Obsah (5)

§ 127§ 1043§ 136§ 132§128

Kriminaalasi nr . 1 – 12-5010 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 22.m

§ 127

, § 128 lg.3, § 132 lg.1, lg.3, § 136 lg.5,§ 1043, § 1045 lg.1 p.5 maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Aleksander Käresk KarS § 205 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, päevamäära suurus 23,10 eurot, rahalise karistuse summa 1155 (üks tuhat ükssada viiskümmend viis) eurot. 1 KarS § 73 lg.1, lg.3 alusel mõistetud rahalist karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Aleksander Käresk 3(kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. xxxxxxxxxxxxxx kahju heastamise nõue rahuldada. xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva vara kahjustamise heastamiseks kohustada Aleksander Käreskit vastavalt kannatanu xxxxxxxxxxx nõudele taastama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxxx talus põlengus kannatada saanud osa- elamu palkosa, katuse, aknad ja rehealuse- seisukorda, mis oli enne põlengut, tähtajaks 31.detsember 2013.a. xxxxxxxxx tsiviilhagi rahuldada. Mõista välja Aleksander Käreskilt 200 (kakssada ) eurot kannatanu xxxxxxxxx kasuks kahju kindlaks tegemiseks tehtud kulutuste heastamiseks. Kahjuhüvitis tasuda xxxxxxxxxxxxxxx kontole nr . xxxxxxxxxxx Nordea Pank Finland Plc Eesti Filiaalis. Aleksander Käreski tõkend elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Aleksander Käreski menetluskulud on: sundraha 435 eurot, tasu riigi õigusabi eest kohtueelses ja kohtumenetluses kokku 38.40 eurot. Kokku menetluskulud 473,40 eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada Aleksander Käreskil. Aleksander Käreskil tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 473,40 (nelisada seitsekümmend kolm eurot 40 senti) eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-5010, “menetluskulu”. Määrata vandeadvokaat Marina Valge (Advokaadibüroo “Valge & Uiga” Vanemuise 21A Tartu) tasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 19.20 eurot. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab kohtuotsuse alusel advokatuur Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva 2 jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on kohtule menetlemiseks saabunud kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: karistuse valikul on arvestatud, et isik on esmakordselt kohtu all, ta töötab. Tekitatud kahju on suur ja kannatanu ei ole soovinud kahju heastamist rahalises ulatuses, vaid soovib kahju heastamist põlenu taastamise teel. Prokurör palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Aleksander Käresk kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja kokkuleppest aru saanud. On ennast süüdistuses süüdi tunnistanud. Kokkuleppe sõlmis vabatahtlikult. Ta suhtleb kannatanuga, on perekondlikult seotud. A.Käresk teab, millises seisukorras oli talu enne põlengut. Kahju rahaline heastamine ei ole võimalik, ta peab hakkama põlenut taastama. On kannatanuga rääkinud, kuidas seda teha ja veidi mõelnud ka ajagraafiku peale. Talle on arusaadav, milles seisneb kahju heastamise kohustus. Kohtuotsus teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Marina Valge kinnitab, et kokku lepitud karistus ongi tingimuslik seetõttu, et süüdistataval tuleb hakata tekkinud kahju heastama. Süüdistatav ja kannatanu suhtlevad omavahel ja nad räägivad ka edaspidi läbi, kuidas taasatamistöid teha. Kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja seaduslikult. Kaitsja palub võtta kokkuleppe kohtuotsuse aluseks. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Aleksander Käreskile esitatud süüdistus KarS § 205 järgi, s.o. selles, et tema 18.10.2010.a. kella 12.00 kuni 14.00 vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu juures põletas majast kaheksa meetri kaugusel 1,5 x 1,5 m metallkasti sees prügi ning mille tulemusena võisid sädemed tugeva tuule tõttu, mis puhus edela/kirde suunas, levida maja idapoolse otsaseina juurde ning pärast seda kui söed olid jahtunud võttis metallkasti seest jahtunud söed ning tuha ning viis need maja idapoolse otsaseina juures asuvasse prahihunnikusse. Kuna väljas oli tugev tuul, süttis mõne aja möödudes ehitusprahi hunnik ning seejärel levis tuli otsaseinale ja hoone põhjapoolsele seinale, seintelt kandus tuli katusekonstruktsioonidele ja levis katust mööda piki hoonet rehealuse suunas. Tulekahju käigus hävines xxxxxx talu katus ning katusekonstruktsioonid täielikult. Küün, tall, rehetuba ning esik ja köök on kahjustatud, mille tulemusena tuleb kõik välja vahetada. Aleksander Käresk põletas prahti hoonest kaheksa meetri kaugusel, kuigi seadus „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“ § 2 lg 5 näeb ette, et tuletegemise koht hoonest on 15 meetri kaugusel. Aleksander Käresk`i teo tagajärjel levisid sädemed tugeva tuule tõttu hoone idapoolsele otsaseinale, kus need prahihunnikus süttisid ning selle tulemusena hävines ettevaatamatusest osa xxxxxx talust. on tõendamist leidnud ja Aleksander Käresk tuleb selles süüdi tunnistada. Aleksander Käreskile esitatud süüdistus KarS § 205 järgi tähendab võõra asja rikkumist või hävitamist ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju. A.Käreskile esitatud süüdistuse järgi tekitas ta ettevaatamatusest xxxxxxxxxxxxxxile kahju summas 19173,49 eurot. Süüdistusest nähtuvalt seisnes tekkinud kahju selles, et tulekahjus hävis ettevaatamatusest osa xxxxxxx talust. Süüdistus täpsustab võõra asja rikkumise ehk kahju tekkimise ulatuse: Tulekahju käigus hävinesxxxxxxx talu katus ning katusekonstruktsioonid täielikult. Küün, tall, rehetuba ning esik ja köök on kahjustatud, mille tulemusena tuleb kõik välja vahetada. 3 Kokkuleppes on esitatud kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx seoses rehielamu põlemiskahjustustega 19173,49 eurot, 09.03.2012 esitas kannatanu tsiviilhagi, 24.04.2012 loobus rahalisest nõudest, asendades selle nõudega taastada xxxxxx talu põlengus kannatada saanud osa – elamu palkosa, katuse, aknad ja rehealuse – seisukorda, mis oli enne põlengut, tähtajaks
2. mai.2013.a (tl 63, 74); varaline kahju kannatanu tsiviilhageja xxxxxxxxxxle seoses AS Arco Vara Kinnisvarabüroolt xxxxxx talu eksperthinnangu tellimisega 200 eurot, esitatud tsiviilhagi (tl 64-65, 75). Karistuse liik ja määr: Karistusseadustiku § 205 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalise karistus 50 päevamäära, üks päevamäär on 23,10 eurot, s o 1155 (üks tuhat ükssada viiskümmend viis) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud rahalist karistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Aleksander Käresk 3 (kolm)-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 1043

