiseks. Ei ole ka saatnud kedagi küsima raha narkootikumide ostmiseks. Suhted on väga head, tädipoeg. Kazimieras Šmidtast nägi esimest korda kohtusaalis, enne seda ei ole temast kuulnud, teda näinud. Samuti ei ole näinud varem Arvydas Dveilyst, esimest korda nägi kohtusaalis. Aleksandr Kaldmad ei ole varem näinud, temast kuulnud, temaga suhelnud, alles kohtus nägi. Margo Mittalit on näinud, olid tuttavad. On näinud teda korduvalt oma töökohas restoranis Šeš-Beš, 2005 ta oli seal oma sõpradega, on näinud teda 2005 aasta algusest. Esimest korda kui Margo Mittaliga rääkis oli suve algus 2005, kui pöördus tema poole, et tahab tähistada oma sünnipäeva tema restoranis. M.Mittal teda isiklikult ei tundnud, käis oma sõpradega restoranis Šeš-Beš söömas, seal oli aserbaidžaanlane Amid Mageramov. 2005 alguses kui sõid, siis tema kui restorani peremees tuli seltskonna juurde ja soovis head isu, Amid näitas, et need on tema sõbrad, oli umbes 8, 9 inimest, siis nimetas neid, et tema on Alik, restorani peremees. Oli väga rõõmus, et pärast treeningud käisid söömas tema juures, tegid head kassat. Sellest ajast nägu jäi meelde, esimest korda pöördus tema poole, et tähistada oma sünnipäeva, selgitas, et tahab just nimelt tema restoranis pidada sünnipäeva. M.Mittalile seal väga meeldis, käis pidevalt söömas seal. Sünnipäeva pidada seal ei saanud, pöördus tema poole
5. Alguses ütles, et tal on augustis sünnipäev, tahab seda tähistada just tema restoranis. Võttis menüü, istusid mangaali juures, seal kus on aken, kui sisse minna kohe paremale, vaatasid menüüd, ütles, et on väga rõõmus, kui tähistab sünnipäeva tema restoranis. M.Mittal vaatas menüüd, hakkas esitama tingimusi millisel moel peab olema serveeritud laud, tahtis väga palju euroopalikku toitu, igasuguseid võileibu, kuid nende restoranis on üksnes aserbaidžaani köök. Margo Mittal keeldus üksnes sel põhjusel, et ta kokk ütles, et ei oska valmistada euroopalikke toite. Pöördus ka restorani Bakuu poole, samuti seotud temaga. Rääkis seal, kokk ütles, ka nemad ei suuda neid soove täita, liha vaja euroopa moodi valmistada. Siis ütles Mittalile konkreetselt, et ei suuda täita nõudmisi. Rain Uusküla on tema sõber, kui tegeles judoga, siis tutvus temaga Tartus. Kui hakkas tegelema restoraniga, siis Rainile ka hakkas meeldima see äri. Inimene on meeldiv, klient oli hea, kes lubas head raha maksta, tuli meelde, et sõbral on restoran Aia tänaval, Leonardo da Vinci. Siis ütles, et kui põhjus euroopalikus lauas, võib pöörduda Aia tänaval Leonardo da Vincisse. Margo Mittal käis seal ja ütles, et talle väga meeldis. Siis suundusid sinna, tahtis Rainile öelda, et klient on tema poolt, sest alati on peremees rõõmus, kui keegi saadab kliendi. Läksid Mittaliga sinna, Raini ei olnud kohal. Ei osalenud Mittali sünnipäeval, ka ei käinud Mittal kunagi tema sünnipäeval, ei kutsunud teda. Hiljem kui Kalevi staadionil jooksid, siis Rain tänas, ütles, et kuulis, et tema poolt oli klient, pidas sünnipäeva. Mittal ise ei pöördunud sooviga kohtuda K.Kurega. 2005 alguses pöördus tema poole tädipoeg Mirza Jamalov, et teda on nähtud restoranis ühe eestlasega. Siis arvas, et istus seal Kurega juhuslikult. Hiljem helistas Amid Mageramov, said kokku Amid Mageramoviga, Mittal pöördus tema poole, said kokku, siis nägi, Mittaliga sõid, see oli enne seda kui M.Mittal pöördus sünnipäeva pärast. Siis Amid ütles, et tema sõber Margo, ütles, et Kurg Kalev on Margo Mittalile võlgu raha. Ütles kohe, et millega saan aidata. Amid palus, et tema väga hea sõber, kas võid paluda Kalevit, et kohtuks nendega, Margo ja Amidiga. Amid palus, et saaks nii teha, et Kurg kohtuks Margo ja Amidiga. Siis ütles, millega saab aidata, Amid ütles, et väga hea sõber tal. Järgmine kord, kui juhuslikult kohtas Kurg Kalevit, ütles, et on üks kaasmaalane, kes tahab kokku saada, küsis kohe, et milleks tahab kohtuda. Ütles, et nimi on Amid mingis Margo asjus, et sa vist tead, vastas kohe, et arusaadav, et ei ole vastu, võib kokku saada. Ütles edasi, et ta ei ole selle vastu, kui tahab kokku saada. Edastas Amidile selle info. Mille pärast pidid kohtuma, teadis, et oli võlgu raha, aga mille eest ei tea. Kohtumine sai teoks. Amid ütles, et nad helistasid teineteisele, et varsti kohtuvad. Amid kutsus, et kas tuleb nendega kaasa. Ütles, et tema ei sõida kuhugi. Teda ei olnud seal nende kohtumisel. Perioodil 2005 alguses kui Amid pöördus, sai aru, et kohtusid, mingisugune kokkulepe neil toimus, et 11 maksab raha, ei saanud aru, kas sai raha kätte, sest ise ei osalenud seal. Hiljem septembri lõpus 2005, kui oli Aserbaidžaanist tagasi jõudnud, Amid ja Mirza sõitsid kohale Šes-Beši, täiesti häbematult hakkas teda süüdistama. Amid ja Mirza tulid Šeš-Beši ja ütlesid, et on kuulnud, et ta sai raha Kalev Kurelt. Oli väga ebameeldiv, ütles, et sellist asja ei saa kunagi olla, et saab kelleltki raha ja ka reaalselt, et oleks kasvõi sentigi saanud, ei saanud midagi. Nad jäid uskuma. Kui öeldi, et neil on olemas selline info, et käitusid niiviisi, siis ütlesid, et ei ole seda teinud, minge saage kokku, kui tahate, räägib ausalt, sellist asja pole olnud, mitte ühtegi senti pole saanud. Amid ütles, et Margo oli rääkinud, et ta sai tema raha. See oli väga ebameeldiv, nad said kohe aru, et info, mille said, ei vasta tegelikkusele. Ei ole kordagi selle infoga Kalev Kure poole pöördunud. Ei huvitanud, palju oli võlgu, kas annab ära või ei anna. Margo Mittal ei ole kunagi pöördunud raha küsimisega tema poole. Mäletab, et 2005 kas lõpus istusid Šeš-Bešis ja Mittal palus, küsis, kas võib talle laenu anda. Ütles, et ei saa. M.Mittalile mingit raha andnud ei ole. Kalev Kurge teadis kui inimest linnast, ta oli väga suhtlemisaldis inimene käis tema restoranis, lihtsalt teretasid, mingeid suhteid ei olnud, asju ei ajanud, lihtsalt teadis teda. M.Mittaliga rahalisi suhteid oli vaid niipalju, kui M.Mittal pöördus tema poole, siis ütles, et on nõus maksma ühe inimese eest 800 krooni. Äriliste ettepanekutega ei ole M.Mittal pöördunud. Pärast sünnipäeva 2005 a lõpus tundis M.Mittal huvi, kui istusid laua taga, kuidas toimub üldse restorani äri. Kuidas kõike teha. Seletas, et restoranialane äri nõuab hoolt ja tööd, tundis huvi, kas talle meeldib, meestevaheline jutt. M.Mittal ütles, et kui tal on võimalik, tekib huvi tegeleda restoraniäriga, siis küsis, et mida peab tegema, ütles, et väga head kokka on vaja. Ei mäleta, millal see oli, ükskord oli selline asi, selgitas, et ta teab ühte kohta, kus Pirita lõppeb, on Statoil, kui Statoilist minna allapoole Tallinna suunas, on seal üks maatükk, ütles, et ta võib seda asja uurida, et kui tekib huvi koos temaga restoraniäri ajada. M.Mittal tegi ettepaneku, et kui on huvi, tema võib vaadata raha, M.Mittal ehitab ja tema tegeleb siis köögiga. Oli vaja vaadata seda kohta, said kokku, vaatasid koha üle, siis sai aru, et selles kohas ei ole võimalik midagi teha ja keeldus, selline nurgatagune koht, kui sinna midagi ehitada, on autodel raske ligi pääseda. Ütles ära. Alari Sirvi ei ole tuttav, esimest korda nägi kohtus. Roman Vaštšenkot teab, tutvus 7-8 aastat tagasi. Käis vahel seal klubis, käis ka selles prantsuse kohvikus, mis on seal, seal nägi Vaštšenkot. Pärast 2003 käis pidevalt tema restoranis, ostis restoranist pidevalt liha. Ei ole sõbrad, suhtlusringis ei ole koos, lihtsalt oli restorani klient. Kui kohtuvad, siis teretavad. Eestiga sideme kohta mäletab, et 1997 maadles Tartus, siin elasid sugulased nõukogude ajast. 1993 said neist põgenikud, pärast seda võttis onu ta siia. 2000 oli Eestis koondises judos. Onu juurde Eestisse tuli vist 1997, esimesest päevast kui siia tuli, oli treener Avo Põhjala, onu tahtis, et temast saaks olümpiavõitja, treener võttis kaasa rahvusvahelistele võistlustele. Ametlikult elab Eestis alates 2000, on elamisluba. Enne seda Eestis 1996st, 1997st, täpselt ei mäleta, peab arvutist vaatama, 1997 on judopass, kus on kanne 1996 aastast, internetist saab vaadata, millal tegeles judoga, seda saab kontrollida. 1993 said neist põgenikud, onu otsustas, et seal on elu raske, Aserbaidžaani maid okupeeriti umbes 20 %, ütles, et tegeled judoga, hakkad Eesti eest võistlema. Siis tuli, elas siin. Enne elas Sumgaiti linnas Aserbaidžaanis, 1993 elas Aserbaidžaanis Albeili külas. Narkootikume pole kunagi müünud, pole kunagi ostnud, üks kord elus on suitsetanud. 2005 augustikuus sõitis oma tädipoja Mirza Jamalovi pulma Aserbaidžaani, tuli tagasi septembrikuus, kuskil 22 kuupäeva paiku, läks 21, 22 augustil. Oli üks auto 2005 aastal 700 seeria BMW 707 ASL, ainult seda kasutas. Tema või firma kasutuses ei ole olnud Mercedes Benz sõidukit. Kui palju oli restoranis Šeš-Beš töötajaid 2005 aasta teisel poolel, seda täpselt ei oska öelda, 3 ettekandjat, üks koristaja, üks šašlõkitegija, üks nõudepesija, ülemkokk, abikokk, garneerija ja ise ka. See on üks vahetus, on ka veel teine vahetus, mis on samasugune. M.Jamalov ei ole 2004-2005 aastal pöördunud tema poole laenu saamise küsimusega. Amid Mageramovit teadis ammu, tema on karateetreener, tema kui sportlase vastu on lugupidamine, ta on normaalne inimene, ta on hea sõber. Amid palus, et Mittal tema hea sõber, palus kui on võimalik, aita neid, sellepärast otsustaski aidata. Küsis Amidi käest, loodab, et midagi sellist ei ole, et tuleb ikka sõbralik kohtumine, ütles, et jah, et seal mingeid probleeme ei ole, inimene on raha võlgu, lihtsalt läheb ja kuulab, kui saavad siis saavad, tema ütles, et tema ei taha sellest midagi teada ja ei taha ka nendega sõita. Siis nad sõitsid ära. Kui Owe Ladva küsis, kuidas tunneb Kalevit, siis 12 ta elab Väike-Patarei tänaval, tema maja vastas elab K.Kure poeg ja teine naine, vahel teretasid. K.Kure käest kohtumise kohta ei küsinud, ei tahtnud süveneda, sest ei teadnud, kes selline on Margo Mittal, ainult Amidi sõnad. Konkreetselt hiljem Mittal tema poole pole pöördunud ja sellist palvet, et Mittal oleks talle öelnud, et tegele sellega ja aita kätte saada raha. Esimest korda teab Mittalit sellest ajast, kui pöördus oma sünnipäeva asjus, enne seda temaga suhtlemist ei olnud. Ka pärast seda pole Margo Mittal pöördunud, et aitaks raha kätte saada. Margo Mittal ei väljendanud kunagi, et oleks tema suhtes rahulolematu, igal juhul ei tunnetanud seda. Mittal 2005 kas novembris või detsembris küsis, kas saab talle laenu anda. Ütles, et ei saa. Ükskord, ei mäleta millal, olid Mittalil silmad paistes, ütles, et puhkas kuskil, herilane või midagi sellist nõelas, mäletab ühte korda, kui olid silmad paistes. Mis puudutab Eestis elamist, siis tuli veel meelde üks võistlus Viljandis, võistlus oli 1996, siis maadles veel
