Obsah (4)
§ 218§ 203§ 205§ 144-12-255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2012.a Pärnu Väärteoasja number 4-12-255 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldsch
§ 218lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 11 trahviühiku ulatuses, so 44.00 eurot.
Kaebuse sisu 19.01.2012.a laekus Pärnu Maakohtule A.Taltsi kaitsja K.Aus poolt kaebuse väärteoasjas A.Talts suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses ning asjas väärteomenetluse lõpetamiseks. Menetlusalune isik otsusega väärteoasjas ei nõustu ja leiab, et väärteasjas ei ole selgitanud välja väärteoasja aluseks olevaid kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid ning sellest tulenevalt kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsus ei ole seaduslik ja väärteoasjas määratud karistus on alusetu, kuna menetlusalune isik ei ole temale süüks pandavat tegu toime pannud.
§ 203
kohaselt võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
§ 218
lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri-või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, -karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Käesolevas asjas kogutud materjalidest nähtub, et asjas on kuulatud üle kannatanu T. T. ja tunnistajad R. R., A. R., K. M.. 3
(8)4-12-255 Kannatanu poolt antud ütlustest nähtub, et kannatanu ei viibinud menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimumise ajal isiklikult sõiduautode vahetus läheduses ega näinud kes tema sõiduautole Citroen C3 tekitas parempoolsele tagauksele mõlgi. Tunnistaja R.'i ütluste kohaselt viibis ta oma autos, mis oli pargitud kannatanu auto kõrvale. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta ei näinud menetlusaluse isiku poolt kannatanu autole kahjustuse tekitamist, kuid kuulis mingit plekkide kokkupuutel tekkiva helilaadset häält ning nägi, et kannatanu auto kõikus tugevalt. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt järeldas tunnistaja, et kuuldud heli ja sõiduauto C3 kõikumine võisid olla seotud kannatanu autole mõlgi tekitamisega. Tunnistaja jutust ei selgu kuidas ja kus täpselt autod (Citroen C3, Citroen Berlingo ja auto milles tunnistaja viibis) paiknesid, samuti ei selgu millises autos tunnistaja oli ning milline oli tunnistaja vaateväli teiste autode suhtes. Tunnistaja A. R.´i ütlustest nähtub, et kuigi ta hoolikalt jälgis menetlusaluse isiku tegevust, ei näinud tunnistaja menetlusaluse isiku poolt kannatanu sõiduautole vigastuse tekitamist ning tema ütlused rajanevad üksnes oletustele. Tunnistaja ütlused on vastuolulised ka detailides, nt nägi tunnistaja menetlusalust isikut jopet seljast võtmas ja autosse panemas enne, kui menetlusalune isik auto uksed avas. Tunnistaja K. M. ütlustest ei selgu, et tunnistaja oleks vahetult ja isiklikult näinud menetlusalust isikut kannatanule kuuluvale sõiduautole vigastust tekitamas. Samuti esineb vastuolu tunnistaja A. R. ütlustega selles, et nad vaatasid mida menetlusalune isik teeb. K. M. sõnade kohaselt nad menetlusalust isikut ei jälginud. Menetlusalune isik juhib tähelepanu asjaolule, et asjas ei ole kogutud ühtegi vaadeldavat tõendit, st puudub sündmuskoha protokoll ja skeem, puudub Citroen C3 vigastust tõendav dokument, asjas ei ole