ja

§ 136

lg 5 alusel Aleksander Käresk`it kuriteoga tekitatud kahju katteks kohustada kannatanu xxxxxxxxxxxxxx nõudel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxxi talus taastada põlengus kannatada saanud osa – elamu palkosa, katuse, aknad ja rehealuse – seisukorda, mis oli enne põlengut, tähtajaks 31. detsember 2013.a.

§ 1043

alusel Aleksander Käreskilt välja mõista kannatanu xxxxxxxxx kasuks 200 eurot, mis kanda kannatanu tütre xxxxxxxxxxxxxxx kontole nr xxxxxxxxxx Nordea Pank Finland Plc Eesti Filiaal. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab isikule ja tema mõjutamisvõimalustele. Tekitatud kahju on kannatanu jaoks oluline, kahju heastamine ja rahalise karistuse tasumine üheaegselt oleks süüdistatavale ilmselt üle jõu käiv. Kohus ei nõustu süüdistuses esitatud konstateeringuga, et kannatanule xxxxxxxxxxxxx on tekitatud kahju summas 19173,49 euro ulatuses. Toimikus on olemas eksperthinnang (tl.3157) AS Arco Vara Kinnisvarabüroolt, millega on hinnatud “põlengueelses seisukorras elamuga moodustatava kinnisasja ja elamu turuväärtus”. Seejuures on väärtuse kuupäevaks põlengueelse seisuga märgitud 19.10.2010 ja 20.10.2010 (põleng toimus 18.10.2010). Kui väärtust on hinnatud põlengueelse seisuga, pidanuks väärtuse kuupäev olema mitte hilisem kui 17.10.

1. Kohus loeb sellise eksimuse tehniliseks veaks, mis ei mõjuta hinnangut. Hindaja on oletatava kinnisasja (tegelikult kinnistut ehk kinnisasja ei ole moodustatud) turuväärtuseks hinnanud 300 000 eesti krooni ehk 19 173 eurot. Selle hulka kuulub maa suurusega umbes 3500 m
2. Eraldi on hindaja leidnud krundil asuva elamu turuväärtuse seisuga 19.10.2011 ja saanud tulemuseks 266 000 eesti krooni ehk 17 000 eurot. Kohus on seisukohal, et kogu oletatava kinnisasja turuväärtust 19 173,49 eurot ei saa lugeda põlengus tekkinud kahjuks. Põlenguga kannatanule tekkinud kahju hulka ei saa lugeda hoonestamata maa turuväärtust (34000 eesti krooni), mistõttu tekkinud kahju ei saa olla kindlasti suurem kui elamu turuväärtus (17000 eurot). Lisaks sellele kirjeldab süüdistus ja nähtub ka eksperthinnangule lisatud fotodelt, et hooned ei ole täielikult hävinud, vaid on kahjustatud. Seetõttu tuleb tekkinud kahju kindlaks määrata