6. Onul oli kohvik, töötas vahel kokana, abistas kokka. Kohvik Leena, Kopli 4, raudteejaama juures, sellest alates hakkas restoraniäri meeldima. Palka ei saanud, onu aitas riietega, kui vaja oli, siis ostis midagi. Peale seda, kui sai elamisloa, hakkas firmas tööle, turvas ukse juures administraatorina. Palka sai väga vähe, ei mäleta. Šeš-Beš loodi 2002 lõpus, 2003 alguses juba töötas, kogus populaarsust, iga päev külastab seda 250 inimest. Ise asutas selle. Materiaalselt tegutsev kohvik Viiking, õde koos mehega aitasid, sealt said koka, mingid kulutused. 2003 aastast töötab juhatajana. Sugulasi on Eestis väga palju, kas just 200, kuskil 150,
7. Ärisuhetes sugulastest on Oktai Zeinalov, Kerimhanov, Vilve Zeinalov ja tema mees, Rada Zeinalov, kes töötas kokana, kaugsugulased. Ametlikud firmad Oktai, Kerihanoviga, kus on konkreetselt juhatuse liige. Teistega aserbaidžaani kogukonnast ärilistes suhetes ei ole. Kõik ärilised suhtes on kogukonna sisesed. On ka kompanjonid eestlased. On eestlane, venelane, tegeles koos nendega äriga, 2 eestlast, üks venelane, viis aserbaidžaanlast. Süüdistatav Mirza Jamalov seletas, et ta ei tunnista end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Millised olid 2005 aastal sissetulekud, seda öelda ei oska. Kui on kindlaks tehtud, et sissetulekud olid 17 690 krooni, miinus maksud, ju ei ole eksitud. 2005 aasta kohta mäletab, et kui üle kuulati Rahumäe teel, siis üles ei kirjutatud aga märkis, et 2005 augustis, kui tuli tagasi pulmast, siis sugulased kinkisid pulmadeks 4000 eurot. 2005 sai eesti dokumendid märtsikuus, enne seda ei olnud võimalust teenida ja maksta maksusid. Süüdistatavatest tunneb Margo Mittalit, Zeinalovit. Zeinalov on ema venna poeg, Mittaliga tutvus 2004 aastal, Peipsi järvel oli treeninglaager. Said tuttavaks, õpetas täiskasvanutele maadlust, Mittal oli ka grupis oma tuttvaga kaudu. Tutvusid, tal oli auto, näitas kataloogi, peale seda, kui laager lõppes ta jättis numbri, helistas, tahtis osta riideid, spordiriideid Margo Mittalilt. Peale võistlusi kohtusid ja sõid mitte ainult Mittaliga, aga ka teiste tuttavatega. Võistlused olid 2004 peale augustikuud umbes. Tol korral mäletab Šeš-Bešis oli Margo Mittal ka nendega koos, peale võistlusi sõitsid Šeš-Beši. Koos läksid tema, tema sõber Amid, palju rahvast, kes käivad tema juures treeningul, 10-15 inimest. Mittal oli võistlusel, talle helistati ja ta tuli ka sinna. Mittaliga finantsarveldusi ei olnud, ainult ostis temalt riideid, aastal
8. Täpselt ei oska öelda, esimene kord Mittalil oli auto, ta ei saanud seda kaua aega müüdud, küsis kas keegi tema tuttavatest ei taha osta autot. Siis leidis Mittalile inimese, kes ostis selle auto. Mittal ei pöördunud mitte ainult tema poole, vaid pöördus ka teiste poole, ütles, et võib helistada oma tuttavale ja küsida. Helistas, sai teada, öeldi, et peab seda autot vaatama. 2005 ühised treeningud jätkusid. 2005 juulis oli laager Ukrainas, Odessas, Mittal oli ka seal. See oli 17 või 19 kuupäev kuni 25 või 27 sõitsid Margo Mittali autoga, 25 või 27 tuli juba tagasi. Mittaliga tagasi ei tulnud, tuli ilma nendeta, sest, et ei olnud kuigi hea situatsioon. Sinna sõitsid koos ühes autos, need väljaminekud võttis Margo Mittal enda kanda. Kõik teadsid, et tal on varsti pulmad, et ei ole rahalisi võimalusi, Mittal ütles, et võtab kõik väljaminekud enda kanda, bensiin, kõik väljaminekud, elasid hotellis, maksis kõige eest. Mittal ise ostis talle rongipileti, küsis temalt selle kohta, kas ta mäletab, kuidas sõitsid Odessasse. Küsis seda kui Mittalit küsitleti. Nendega koos sõitsid autos Amid Mageramov, Denis, nime ei mäleta, veel üks noormees, ei mäleta. Mittal oli roolis, oli tema auto VW Multivan. Mittali poolt kulude enda kanda võtmise kohta võib seletada. Kui esimest korda sõid Šeš-Bešis 2004 aastal, peale seda iga kord küsis tema käest, kas ta saab osta restoranist Šes-Beš liha, alati aitas Mittalit, paar korda ostis ise liha ja treeningul andis edasi. Paar korda Mittal helistas ja küsis, kas saab 13 veel osta, siis ütles, et mine ise ja võta, seal on lihane vend, mitte Zeinalov, lähed ja võtad tema käest. Mittal võttis, maksis raha, peale seda üks kord treeningul Mittal nagu alati rääkis oma probleemidest, et tal on mõned inimesed, kes on talle võlgu, kohtus vennaga, võttis liha, nägi Šeš-Bešis istus üks tume mees, kes suhtles tema inimesega, kes on talle võlgu. Kui järgmine kord tuli treeningusse, küsis, kas kõik on normaalne, said liha, ütles, et jah, ütles, et nägi seal kaukaaslast nurga kohal Šeš-Bešis, just inimene, kes on ammu võlgu ja ei taha tagastada. Olid kolmekesi, ütles Mittalile, et võib helistada sugulastele ja küsida, võib olla teavad, kes seal istus. Mittal palus kas võib välja selgitada inimest, kes istus Šeš-Bešis nurgas. Margo Mittal tuli treeningusse, küsis, kas sai liha, Mittal ütles, et sai ja et nägi inimest, kes talle oli võlgu ja ta istus ja suhtles kaukaaslasega. Siis küsis, kas võib teada saada, kes see inimene oli, helistada sinna, kas ta võib kuidagi aidata. Siis Amid ütles, et ta läheb saali, võid ise helistada oma vennale ja küsida. Ja kui helistas Šeš-Beši, siis telefoni võttis Alik ja küsis Alikult. Mittal ütles nime, ei mäleta, Kurg. Tahtis rääkida oma vennaga, teda seal ei olnud, Zeinalov võttis toru. Ütles Zeinalovile, et paar päeva tagasi teie juures käis inimene, et võtta liha, temal istus seal tuttav, ütles, et tahaks Dušamodilt küsida, kas ta nägi seda inimest, kes istus kohe köögi sissepääsu juures, kes see inimene, kaukaaslane oli. Seletas seda Alikule ja Alik ütles, et ei ole vaja küsida, tema suhtles ühe eestlasega. Küsis, Alik nimetas perekonnanime Kurg, hiljem sai Margo Mittali käest täielikult teada nime Kalev Kurg. Kui helistas, sai teada, et Ahliman tunneb seda inimest, küsis, miks küsid tema kohta, ütles, et kohe helistab tagasi ja pani toru ära, Amid küsis, kes see oli, ütles, et Ahliman teab seda inimest. Margo Mittal ütles enne seda, Amid ütles, et ta ju tutvustas Mittalile seda inimest Šeš-Beš peremeest, Margo ütles, et ei tundnud ära. Siis küsis põhjalikult Mittali käest, kui palju Kurg talle võlgu on ja mille eest. Mittal ütles, et oli andnud talle raha umbes 1,5 miljonit krooni, Kurg ei anna millegipärast tagasi. Helistas Zeinalovile tagasi, et see inimene on võlgu 1,5 miljonit krooni. Ahliman küsis, mille eest, ütles, et Mittal andis laenuks raha, kas saab millegagi aidata. Ahliman ütles, et helistab ja saab teada, pärast helistab. Järgmisel päeval Ahliman Zeinalov helistas, suhtles Kurega, ütles, et Kurg ootab neid see laupäev, ootab Pirita lähedal, kus on suur bussipeatus, ootab Margo Mittalit, nimetas ka aja, see oli nelja-viie paiku. See oli kas märts või aprill
9. Pärast telefonikõnet Ahliman Zeinaloviga helistas Mittalile, et nii ja nii ja Kurg ootab sind täna neljast viieni bussipeatuses. Mittal ütles, et kas ta võib koos temaga sõita. Ütles, et tuleb järele, siis sõidab. Kuna olid Mittaliga sõbralikud suhted, oli alati rõõmus aitama. Kui Mittal tuli tema juurde, küsis kas Amid tuleb ka kaasa. Helistas Amidile, ütles, et on kodus, võib kaasa sõita. Kohtumisele sõitsid kolmekesi Mittal, Amid, tema, Mittali autoga Audi A
10. Kurg tuli Mercedesega, 2 uksega, mudelit ei mäleta, roolis oli üks inimene ja ta ei väljunud autost. Mäletab, et Margo Mittal läks välja, teretas, tema väljus autost, seisid seal kõrval. See oli Mittali palve, et Amid kaasa tuleks. Kuulis vestlusest, et võtsid laenuks raha %-ga, miks ei anna tagasi. Tervet jutuajamist ei mäleta, neil ei olnud kuigi meeldiv jutuajamine. Kurg ütles, tuli lugupidamisest selle inimese vastu, muidu poleks tulnud. Mäletab, et pärast seda jutuajamist Kurg ütles, et helistab paari päeva pärast. Jutt oli 1,5 milj kroonist. Teda ei huvitanud see, kust tuli selline summa, teadis, et Mittalil oli selline võimalus. Üldiselt ei tundnud huvi, miks andis. Pärast jutuajamist istusid autosse, sai teada täieliku nime, Kalev Kurg. Kuu aja pärast on meeles, et Kurg andis 200 tuh krooni. Selle eest, et teda abistasid, organiseeris reisi Ukrainasse, Mittal võttis kulud enda kanda. Sõitsid Ukrainasse Margo autoga VW. Mäletab, et Margo ütles, et Kurg ei taha enam kokku saada temaga. Mittal kaebas talle, ütles, et ei saa millegagi aidata. Küsis, kas võib Aliku käest teada saada, kas võib Alik aidata. See jutuajamine oli peale seda, kui oli kätte saanud 200 tuhat, juunikuus. Aliku poole selles küsimuses ei pöördunud. Temale Amid ütles, et võid sõita Šeš-Beši, Alik on alati seal, võid ise rääkida, nii ka tegi. Mäletab, et Amid võttis veel Aliku telefoninumbri, Mittal sõitis ise kohtumisele. Mittali ja Aliku vahel toimus kohtumine, pärast Margo ütles. Üksikasju ei tea, suhtlesid, leppisid kokku, et kohtuvad kolmekesi, Mittal, Alik, Kurg. Mittali sõnade järgi kohtumine toimus. Kuulis, et seda raha kätte ei saanud. See mõjus nende suhetele. Mittalil oli selline jutuajamine, ütles, miks nii vara Ukrainast ära sõitis. Mittali jutt oli, et Ahliman pettis teda, et justkui sai selle raha kätte, mingi summa seal, et Ahliman sai Kure käest kätte raha ja ei anna talle seda ära. Küsis, et kust ta teab seda, jutt oli umbes, et keegi ütles talle, et selline jutuajamine, et petsid teda. Vaatamata sellele, et nii 14 rääkis, suhtles temaga alati normaalselt, vaatamata sellele, et praegugi Mittal teda poriga loobib. Temal ei ole Mittalisse halba suhtumist. Selle jutuajamise pärast sõitis Ukrainast varem ära, ei tahtnud sõita Mittali autoga tagasi pärast kõiki neid jutuajamisi. Pileti, mis oli tagasi ostetud Odessast Tallinnasse, palus Amidi, et ostaks pileti, Tallinnas annab talle raha ära. Pilet osteti ära, pärast sai teda, et selle pileti eest maksis Margo Mittal, tagasi raha ta ei tahtnud võtta, ütles, et oli lubanud kõik kulud kanda. Pärast Ukraina laagrit treeningutel rääkis kogu aeg sellest, et Zeinalov võttis raha endale. Ei tahtnud suhteid rikkuda Mittaliga, ei tahtnud sel teemal rääkida. Neid inimesi oli rohkem kui üks, kes võlgnesid Mittalile raha. Mittal pöördus ka tema poole, kuid ei oleks tahtnud aidata. 2005 aastal nägi, et Mittal elas normaalselt, oli 3 autot, spordifirma, kauples ka spordiriietusega. BMW
11. seeria musta värvi, Audi A8 metallik värvi, Multivan VW ja veel üks Audi A8, mille aitas tal maha müüa. Müüdud Audi asemele Mittal uut autot ei ostnud. On alati Mittali käest võlgu võtnud raha. Kuid suhted ei rajanenud rahal, lihtsalt sõbralikud suhted. Abielus on alates
12. 2004, 2005 naine õppis ülikoolis, rahaliselt aitasid vanemad ja sai stipendiumi, elasid tol ajal naise vanemate juures. Eraldi hakkasid elama 2005 Mahtra 25-