tehtud ühtegi menetlustoimingut (sh nt uurimiseksperiment), milline võimaldaks objektiivselt jõuda järeldusele selles, et Citroen C3 parempoolsele tagumise uksele tekitatud kahjustus on tekitatud menetlusaluse isiku poolt, mitte mõne teise, parklas Citroen C3 kõrval varasemalt viibinud sõiduauto poolt. Samuti juhib menetlusalune isik tähelepanu asjaolule, et kõrvuti seisvad sõiduautod ei saa teineteisele juhi ukse avamisega tekitada mõlki tagumise ukse sisse. Käesolevas asjas lausa tagumise parempoolse ukse sisse. Käesoleva vastulause juurde lisatud fotodelt on nähtav, et menetlusaluse isiku juhiuksel puuduvad igasugused vigastused, milliseid saaks käsitleda kahju tekitamise vahendile teo toimepanemisega paratamatult tekkivatena. Samuti nähtub fotodelt, et menetlusalusele isikule kuuluva Citroen Berlingo juhiust ei ole remonditud, sh pahteldatud ega värvitud. Menetlusalune isik leiab, et 09.11.2011.a koostatud väärteoprotokoll ei vasta VTMS § 69 nõuetele eeltoodud asjaoludele tuginedes ning eelkõige seetõttu, et protokollist ei nähtu menetlusaluse isiku vastu esitatud süüdistuse faktiline sisu. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Arvestades eeltoodut esinevad käesolevas asjas selgelt kõrvaldamata kahtlused, mida KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Samuti puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, et menetlusalusele isikule tutvustatud kiirusmõõteseadme näit oleks saadud just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel. Täiendavaid tõendeid asjas kogutud ei ole. VTMS § 119 lg 1 alusel maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et väärteoasjas määratud karistuse aluseks olevat väärtegu ei ole kaebaja toime pannud leiab menetlusalune isik, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on põhjendamatu ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel palub: nõuda välja Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonnast väärteoasja nr 2670,11,012216 materjalid ning lõpetada väärteomenetlus väärteoasjas nr 2670,11,012216 ja tühistada 04.01.2011.a. otsus väärteoasjas 4
(8)4-12-255 nr 2670,10,
- Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi oma 30.01.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A.Taltsi kaebus, juhindudes VTMS § 132 p 1, rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega. Kuna kaebuses väljatoodud asjaolud on identsed vastulauses toodud asjaoludega, ei pea kohtuväline menetleja vajalikuks omapoolse arvamuse kordamist, kuna arvamus selle sisu kohta on juba kirjas üldmenetluse otsuses nr 2670,11,
- Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks kaitsja poolne väide, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et menetlusalusele isikule tutvustatud kiirusemõõteseadme näit oleks saadud just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel. Väärteoasja nr 2670,11,012216 puhul ei ole menetlusalusele isikule süüks pandava teo süüteokoosseisu tunnuseks kiiruse ületamine ning ühtegi kiirusemõõteseadme näitu menetlusalusele isikule tutvustatud ei ole. Samuti ei nõustunud kohtuväline menetleja asja kirjalikus menetluses lahendamisega ja taotles kohtuistungil tunnistajate R. R., T. T., K. M. ning A. R. ülekuulamist. Kohtuistungil uuritud tõendid