KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.02.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-4373 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Albert PENNIE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Albert PENNIE sünd. 17.06.1969, isikukood 36906170388, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 10.10.2007 ja lõpp 09.10.2013 Jätta Albert PENNIE vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Albert Pennie vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Albert Pennie on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.06.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud vangistusega 6 aastat alates 10.10.
- KarS §54 alusel kohaldati süüdimõistetu suhtes lisakaristust, mis seisneb selles, et peale karistuse ärakandmist tuleb süüdimõistetu saata Eesti Vabariigist välja Vene Föderatsiooni ja kohaldada tema suhtes Eesti Vabariiki sissesõidukeeldu tähtajaga 8 aastat. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.05.2009 otsusega tühistati Harju Maakohtu 30.06.2008 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2008 otsus Albert Penniele KarS §54 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni väljasaatmise ja Eesti Vabariiki sissesõidukeelu osas. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Kinnipeetaval on madal rutiini taluvus. Vangistuses tahab ta küll töötada, kuid ei ole kõiki töid valmis tegema. Kinnipeetav võib vabaduses minna kergema vastupanu teed, säilinud on korduvkuriteo risk. Kinnipeetaval puudub järjepidev töökogemus, riigikeelt valdab halvasti. Vangistuses toetab kinnipeetavat vastavalt võimalustele materiaalselt ema. Kinnipeetava suhted emaga on head, kinnipeetava suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on narkootilistest ainetest tarvitanud amfetamiini, ectasyt ja psühhotroopseid aineid. Kinnipeetaval on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused, täheldatav on püüd jätta endast positiivset muljet. Kinnipeetav ei ole oma hoiakutes äärmiselt kriminaalne, kuid kriminaalse subkultuuri mõju tema hoiakutele ja kohanemisviisidele on suur. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kodus vajatakse hädasti tema abi ja samas võib see ka mõjuda positiivselt. Suhted perekonnas on head, ema püüab kinnipeetavat igati aidata. Kodus on veel psüühiliselt haige poeg, emal on tervisega probleeme. Perel on palju sugulasi, kes elavad Soome Vabariigis. Ema sõnul ei ole lähikonnas negatiivselt mõjuvaid tuttavaid. Elukoht on rahuldavas korras, vajab küll natuke remonti, kuid ema ei ole seda tervislikel põhjustel võimeline tegema. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral töökoht, kuid sugulased on nõus aitama tööga Soomes. Esialgne toetus ema poolt on olemas. Viru Maakohtu 19.10.2011 määrusega vabastati Albert Pennie vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.10.2013 ja määrati talle KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõuded ja §75 lg.2 sätestatud lisakohustused. Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2011 määrusega tühistati Viru Maakohtu 19.10.2011 määrus ja asja materjalid saadeti Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu istung Kinnipeetav Albert Pennie taotles maakohtu istungil enda vabastamist, selgitas, et tal ei ole endiselt elamisluba Eesti Vabariigis, kuna 25.10.2011 otsusega keelduti talle seda andmast. Kinnipeetav on seisukohal, et ta ise ei pea seda taotlema, vaid Riigikohtu 06.05.2009 otsus kohustab Kodakondsus- ja Migratsiooniametit talle selle vormistama. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi käesoleval ajal ja palus kohtul kaaluda KrMS §426 lg.2 sätestatud võimalust arutada asja taas 6 kuu möödumisel. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske I astme narkokuriteo eest. Karistust on kantud 4 aastat 4 kuud ja kanda on veel 1 aasta 8 kuud vangistust. Nagu nähtub asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil, on ta Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eesti Vabariigis elamiseks ametlik elamisluba. Vastavalt Välismaalaste seaduse §43 lg.3 on Eestis kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval seaduslik alus olemas ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud seaduslikku alust. Küll on aga olukord teine kinnipidamisasutusest vabanemisel. Vastavalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse §3 lg.2 on välismaalane kohustatud lahkuma, kui viibimisalus Eestis lõpeb, kui seda ei pikendata ning välismaalasel ei ole muud viibimisalust. Vanglast vabanevale kinnipeetavale koostatakse eelnimetatud seaduse §7 lg.1 ja §7-2 lg.2 p.7 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust. Välismaalase lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel. Asja materjalide kohaselt on kinnipeetav sündinud Eestis, siin omandanud hariduse ja siin elanud kogu elu. Eestis elavad ka kinnipeetava vana ema ja invaliidist vend, kelle juurde on kinnipeetaval peale karistuse kandmist võimalik asuda elama. Seega on kinnipeetava väljasaatmise puhul tegemist sotsiaalsete sidemete katkestamisega, mis antud juhul ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal, kuna praeguste andmete alusel saadetakse ta kohtumääruse jõustumisel Eesti Vabariigist sundkorras välja. Kinnipeetava seisukoht, et elamisluba tuleb talle anda Riigikohtu lahendi alusel, ei ole õige. Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole Välismaalaste seaduses sätestatud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks ja kes soovib peale kinnipidamisasutusest vabanemist jätkuvalt viibida Eesti Vabariigis, peab ta vabanemisel omama kas elamisluba või viisat. Vastavalt Välismaalaste seaduse §214 edastab kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava tähtajalise elamisloa vormikohase taotluse, samuti sooviavalduse tähtajalise elamisloa taotluse erandina Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse töötaja. Samuti võib kinnipeetav esitada taotluse ise posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, kui tema isikusamasust on kontrollinud kinnipidamisasutuse teenistuja. 3 Jätkates käesoleval ajal karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalus vajalike dokumentide vormistamiseks, et vabanemisel jääda elama Eesti Vabariiki legaalselt. Prokuröri abi taotluse KrMS §426 lg.2 rahuldamata, kuna ei pea seda põhjendatuks. kohaldamise osas jätab maakohus Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 4