13. 2004 abiellusid, naise vanemad tegid nagu tavaks on, esimese korteri sissemakse, siis võtsid korteri 590 tuhande krooni eest, 190 tuhat maksid vanemad esimese sissemakse, ülejäänud oli liising. 2004 olid korteris naise vanematel tuttavad, lihtsalt elasid seal ja maksid liisingut Mahtra 25-97 eest, elasid seal aasta. Elasid seal, maksid liisingut, temal ei olnud sellist võimalust. Sugulased kogu aeg aitasid materiaalselt, siiamaani aitavad. Kedagi ei huvita, kuidas perekond elab. Peab silmas nagu praegu, elasid tol ajal, abistasid samamoodi. Ka naise vanemad abistasid, ka praegu abistavad nagu varemgi. Zeinaloviga ärilisi suhteid ei olnud, abi saamiseks pöördunud ei ole. Initsiatiiv Kurega kokkusaamiseks tuli Mittalilt. Ei tundnud huvi mis asjaoludel võlg tekkis. Mittal ütles, et raha protsendiga, võimalik, et varjas midagi. Margo Mittal ütles, et 200 000 sai tagasi. Ei olnud edasiste jutuajamiste juures. Mittal ainult ütles, et rohkem raha ei makstud. Sellest teab veel Amid Mageramov, oli treener, ta oli kohtumise juures. Mittal ja Kurg vestlust alustasid eesti keeles, siis Margo palus, et räägiksid vene keeles. Ei huvitanud kuulata nende jutuajamist, ei oleks tahtnud autost välja tulla, see oli Mittali palve. Esimest korda tuli Eestisse 2001, Eestis hakkas elama
14. On pärit Karabahhiast, seal maad ei ole, tuli siia, oli põgeniku dokument. Dokumendi väljastas Aserbaidžaan, esitas Eestis. Eestis oli palju sugulasi, ei suuda kõiki üles lugeda, tuli onu Oktai juurde. Elas rahast, mille osas sugulased aitasid. Mäletab, küsis tööluba, ei antud, ei olnud dokumente, ei olnud elamisluba, oli arvel, et selline inimene elab, töötegemiseks dokumente ei olnud. Pärast seda kui abiellus 2004, siis ID kaardi sai märtsis 2005, tööloa samuti. 2004-2005 oli mitteametlik töö, tegeles kullaga, ostis kullakange väikseid, valmistas tooteid, müüs edasi oma tuttavatele. Aitas autosid müüa, restoranis tegi haltuurat. Šeš-Bešis töösuhteid ei olnud, seal on olnud, käis vahel söömas. Teadis, et Šeš-Beši peremees oli Ahliman Zeinalov. Ei saa öelda, et Ahliman Zeinaloviga oleks alati väga head suhted olnud, ei tahtnud, et oleks mingisugune ühine tegevus, et mitte rikkuda sugulastega suhteid. Ei tahtnud rahalisi suhteid omada. Elas Karabahhias selles tsoonis, kus on sõda ja ei ole maad. Enne Eestisse kolimist suhtles ainult aserbaidžaani keeles. Vene keelt teadis väga vähe. Esialgu Eestisse kolides suhtles ainult sugulastega aserbaidžaani keeles. Vene keelt hakkas paremini valdama
15. Siis, ei teadnud eesti keelt, 2005 tase oli halvem kui praegu. Saab eesti keelest aru olmetasemel, peab veel veidi õppima. Spordilaagris oli täiskasvanuid palju, mäletab, et Mittal tõi sinna laagrisse oma lapsed, poja ja tütre. Täiskasvanute grupp ka umbes 20 inimest. Seal olid venelesed ja eestlased segamini. Ei tutvunud Mittaliga, neid tutvustati, kes tutvustas, ei oska öelda. Tundis peaaegu kõiki. Tal olid seal sõbrad, Mittaliga kujunesid sellised suhted hiljem. Ei meeldi iga inimesega suhelda. Ei oska vastata kas kellegagi veel tekkisid ärilised suhted, ei mäleta. Kedagi aitas seal autot müüa või veel millegagi, kui saab seda äriliseks suhteks nimetada. Mittalil oli halb suhtumine, temal oli alati hea suhtumine. Mittal ei pöördunud auto müügi osas mitte ainult tema poole, pöördus kõikide poole, kas keegi äkki soovib. Oli tuttav, kes sellega tegeles, autode müügiga. Mäletab, et auto seisis kaua seal parkimisplatsil, summa oli ligikaudu 150 tuhat krooni. Mittal maksis talle selle teenuse eest 10 tuhat krooni, ise maksis. Mäletab, et Mittalil oli 4 autot, 2 Audit A8, üks 5 seeria BMW, WV Multivan, müüs ühe maha, 3 autot jäi. Juttu Kure kohta kuulis 2005 märtsis või aprillis, või ka mais, ikkagi märts-aprill. Auto müük oli kas 2004 15 lõpus või 2005 alguses, enne jutuajamist Kure kohta. Ei saanud sellest isegi aru, miks Mittal tahtis Kurega kohtumisele Amidi. Ütles, et igaks juhuks. Ütles Amidile, et see on Mittali palve. Autos oli Amidiga juttu, et, jõuavad kohale, vaatab, mis ütleb. Ei tea, kuidas restorani nimi praegu on, kus kohtumine toimus, see on klaasist restoran, selle restorani vastas said kokku, endine kauplus, praegu ka kauplus, kus on Pirita sild ja laevad seisavad. Seal on üks kauplus ja autobusside ringtee. Kloostri vastas. Mäletab, et Mittal ütles autos, et teie väljute ka, kuulate jutuajamist, Kure autos oli ainult autojuht, tema ei väljunud, teretasid, Mittal palus, et vene keeles räägiksid. Seisid seal samas kõrval. Kui hakkasid rääkima, sai aru, et ta keeldub. Sai aru, et ei olnudki protsendiga rahad vaid mingi teine asi. Varjasid jutuajamist. Margo rääkis neile, et raha % peal, mille andis. Kure jutust sai aru, et ei olnud protsendiga antud raha, vaid millegi teise asja jaoks. Nad vestlesid, Kurg ütles, et hiljem saavad kokku, siis räägivad. Järgmine kord Margo neile ei rääkinud, ta ise ilmselt ei tahtnud, et teaksid, mis asi see on. Treeningutel Margo Mittal ütles, et sai 200 000 tagasi. Ei olnud juttu millal peab ülejäänu saama, ütles, et peab veel rääkima. See jutt oli maikuus. Jutt Zeinaloviga ülejäänud summast oli juunikuus. Enne Ukrainasse sõitu Mittal midagi rääkis, et Ahlimani jutt talle ei meeldi aga konkreetselt pretensioone ei esitanud. Kuid sõnadest sai aru, et ta räägib, tema oskab kätte maksta. Seda rääkis nii enne väljasõitu kui ka Ukrainas. Ukrainas laagris rääkis Mittal sellest, et nad petsid teda. Pärast Ukrainasse kohale jõudmist rääkis veel mõned korrad seda. Kuidas Mittal reageeris sellele, et keeldus temaga tagasi sõitmast, seda ei tea, ei huvitanud, oli väga tige Mittali jutu pärast. Pidid kõik koos jõudma 30 või 1 kuupäeval, ta teadis, et 3 augustil sõidab Aserbaidžaani kuni kuu lõpuni. Tema jõudis varem Eestisse kohale, kui Mittal. Sai aru, et külma tegemise mõttes räägib Mittal nii tema kui Ahlimani kohta. Samas teadis, et tal pole sellega mingit pistmist. Rääkis konkreetselt, et tänu Ahlimanile Kurg ei taha enam raha anda. Küsis Ahlimanilt koos Amidiga selle kohta, et Margo Mittal räägib, et sai Kure käest raha ja ei anna talle tagasi, Alik vastas, et selline asi on võimatu, et las Kurg küsib ise tema käest. Ahliman Zeinalov ütles, et sai Kurega kokku. Kuid Ahlimani jutust sai aru, ei olnud %-ga antud raha, et mingid asju ajavad, mille kohta nad ei pea teadma. Zeinalov ei rääkinud millal tal Kurega jutuajamine toimus. Mäletab, et septembri lõpus Alikuga rääkisid aga Kalev Kure saatusest teavad kõik. Teda ei olnud Eestis tema meelest 3-30 augustini
16. Kure ja Zeinalovi vestluse kohta alguses sai teada Mittali käest, pärast Zeinalovi enda käest. Enne Aserbaidžaani sõitu teadis Mittali käest, Zeinalovilt septembri lõpus. Roman Vaštšenkot ei tunne, Tallinn on väike linn, võimalik, et on kohanud, isiklikult ei ole tuttav. Võimalik, et on näinud, kohtunud ei ole temaga kunagi. Esimest korda nägi tema nime ja perekonnanime süüdistusaktis. Nime vast on kuulnud, nii palju Romani nimelisi. Ei tea teda, keegi pole tutvustanud ärilises mõttes. Sugulaste ega Zeinalovi käest ei ole kuulnud. Zeinalovi äriliste asjadega lähemalt kursis ei ole. Nädalas korra käis kindlalt ŠešBešis söömas. Kaldma nime kuulis esimest korda kohtuprotsessis. Šeš-Bešis ole kokku saanud. Sirvi nimi ei ütle midagi, ei ole kunagi kohtunud. Ei ole kunagi kuulnud ka Dveilyse ega Šmidtase kohta, pole näinud. 2004-2005 oli sissetulekuallikaks kuld nagu rääkis, Margo Mittali asjad, riided, mida võis võtta ja edasi müüa, haltuura restoranis, praadis šašlõkki. Võimalik, et kedagi aitas veel, ei mäleta. Ametlikult oli perekonnaseisuametis registreerimine 2004 aga naise võttis Aserbaidžaanis, ei pidanud kohe pulmi pidama, ei olnud dokumente, ei saanud sinna sõita, ootas dokumente, augustikuus pidas pulmi, ametlikult on abielus
17. Pulmapidu oli Aserbaidžaanis
18. Ilmselt teab prokurör paremini Kalev Kure saatusest, tapeti ära. Ei tea kus tapeti. Tuli Eestisse onu Oktai juurde, onu Oktai täisnimi on Zeinalov Oktai, ema vend. Abielu registreerimine toimus 2004 Pärnu mnt Tallinnas. Sai märtsis 2005 dokumendid, augustis oli planeeritud restoran vanemate poolt. Kuna dokumente ei olnud, siis Aserbaidžaani sõita ei saanud, pulmad alles siis kui oli saanud dokumendid. Oli Aserbaidžaani pass, registreerimisel ei arvestata, kas on viisa või ei ole. Oli Aserbaidžaani pass, mida ära ei võetud, läksid registreerimisele, kuu aega hiljem registreeriti ära. Loetakse, et on põgenik, pass küll oli. Oleks saanud sõita Aserbaidžaani, kuid tagasi sõites pidanuks Moskvas ootama. Parem oli saada siin elamisluba. See, et abiellus, anti elamisluba. Kui oleks sõitnud siit välja, oleks pidanud ootama Moskvas. 16 Süüdistatav Margo Mittal seletas, et tunneb Ahliman Zeinalovit, neid tutvustas Mirza Jamalov, algselt ei teadnud Ahliman Zeinalovi nime, teadis Aliku nime all, tutvustamine toimus 2005 suve hakul. Täpselt teab kohta, kus tutvustati, Šeš-Beš toidurestoran, täpsemalt ei oska öelda. Meenub, et Mirza vahendusel sai ostetud jaanipäeva paiku 10 kg toorest liha šašlõkiks, sellel ajal juba teadis A.Zeinalovit. M.Jamalov tutvustas Zeinaloviga seoses narkoteemaga. Mirza Jamaloviga sai tuttavaks 2004 spordilaagris. Sellest kujunes välja sõpruselaadne suhe, koos sportisid. 2004 sügisel 2005 alguses arvatavalt Mirza Jamalov selle teemani jõudis. 2004 käis esimesest korda Amsterdamis muusikaüritusel, seal tutvus Hollandi kohvikukultuuriga lähemalt. Seal on lahjad meelemürgid lubatud, hašiš, marihuaana, ise ei suitseta seda. See oli puhtjuhuslik uudishimu riigi suhtumisse lahjadesse meelemürkidesse. Hollandis ei olnud see peamine huvi, see on üks Hollandi atraktsioone, selline kohvikukultuur, seoses sellega meenuski, et Mirzale rääkis, mitte ainult talle, vaid paljudele, vabast suhtest narkootikumidesse, ju siis selle baasil ja usalduse pikenedes Mirza Jamalov pöördus tema poole 2005 kevadel. Siis küsimus püstitati, teatud aja vältel muutus konkreetseks ja vastavalt Mirza poolt tekitatud huvile pidi täpselt uurima järgi, millised on suuremate koguste ostmise võimalused. Seda saigi tehtud, vastavalt sellele edasi tema arvamuse kohaselt lähtuvalt sellest tutvustati Ahlimaniga. Mirza Jamalov küsiski konkreetselt, kas on võimalik osta Hollandist suuremates kogustes hašišit. Vastas, et peab selle asja kohta täpsemalt järgi uurima. Käis Hollandis seda asja uurimas, 2004 sai tuttavaks Nebu nimelise isikuga, ainuke Hollandi poolne kontakt. Tema käest sai infot, et see asi on võimalik, hinnad sai teada, tuli tagasi, informeeris Mirza Jamalovit. Teadis Nebu hüüdnime järgi. Ta oli Jamaika päritolu, mitte süsimust, kollast värvi nahaga. Nebu poolt esitati üsna konkreetsed tingimused, et kauba saamisel peab raha ette maksma ja et alates sellest hetkest võib minna päev, paar kui saab kauba, hašiši kätte. Hind oli varieeruv, sõltuvalt kogusest. Mida suurem on kogus, seda odavam hind ja vastupidi, 700-800 eurot kilogrammist. Peale seda edastas kogu informatsiooni Jamalovile. Sellega see asi tookord piirdus. Ahliman Zeinalovit nime pidi ei teadnud, teadis Alikuna, teadis nägupidi natuke varem kui Jamalov konkreetselt tutvustas, see toimus Šeš-Beš restoranis. Tutvustamine toimus seetõttu, et tema arusaamist mööda Mirza Jamalovil iseendal kapitali ja finantse narkokoguse jaoks ei olnud, seetõttu siis tutvustas Aliku nimelise isikuga. Oli suhelnud Mirzaga suhtelisel tihedalt, Mirza eelnevalt rääkis, et tegemist on väga konkreetse inimesega, tühja juttu ajada ei maksa. Kui narkoteema lahti läheb, mis neid