Kohus kuulas istungil tunnistajatena üle R. R., A. R., K. M. ja T. T.. Kolm esimest tunnistajat nägid A. Taltsi tegevusi, mis annavad alust järeldada süüdistuse paikapidavust. Samuti eeltoodut kinnitavad T. T. tähelepanekud, kuna ta sinisel autol oli punane värvi kahjustus. R. R. joonistas ülekuulamise käigus sündmuspaiga kohta joonise (kohtutoimik tlk 16), mis selgitab tunnistajate ütlusi. Samuti joonistas joonise (kohtutoimik tlk 29) T. Tarkiainen, kus asus ta auto vigastus. Samuti kohus vaatles kaitsja poolt esitatud fotosid Citroen C3 ja Berglingo kohta (kohtutoimik tlk 20-24, väärteotoimikus vastulause juures tlk 20-26). Tunnistaja T. Tarkianen fikseeris joonisele vigastuse koha (tlk 20) ja A. Taltsi Citroen Berglingo on punast värvi. Eeltoodud tõenditele vastanduvad menetlusaluse isiku A. Taltsi istungil (ja kohtueelsel uurimisel) antud ütlused, kes süüdistuses aset leidnud sündmust täielikult eitab. Kohtuvälise menetleja väärteotoimikust kohus avaldas samuti tõendeid. Väärteootsuse, millega A. Taltsi karistati (tlk 1-2), väärteoprotokolli (tlk 3), tunnistaja R. R. ütlused ja äratundmiseks esitamise protokolli (tlk 4-5, 6-8), menetlusaluse isiku A. Taltsi ütlused (tlk 9, 12-13), tunnistaja T. T. ütlused (10-11), tunnistaja K.M. ütlused (tlk 14-15), tunnistaja A. R. ütlused (tlk 16-17), avaldus väärteomenetluse alustamiseks (tlk 18), vastus kindlustuselt kahju kohta (tlk 19), vastulause (tlk 20-22, 23-26), karistusregistri teatise (tlk 27) – viimase kohaselt ei ole A. Taltsil kehtivaid karistusi. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolude kaudu ei ole võimalik ilmselt tuvastada menetlusaluse isiku käitumises väärtegu ja tegemist võib olla seetõttu üksnes tsiviilõigussuhtega, mis ei ole kriminaalkohtu uurimisesemeks. Kohus leiab, et asjas on keskseks küsimuseks menetlusaluse isiku subjektiivne koosseis, sest tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega on ülekaalukalt tõendamist leidnud fakt, et A. Talts süüdistuses toodud kuupäeval oma autouksega T. Tarkiaineni auto vastu lükkas ja seeläbi
§ 218objektiivse koosseisu tunnused realiseeris.
Menetlusalusele isikule on väärteoprotokolli kohaselt inkrimineeritud
§ 218
koosseis
§ 203kaudu.
Nimetatud väärteokoosseis on täidetud siis, kui
§ 203
järgi ei ole põhjustatud olulist kahju.
§ 203
objektiivse koosseisu realiseerimine eeldab aga vähemalt kaudse tahtluse olemasolu.
§ 218ettevaatamatusest toime panna ei ole võimalik.
Samuti ei ole
§ 218
võimalik
§ 205kaudu.
Samuti tunnistajate ütluste kohaselt ei toiminud T. T. auto kahjustamine menetlusaluse isiku liiklemise tõttu – s.o liiklusseaduse alusel, vaid seetõttu, et A. Talts oli sisenemas oma autosse ja samal 5
(8)4-12-255 ajal auto uks läks vastu T. T. autot, mille tõttu viimasel tekkisid kahjustused. Kahjustus ei tekkinud A. Taltsi poolt autoga sõitmise käigus, vaid autosse istumise käigus. Tunnistajate R. R., A. R., K. M. ja T. T. ütluste kohaselt oli 30.08.2011 autoparklas halb ja tuuline ilm. Samuti sadas vihma. Tunnistaja R. R. märkis, et siiski tuul ei olnud sellest suunast, vaid tema koostatud joonise järgi kella kahe suunas, et tuul saanuks A. Taltsi auto ukse vastu T. T. ust lennutada. Kohus on siiski seisukohal, et iseenesest tuulesuuna