Obsah (13)

§ 386§ 3891§ 201§ 73§ 5§ 16§ 2§ 56§ 44§ 45§ 57§ 58§ 81

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-5750 (05740000185) Kohtunik Heli Väinaste Koht

§ 386

lg 1 järgi) ja

§ 386

lg 1 järgi (millised on alates 15.03.2007 kvalifitseeritavad

§ 3891

lg 2 järgi) ning

§ 201

lg 2 p 2 järgi Süüdistatav AADU JAANSOO, isikukood 34709045216, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, elukoht xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, vandeadvokaat Sven Sillar Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada AADU JAANSOO KrK § 1481 lg 2 ja 10 järgi (mis on alates 01.09.2002 kvalifitseeritav

§ 386

lg 1 järgi) ja

§ 386

lg 1 järgi (millised on alates 15.03.2007 2 kvalifitseeritavad

§ 3891lg 2 järgi) ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Lõpetada kriminaalmenetlus AADU JAANSOO suhtes

§ 201lg 2 p 2 järgi Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumise tõttu. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui Aadu Jaansoo ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Aadu Jaansoole määratud katseaja alguseks lugeda 15.11.

1. Tõkend - elukohast lahkumise keeld Aadu Jaansoo suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) tsiviilhagi summas 6 772 271 (kuus miljonit seitsesada seitsekümmend kaks tuhat kakssada seitsekümmend üks) krooni rahuldada osaliselt. Välja mõista Aadu Jaansoolt 5 772 271 (viis miljonit seitsesada seitsekümmend kaks tuhat kakssada seitsekümmend üks) krooni Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks tsiviilhagi katteks. Jätta AS Eesti Viljasalv tsiviilhagi summas 1 393 984.25 (üks miljon kolmsada üheksakümmend kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend neli krooni ja 25 senti) läbi vaatamata. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Aadu Jaansoolt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Aadu Jaansoolt menetluskuluna tunnistajatele KrMS § 178 kohaselt makstud 553.90 (viissada viiskümmend kolm krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Aadu Jaansoolt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud 320 (kolmsada kakskümmend) krooni riigituludesse. Aadu Jaansool tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 1, 183 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Aadu Jaansoo kasuks 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid – AS Tamsalu Veskid linnuvabriku 2001.a., 2002.a., 2003.a. ja 2004.a. kassaraamatud; AS SEB Eesti Ühispank vastuskirja 20.10.2006 nr 10.3.73/63607 lisa: 1 diskett – Aadu Jaansoo arvelduskontode nr xxxx ja nr xxxx väljavõtted ning AS Tamsalu Veskid arvelduskonto nr 10220019803013 väljavõte alates 01.01.2001 kuni 31.12.2004.a. ja AS SEB Eesti Ühispank vastuskirja 30.04.2007 nr 10.3.7-4/11023 lisa: 1 3 diskett – Aadu Jaansoo arvelduskontode nr xxxx ja nr xxxx väljavõtted avamisest kuni 01.01.2001.a., millised asuvad eraldi ümbrikus; AS Hansapank vastuskirja 25.10.2006 nr 200.203-031/034274-2 lisa: 1 CD – AS Tamsalu Veskid arvelduskonto nr 221016933102 väljavõte avamisest 02.05.2001 kuni 31.12.2004, milline asub eraldi ümbrikus; AS Tamsalu Veskid raamatupidamisprogrammist väljatrükid maksustatava käibe moodustamise kohta 84 lehel ja AS Tamsalu Veskid raamatupidamisprogrammist väljatrükid kassa sissetulekute ja väljaminekute kohta 40 lehel, millised asuvad eraldi ümbrikus; AS Tamsalu Veskid sularahas kanamunade müügi kohta peetud sinist värvi kaantega kaustik, milles on 58 lehte ja AS Tamsalu Veskid sularahas kanamunade müügi kohta peetud musta värvi kaantega kaustik, milles on 48 lehte, millised asuvad eraldi ümbrikus ning millised kõik asuvad kriminaalasja juurde lisatud pappkastis, jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. novembrist 2010 (seega hiljemalt
4. novembriks 2010). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
5. detsembrist
6. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
7. detsembrist
8. SÜÜDISTUSED Aadu Jaansoo on kohtu alla antud süüdistatuna KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 järgi ja alates 01.09.2002.a.

§ 386

lg-s 1, alates 15.03.2007

§ 3891

lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema AS Tamsalu Veskid (pankrotis, registrikood 10771193) juhatuse liikmena, on tahtlikult esitanud maksuhaldurile