huvitas, tulenevalt sellest tegelikult anda raha inimese kätte, keda ei teata, teadis Mirzad hästi, nad omavahel leppisid kokku vastutuse. Kohtumisi oli peale seda, kui tutvusid, palju, sai konkreetseid detaile arutada, kes mille eest vastutab. Tema osa selles operatsioonis pidi piirduma sellega, et anda raha Hollandisse enda kontaktile ja seejärel oodata kuni saab kauba Hollandis kätte. Pidi andma kauba Alari Sirvile ja sellega sealne operatsioon ja üleüldse operatsioon pidigi piirduma. Kaubaks oli hašiš. Jutt oli, et kui 30-40 kg hašišit, siis vastavalt kuidas saab selle seal kaubelda, oli selline tingimus, et Nebu nimeline isik ütles, et 50 kgst läheb alles odavamaks, alla 800 euro, aga kohapeal sai hinna 750 euro peale rääkida, 40 kg oli, selles koguses pidigi ostma, summa 30 tuhat eurot. Sellega ülesanne piirduski. Mis edasi pidid tegema, seda teadis, et pidi Eestisse tulema aga edasi ei tea. Kauba pidi vastu võtma ja Sirvile edasi andma, raha sai nende käest. Jutu sees kõlas, et transporti kasutatakse, tuleb maad mööda. Kuna vastutused sai ära jaotatud, siis raha narko jaoks pidi andma oma kontaktile, vastutas selle raha eest, summa päris suur. See on isiklik arvamus, on usaldusküsimus, kes astub esimese sammu. Loomulikult ettemaks kellelegi ei meeldi ja selle ettemaksu üle oli diskusioon, mis seisnes selles, et kaupa saaks realisatsiooni peale, oleks võimalik, et leiab selle raha, paneb oma raha alla, ostab ära. Temal sellist raha ei olnud. Oli huvitav situatsioon, paljuski rääkisid oma keeles, ei saanud aru, kõlas läbi selline asi, et peab selle raha võlgu võtma. See tuli nagu Mirzalt, lõppkokkuvõttes läks niimoodi nagu Hollandi poolne kontakt oli seadnud. Vastutus on natuke laiem mõiste, seisneb kauba hašiši kvaliteedis, et need momendid olidki kõige tähtsamad, et raha ei läheks kaduma, kaup oleks kvaliteetne, et annaks Hollandis nende poolsele kontaktile üle. Kui raha oleks kaduma läinud, pidanuks need kulud ise kandma, raha, mis nende käest sai, 30 tuhat eurot, oleks pidanud enda taskust välja maksma. Arvab, et alguses oli aktiivsem poolt Mirza Jamalov, kuid pärastpoole hiljem Alik nägi, et asjad toimivad, hašiš oli kvaliteetne ja seega oli tema 17 aktiivsem pool. Pärastpoole suhtles ainult A.Zeinaloviga, alguses oli Mirza aktiivsem, loomulikult, kelle raha, see tellib muusika. Pidi oma töö eest saama 25-30 tuhat krooni, mis hiljem kujunes 30 tuhandeks krooniks. Lisatingimus oli, et selle tasu pidi saama kätte kui hašiš oli realiseeritud. Teab seda, et Mirza ja Ahliman on mingitpidi sugulased, aga tema nägemuse järgi, neid läbirääkimisi arvestades, ei tea, kas see on nende rahvuse eripära, siiski nagu kuuletutakse vanemale poolele. Kes maksab raha, tellib muusika, Mirza Jamalov oli kuulaja pool, otsustaja Ahliman Zeinalov. See töö pidi olema pikema perspektiiviga. Tahtsid veenduda, et mees täidab oma sõnu, jutust käis läbi, et kui kõik on korras, vedusid võib pikema aja vältel teha. Kui kõik laabub, koostöö võib pikemalt kesta. Koguseks kujunes 40 kg hašišit hinnaga 750 eurot kilo. Esimese reisi meenutamiseks peab tuginema süüdistusaktile, puhtinimlikult ei mäleta kuupäevi, on nõus selles mõttes süüdistuaktis esitatud kuupäevadega. On nüansse, millest saab lähtuda. 2005 suvel oli spordilaager Ukrainas, kestis mitu nädalat, seal oli ka Mirza Jamalov. M.Jamalov pidi sellest laagrist varem lahkuma ja see laager toimus kuskil juulikuus, kuupäevi täpselt ei mäleta. Siis seoses sellega ja enda sünnipäevaga, mis on 16 augustil, juubelinumber oli, otsis kohta, kus sünnipäeva pidada. Üks variant oli Zeinalovi Bakuu restoran, mis pärast ära langes. Seoses sellega see oli vahetult peale seda, kui asi läks konkreetseks. Võis olla küll augusti lõpu poole. See on täpselt meeles, et raha sai Ahliman Zeinalovilt, tema Šeš-Beš restoranis. Esimene rahasaamine toimus naljakalt. See seisnes selles, et Ahliman andis raha laua alt. Istusid tema restoranis Šeš-Bešis laua taga, sisse minnes viimane saal, laud oli akna ääres, andis selle, oli üsna suur rahapatakas, nii eurosid, kui kroone, sellepärast on meeles. Seda raha oligi kokku nii kroonid kui ka eurod, käis vahetamas 30 tuhandet eurot, natuke üle. Selle raha viis Hollandisse, lendas Hollandisse, siis sai hašišit osta. Raha andis Nebule, sai 40 kg hašišit. Asi käis tegelikult üsna kähku, isegi sama päeva õhtul hilja sai hašiši kätte, esimene kord, muidu võis olla küll paar päeva. Seal viibides elas hotellides. Millistes, seda konkreetselt ei mäleta, oli seal paljudes hotellides, ei reserveerinud, otsis sellist odavamat varianti kohapeal, oli ühe päeva ühes, teise päeva teises. Hašiši sai kätte üsna Amsterdami kesklinnas, kui seista näoga Madam Tussau muuseumi poole, paar tänava vahet paremat kätt. Esimest korda oli pappkastid, kaks kindlasti. Kuna võttis rendiauto, siis andis rendiauto võtmed Nebule, see käis kiiresti ära, oli poole tunni teema, tuli tagasi, andis võtmed, kõik toimus kesklinnas. Sai auto juba koos hašisiga, võttis auto, laadis hašiši peale, sõitis jälle ettenähtud kohta, said jälle kokku, kus andis võtmed. Kastid olid pagasiruumis. Vaatas kastidesse, aga üsna põgusalt, teibitud klotsid olid. Oli kahte kasti jaotatud, ühes oli rohkem. Kohapeal üle ei kaalunud aga hiljem küll kaalus üle, kui Eestis enda kätte sai. Et seal oli hašiš, see oli tegelikult tema ja Nebu vaheline usaldusküsimus. Meenub, et Nebu näitas sellist väikest kuubikut pruuni värvi. Et on ka sealsetes kohvipoodides seda müügil näinud, pidi teda usaldama, ise ei tarvita. Ongi sellist värvi, väike tükike, siis püüdis selgitada, kuidas seda kvaliteeti saab hinnata, võtad ja rullid väikesteks poole tiku taoliseks ribaks nagu plastiliiniga hõõrudes teed lindi, paned otsast põlema, levib kohe kanepi aroom. Seal on see õli sisaldus väga tähtis, ei tohi olla kuiv. Seega ta nagu ei põle suure leegiga, vaid peab hõõguma. Värvilt tumepruun. Spetsiifiline lõhn, erineb kanepiõisikust, õisik haiseb üsna tugevalt, kutsusid seda pruuniks seebiks. See ei haise tugevalt. Tuleb pakkida väga hoolikalt, et üle piiri viia. Kastides oli pakitud kujul, seda peab üsna lähedalt nuusutama. Edasi oli Tallinnas kokku lepitud, et pidi toimetama teatud kohta Amsterdamist eemal, kuskil 60 km, piirkond oli Utreht. Selle koha valis välja ise, tal oli väga detailne Hollandi kaart, märkis ära kokkusaamise koha, sai kontakti Alikuga. Kaardi andis ära enne lendamist. See koht sai enne välja valitud, enne spordilaagrit ja seda kohta soovitas Nebu, see on selline tööstuspiirkond. Kuna tema jaoks oli see kõik uudne, siis pidas ka õigeks, et võiks linnast väljas olla. Seal ei liigu nii palju autosid ja inimesi. Sellel esimesel korral juhtus see, et kohtus Alari Sirviga ja enne esimesele narkoreisile minekut andis Ahliman tema telefoninumbri, et juhul, kui mingi probleem peaks tekkima, saab helistada selle inimesele, keda teadis Aurisena, otse. Siiamaani on peas number. Kokkusaamise aeg oli samamoodi kokku lepitud Alikuga, oli veel üks kokkulepe: pidi alati helistama kontori numbril Šeš-Beši, kas sõna jätma või sealt teate saama, või läbi selle rääkima. See oli ka üks eelnevatest kokkulepetest. Pidi helistama siis kui kaup on käes ja vahetevahel kui kõik asjalood on korras, kõik toimub. Sealt sai teada informatsiooni, kas on kohal, helistada mobiilile, oli kindel kellaaeg kokku lepitud. Kui 18 Alikut ei olnud kohal, sai teada, kust kätte saab. Hollandis kokkusaamise koht oli kõrvaline koht, siis oli kokku lepitud kindel kellaaeg, oli päris hiline kellaaeg, siis kuidas ta ära tundis, ega seal palju romantikat tarvis ei ole. Õhtusel ajal liigub autosid väga vähe, tema oma oli ainuke, kes liikus, tumedat värvi auto. Said kokku, vahetasid paar sõna, ei mäleta, käis üsna kiiresti, sai tema autosse tõstetud kastid, nii kiiresti, kui kokku said, läksid ka lahku. Tema meelest oli ta üksinda, oli pime. Suhtlesid eesti keeles. Edasi lendas lennukiga tagasi ja üllatuseks tulid veel lisakohustused. Need algsesse kokkuleppesse ei kuulunud, lisakohustus ilmnes selles, et pidi Eestis kauba ka vastu võtma, hoiustama ja veel jaotama kaaluliselt laiali, selline tegevus Eestimaa pinnal ei meeldinud. Selle informatsiooni sai Aliku käest, kus kokku saada, tema telefoni teel, kas kontori, mobiili teel. Kohaks ostutus Saha-Lool mahajäetud bensiinijaam, kui sõita Saha-Loole sisse, üks tee pöörab paremale, ei tule nimi meelde, siis teatud maa tagant 1,5-2 km vasakut kätt asus bensiinijaam. Kohtus Alari Sirviga, temalt pidi hašiši kätte saama, viis koju ja jäi järgmisi korraldusi ootama. Kui Sirvilt kätte sai, siis ei olnud enam pappkastis, olid spordikotis. Nendesse kottidesse vaatas sisse. Viis kotid isa koju, koheselt ka vaatas sisse, mitte põgusalt, vaid tegi konkreetse pakendi lahti ja nägi konkreetselt sama toodet, millest eelnevalt rääkis. Isa kodu oli Lastekodu 10-
19. Isa oli sel ajal väga haige, siis oli Järve haiglas, 2005 lõpus isa suri. Pakendid olid sellised nagu majapidamisseep, tumepruun ja 250g kaalub üks, orienteeruvalt, kaal on kõikuv. Oli piklik, nagu pannkoogi moodi. Paarkümmend cm, 10 cm võib olla natuke rohkem pikkus ja laius vähem, paksus veel väiksem, 5 cm võis olla, vähem ikka 1,5-2 cm. Alguses oli Mirza Jamalov see aktiivsem pool, seega mäletab, et esimese partiiga tegeles Mirza Jamalov, peab silmas tema korralduste järgi jaotas seda. Pidi selle ära jaotama tema äranägemise järgi. Näiteks, ei mäleta kui palju seal neid kaalus, neid kordi oli 2-3, kus kaalus vastavalt tema ütlustele ja viis tema poolt ette nähtud kohta Maardu lähedal, kus pani kauba maha. Saha-Loolt sai A.Sirvi käest kätte, viis Lastekodu 10-6, vastavalt Mirza Jamalovi korraldustele jaotas kauba päevade jooksul laiali. Oligi kõik. Ütles konkreetselt, et 20 kg kokku panna, ole hea mees, vii Maardu juurde ettenähtud kohta. Enne vaatasid selle koha järgi. Hašiš oli monoliitsetes tükkides, 250 g, matemaatika järgi paned kokku. Kasutas musta tavalist prügikotti, pani sinna sisse. 2 korda oli kohe kindlasti, võib olla oli ka
