← Eesti

1-09-10431/21

Obsah (5)§ 184§ 65§ 68§ 75§ 76

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-10431 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 02. mai 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-09-10431 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat ja 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.10.2006.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta ja 6 päeva ning mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 16.02.2009.a.

Kinnipeetavat Nikolai Roslovi on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Varasemalt on ta pannud toime narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, vargused, röövi, avaliku varguse, salajasi vargusi. Viimase kohtuotsuse järgi kannab ta karistust

§ 184

lg 2 p 2 (narkootilise ja psühhotroopse aine korduv ebaseaduslik käitlemine) alusel. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt sõltuvusprobleemist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Nikolai Roslovi 3 korda karistatud väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 3 aasta 2 kuu ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Individuaalses täitmiskavas on tegevusteks määratud – töötamine, psühholoogiline nõustamine seoses elustiili muutmisega, riigikeele kursustel osalemine. Kinnipeetav ei ole läbinud nimetatud tegevusi, kuna individuaalne täitmiskava on kinnitatud alles 27.01.

  1. Eelnevalt on kinnipeetav keeldunud kahel korral töötamisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval Nikolai Roslovil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust (omas keelatud esemeid, 2-l korral tööst keeldumine). Võimaliku vabanemise korral soovib Nikolai Roslov elama asuda ema juurde aadressile xxxx. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, milles elamistingimused on head. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument (ID-kaart) kehtivusega kuni 06.02.
  2. Nikolai Roslov õppis xxxx, kus lõpetas 8 klassi.
  3. klassi lõpetas ta Murru Vanglas aastal 2004 ja keevitaja eriala omandas samas vanglas
  4. aastal. Enne vangistust oli kinnipeetav registreeritud töötuna Eesti Töötukassas. Nikolai Roslovi sõnul töötas ta 2005.a 3 kuud puidutööstuses xxxx ja mitteametlikult ehitustöödel. Pikaajaline töökogemus kinnipeetaval puudub. Kinnipeetav on motiveeritud õppima eriala ja avaldas soovi töötada vanglas, kuid keeldus majandustöödest 05.04.
  5. Peale vabanemist kindlat töökohta kinnipeetaval ei ole. Sissetulekuks enne vangistust oli kuritegelikul teel saadud raha. Võlgade ja hagide likvideerimine ei ole olnud võimalik ning Viru Vangla K-raha andmetel on isiku rahalised nõuded annulleeritud. Saadud raha on isik kulutanud mõnuainete soetamisele. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat õde ja ema, kes on igati valmis seda ka vabanemisel tegema. Kinnipeetava Nikolai Roslovi lähivõrgustikku kuuluvad ema J R ja õde S D. Suhteid nendega hindab kinnipeetav heaks. Mõlemad on käinud kokkusaamistel. Kinnipeetava isa on surnud. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad vanglakaristused ja oskamatus valida tuttavaid, kellel puuduks kriminaalne taust. Isik pooldab parasiteerivat elustiili, ei arvesta teiste ühiskonnaliikmetega ja ei hooli oma tegude tagajärgedest. Kinnipeetava sõpru ema ei tunne, sest kinnipeetav neid koju külla ei kutsu. Kinnipeetava väitel ei ole tal olnud alkoholiga probleeme. Isik tarvitas narkootikume umbes
  6. aastaselt. Kinnipeetava ema on arvamusel, et kinnipeetav ei tohiks absoluutselt narkootikume tarvitada, kuna narkojoobes ei kontrolli ta oma käitumist. Uimastisõltuvusest mõjutatuna pani isik toime kuritegusid, nende hulgas ka röövimise. Viru Vanglas karistust kandes on isik osalenud sõltlastele mõeldud programmides „Convictus“ ja „Usk ja teadmine“. Kinnipeetav usub, et läbitud rehabiliteeriva iseloomuga programmid on olnud väga kasulikud ja on aidanud narkootikumide tarvitamisest loobuda. 3 Isikul on väljakujunenud kriminaalne elustiil. Ta ei oska ületada tekkinud probleeme. Lihtsam on minna vargile, kui saada sissetulekut ametlikult töötades. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuid oma tegevuste tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Isikul on kindlad tulevikuplaanid. Ajavahemikul 11.02.2008 – 01.04.2008 osales kinnipeetav Murru Vanglas sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Isikul puuduvad vaenulikud ja kuritegelikud hoiakud, ta on aru saanud mineviku vigadest ja tahab elu muuta, väärtustades elu ilma narkootikumideta. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue kuriteoni võivad viia sissetuleku puudumine ja sõltuvusprobleem. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 15%. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid ning tuginedes retsidiivsusriski arvutamise tulemusele Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaega vabastamist ühes

§ 75lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustuste panemisega.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetaval on moraalselt ja materiaalselt toetav keskkond ema ja õe näol. Ema J R loodab, et poeg muudab oma elustiili. Kinnipeetavat Nikolai Roslovi on mitmel korral väärteokorras ja kriminaalkorras karistatud. Olles allutatud käitumiskontrollile, sooritas ta uue kuriteo. Kui kohus peab võimalikuks Nikolai Roslov

§ 76

järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada teda järgima

§ 75lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Nikolai Roslov leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Kinnipeetava sõnul ei saanud ta majandustöid teha, sest tal on allergia nende preparaatide vastu, mida seal kasutatakse. Nikolai Roslov tunnistas, et alles hiljem, kui karistus oli määratud, sai ta arstilt neist töödest vabastuse allergia tõttu. Nikolai Roslovi väitel ei ole tal narkosõltuvust, aga ta tahtis narkootikume tarvitada. Kinnipeetava sõnul võetakse teda tööle xxxx töötasuga 400 eurot. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Nikolai Roslovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele kuuluvad sellised isikud, kelle suhtes on kujunenud välja kindel veendumus, et karistus on täitnud oma eesmärgi ja vangla poolt esitatud materjalide alusel saab asuda seisukohale, et isikus on toimunud positiivsed jäädavad muutused. Nikolai Roslovi osas sellist veendumust prokuröril välja kujunenud ei ole. Tegemist on isikuga, keda on varem korduvalt karistatud ja kes neljandat korda kannab vanglakaristust. Nikolai Roslovil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka vangistuse ajal ei käitu isik seaduskuulekalt. Nikolai Roslov on isik, kes on eelnevalt vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Ta vabastati 2008.a. juulis, kuid juba 2009.a. veebruaris pani ta toime analoogse narkootikumidega seotud kuriteo ja sattus uuesti vanglasse. Selle alusel võib teha järelduse, et vanglakaristused ei ole oma eesmärki täitnud. Esitatud materjalidest ei nähtu, et isikul oleks vabanemisel olemas töökoht.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Nikolai Roslov ei kuulu tingimisi enne tähtaega 4 vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuendat korda, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust neljandat korda. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning ka eelmise kohtuotsuse järgi karistati teda muuhulgas

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati Nikolai Roslov 2008.a. juulis tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani katseajal 2009.a. veebruaris toime uue analoogse narkokuriteo. Seega ei ole Nikolai Roslovi puhul kuritegude dünaamika muutunud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Nikolai Roslovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht, kuid töökohta tal ei ole. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat narkosõltuvust ja tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib Nikolai Roslov toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole Nikolai Roslov olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 31-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus tunnustab Nikolai Roslovi, et ta on motiveeritud loobuma narkootiliste ainete tarvitamisest, kuid peab võimalikuks, et tal võib vabaduses olla tagasilanguse perioode. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid Nikolai Roslovi puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta Nikolai Roslovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 29. mail 2012. a. Nooremreferent Heli Väinaste Tea Toming Tea Toming

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.