(4)Sisse nõuda Aivar Lantsilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti; 2) kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti vandeadvokaat Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Aivar Lantsi tasuma igakuiselt hiljemalt 13-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2012.a juunist vähemalt 22,93 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks

1. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaitsjale välja makstud tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulud tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on Aivar Lantsile esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,75 mg/l alkoholi), juhtis 02.05.
2. a kell 14.35 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Adavere alevikus Olerex tankla juures mootorsõidukit Ford Sierra reg nr 362 TEG. Sellega pani Aivar Lants toime

(4)makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2012.a). Korra punkt 14 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 48 eurot ühe menetlustoimingu kohta. Punkt 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Punkt 19 kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Korra punkt 2 järgi lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Kaitsja on käesolevas menetluses taotlenud kohtueelselt taotlenud välja mõista riigi õigusabi tasu ja kulud koos käibemaksuga summas 168,36 eurot. Kaitsja on toonud taotlustes välja määratud kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud (t.l 20, 27) ja taotlenud nende eest tasu kokku 96 eurot: - Ülekuulamisel osalemine – 1 pooltund; - Kiirmenetluse protokoll – 1 pooltund; - Kriminaalasja materjalidega tutvumine -1 pooltund; - Kokkuleppemenetluse läbirääkimised – 1 pooltund; - Kokkuleppe sõlmimine – 1 pooltund. Õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulunud aeg: - Ajatasu – 20 eurot + käibemaks. Sõidukulud: - 155 km x 0,13 eurot x 2 = 48,36 eurot. Menetlejad on kohtueelselt kaitsjale hüvitamisele kuuluvaks summaks määranud kokku 149,16 eurot. Kohus leiab, et kaitsja tasu on põhjendatud ja valajalikus ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4) kohtueelses menetluses vaid 2 pooltunni ulatuses. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kahtlustatavana ülekuulamine toimunud 14.05.2012.a kella 08.00-08.15 ja kiirmenetluse protokoll on koostatud vahetult ülekuulamise jätkuna kell 08.20 (t.l 18-19, 23-24). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ülekuulamise ja sellele vahetult järgnenud kiirmenetluse protokolli koostamise käsitlemine eraldi tasustamisele kuuluva menetlustoiminguna. Seda enam, et tegelikkuses on nende kahe peale kulunud vähem kui 1 pooltund. Seega on põhjendatud kaitsja tasu ülekuulamisel ja kiirmenetluse protokolli koostamise aja eest 1 pooltunni ulatuses. Edasi on taotlenud kaitsja tasu määramist materjalidega tutvumise, kokkuleppemenetluse läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise eest – kokku 3 pooltundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kiirmenetluse protokoll vormistatud 08.20 ja kokkuleppe protokoll kell 09.00. Kriminaalasja 112-4659 materjalidest nähtub, et kell 09.05 on kaitsja osalenud juba teises kriminaalasjas kahtlustatavana ülekuulamise juures (t.l 29-39 kr asi 1-12-4659). Seega on tegelik aeg, mille jooksul kaitsjal oli võimalik materjalidega tutvuda, pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkulepe kokku maksimaalselt 45 minutit. Selle aja sisse jääb ka kahel korral liikumine ühe menetleja juurest teise juurde. Kohus leiab, et ka käesoleval juhul, s.o prokuratuuris, on põhjendatud tasu vaid 1 pooltunni eest. Eelnevale lisandub tasu kohtuistungil osalemise eest, s.o 1 pooltund – kohtuistung toimus 14.05.2012.a kella 10.20-10.40. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavalt on õigustatud riigi õigusabi tasu sisse nõudmine kokku 3 pooltunni ulatuses, s.o tegelikult temale riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest, s.o 3

(4)48 eurot, millele lisandub käibemaks 9,60 eurot. Kaitsja esitas taotluse, milles palus võimalusel vähendada menetluskulusid ja kaitsja Jõgevale sõitmisega seotud kulud jätta riigi kanda. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud. Tasu, mis on kaitsjale makstud riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda, kuna kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Tallinnast), millega kaasneb täiendavaid kulusid. Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Lisaks, arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning rahuldada taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. Kohtunik 4