20. Kui sõita Peterburi mnt mööda linnast välja, lõpeb VanaNarva mnt, kui Peterburi mnt pöörab Maardu peale, sõita üle raudteeülesõidu, üks tee Maardu peale, üks Muuga peale, Muuga teelõigu keskkohal, kivihunnik, pidi sinna kivihunniku taha panema. Koha näitas Mirza Jamalov. Näitas, et pea auto siin kinni, siin on koht, kuhu pead hašiši tooma, ütles kellaaja, kellaegu ei suuda meenutada. Esimesel korral, kuna see toimus Eestimaa pinnal, siis hirmul on suured silmad. Üks auto tundus üsna kummaline, seisis mitte sellel teel, kas raudteehooldusalal, kahtlane auto, valge buss, tumedate akendega. Tundus kahtlane, kas jälgitakse. Selle hetkel mõtles, et politsei. Hašiš lebas paar päeva enne tema juures, raske öelda kuhu paigutaks, võis olla septembrikuu, kas augusti lõpp, septembri algus. See oli pärast Hollandisse sõitu. Mäletab täpselt, sest see ei meeldinud üldse, meenub sellega seoses see, et ei saanud otseselt sel teemal Ahlimaniga rääkiga, aga teab, et rääkis Mirza Jamaloviga, väljendas oma rahulolematust, väga taunitav tegevus. Mirza ütles, et lahendame ära, järgnevatel kordadel sa ei pea seda tegema. Järgmised korral läksid samamoodi. Ei suuda meenutada miks ei saanud Ahlimaniga rääkida, helistamisi oli küll, ise oli ka kinnine inimene, on meeles, et Mirzaga oli omavaheline sõprus tugevam, pärast Alikuga rääkis küll. Tasu sai Mirza Jamalovi käest 30 tuhat krooni ja siinkohal, miks mäletab seda, et samas kuna seda tasu sai, siis Mirza Jamalov ütles, et kas saaks raha laenuks, see oli kuskil 10 tuhat krooni, hiljem maksis tagasi. Raha sai, aga 10 tuhat andis ära. Mäletab, kus sai selle raha Šeš-Beš juures, mitte sees aga autos. See võis olla septembri algul. Neid kordi oli kokku 4 korda. Kronoloogiliselt ei mäleta millal oli teine reis, meenub, et ajavahemik ei olnud üsna pikk, tasu sai enam-vähem kätte, üsna minimaalne vahe, võib olla paar nädalat. Teisel korral sai raha Šeš-Bešist, Aliku korraldusel oli jäetud ümbriku sisse, sealt sai selle. Üks kassa oli seal, kassa juurest tüdrukult saigi, ütles enda nime, sai ümbriku. Tookord olid kõik eurod, eesti raha ei olnud. Alati pidi eurot vahetama, reisides hea kui on 500-sed kupüürid, alati oli seal puru sees, oli ka suuri. Saab alati rahakoti vahele panna, minna nagu härrasmees, tasku panna, midagi varjamata. 30 tuh eurot. Telefoni teel sai rääkida Alikuga, tema käest sai informatsiooni, kust raha kätte saada. Kõik toimus analoogiliselt esimesele reisile, taaskord 19 sai kokku lepitud kellaaeg, mis kell Amsterdamist väljas kokku saada, täpselt samamoodi. Raha andis Nebu kätte. Seekord tegelikult operatiivsus üllatas. Hašiši sai sama päeva õhtul jälle Nebu käest kesklinnas, samamoodi andis rendiauto võtmed, sai täidetud, pakitud auto tagasi. Võisid olla spordikottides, sest meenub, et oli nurinat selle koha pealt, et kaup nii lahtiselt oli. Sõitis välja Utrehti piirkonda, sai kokkulepitud kellaajal Aurisega kokku, andis hašiši üle. See auto oli teine, tuli mikrobussiga, sama moodi käis kiiresti kauba üleandmine. Seejärel sõitis Amsterdami tagasi, tagasi Tallinna. Spordikotte oli kaks. Sisse ei vaadanud, ei meenu küll, tahtis võimalikult kiiresti asju ära toimetada. Kotid olid rasked, pärast Tallinnas pidi üle lugema, et kõik klappis, 40 kg. Auris oli Aliku poolne transpordiinimene Alari Sirvi. Kohtumine oli varem kokku lepitud Alikuga. Seal palju juttu ei olnud, koht oli endine. Sirvi seekord ei olnud üksinda, ei näinud, kes oli autos, tema meelest oli keegi veel. Edasi suundus tagasi Eestisse ja Eestis samamoodi nagu esimene narkoreis, pidi saama kätte samas kohas Saha-Lool, hašiši sai kätte samamoodi A.Sirvilt. Viis Lastekodu tänavale, siis kohe ka tuvastas, kas on seal kottides õige kaup, siis tegi selle koti lahti, olid teistmoodi ümberpakendatud kui esimene kord, olid sellised valged suuremad pakid, valge teibiga kinni pandud. Teibi all oli ka vaakumpakend, oli tõmmatud vaakumi sisse. Võttis kotist välja, majapidamisnoaga lõikas välja, tegu oli hašišiga. Samasugused briketid, aga sellised nagu lehtede moodi pakitud liistakud, aga see oli hašiš. Võttis lahti, et veenduda, et on õige kogus ja hiljem pidi jaotama kaupa, seetõttu pidi lahti tegema. Teisel narkoreisil oli niimoodi, et see hašiš lebas tema juures kauem. Osa kaubast läks Jamalovile, tema meelest oli see 20 kg, teine osa läks Aliku poolt näidatud Mercedes Benz pagasiruumi, mis seisis tema restorani juures. Oli samamoodi nagu esimene kord, enam ei pidanud näitama, Maardu juures tee peale, sai tema käest informatsiooni, kellaaja, 20 kg viis sinna Muuga teeäärsesse kivihunnikusse. Teise osa suhtes sai Ahlimani käest instruktsiooni, et 20 kg panna tema restorani taga asuvasse Mercedes Benzi, eelnevalt näitas seda kohta, asub täpselt sisehoovis. Ütles kellaaja, siis nii vastavalt ka tegi, osa hašišit viis restorani Šeš-Beši taha. Autos ühtegi isikut ei viibinud. Seekord tasu maksmisega venitati. Mäletab, et ei toimunud nagu esimene kord, oli kuskil kindlasti 2-3 nädalat, sest seekord mäletab, et sai selle raha konkreetselt Ahlimanilt 30 tuhat krooni. Esimene kord sellest ei saanud temaga rääkida, teisel korral suhtles Ahlimaniga rohkem. Vastas, et küll järgmine kord vaatame aga ikka läks samamoodi. Järgmine kord oli oktoobris. Raha sai Ahlimani käest, seekord sai selle tema kodu juurest, see on seal endise Patarei kandis, Väike Patarei tänav, ühesuunaline, tema maja juures said kokku, andis raha, aga seekord oli rahad segapudru, oli seal nii suuri eurosid, kui väikesed, pidi minema vahetama, seekord pidi kiirustama, et jõuda raha vahetada ja lennuki peale. Reisisiht oli sama, Amsterdam, aga kui rääkida pikemalt siis seekord kolmas narkoreis ei läinud nii libedalt nagu eelmised korrad. Probleemiks oli see, et antud kaubaartiklit ei olnud Nebu nimelisel isikul hankida ja pakkus välja teise artikli, mis oli marihuaana. See ei tahtnud kuidagi plaanidesse mahtuda. Jutt käis hašišist, mäletab, et pidi mitmeid telefonikõnesid pidama ja sai sealt soolaseid sõnu kuulda. Kõnesid oli mitu ja lõpuks siiski olukord lahenes nii, et Aliku käest sai positiivse noodi, et võib teist artiklit osta - marihuaanat ja seal tekkis veel hinna küsimus. Seal on hoopis kaalu ja hinna erinevused drastiliselt teised, kuna Aliku poolt oli transport organiseeritud ja oleks seejuures suuri kulusid valmistanud, kui oleks tühi reis olnud. Tookord Hollandis need hinnad olid sellised, et marihuaana hind kõikus kuskil 3-4 tuhande euro ringis kilogrammilt ja lõppkokkuvõttes moodustus marihuaana hinnaks 3500 eurot kg ja oli diskusioon just hinna ja kaalu küsimuses, kui palju ja mis raha eest saab osta. Kujunes kogus välja 6 kg ja tegelikult oli rohkem raha kaasas, see kogus jäi 6 kg, maksma läks 21 tuhat eurot. Ahliman andis 30 tuhat. Alles jäänud 9 tuhat eurot kaasa ei võtnud, jättis oma kontakti Nebu kätte. Marihuaana sai kätte, kuid oli probleeme, pidi alguses hašiši saama, siis olid ka teised muudatused protsessis, nimelt enam ei sõitnud Amsterdamist välja, kus eelmised kaks korda kokku said. Seekord ei pidanud Amsterdamist välja sõitma, ajagraafik oli tihe, helistas sellele Aliku poolt antud kontaktnumbril, palus, et Auris, A.Sirvi tuleks Amsterdami kesklinna. Nii mõne aja pärast ka toimus, sai Sirviga kesklinnas kokku Madam Tussau väljakul. Sai Alariga enne kokku, siis leppis temaga kokku, rääkis nendest probleemidest, mis tekkinud olid, mis kellaks peab jälle tulema kohvikusse. Sellel ajavahemikul leppis kokku Nebuga, et tuleks sinna eemale ühte kohta. Siis sai uuesti Sirviga kokku kohvikus, Sirvi jäi 20 kohvikusse, läks, võttis spordikoti, oli selles mõttes kerge, kilone pakk on nii suur, mõõtudes üle 20 cm x 10 cm, nad on kerged, olid pakitud kilo kaupa. Siis toimus see üsna kiiresti, sai Nebu käest koti, läks Alari juurde kohvikusse, läksid mööda tänavat, andis talle koti, tumedat värvi spordikoti, haises tugevalt. Need olid kilepakendis, vaatas korraks sisse, kanepi järgi haises, hais oli intensiivne. On mitmeid kordi Nebu nimelise isikuga nendes kohvikutes istunud, tema tossutas nagu hommikusöök, lõunasöök, ei ole raske aru saada, müüakse 50 eri sorti neid. Sellest momendist esimene kord kui kokku said, Alariga pikalt rääkida ei saanud. Seal sai räägitud sellel teemal, et mis edaspidi, kuidas teha kaupade üleandmisi, sellepärast, et Alikule tookord ei öelnud, et nad seal kesklinnas kokku said. See poleks meeldinud Alikule. Seal rääkisid niisama, jõid õlut, küsis iseenda huvides, et mismoodi, kuidas ta neid transpordib, kas on transpordifirma, tookord ei olnud usaldust üksteise suhtes. Sirvi ütles, et seda asja ei tee ta üksinda, tal on ka partner selles äris. Hiljem hakkasid tihedamalt suhtlema. Kui koostöö aasta lõpus Ahlimaniga läbi sai, siis said ka Tallinnas kokku. Üks teema oli see, et edaspidi võikski teha neid asju kesklinnas, kauba üleandmist. Eks väljendas ka oma rahulolematust lisakohustuste üle, mida pidi Eestis tegema, rääkis sellest teemast, et tal on iseendal üks inimene, kes oli küsinud hašiši kohta. See inimene on tunduvalt rahulikum inimene. Tookord mäletab, tema meelest Sirvi huvitus väga ja sellest järeldas, et said pärast kokku, et nendel teemadel rääkida. Alik ütles alguses, et asi peab olema nii, et ei tohi mingisugust paralleelset töö toimuda ja et transpordi inimestega ei tohi rääkida, minimaalselt. See oli selge noot, teadis, et ei tahtnud probleeme teha. Sirvi ütles, et peab oma partneriga rääkima, kuid ei öelnud, kes on partner. Sirvile helistades kasutas hollandi kaardiga avalikku telefoni aga Sirvil oli eesti mobiilinumber. Kasutas telefoniputkat. Andis koti Sirvile ja saabus tagasi Eestisse. Oli nii, et samamoodi sai Aliku käest juhendi, kus peab kokku saama Sirviga. Saha-Lool sai kokku. Tookord mäletab, et see kotike ei olnud üldse suur, kaupa oli niivõrd vähe kotis mahuliselt, see oli tõmmatud vaakumisse, olid sellised sentimeetri paksused pakendid, viis koju Lastekodu tänavale. Hiljem siis jäi ootama lisainstruktsioone Ahlimani käest. Seekord oli samamoodi, pidi panema Šes-Beši taha Mercedes Benzi pagasiruumi. Pakid nägid teistsugused välja kui Hollandis, sisu oli sama. Vaakum tõmbab õhu välja. Pakke ei avanud. Lahti ei lõiganud, olid samamoodi valge teibiga, ühest nurgast kriipis ära, vaakumist lahti ei teinud. Tumerohelised õisikud nagu nad on, kanepiõisikud, teisisõnu kutsuti käbideks. Seda ei mäleta, et see spordikott oleks kuidagi eriline olnud. Teisel reisil olid ratastega kotid. Lõhna ei olnud, kuna vaakumis oli. Kui oli Sirvilt kätte saanud, siis sai instruktsioonid Ahlimani käest, pidi panema Šeš-Beši restorani taha, nii ka tegi, tõstis koti, kott oli teine, sest need olid sellised tavalised poe kilekotid, tõstis pagasiruumi, tookord ka autos ei olnud kedagi. Kui Sirvilt sai, siis viis kohe koju Lastekodu 10-