osas ei ole R. R. ütlustel määravat tähtsust, sest see on tunnistaja hinnanguline seisukoht. Samuti tunnistaja oli ise autos, kui rääkis, mis tuulesuund samal ajal valitses õues. Kuid vaatamata eeltoodule ja tuulise ilmaga peab olema iga isik ettevaatlik ja hoolas, et tema käitumine ei tooks kaasa teise isiku vara kahjustamise. Samas R. R. ütluste kohaselt sai ta märjaks halva ilma tõttu juba märjaks ainuüksi kaubanduskeskusest autosse tulekuga, sest ka tuul keerutas ja samuti autos oli väljas oleva tuule vilinat kuulda. A. R. tuule häält autos küll ei kuulnud, kuid see võib olla seletatav sellega, et isikud lihtsalt tajuvad ja panevad situatsioone erinevalt tähele. Samuti R. R. märkis, et ta märkas, et autod olid väga lähestikku ja et käru (ca 60 cm lai) sinna vahele ei mahtunuks. R. R. ütluste kohaselt ta nägi, kuidas A. Talts auto juurde tuli, et sinna sisse minna ja siis käis kõva müts. Tunnistaja järeldas õigesti, et tegemist oli ukse löögiga vastu T. T. autot, sest see auto hakkas kõikuma ja A. Talts samuti väljus oma autost, et kõrval seisva auto vigastust uurida. Järelikult R. R. ütlused kogumis, mida kinnitavad ka teiste tunnistajate ütlused ja R. R. joonis, mis tegelikult juhtus – A. Talts auto uks läks teise auto vastu. R. R. ka osundas kohtusaalis, et tunneb ära A. Taltsi kui isiku, kes ka järgnevalt parklast põgenes. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja R. R. ütluste usaldusväärsuses, sest need haakuvad teiste tõenditega ja samuti ei ole tema ütlused vastuolus R. R. kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja ka äratundmiseks esitamise protokolliga. Oluline on seegi, et R. R. kaudu sai teada T. T. Citroen Berlingo registreerimisnumbri ja selle kaudu jõuti A. Taltsini, kellele R. R. osundab. Samuti ei ole vaidlust selles, et A. Taltsil on punane Citroen Berlingo, sellest lähtuvad ka kaitsja poolt esitatud fotod A. Taltsi sõidukist. Kohtuväline menetleja on oma otsuses ekslikult märkinud, et R. R. ütluste kohaselt leidis sündmus aset kell 15:55, nimetatud asjaolu siiski R. R. ütlustest ei nähtu. Kohus tuvastab, et sündmus leidis aset siiski 30.08.2011 kella 17:55 ajal tunnistajate ütluste alusel. Kohus on seisukohal, et tunnistaja R. R. ütluste kohaselt ei ole tuvastatav, et A. Taltsil oli mingi motiiv või viimase objektiivsest käitumisest järeldades, tahtis ta kasvõi kaudse tahtluse vormis kahjustada enda kõrval olevat sõidukit. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt toimus ka siiski ukse löök vastu teist autot siis, kui A. Talts oli oma autosse sisenemas, järelikult ta kuidagi ei mahtunud sinna ja siis see auto uks vastu teist läkski. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isik soovis teise isiku autot kahjustada, sest see tähendanuks ka seda, et ta oleks pidanud võimalikuks, et ka tema enda auto saab kahjustada seeläbi. Samuti tunnistaja A. R. ütluste kohaselt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik avas oma auto ukse ja oli sinna sisenemas, kui käis pauk, s.t uks läks vastu teist autot. Samuti A. R. ütluste kohaselt tuli A. Talts siis autost välja ja vaatas veel teist autot, mille vastu oli löök toimunud. Kohus on seisukohal, et ka A. R. ütlused kinnitavad
§ 218objektiivset koosseisu.
