järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Mark Lari
järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (päevamäära suurus 15.60 eurot), s.o 2340 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot.
lõigete 1, 2 ja 3 alusel jätta rahaline karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates koheseks tasumiseks rahalise karistuse 60 päevamäära, s.o 936 (üheksasada kolmkümmend kuus) eurot ja jättes ülejäänud 90 päevamäära, s.o 1404 (üks tuhat nelisada neli) eurot täitmisele pööramata, kui Mark Lari ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Katseaega hakata lugema kohtuotsuse kuulutamise päevast.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus summas 936 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „Mark Lari 1 – 12 – 4726, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta Mark Larilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Mark Lari kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile Mark Lari suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Mark Larilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot - tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot - ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu – 38.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Mark Lari 1 – 12 – 4726, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU 2 Mark Lari süüdistatakse selles, et tema 31.03.2012a kella 20:25 paiku Tallinnas Tehnika tn 7 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit KIA Sephia registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimise ajal süüdistatava ühes grammis veres oli vähemalt 2,24 milligrammi alkoholi. Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Seega Mark Lari pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Mark Larile karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 15,60 eurot, s.o rahalist karistust summas 2340 eurot.
lõigete 1, 2 ja 3 alusel jätta nimetatud rahaline karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates koheseks tasumiseks 60 päevamäära, s.o 936 eurot, ja jättes ülejäänud 90 päevamäära, s.o 1404 eurot täitmisele pööramata, kui Mark Lari ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel määrata, et koheseks tasumiseks kuuluv rahaline karistus, s.o 60 päevamäära ehk 936 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, s.o igakuiselt 78 eurot.
lg 1 p 1 alusel võtta Mark Larilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Mark Lari nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Mark Lari selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Mark Lari on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Mark Lari temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab Mark Lari süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, koopiate tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Mark Laril esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas 3 selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Mark Larilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 5, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.