21. See ei toimunud samal päeval. Vahe Sirvilt saamise ja äraviimise vahel oli paar nädalat, kaubaartikkel oli ka teine. Üldse seekord sai peapesu, st miks kaubaartikkel on teistsugune ja teine asi, mingit tasu ka ei saanud selle eest. See oli hea, et peale ei pidanud maksma. Oli tema kontakti süü, oli tema vastutuse all. Tookord suhtles ainult Alikuga, kes rääkis kõrgendatud toonil. Ahliman põhjendas tasu maksmata jätmist sellega, et enne ütles, et hind oli teistsugune, tema selle müügiga nagu ei tegelenud, mis hinnaga seda kuskile müüb, kas on kahjumis, kasumis, sai aru, et see reis on tema jaoks kahjumiga reis. Mirza Jamalovil tema arvates selles kolmandas reisis ei olnud mingit rolli, sest seda kinnitab ka Aliku käitumine. Teise reisi koha pealt arvab, et nägi, et kõik toimib, oli mitmeid kokkusaamisi, kus rääkis, et Mirza Jamalovit ei saa eriti hästi usaldada, et ta ei tea tema kontakti, kellele ta müüb, Mirza müüb. Oleks hea üldse, kui Mirza Jamalovi sellest ärist kõrvale jätame. Tema finantseerib seda ja see talle sugugi ei meeldinud, sest Mirzaga oli tal väga hea läbisaamine ja see oli mingis mõttes reetmine ja nii see läks, kui oled oma näpu andnud, ei hakanud vastu puiklema. Sirvilt saadud pakid olid 20-25 cm pikkust, siis kõrgus oli kuskil cm, laius väiksem, kui pikkus, pikkus ikka rohkem sinna 30 poole, laius oli 15-20 cm, päris nelinurk ei olnud. Järgmine reis oli detsembris. Raha sai Ahlimani käest isiklikult kahes jaos. Ühe osa sai kätte tema teisest restoranist Bakuu Harju tänaval, mitte otseselt restoranis, vaid seal taga oli punker, teise osa sai kätte Šes-Beši restoranis. Seekord oli raha vähem, ettemaks oli jäänud Nebu kätte, 21 tuhat eurot. Restoran Bakuu taga punker: kui võtta endist kino Sõprus, seal taga on selline sisehoov, kinnine parkla, seal sisehoovis oli punker. Seesama maja, mis piirneb Harju tänavaga, aga oli sisehoovis, ei 21 saa läbi restorani minna, peab minema eraldi, külm sahver. Seal oli kirjutuslaud, väga väike, ilma akendeta, kas on raamatupidaja ruum aga üsna räämas. Raha sai eurodes, pidi vahetama jälle suuremateks, suundus jälle sihtkohta Amsterdami. Amsterdamis sai kokku mingi aja pärast A.Sirviga, juba telefon olemas, kontakteerusid. Telefon oli algusest peale, algul ei kasutanud. Said kokku samamoodi Madam Tussau väljaku lähedal, mugav koht kesklinnas, juba leppisid kokku järgmised kokkusaamised. Seekord läks kauba saamisega veidike aega, paar päeva ja siis kauba üleandmise toimus selliselt, et taaskord oli rendiauto, andis selle rendiauto Hollandis kontaktisikule Nebule, seejärel ootas ühes kõrvaltänavas kokkulepitud kohas. Siis Nebu pidi auto andma kokkulepitud kohas üle, aga ta sõitis selle autoga tegelikult maaalusesse parklasse, samamoodi Madam Tussau väljaku juures. Nebu tuli sinna kokkusaamise kohta ja andis rendiauto võtmed, ütles, kus parklas auto asub, ütles parkimiskoha numbri. Numbrit ei mäleta, kuid A.Sirvi leidis selle koha üles, sest peale selle, kui Nebu oli võtmed andnud, kohtus A.Sirviga, andis võtmed Sirvile ja ütles, kus auto seisab. Seekord oli selline operatsioon. Sel korral hašišit ise ei näinud. Ahlimanile ei rääkinud kuidas üleandmine toimus, Ahlimanile poleks see meeldinud. Seejärel tuli tagasi Tallinnasse, hašiši kättesaamine toimus täpselt samamoodi nagu kõik eelnevad korrad. Sai kätte Saha-Lool, olid tumedad spordikotid ratastel, suundus Lastekodu tänavale. Loomulikult vaatas sisse. Seekord läks see hašiši üleandmine Aliku juhendusel teistmoodi, alguses pidi toimuma küll jälle ŠešBeši taga. Sõitis autoga Kannikese poe juurde, see toimus hilja õhtul kuskil 12 paiku isegi, liiklus ei ole nii aktiivne, seega on risk jääda kontrolli alla palju suurem, kas pisteline kontroll politsei poolt ja tookord õhtul oli ka hašiš pagasiruumis, kõik see 40 kg. Siis see õhtu jäi asi katki, leppis Alikuga kokku, see ei olnud tema leppida, aga Alik ütles, et teeme selle asja ära järgmine päev. See auto, tumesinine Mercedes Benz tuli Viimsisse, see auto seisis, kui Viimsi poole ülevalt alla sõita Statoli juurest otse alla, Tammemäe tänava poole. Jõudes alla on seal ristmik, kus ühel pool Viimsi market, jõudes mäest alla paremat kätt läheb väike tee majade vahele ja Laidoneri parki, auto oli Laidoneri pargi vahelisel teel. Kuna see auto oli juba tuttav, tookord üks inimene istus seal sees, aga see inimene mingil määral ei liigutanud, ei püüdnudki kontakti saada. Tõstis 2 kotti pagasiruumi. Autojuht välja ei tulnud, sõitis kohe ära. Lastekodu tänaval hoidis nädal, võib olla suti vähem. Lastekodu tänaval vaatas kottide sisse. Olid samamoodi teibitud valgesse teipi, tegi majapidamisnoaga ühe lahti, rohkem ei pidanud lahti võtma, 40 kg, tegemist oli hašisiga, samasugused briketid. Pakendid oli erinevad, oli nii, et liistakad, olid natuke lühemad pakendatud pakid ja pikemad, mõõtudes, siis lühem paarikümmend cm, pikemad 30 cm. Tema meelest olid nad kahte ritta pandud. Hašiš, võis ka olla 3 rida. Tõmmatud vaakumkiledesse, üsna jäigad kivitükid sellised. Reisi eest tasu sai, aga mitte kohe. Sellega läks aega, tasu oli väiksem, sai 8 tuhat krooni, põhjendus oli see, et hašiši kvaliteet kehv, nii suured kulutused tehtud. Sai aru, et Alik oli juba Venemaa poole teele saatnud, talle tahetakse tagasi saata. Pakkus talle ka nagu müüa, et kas tal on ostja. Ei veennud teda, et Venemaalt saadetakse tagasi, oli sisemise otsuse teinud endale. Ei uskunud ja see fakt ei veennud, selleks ajaks oli juba enda jaoks sisemine otsus. Otsesõnu kisa ja kära oli nii palju hašiši teema ümber, tasude maksmise osas, kui ka kõrgendatul nootidel kõnelusi, see otsus oli see, et tahtis loobuda narkoalasest koostööst just Ahlimaniga. Mäletab, et ütles talle peale viimast reisi, et tema sealne kontakt sõidab puhkusele ja ei tea, millal tagasi tuleb, rohkem hašišit saada võimalik ei ole. Kui rääkida, mitte ainult sellest korrast, 2 konkreetset korda selgelt meeles. Tänav, mis Kannikese eest läbi jookseb, said seal kokku, jalutasid, Ahliman konkreetselt ütles, et kui mingi aja pärast või üldse saab kuulma, et tegeleb selle teemaga edasi, siis tulevad väga suured probleemid, et võtab kõik talle kallid inimesed ümbert ära. Seda oli 2 korda, teine kord endise Kiievi poe juures Pronksi tänaval. Need on konkreetsed ähvardused, võttis neid sõna-sõnalt. See oli nagu konkreetne tõuge, et joon alla tõmmata. Teine ähvardus toimus
22. See oli täitsa juhuslik, et seal kokku said. Sellega narkoreisid ei lõppenud. Edasi detsembrikuus A.Sirvi viis kokku teda oma partneriga Kaldmaaga, oli juba kontakteerunud oma isikuga, kes elab Eestis, Tšervjakov, käib teises kriminaalasjas, paralleelselt sai tehtud otsus. Tšervjakovi huvitasid veod otse Peterburi. Sirvi ja Kaldmaaga sai seda otsustatud, määrasid konkreetse tasu, mis sobis Tšervjakovile, siis 2006 läks hašiši vedu Tšervjakovi jaoks edasi suuremates kogustes. Sirvi tutvustaski niimoodi, et siin on minu partner Aleksandr Kaldma. Said mingil korral Susi hotellis kokku, mingil korral Sikupilli 22 Prismas, kohtumisi oli mitmeid. Sai vastutused ja rollid ära jagatud, tema ülesanne oli raha, nende ülesanne kaup Hollandis vastu võta, ära pakendada ja S-Peterburi toimetada tema kätte, siis S-Peterburis andis Tšervjakovi inimeste kätte. On restoranis Šeš-Beš mitu korda, tookord seda nime ei teadnud, näinud Roman Vaštšenkot. Üks kord kui Alikuga einestasid, arutasid järgnevat hašiši teemat, siis ütles, et peab temaga lõpetama, läheb räägib oma transpordialaseid asju edasi. Siirdus tema poolt ära tuntud isiku Roman Vaštšenko juurde, too hetk ei teadnud, et on kuidagi transpordiga seotud. On hiljem R.Vaštšenkot näinud restoranis liiga palju ja liiga kokkusattuvalt, endal tekkis kahtlus, kas tema on transpordiinimene. See oli hiljem 2006 algus, kui küsis Kaldmaa käest, kas Aliku poolne transpordiinimene on noormees, kes sõidab E-klassi hõbehalli Mercedesega, kas see on Aliku poolne transpordiinimene. Kaldma ütles, et kuidas sa tead. Nagu osaliselt intuitsioon, et osutuski selleks inimeseks, kirjeldas natuke tundemärke, mainis ka autonumbrit, said üheselt aru, et see on see inimene, Aliku poolt transpordiinimene. Hiljem sai rohkem teada, kui oli rohkem Sirvi ja Kaldmaga suhelnud, käisid läbi nimed, sai aru, et transport toimub tõeliselt suurte autodega, nimetati hüüdnimesid, Starõi, Kazik, oli veel üks Molodoi. Kaziku all hiljem sai teada, et Kazimieras, sest seda autojuhti nägi S-Peterburis. Olid öösel hotellis Šmidtase ja Kaldmaga. Siis Starõi Leedus Panevežises, kus said temaga kokku, Kaldmaa, tema ja Dveilys. S-Peterburis oli kokkusaamine Kaldma ja Šmidtasega 2006 suve paiku, kevad-suvi. Autojuhtidel ikka, et kui nad seal kaupa maha laadivad või ootavad mahalaadimist, tekivad pausid. Tema ise oli seal seoses hašiši üleandmisega S-Peterburis. Dveilysega kokkusaamine oli 2006 suve lõpp, sügise poole. Tema ise vestlusest osa ei võtnud, istus lähedal. Käis jutt 500 eurost, Dveilys tahtis rohkem raha vedude eest. See oli Panevežises suure kaubanduskeskuse juures, kui näoga kaubanduskeskuse ees seista, oli paremat kätt hiina restoran. Sel ajal kui toimusid neli narkoreisi, siis ta neid autojuhte ei tundnud. M.Jamalov neljandas reisis ei osalenud. Pärast koostöö lõppu on M.Jamaloviga suhelnud, sportisid koos. Paljudest asjadest on rääkinud, hašiši teemat on arutanud, temale on öelnud, et hetkel pole võimalik hankida, vahetevahel sondeeris pinda, kas on midagi. Talle ka ei meeldinud see, kui Šeš-Bešis Alikuga koos oli ilma temata. Arvab, et M.Jamalov aimas midagi, et Ahlimaniga käib hašiši toomine edasi. 2006 ikka suhtlesid, aga see suhtlemine läks kogu aeg harvemaks. Mis puudutab karistusi, siis 1 kohtuotsus on jõustunud, kokku on neid vist ei oskagi täpselt öelda. 07.03.2007 vahistati, eelnevalt seda aega ei ole karistatud, kõik tunnistused ja ütlused on 2007 märtsikuust, järjest erinevad. Prokurör on asjad ära eraldanud oma süsteemi kohaselt, vastavalt sellele on ka kohtuprotsesse. Võib ka nii öelda, et A.Zeinaloviga sai tuttavaks kui šašlõkiärimehega. M.Jamalov tutvustas A.Zeinalovit kui autoriteetset inimest, kellega narkoäri ajada 2005 suve hakul. Mis puudutab kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, siis selle koha pealt võib öelda kohe, et siin on olnud ütlustes tegelikult natukene nihkeid, sellepärast, et on ka 19.02.2008 ülekuulamisprotokolli lõpus seda maininud, et kronoloogiliste järjestustega võib eksida. Kuna on nüüd toimikutega tutvunud, siis on maininud palju uusi detaile, seega võivad olla väikesed erinevused. Ahliman Zeinalovi nime ülekuulamisel teadis, täisnime sai teada fotode järgi isikute äratundmisel. Suve hakul on tema jaoks mai, juuni. Kohtumine toimus Šeš-Bešis, uksest sisse astudes paremat kätt suurem laud. Seal olid tema, Mirza ja Ahliman. Seda täpselt ei oska öelda, kas see oli enne 10 kg liha ostmist või pärast seda, kuid sellel ajal teda juba teadis. Kohtumine oli kindlasti enne Ukraina laagrit. Laager suve keskel, juulikuu, täpselt öelda ei oska. Mirza tutvustas nagu oma venda Alikut. Konkreetselt Sirvi, Kaldmaaga oli hüüdnimeks Šašlõkk. Rääkis Sirvi ja Kaldmaga aasta lõpu temaatikast, tahtis lõpetada, seoses sellega ja seda narkovedu hakata tegema tema poolt nimetatud kontaktile. On Amsterdamis käinud, ka Haagis, lendas sinna erinevate lennufirmadega, Estonian Air, Czeck Airlines, SAS, ka Lufthansa, ka Riia terminaalist lennanud, paljude lendudega. Lendas erinevalt, nagu Czeck Airlines, vahemaandumistega Taanist, Saksamaalt Frankfurdist, oli ka otselendusid. Oli ka otse Amsterdami. Augustis 2005 sama moodi kasutas nii Estonian Airi, võib olla ka teisi, täpselt ei mäleta, Hollandisse kohale jõudis. Millise lennukompaniiga 2005 Amsterdami lendas, jääb vastuse võlgu, võis olla Estonian Air, SAS. On kasutanud nii ID-kaarti kui ka passi. Mingisugusel hetkel varastati ID kaart ära, sai Eesti Saatkonnast ajutise sissesõidu dokumendi, mis piiril