Samuti on kohus seisukohal, et A. Taltsi käitumine, tulla pärast autost välja ja vaadata, kas ta kahjustas teist autot, viitab samuti ettevaatamatusele, sest kui ta oleks tõesti tahtnud teist autot kahjustada, oleks olnud loogiline, et ta lahkunuks ka kohe sündmuskohalt, kui ta autosse sai. Samuti A. R. ütluste kohaselt tuli A. Talts poest kiirel sammul. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt oli see ka loogiline, sest vihma sadas. Kohus mitte lähtudes tunnistaja A. R. järeldusest, leiab samuti, et eluliselt usutav, on antud halva ilma situatsioonis see, et isik võis kiirustada oma autosse ja sellise kiirustamise läbi ettevaatamatusekergemeelsuse vormis teist autot uksega kahjustada. Samuti subjektiivse koosseisu seisukohalt on oluline A. R. ütluste kohaselt seegi, et A. Talts oli autosse sisenemas ja oli nö juba osaliselt autos sees, kui käis pauk. Eeltoodud faktidest on arusaadav, et nö paugu teke on põhjuslikus seoses A. Taltsi tegevusega ehk tema autosse sisenemisega. Kuid samas, kui A. Talts oleks tõesti tahtlikult võõrast vara kahjustanud, teinuks ta seda ilmselt juba enne autosse sisenemist. Antud juhul aga A. Talts kiirustas vihma tõttu autosse ja lootis vältida, et ta sisenemisel oma autot ei kahjusta – s.o kergemeelsus. Kohtul ei ole alusta kahelda tunnistaja A. R. ütluste usaldusväärsuses, sest need haakuvad usaldusväärsete 6
(8)4-12-255 tõenditega kogumis ja ei ole vastuolus ka tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Tunnistaja K. M. ütlused samuti kinnitavad juba eeltoodud tunnistajate ütlusi. Kohus leiab, et tunnistajad on õigesti järeldanud, et menetlusaluse isiku käitumise tagajärjel põhjustati T.T. autole kahjustusi. Ka tunnistaja K. M. on märkinud, et pärast nn paugu tekkimist oli jälgitav, kuidas kõrval olev auto (s.o T. T. oma) lausa värises. Tunnistaja K. M. märkas, et pärast seda metalset heli, tuli A. Talts autost välja, sest viimane oli autosse sisenemas. Antud asjas tunnistajate tajumise faktid kokku, s.o: 1) menetlusaluse isiku poolt autoni liikumine, 2) ukse avamine, 3) osaliselt sisenemine, 4) nn pauk – metalne heli ja auto rappumine, 5) menetlusalune isik tuleb autost välja ja vaatab sinna, kus tekkis vigastus, 6) ka R. R. näeb, et T. T. autole on vigastus tekitatud, 8) R. R. pöördub A. Taltsi poole, mida näevad pealt ka A. R. ja K. M., et ta märkas vigastuse tekitamist, kuid A. Talts ikkagi lahkus ja 7) T. T. näeb oma auto vigastuse kohal punast värvi, sh A. Taltsi auto oli punane – kogumis viivad järelduseni, et vigastuse tekitas teisele autole ikkagi menetlusaluse isiku tegevus, sest T. T. ütluste järgi varem autol kahjustus ei olnud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, sest need haakuvad usaldusväärsete tõenditega kogumis ja ei ole vastuolus ka tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtuväline menetleja on õigesti otsuses leidnud, et selles osas ei kuulu ka vastulause arvestamisele, sest tunnistajad on asjaolusid tajunud õigesti. Samas otsuses ega vastulauses ei ole analüüsitud subjektiivset koosseisu. Tunnistaja T. T. ütluste alusel on tõendamist leidnud, et ta avastas, et autol oli vigastuse kohapeal punast värvi täpp-triip. Uksega löömist tunnistaja ei näinud. Kohtul ei ole alusta kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, sest need haakuvad usaldusväärsete tõenditega kogumis ja ei ole vastuolus ka tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kaitsja pool on nii vastulause juurde kui ka istungil esitanud A. Taltsi poolt juhitud sõiduki pildid, nende kohaselt on tõepoolest see sõiduk punast värvi. Samuti esitas kaitsja joonise, millelt nähtuvad sõidukite Citroen C3 ja Citroen Berlingo mõõtmed, eest ja külgvaated. Samuti kohus avaldas T. Tarkiaineni avalduse, milles on ta kirjutanud politseile, seoses sellega, et 30.08.2011 kell 17:55 löödi Pärnus Rimi parklas sõiduautoga Citroen Berlingo juhiuksega tema auto Citroen C3 tagumise parema ukse sisse mõlk. Samuti kohus võttis materjalide juurde T. T. joonise, millest nähtus vigastus uksel. Kohus avaldas ka kindlustuselt saadud emaili, mille kohaselt on kahju suuruseks 293.12 eurot. Antud tunnistajate ütlustega, avaldusega politseile ja kindlustuse emailiga on tõendatud kahju tekitamine kui nõutav objektiivne tunnus
§ 218, 203 järgi ja see, et see on põhjustatud A.