§ 132

sätete alusel, eelkõige arvestades § 132 lg.3: need võiksid olla asja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine. Neid asjaolusid on kannatanule selgitatud ka kohtueelses menetluses (tl.30). 4 Kannatanu on esmalt esitanud tsiviilhagi (tl.63) 19173.49 euro ulatuses. 24.04.2012 loobus kannatanu esitatud rahalisest nõudest (tl.74) ja asendas selle nõudega, et Aleksander Käreskil tuleb taastada xxxxxx talu põlengus kannatada saanud osa seisukorda, mis oli enne põlengut. Kohus leiab, et selline lähenemine on põhjendatud. Kuna kannatanu on loobunud temale tekkinud kahju rahalisest määratlemisest, leiab kohus, et A.Käreskile esitatud süüdistuse viimane lause (Aleksander Käresk ettevaatamatusest tekitas xxxxxxxxxxxxxxxxx kahju summas 19173,49 eurot) tuleb asendada lausega ”Aleksander Käresk ettevaatamatusest tekitas xxxxxxxxxxxxx`ile kahju, mis seisneb xxxxxx talu põlengus kannatada saanud osa taastamise kuludes”. Selline muudatus süüdistuses ei too kaasa süüdistuse kvalifikatsiooni muutumist, kuna KarS § 205 järgi esitatud süüdistuse kvalifitseeriv tunnus- üldohtlik viis- ei muutu ega kao. Süüdistuses seni märgitud kahjusumma – 19173,49 eurot suurt kahju (Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p.2) ei moodustanud.

§ 127

lg.6 järgi kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha… otsustab hüvitise suuruse kohus. Seaduse selline sõnastus tähendab võimalust jätta tekkinud kahju täpne suurus kindlaks tegemata ja jätta selle kohtu määrata.

§ 136

lg.5 järgi … juhtudel kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Kannatanu on esitanud nõude heastada temale kahju Juhani talu põlengus kannatada saanud osa taastamisega. Kanatanu nõuab elamu palkosa, katuse, akende ja rehealuse taastamist seisukorda, mis oli enne põlengut. Taastamistööde tähtajaks märgib kannatanu 31. mai 2013 (tl.74). Kokkuleppes on selline kohustus A.Käreskile kajastatud täitmistähtajaga 31.detsember 2013.a. Kohus kohtuistungil kontrollis sellise kokkuleppe täidetavust: A.Käresk kinnitas, et temale on teada, milline oli Juhani talu seisukord enne põlengut, seega ei ole vaidlust selle üle, missugune peab olema taastamistööde tulemus. Kriminaalasja toimikus olevas eksperthinnangus on piisavalt täpselt kirjeldatud hoonete seisukorda, kasutatud materjale, heakorrastatuse astet ja sanitaartehnika olemasolu enne põlengut. Seetõttu on vajadusel võimalik võtta neid andmeid aluseks taastamistööde tegemisel. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et erinevaid taastamistööde varaiante ja uue ehitamise võimalusi on arutatud. Sellisena on kannatanule kahju heastamise nõue piisavalt konkretiseeritud, et seda täita ja nõuda vajadusel täitmist täitemenetluses. Kohus leiab, et kannatanu nõue kahju heastamiseks tuleb rahuldada

§ 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 128 lg.3, § 132 lg.3, § 136 lg.5 alusel.

Kannatanu omandi hindamiseks on tellitud ekspertiis, mille maksumus 200 eurot. Selle alusel esitatud nõue (tl.64).

§128lg.3 järgi kuulub otsese varalise kahju hulka kulu kahju kindlaks tegemiseks.

Ekspertiisikulu on selline kulu ja tuleb A.Käreskilt välja mõista. A.Käreskile karistuse valikul on arvestatud eeskätt kannatanu huvi- saada tekkinud kahjule heastamine taastamistööde tegemise näol. Seda arvestades, samuti pidades silmas, et süüdistatav on varem karistamata ja et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, peab kohus põhjendatuks mõista karistus kokku lepitu alusel ehk tingimuslikult. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha, tasu kaitsja õigusabi eest. 5 Kohtueelses menetluses on kaitsjale määratud tasu 19.20 eurot (tl.81), kohtumenetluses lisandub 19.20 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu, § 179 lg.1 p.2 järgi sundraha. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud tuleb hüvitada süüdimõistetul Aleksander Käreskil, kuluhüvitise suurus 473,40 eurot. Kohtunik Ülle Raag 6