ära võeti. Varastati ära Amsterdamis, tegi selle kohta ka avalduse politseisse. Et ID kaart on varastatud, see on 23 dokumenteeritud. Pass kadus 2005 lõpu poole sügisel. Narkoreiside eest lõpphind kujunes välja 30 tuhat krooni reisi eest, maksti eesti kroonides. Augustikuus kui oli esimene reis, siis küsis Ahlimani käest reisi jaoks raha, et peab Amsterdami lendama. Siis Ahliman ütles, et vähemalt selle raha võid ise panna, et kuidas ise, on rääkinud summadest 25-30 tuhat krooni, see oli see lõppotsus mõlemapoolne konsensus, et summa jääb 30 tuh krooni Ahlimani poolt, mis talle maksis. Esimese raha võttis enda rahast, kuid pärast nii-öelda kaudselt sai selle tagasi. Esimene reis oli augusti lõpp, mis on meeldetuletuspostiks, sünnipäev, peale seda toimus. Hollandis olles helistas Ahlimanile kokkuleppe kohaselt Šeš-Beši numbril, pidi saama järgneva informatsiooni, kas oli jäetud sõna maha või paluti kuhugi helistada, suhtles ka mobiiliga. Esimene kord raha sai Aliku käest, siis ei mäleta, kas täpselt seda ütles, aga mõte oli see, et Ahliman oli üksinda, kui tema käest raha sai augusti lõpus. Kui küsida, kes seal telefonitoru vastu võttis, siis ei mäleta, kes toru vastu võttis, kas oli Ahliman aga kontakti temaga sai ja temaga rääkis ja sai oma sõna edasi öeldud. Helistas kontorinumbril, kasutas avalikku telefoni. Täpselt see asi ei meenu kas võttis toru mees või naine, kaldub arvama sinnapoole, et sealt telefonilt kontori telefonilt kätte ei saanudki. Neid kordi, helistamisi kontori numbrile oli palju. Oli erinevaid variante, võttis ka naisterahvas vastu, jättis ka sõna, on pidanud ka tagasi helistama, on saanud ka numbreid, kuhu helistada, on helistanud ka Bakuu numbri peale, restoran Bakuu telefoninumbrile. Neid variante on olnud erinevaid aga aasta lõpu varianti teab täpselt, et kui see probleem selle marihuaanaga tekkis, ei saanud hašišit, siis see fakt on kindlasti meeles, et rääkis temaga, mitu korda helistas, ta oli kogu aeg selle kontori telefonil, seda mäletab. Helistades ütles, et Margo helistab, küsis Ahlimani. Konkreetsel juhul helistas Šeš-Beši kontori numbrile. On helistanud ka A.Zeinalovi mobiilile, ka Hollandist. Marihuaana teemal jutuajamisi oli mitu, asjaajamisega ei olnud rahul. Kokkulepitud konspiratsiooni ei olnud, aga avalikult ei rääkinud, et kuule nüüd on tegu hašišiga, kui jutt käib hašišist ja teadsid, mis teema on, millest räägivad ja kui tahad kirjeldada, et hašišit ei ole, et oleks hea nüüd saaks osta seda marihuaanat, siis ütleks selle peale, et sinna kahe produkti vahele võib üsna võrdlusmärgi tõmmata, rääkides, et kaup samalaadne aga pehme ja kui räägid hinnast, siis see ütles ka ära juba, aga kodeeritud nimestikku ei olnud tehtud. Suhtles vene keeles. Esimene reis oli pärast sünnipäeva, kuid ei oska öelda mitu päeva pärast sünnipäeva. Informatsiooni Nebult narkootikumide ostmiseks sai pärast kontserti. Tuli Tallinna tagasi 2-4 päeva möödudes. Et Hollandis suhtutakse narkootikumidesse vabalt, rääkis Mirzale juba 2004 aastal. Rääkis konkreetselt narkootikumide teemal Nebuga, kes ütles, et on võimalik hankida. Huvi tekkis mõnevõrra hiljem. Konkreetseks läks pärast kontserti kui oli Tallinnas. Narkootikumidest on Mirza Jamalovile rääkinud spordilaagris 2004, Jamalov jäi kui kuulaja rolli, konkreetne huvi tekkis 2005 alguses ja mitte tema ei pöördunud Jamalovi poole vaid Jamalov tema poole. On kontserdil olnud 2004,
23. Mirza viis Ahlimaniga kokku enne esimest reisi suve hakul mai, juuni. Daatumid meelde jäänud seoses jaanipäevaga, ostis Šeš-Bešist šašlõkki, seostub, et Ahlimani teadis. Otsis šašlõkki Mirza Jamalovi vahendusel. Mis kuupäeval, kus laua taga istus ei mäleta. Jaanipäeva paiku ei teadnud, et Ahliman tegeleb narkootikumidega. Kui narkotegelasega viis Mirza neid kokku siis, kui läks jutt narkootikumidest konkreetselt, ei suuda meenutada kuupäeva, mai-juuni. On kindel, et juulikuus enne laagrit toimusid üsna konkreetsed vestlused Ahlimaniga, Mirzaga, vestlused olid narkoteemal. Assotsieerub jaanipäev kui šašlõkki ostis, teadis teda kui Aliku nimelist. Mäletamist mööda augusti lõpus kohtus A.Zeinaloviga, peale oma sünnipäeva sai tema käest raha narkootikumide ostmiseks, kohtusid augusti lõpu poole, peale sünnipäeva. Mirza Jamalovi ülesanne peale seda, esimese narkolaadungi saamist Eestis, see müümine oli Mirza Jamalovi ülesanne, tema juhendamisel mustad kilekotid Muuga teele viis. Hollandisse jõudes üsna kiiresti kohtus Nebuga. Sai kokku peale telefoniga helistamist kesklinnas. Helistas taksofonist, narkootikumid sai paari päeva pärast. Jamalovile ei helistanud ühtegi korda aga 2 korda helistas Zeinalovile, võis olla augusti lõpus. Oli kokku lepitud kindel kellaaeg, päevane aeg, millegi pärast ei meenu, et oleks kontori telefonil kätte saanud, võis helistada mobiilile, alati sai informatsiooni tema restoranist. Kui kaup oli A.Sirvile kätte antud, helistas esimene kord ja teine kord, et kõik on korras. Teine kõne oli, et kõik on korras, esimene kõne, et on kauba kätte saanud ja hakkab koju tagasi tulema. Täpselt ei suuda meenutada nii detailselt. Teab, et kokkulepitud kellaajal 24 helistas. Kuna sõitis Amsterdami, andis Ahlimanile konkreetse kaardi, kus oli kokkusaamiste koht tema kliendiga, transpordiinimesega. Sai ka kokku lepitud konkreetne kellaaeg. Arvab, et Nebu teadis, et sõidab Amsterdami, helistas talle Eestist. Mingit planeerimist on vaja teha. Nebuga oli kokku lepitud tinglik kõnekeel. Hašišit nimetasid CD plaatideks. Küsis kas hašišit on võimalik organiseerida, tema ütles ka orienteeruvad hinnad, rääkisid paljudest asjadest. Ütles, et sooviks sellises koguses CD-plaate. Konkreetselt ei mäleta. Oli temaga enne rääkinud. 50 CD-st oli juttu, oli temaga eelnevalt suhelnud, tema tahtis, et oleks 50 CD olnud, hind odavam, surus peale, Amsterdamis osutus kogus teiseks. Zeinalovile ütles hinna diapasooni 700-
24. Täpselt mis hinnaga kokkuleppele saab, ei teadnud. Peale Nebu ei ole Hollandis kelleltki narkootikume saanud. Ei ole tuttav ei Sanja, Sergei, Aleksandri ega Serjogaga. Ei tule meelde, et tunneks Hollandis veel kedagi peale Nebu. Ei ole Hollandis kellelegi peale Nebu helistanud. Konkreetselt reiside puhul ütles lennufirmad, võib veel mõned nimed lisada. On nii palju lennanud, mitte ainult seoses narkoreisidega, oli igasugusid juhtumeid, kus ostnud pileti lennujaamas, internetist broneerinud, turismibüroodest. On pileteid ostnud nii ühe otsa pileteid kui ka edasi-tagasi, mõlemat moodi. Plaani muutused, ei ole sellega tagasi tulnud ja vahetanud pileti. 2004 ei ole narkooperatsioonidest osa võtnud. Narkotegevus algas just Mirza Jamaloviga, Zeinaloviga. 2004, 2005, 2006 töötas OÜ ER müügijuhina, müüs sporditarbed ja taastusvahendid stressi vastu. On müünud ka alla omahinna. Erinevad juhtumid, kaupa palju, jäänud lattu seisma, kaup on natukene praak. Raamatupidamisega ei tegelenud. On nii väike firma, ei ole vaja joosta mööda koridore, käib suuliselt, kui otsus vastu võetakse, siis nii on, et saab alla omahinna. Otsused võtsid vastu tema ja Enno Aas, kes on firma omanik. See tuli koostööst, leidsid konsensuse. Seda küll ei oska öelda kellele mis hinnaga müüs, on müünud Mirza Jamalovile, on väga palju müünud. Narkopakenditel venekeelseid kirju ei olnud, et narkootikumid olid pakitud erinevalt, olid pruunis teibis, olid valges teibis, vene keeles ei tule küll meelde. Süüdistuses märgitud ajaperioodil Kaldmaaga ei suhelnud. Hollandis on marihuaana kallim. Loogiliselt võttes on Eestis suhe sama, tema müügiga ei tegele. Pärast Jamalovi ja Zeinalovi kinnipidamist ei ole teda ähvardatud, sest on olnud vanglas. Süüdistuses märgitud juhtumites oma raha narkooperatsioonide rahastamiseks ei kasutanud, hiljem küll. 2006, see oli marihuaana. Tšervjakov finantseeris ja müüs. Tema ülesanne oli S-Peterburi toimetada. Tšervjakoviga koos tegutsedes ülesanded nendest, mis Zeinaloviga olid, ei erinenud. Rahulolematus selles, et esiteks ei meeldi kui sõimatakse ebatsensuursete sõnadega, ei saa kokkulepitud tasu ja Mirza Jamalovi poolt ei ole olnud mingisugust survet, need olidki need põhjused, miks koostööst Zeinaloviga loobus. Kui see koostöö Zeinaloviga lõppes, algas Tšervjakoviga, osutus töötasu tunduvalt suuremaks, tema teenustasu oli suurem. Nebuga sai Amsterdamis suveniirilaadses poes tuttavaks, poe nime pole kindlasti öelnud. Leiaks üles, peab seal ise liikuma, kaardi peal nii ei oska näidata. 2005 on Hollandis käinud muusika pärast, on käinud seal niisama turistina, on käinud ka freelancerina, vaadanud sporditooteid, uusi brände. On kohtunud nendel käikudel ka Nebuga. On rääkinud elust, hašišist, marihuaanast, muusikast. On käinud nii enne, selle aja jooksul kui ka pärast. Ka siis kui hašišit ei saanud ja sai marihuaanat, loomulikult oli seal ja küsis. Nebu vastas, et hašisit praegu ei ole, on marihuaana. Enne kolmandat tehingut olid kokku rääkinud, tellis 40 kg hašišit. Kui kohale tuli, siis Nebu ütles, et on varuvariant, võimalik osta marihuaanat, ütles, et hašišit ei ole võimalik saada. Helistas juba Eestist, et reisi planeerida, perioodi täpselt ei mäleta. See võis olla nädal aega enne, kuskil nädala jagu, selle jooksul enne lendu. 2005 koos Tšervjakoviga narkooperatsioonides ei osalenud. Süüdistus esitati, alguses loomulikult keegi ei taha süüdi tunnistada, aga aja jooksul arusaamine peab ikka kuskilt poolt kohale jõudma ja vahepeal on öelnud, et tunnistab süüdi osaliselt, nüüd on alati tunnistanud täielikult. Ei ole sunnitud süüdi tunnistama, siin ütleks, et on olemas stiimul ja on olemas reageering, sinna vahele mahub veel valikuvabadus, see on olnud vabatahtlik valik, et on andnud täielikke tunnistusi, puhtsüdamlikke tunnistusi. Zeinalovi ähvardusi võttis reaalselt. Zeinalov keelas peale tema kellegagi tööd jätkamast. Kuid läks sellepoolest riski peale välja, sest kui rääkis Sirviga ja Kaldmaaga tulevast koostööd läbi, siis sai teada, et nad on sõltumatud, seega sai seda teha saladuskatte all, vaatamata sellele ähvardusele. Kartis oma pere pärast aga mida kavatses ei tea, kavatses või mitte. Tšervjakov on hoopis teist laadi inimene. Vaatama ähvardustele jätkas 25 Tšervjakoviga koostööd. Kas Ljudmilla Kaldma osales, ei oska öelda, tema ei ole selle naisterahvaga midagi teinud. Esimest korda tasu Tservjakovilt algselt on öelnud, et 2005 jõulude ajal, aga reaalselt 2006 veebruaris. Kolmandal reisil 9000 euro jätmist Nebule kellegagi ei kooskõlastanud, sellest sai räägitud siis kui tagasi tuli. Usaldas Nebu nimelist isikut, see oli tema otsus, tuli plaani muutus. Konkreetselt selle otsuse võttis ise vastu, selles suhtes Zeinalovile ei helistanud. Miks pretensioonid selles osas, et pappkastides olid narkootikumid, siis täpsema vastuse annavad nendepoolsed transpordiinimesed. Sai aru, et on halb majandada Hollandis nende pappkastidega. Ise ei ole pappkastides vastu võtnud kaupa Eestis. Teise sõidu jaoks tasu sai kassa juures, informatsiooni sai Ahlimani käest, et rahale sinna järgi minna. Oma teise tasu sai kätte Ahlimani käest, täpset päeva ei oska öelda, septembri lõpus, 2-3 nädalat oli see aeg, võib olla isegi 4 nädalat, kui sai selle raha, 30 tuhat kr, peale seda kui narkootikumid olid Mirza ja Zeinalovi poolt ära realiseeritud. Tasu saamise tähtajaks teise reisi puhul on see, kui said ära pandud Muuga tee äärde Eestis ettenäidatud kohtadesse. See aeg on liikuv, 3-4 nädalat. Raha sai päevasel ajal, ei olnud pime, Šeš-Bešis. Kust Zeinalov raha võttis, ei tea, kas taskust, rahakotist, raha sai kätte. Teise reisi jaoks narkootikumide ostmiseks sai raha septembrikuus kassa juurest ühelt naisterahvalt, ümbriku sees oli. Et saab naisterahvalt, sai teada Ahlimanilt septembrikuus vahetult enne teist reisi. Süüdistusaktis kirjas, et see toimus septembri alguses, 9 kuupäeva paiku. On süüdistuaktiga nõus, on öelnud oma ülekuulamisel, et kronoloogiliselt kuupäevades võib eksida. Sõidu jaoks 30 tuhat eurot sai vahetult enne reisi. Kui rääkis esimestest episoodidest, see käis üsna kiiresti see realiseerimine Mirza Jamalovi poolt. Seega sai raha kiiresti kätte. Tema arusaama järgi teine reis tuli nii kiiresti, kõik sobis, eeldas, et kõik hästi toimib, Ahlimani käest sai raha, tema juhendamisel, koordinaadid, kust peab raha saama teise reisi jaoks. Ahliman ütles, et kassast. Raha andis naisterahvas, brünett, vanus 20-30 vahel, 20-