Taltsi poolt juhitud sõidukiga, täpsemalt öeldes A. Taltsi tegevuse tõttu. Kohus jättis rahuldamata kaitsja poolt taotletud uurimiseksperimendi korraldamise, mille kohaselt tuvastataks, kas oli võimalik antud Citroen Berlingo juhiuksega Citroen C3 tagamisele uksele kahjustust tekitada. Kohus on seisukohal, et kuna A. Talts lahkus sündmuskohalt, ei ole võimalik antud situatsiooni taastada ja oletusliku situatsiooni taastamise kaudu tõendi kogumine ei ole usaldusväärne. Seega tõendite kogum võib samuti anda hinnangu, kuidas antud vigastus tekkis ja see sõltub ka sellest kuidas autod täpsemalt asetsesid. A. T. ütluste kohaselt enne autol samuti mõlki ei olnud. Kohus on seisukohal, et kui A. Talts ei oleks pärast kahju tekitamist tagasi autosse istunud ja mootorit käivitades lahkunud ning kui oleks seeläbi kohapealt teostatud vajalikud mõõtmised, oleks olnud kogutud ka piisav algmaterjal uurimiseksperimendiks. Kuid A. Talts oma käitumisega ise annulleeris sellise tõendi kogumise võimaluse, ka vaatamata R. R. märkusele, mis sisuliselt tähendas seda, et ta sündmuspaigalt ei lahkuks. A. Taltsi käitumine sündmuskohal viitab sellele, et ta ei soovinud oma eksimust tunnistada ja lootis põgenemise kaudu probleemi seeläbi vältida. Menetlusaluse isiku A. Taltsi ütluste kohaselt ta end süüdi ei tunnista ja samuti ta ei mäleta, et ta oleks olnud sündmuskohal, ehkki märgib, et on Rimis poes käinud küll. Talle küll helistati, kuid arvas, et keegi teeb nö pätti. On käinud ka kaks korda politseis ütlusi andmas. Samuti märkis, et R. R. pole ta varem näinud. Samas andis ta ka ütlusi, et peale tema ei kasuta keegi tema autot. Samuti andis A. Talts ütlusi, et tal on ka mäluga probleeme, sest nii väiksed kui olulised asjad ei seisa alati meeles. Kohus on seisukohal, et A. Taltsi ütlused on ebausaldusväärsed, sest teed on täielikus vastuolus usaldusväärse 7
(8)4-12-255 tõendikogumiga, mis rõhuvalt lükkab ümber tema ütluste paikapidavuse. R. R. tundis A. Taltsi ära ka kohtusaalis. A. Taltsil on sama auto, millele osundasid tunnistajad. Seega on välistatud, et tema ei saanud antud asjast midagi teada ja et teda sündmuskohal ei olnud. Samas mäletab ta telefonikõnet, mis toimus vahetult pärast sündmusi ja seoses avariiga. Samuti kui A. Talts mäletab asju valikuliselt, viitab seegi sellele, et ta ütlused ei ole usaldusväärsed ja neid ei saa eeltoodu tõttu võtta kohtuotsuse aluseks. Ehkki üldosa sätteist tulenevalt on väärtegude puhul karistatav
§ 14
lg 3 alusel nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, on eriosas seega erisätteks
§ 218
.
§ 218ja § 203 eeldavad subjektiivsest küljest vähemalt kaudse tahtluse olemasolu.
