HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-09-19851
(08230121847)Otsuse kuupäev
- mail 2012.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Violetta Kõvask Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Enge Selge Kriminaalasi Sirje ÄRM süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Sirje ÄRM, elukoht: XXX, isikukood 45902190249, EV kodanik, kesk-eriharidus, emakeel – eesti keel, töökoht: AS DS, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Liis Toomsalu Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180 lg 3, § 310- 313, § 315, VÕS § 1043 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Sirje ÄRM KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks 45 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 30 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg ( 23.04.2012.a.- 09.05.2012.a.), so. 17 päeva lugeda karistusaja hulka. KarS § 73 lg 1,3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 09.05.2012.a. Tõkend – vahistamine tühistada, vabastada Sirje Ärm vahi alt kohtusaalis. Välja mõista Sirje Ärm´alt tsiviilhagi summas 430,13 eurot OÜ MNkasuks. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista Sirje Ärm´alt (ik 45902190249, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 435 eurot ja kaitsjatasud summas 84,45 eurot. Sirje Ärm´al tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Sirje Ärm, 1-09-19851, sundraha, kaitsjatasu“. Menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Sirje Ärm on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles alates 05.12.2008 käsunduslepingu alusel tööl OÜ MN klienditeenindajana XXX, lahkus 18.12.2008 õhtul oma töökohalt ning võttis kaasa müügist saadud sularaha summas 6730 EEK-I, mille jättis tööandjale üleandmata ning pööras tema valdusesse usaldatud rahalised vahendid enda kasuks, tekitades OÜ-le MN kahju summas 6730 EEK. Seega pani Sirje Ärm toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Sirje Ärm esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 09.05.2012.a. toimunud kohtuistungil kinnitas Sirje Ärm, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud. Esitatud süüdistuses tunnistab end süüdi täielikult ning kahetseb sügavalt oma tegu. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Sirje Ärm´i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava Sirje Ärm´i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 19 - 21) ning mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 18.11.2008.a. sõlmis ta MNOÜ-ga käsunduslepingu ning 05.12.2008.a. asus tööle. Firma tegeles elektriküünalde müümisega. Tema töökoht asus Tallinnas XXX esimesel korrusel. Tegemist oli avatud letiga. Raha hoidis ta vöökotis. 14.12.2008.a. sai ta avanssi 4500,- krooni. 18.12.2008.a. oli ta ka tööl. Tavaliselt Kaidi nimeline naisterahvas käis ja võttis õhtul müügist 2 saadud sularaha. Mõni päev ei käinud ning siis võttis ta sularaha koju kaasa. 18.12.2008.a. võttis ta müügist saadud raha, mida oli umbes 1500 – 2000 krooni kaasa. Ta kukkus koju minnes ja järgmine päev tööle ei läinud. 18.12.2008.a. kaasa võetud raha kulutas ta ära. MK´ile on ta jao kaupa nõus maksma 6730,- krooni (430,13 eurot). Ka: - Kannatanu esindaja MK ülekuulamise protokoll, ta on MNOÜ esindaja. 05.12.2008.a. võttis tööle Sirje Ärm´i, kes pidi olema tööl kuni 24.12.2008.a.Firma tegeleb elektriküünalde müümisega hooajaliselt. S.Ärmi töökoht asus Tallinnas XXXI korrusel. Müügist saadud raha hoiab müüja vöökotis. Sirje Ärmiga ei olnud probleeme kuni 18.12.2008, mil ta viimati hommikul tööl oli. Pühapäeval sai Sirje Ärm avanssi, sest tal oli vaja üüri maksta. 18.12.2008.a. kella 20:00 ajal avastas töötaja, kes käib müügist saadud raha korjamas, et Sirje Ärm on kadunud ja naaberleti müüja ütles, et Sirje kadus juba kella 17.00-st. Inventuuri tulemusena selgus, et puudu oli 6730 krooni. Sirje oli maha jätnud kohapeale kogu kauba järelvalveta. 19.12.2008..a käis ta Sirje Ärmi otsimas aadressil XXX. Siiani ei ole isikut kätte saanud. /tl 3– 5/; - Käsundusleping 18.11.2008, 18.11.2008.a. on sõlmitud käsundusleping MNOÜ esindaja MK ja Sirje Ärm vahel. Leping sõlmiti perioodiks 05.
- – 24.12.2008.a. asukohaga Järve kaubanduskeskus. Päeva tasu oli 500,- krooni, mis makstakse hiljemalt 24.12.2008.a. Lepingu allkirjastasid pooled. /tl 6-8/; - Tunnistaja KR ülekuulamise protokoll, firma MNOÜ omanik palus teda aidata jõulumüügi korraldamisel. Tema ülesandeks oli iga õhtu korjata ära müügist saadud raha ja viia kaupa juurde. 18.12.2008.a. jõudis müügipunkti ja Sirjet ei olnud ning kaup oli letil. Ta küsis kõrvalt müüjalt, kas ta teab millal Sirje lubas tagasi tulla ja kõrvalt müüja ütles, et Sirje läks kella viiest minema. Vöökotti ei olnud ja ta leidis laualt umbes 200 krooni. Ta leidis leti alt tühjad viinapudelid 0,3 ja 0,
- /tl 12-16/; Kohtunik asub seisukohale, et Sirje Ärm´i süü on leidnud kinnitust kohtus avaldatud ning uuritud tõenditega, mis on kooskõlas ka teiste antud asjas kogutud tõenditega ning Sirje Ärm´i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Sirje Ärm´i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Sirje Ärm on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, Sirje Ärm töötab, tal tuleb hüvitada menetluskulud ja tsiviilhagi, seega pole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et Sirje Ärm´ile tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga Sirje Ärm´il on kindel elukoht olemas, ta on varem kohtulikult karistamata isik, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi on esitanud OÜ MN summas 430,13 eurot, mis tuleb välja mõista süüdistatavalt VÕS § 1043 alusel, mis on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Teisele isikule 3 õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk kahju tekitaja peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Süüdistatav tekitas kannatanutele kahju õigusvastaselt, vastuväiteid hagi osas kohtuistungil ei esitanud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud § lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama. Kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, hagide õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses antud juhul ei esine. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema varalist seisundit, seda, et tal tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, tuleb tema suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning menetluskulude tasumist ajatada. Violetta Kõvask Kohtunik 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.