25. Kuidas Nebu 2004 aastal riides oli, seda ei mäleta. Naisterahvaga rääkis eesti keeles, siis ütles vene keeles. Nii rahvust ei oska määrata, kui vaatad inimese peale. Ei olnud asiaat, ei olnud neeger, Hiinast ei olnud. Võibolla tumedam, oli brünett, isegi värvitakse juukseid. Erilisi tundemärke ei märganud. Leti taga ei oska hinnata, ka võib olla ülevalt peenike, altpoolt täidlasem. Kui näidataks, arvab, et tunneks ära. Ütles oma nime ja et talle peaks olema siin ümbrik, lühike jutuajamine, anti ümbrik. On olnud, et on Amsterdami sõitnud ka mujalt, on kasutanud ka rongi, on Amsterdami sõitnud Münchenist, Frankfurdist, Berliinist rongiga, Riiast. Reisis üldse palju, on Euroopas käinud ka autoga. Neid nelja reisi konkreetselt ei mäleta, kas nende 4 raames oli Tallinnast. On ka Amsterdami läinud rongiga. Võimalik on küll, et nende nelja reisi puhul ei sõitnud otse Tallinnast, vaid kuskilt mujalt. Raha sai Eestist, võimalik, et sõitis näiteks Riia terminaali lennuki peale, sõites Frankfurti, istudes rongi peale. Ei ole pikemalt välismaal olnud ja omi asju ajanud ja siis seda. Reisid käisid kiiresti. Konkreetselt ärialast suhtlust M.Jamaloviga ei ole olnud, M.Jamalov on ostnud spordiriideid, perekonniti läbi ei käinud. Mirza Jamalov teadis ta lapsi, on ta naist näinud, lapsed olid ka spordilaagrites, oli selline meeste sõprus. Olid ühised treeningud erinevates kohtades, Lasnamäel, aadressi ei tea, Keskturul on spordisaal. Töökohal oli töötasu erinev, 2004-2006 kuskil 6 tuhande ringis sai kätte. Lapsi on 2, poiss ja tüdruk. Naine võib olla selle perioodil töötas kosmeetikafirmas. Endal on keskeriharidus: elektrik-automaatik, merendus. Eelnevad kogemused narkootikumide osas on olnud: 1995 esimest korda oli kogemus, sai proovitud ecstasy nimelist tabletti aga sellega see piirdus, ise ei suitseta, ei tarvita narkootikume. Teine oli passiivne kogemus, istud Nebu nimelise inimesega, kõik tossutavad kanepit. Ise ei ole tarvitanud. Pärast sünnipäeva teisel päeval käis kinkidel, lilledel järgi, oli natuke paha olla. Mingi aja pärast sai Ahliman Zeinaloviga kokku, neid kokkusaamisi oli mitu. See ei olnud palju peale sünnipäeva, juba augusti lõpus pidi olema Amsterdamis, mõningad päevad vahet. Esimese reisi väljasõit Hollandisse oli augusti lõpu poole. Mirza Jamaloviga oli spordilaagris, Jamalov pidi varem ära sõitma, tuli spordilaagrist tagasi, ei mäleta, kas said kõik koos kokku enne sünnipäeva, ei meenu. Esimene kontakt Jamaloviga kui rääkida esimesest reisist augusti lõpus, septembri alguses, kui hašiš oli kohal, Utrehti piirkonnas kus andis Alati Sirvile. Kontakt augusti lõpp, septembri algus kohe. 1-2 päeva pärast seda kui narkootikumid olid Eestisse saadetud, hašiš kaua ei lebanud kodus. Toimus helistamine, ei mäleta, kas Jamalov temale või tema Jamalovile, arvab, et Jamalov temale, kontakteerusid, said kokku. Kõik 26 seonduvalt hašišiga. Neid kokkusaamisi oli mitmeid, palju põhiliselt Šeš-Beši juures. Endal ei olnud liiklusvahendit, on sõitnud Lasnamäe kanali lõppu. Toimus kõik augusti lõpu päevadel, septembri alguses. Spordialaselt kokku ei saanud, sellel ajal ei olnud aega. Jamalovi korraldused seisnesid selles, et said Mirza Jamaloviga kokku, Jamalov näitas talle konkreetse koha Muuga tee ääres, koos sõitsid tema autoga. Sel ajal ei olnud hašišit kaasas, see oli Lastekodu tänaval, viis Mirza tagasi kesklinna, jäi ootama korraldust, mis kell hašiš sinna toimetada ja kui palju. Korraldus anti, neid oli 2-3, 2 kindlasti puudutas hašiši viimist sinna ettenäidatud kohta, koguseid ei mäleta, üsna võrdväärsed kogused, kordi 2 oli kindlasti. Üle ei kaalunud, selles mõttes oli kaal olemas, need olid monoliitsed plokid 250 g, igaüht eraldi ei kaalunud, puht matemaatiline ladumine. Tegi kõik pakendid lahti ja sellepärast pidi koguseliselt üle lugema. Esimene kord oli teibitud pruuni teibiga, tegi need kõik lahti, teipi oli normaalselt, peab seda noaga lõikama, pruunid tükid, üks tükk 250 g. Toomisprotsess, kus tehakse, kui valmistatakse valmisproduktina, siis on kuum, sest muidu ei oleks võimalik imeõhukest kilet ümber sulatada, iga brikett oli kilega, õhuke kile sulab hašiši peale. Et oli hašiš, tegi kindlaks selle tunnuse põhjal, et Hollandis võib osta kohvishopist, on müügil näinud, võib katsuda, on käinud ka kanepi muuseumis, on kõik tooted olemas, seal saab visuaalselt vaadata. Ei ole nii intensiivne lõhn nagu marihuaanal, kui võtad higise käega, on kleepuv, üleüldine produkt on kõva, hästi kõva. Selle müük ei ole legaalne tehing, tema tegi Jamalovi juhendite järgi, kuidas müüs, seda ei tea. See käis väga kiiresti, 2 päeva umbes oli tema juures aga see laiali tassimine oli üsna kiire, jutt ei olnud küll mingitest nädalatest, 1-2 päeva. Viis ise oma autoga kauba kivihunniku taha. Viis üksinda. Selliseid toiminguid perega ei tee ja sellepärast oli üksi. Autoga viimine võis olla ühe kahe päeva teema, võib olla 2 päeva, ühel päeval 1 kord. Mirza andis tasu Šeš-Beš juures, mitte sees, väljas, võib olla autos. Kes kivihunniku taha kaubale järgi tuli, seda ei näinud. Tee suundus täpselt Muuga terminaali, vasakule Mähe poole, tee on üsna sinka-vonkaline, teelõigu keskel, asfaltkate. Valge aeg oli, mitte mingil juhul pimedas. Teise reisi jaoks sai raha kiiresti, sest peale esimese ja teise reisi vahel ei olnud palju aega. Pärast raha saamist Tallinnast väljasõiduni läks 1-2 päeva. Mirza Jamalov ei saanud selles mõttes temalt midagi, tema pole midagi üle andnud, Jamalovi juhenduse järgi viis koguse, selle koguse samasse kohta, kus eelmisegi juhiste järgi päevasel ajal. Kuidas M.Jamalov juhendid andis, seda täpselt meenutada ei suuda aga sai suheldud ja täitis korraldust. Kas telefoni teel, suuliselt, said kokku, enne oli kokkusaamine kui telefonikõne. Et nagu oleks M.Jamaloviga ühes firmas töötanud, seda ei olnud, Jamalov pole äripartner, on hulgiostjad ja inimene tänavalt, ei saa öelda, et igaüks oleks äripartner. Teab, et Mirza Jamalov on rääkinud ekskavaatoritest ja kraanadest, mingisugust sporditarbeid ja inventari ei ole Aserbaidžaani saatnud. Mirza Jamalov ei ole teda ähvardanud. Müügiagendina on töötanud algusest peale, alates
26. Varem töötas ravimite hulgimüügifirmas. Töötasu oli väiksem, see rohufirma läks pankrotti. Alguses oli palk tunduvalt väiksem, 2004-2005 oli 6 tuhat. 2005 olid laenud, liisingud, autoliising, majaliising. Summat autoliisingul täpselt ei mäleta, 4 tuh krooni kuskil, maja eest oli 7 tuhat. Lepingud on lõpetatud, sest on vangis, välja maksnud ei ole. Raha vastu ei ole kellegi midagi, vahend oli vale, millega lisa teenis, on ka muud kinnisvara, raha vastu ei öelnud ei, kuna tegevus toimus, tema tegevus pidi toimuma ainult Hollandis. Kinnisvara oli, kinnisvara oli isa pärandanud sünnikoht, kus sündis, see on konfiskeerimismenetluses. Esimest korda läks Hollandisse 2004 suvel. Töökohal maksti palka panga kaudu. On meeldinud sularaha taskus, on ka kaarti kasutanud. Abikaasa sai isa käest kingituseks maja, see sai ära müüdud. Rahakott täiel määral tema käes, abikaasaga ei olnud mingeid probleeme raha osas. 2005 aastal pankrotis ei olnud, reaalset rahalist kriisi ei olnud, mis oleks tõuganud kuritegelikule teele, kuid raha vastu ei ole midagi. Ei näinud Hollandis suurt riski, kui kord juba sõrm sai antud asi läks teistmoodi, tagurpidi käiku ei saanud enam anda. 2004 kohtus Nebuga esimest korda. Oli üks kohvishopi poodidest vanalinnas, müüdi suveniire, kirjandust, kergeid meelemürke ja Nebu mängis seal DJ, mängis muusikat, keerutas plaate, tema peatus seal kohvikus, jäi sinna istuma, teed jooma siis läks lugu tema käest tellima, nii kontakt tekkis, see ei ole diskosaal, muusika mängib vaikselt. Kui oled välismaal reisil, elulised mured jätad sinnapaika, oled rohkem avatud, kontakt võib igaühega tekkida, käitumine meeldib, ei ole agressiivne, tutvus - see on lõige lihtsam asi. Nebu keerutas head muusikat. Alati kui temaga kokku saime ja koos olid Nebu 27 tarvitas narkootikume. Võib ka nii öelda, et alati oli narkojoobes. Kas Nebu elas Hollandis legaalselt, seda ei tea. Mis kodakondsus Nebul oli, seda ei tea, ütles, et on sündinud Jamaikal, rastapatsi kandis. Ei meenu, et oleks Nebul mingit dokumenti näinud. 2004 kui tuttvaks said, teadis vaid seda, et on Nebu, oli pikk paus, esimesel kohtumisel ei vahetanud telefoninumbreid, lihtsalt said tuttavaks. Teine kohtumine toimus tükk maad hiljem, järgmisel aastal. Käis seal enne ka, enne kontserti, temaga mingit sidet ei olnud. Kui kontserdil oli, läks sinna. See oli teine kord, vahepeale ei ole Hollandis käinud. Teine kord kohtusid samas kohvipoes. Nebu rääkis narkootikumidest küll, pani selle informatsiooni kõrva taha aga tagasi tulles rääkis konkreetsemalt. Teadis, kus poes töötab, telefoninumbrit, ei teadnud kus elab. Nebu mobiili numbri sai siis kui kontserdil oli. Number ei ole alles, neid numbreid Nebuga sai tihti vahetatud, Nebu vahetas tihti. Said kokku, on olnud kordi, kus on vahetanud telefoninumbreid. Reiside vahe ongi juuni, juuli, august, helistas sel ajavahemikul. Esimesel perioodil, alguses oli sama number, kui töö juba laabus, vahetas numbrit teisest või kolmandast reisist. Kui said Hollandis kokku, andis juba uue numbri. Alati kokkusaamisel sai uue numbri, ei ole mõtet, kui telefoni teel ütled uue numbri. Said kokku ka väljaspool tööasju. Käis Hollandis mitte ainult narkoteemadega, on käinud muusikaüritustel. Nebuga seoses, tema ise kirjutas ka muusikat, oli oma s