Kohus on seisukohal, et tunnistajate järgi ei ole võimalik tuvastada menetlusaluse isiku käitumises enamat kui ettevaatamatust.
§ 218koosseis § 205 kaudu ei ole aga õiguslikult üldse võimalik.
Tunnistajate ütlustest ei selgu mingit motiivi, et menetlusalune isik tahtis kasvõi kaudse tahtluse vormis teise isiku vara kahjustada, soovides sealjuures ka teatud määral enda vara kahjustamist. Selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Järelikult tegemist saab olla üksnes ettevaatamatusega. A. Talts kiirustas tuulise ja vihmase ilma tõttu oma autosse ja autosse sisenedes toimus tema auto uksega kolksatus vastu teist autot. Järelikult A. Talts oli ettevaatamatu. Kuna autod olid väga lähestikku pargitud, pidi ta võimalikuks pidama, et autosse sisenemine võib kaasa tuua teise auto kahjustamise, ta lootis seda vältida, kuid oli tähelepanematu ja seetõttu õnnetus juhtuski. Mingit motiivi või asjaolu, mis viitaks, et menetlusalusel isikul oli nt äärmiselt halb tuju või mille järgi oleks alust arvata, et ta soovis kellegi vara kahjustada, ei ole võimalik tuvastada. Isegi A. Taltsi käitumine, kui ta pärast kolksu tuli autost välja, viitab sellele, et ta ei tahtnud teise vara kahjustada, selline ülevaatamine viitab teise varast hoolimisele, kuid mitte veel vastutustundele, sest ta lahkus. Samuti ei saa välistada, et halva ilma ja ka jätkuva tähelepanematuse tõttu ei märganud A. Talts teisel autol ka ise vigastusi. Samas R. R. juhtis A. Taltsi tähelepanu, et ta märkas, et viimane kahjustas teist autot. Kohus on seisukohal, et objektiivselt juriidiline fakt süüdistuse järgi, et menetlusalune isik tõepoolest kahjustas süüdistuses toodud ajal uksega teise isiku autot, on tuvastatav. Nimetatud juriidilist fakti ei tuvasta siiski kriminaalkohus oma lahendi resolutsioonis, et see oleks ka kriminaalkohtu kaudu vaidlustatav, sest tegemist on tsiviilvaidlusega. Esitatud süüdistuse raamide järgi ei ole seda tegu võimalik ka ühekski väärteoks ümber kvalifitseerida. Tegemist ei saa olla ka süüteokatsega. Kohus leiab, et asjas on ilmselt puudu üks koosseisuline obligatoorne tunnus – vähemalt kaudne tahtlus, siis ei ole alust ka edasiselt analüüsiga edasi minna õigusvastasuse ja süü tasandile. Toimikus sisalduvate tõendite järgi ei ole nimetatud puudusi võimalik korvata muude täiendavate tõendite kogumise kaudu. Samuti ei saa antud juhul A. Taltsi puhul tuletada tema tahtlust objektiivsetest asjaoludest nagu nt ei ole võimalik üldjuhul visata kiviga teise isiku aknasse tahtmatult elulise usutavuse kriteeriumi alusel. Antud juhul parklas võib ikka ettevaatamatusest selliseid asju ette tulla ja seda iseäranis ka isikute vahel, kel varasemalt puudusid omavahel igasugused kokkupuuted nagu käesoleval juhtumil. Tegemist on ettevaatamatu teoga. Seega puudub väärteo menetlemiseks alus ja menetlus tuleb lõpetada. Kaitsja on esitanud taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summas 600 eurot (tlk 25-28). Kuivõrd kohus tühistab otsuse väärteomenetluse aluse puudumise tõttu, kuuluvad ka õigusabi kulud hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et arvetes kajastatud kaitsja töö on vastavuses küsitud hinnaga ning mõistlik. Antud summa tuleb A. Taltsile hüvitada. Indrek Nummert Kohtunik 8
(8)