1. aasta juuni kuni
2. aasta aprilli kuu käibedeklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga jätta maksud maksmata, mille tulemusel tasumisele kuuluv käibemaksusumma on väiksem käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast käibemaksusummast 3 244 837 krooni võrra ja tulumaksu summa 3 527 434 krooni võrra. AS Tamsalu Veskid oli registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 01.06.2001.a kuni 01.12.2005.a. Aadu Jaansoo on AS Tamsalu Veskid juhatuse liige alates 22.05.2001.a. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg-le 1 ja § 307 lg-le 1 esindas ja juhtis Aadu Jaansoo AS Tamsalu Veskid tegevust ning esindas äriühingut kõigis õigustoimingutes. Vastavalt Äriseadustiku § 306 lg-le 4 oli Aadu Jaansool kohustus korraldada AS Tamsalu Veskid raamatupidamist. AS Tamsalu Veskid käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine seisnes selles, et ajavahemikul 2001 juunist kuni 2004 aprillini jättis deklareerimata osa tegelikust käibemaksuga maksustatavast käibest. Maksustatava käibena jäi deklareerimata kanamunade müük AS-le MVG. Kanamunade müük AS-le MVG toimus sularahas ja selle kohta on arvestust peetud käsikirjalises kaustikus. Valeandmeid on deklareeritud järgmiselt: 2001.a. juuni kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 0 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 0 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 389 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 389 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2001.a. juuni kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 713 651 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 128 457 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud 4 maha arvata” summa 389 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 128068 krooni. Seega jäi 2001.a. juuni kuu eest laekumata käibemaksu 128 457 krooni (128068 krooni + 389 krooni). 2001.a. juuli kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 1 625 959 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 292 673 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 798 465 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 175 776 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 505 792 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2001.a. juuli kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 2 190 131 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 394 224 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 798 465 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 175 776 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 404 241 krooni. Seega jäi 2001.a. juuli kuu eest laekumata käibemaksu 101 551 krooni (505 792 krooni – 404 241 krooni). 2001.a. augusti kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 350 963 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 72 670 krooni, lahtris 3.1 “Kaupade eksport” 72 670 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 783 173 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 1 057 459 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 137 548 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 2244 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 272 042 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2001.a. augusti kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 970 776 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 72670 krooni, lahtris 3.1 “Kaupade eksport” 72 670 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 894739 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 1 057 459 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 137 548 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 2244 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 160 476 krooni. Seega jäi 2001.a. augusti kuu eest laekumata käibemaksu 111 566 krooni (272 042 krooni – 160 476 krooni). 2001.a. septembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 926 203 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 706 717 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 777 920 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 50 109 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 5968 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 65 235 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2001.a. septembri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4321324 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 777 839 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 777 920 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 50 109 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 5968 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 5887 krooni. Seega jäi 2001.a septembri kuu eest laekumata käibemaksu 71 122 krooni (65 235 krooni + 5887 krooni). 2001.a. oktoobri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 963 223 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 79 870 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 713 380 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 5 609243 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 65 225 krooni, ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 104 792 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2001.a. oktoobri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 341 170 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 79870 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 781 410 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 609 243 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 65 225 krooni, ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 172 822 krooni. Seega jäi 2001.a oktoobri kuu eest laekumata käibemaksu 68 030 krooni (172 822 krooni – 104 792 krooni). 2001.a. novembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 6 759 163 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 1216649 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 427 419 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 14 940 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 789 230 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2001.a. novembri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 7 232 898 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 1 301 921 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 427 419 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 14 940 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 874 502 krooni. Seega jäi 2001.a. novembri kuu eest laekumata käibemaksu 85 272 krooni (874 502 krooni – 789 230 krooni). 2001.a. detsembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 965 216 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 82 270 krooni, lahtris 3.1 “Kaupade eksport” 82 270 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 1 073 739 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 794 008 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 39 762 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 769 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 280 500 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2001.a. detsembri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 6 424 481 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 82 270 krooni, lahtris 3.1 “Kaupade eksport” 82 270 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 1 156 407 krooni, lahtris 6 “Kokku soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata” summa 794 008 krooni, lahtris 6.2 “Tolliametile tasutud käibemaks” 39 762 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 769 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 363168 krooni. Seega jäi 2001.a. detsembri kuu eest laekumata käibemaksu 82 668 krooni (363 168 krooni – 280 500 krooni).
3. aastal jäeti deklareerimata 18% määraga maksustatavat käivet kokku 3 603 704 krooni, millelt arvutatud käibemaks on 648 666 krooni. 2002.a. jaanuari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 490 512 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 82 270 krooni, lahtris 3.1 “Kaupade eksport” 82 270 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 988 292 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 932 984 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 29702 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 55 308 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. jaanuari kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 989 022 krooni, lahtris 6 3 “0% määraga maksustatav käive” 82 270 krooni, lahtris 3.1 “Kaupade eksport” 82 270 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 1 078 024 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 932 984 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 29 702 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 145 040 krooni. Seega jäi 2002.a. jaanuari kuu eest laekumata käibemaksu 89 732 krooni (145 040 krooni – 55 308 krooni). 2002.a. veebruari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 955 357 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 891 964 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 626 772 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 39 229 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 265 192 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. veebruari kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 334 843 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 960 272 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 626 772 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 39 229 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 333 500 krooni. Seega jäi 2002.a. veebruari kuu eest laekumata käibemaksu 68 308 krooni (333 500 krooni – 265 192 krooni). 2002.a. märtsi kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 197 987 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 82 270 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 82 270 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 935 638 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 694 705 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 14463 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 801 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 241 734 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. märtsi kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 614 384 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 82 270 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 82 270 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 1 010 589 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 694 705 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 14 463 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 801 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 316 685 krooni. Seega jäi 2002.a. märtsi kuu eest laekumata käibemaksu 74 951 krooni (316 685 krooni – 241 734 krooni). 2002.a. aprilli kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 949 765 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 890 958 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 561 940 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 73 170 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 985 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 330003 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. aprilli kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5388179 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 969 872 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 561 940 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 73 170 krooni, lahtris 7 “Täpsustused” 985 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 408 917 krooni. Seega jäi 2002.a. aprilli kuu eest laekumata käibemaksu 78 914 krooni (408 917 krooni – 330 003 krooni). 7 2002.a. mai kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 506 463 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 85100 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 82 700 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 811 163 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 911 448 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 39 976 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 100 285 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. mai kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 918 009 kooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 85 100 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 82 700 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 885 242 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 911 448 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 39 976 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 26 206 krooni. Seega jäi 2002.a. mai kuu eest laekumata käibemaksu 74 079 krooni (100 285 krooni – 26206 krooni). 2002.a. juuni kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 848 131 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 692 664 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 766 275 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 139 359 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 73 611 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. juuni kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 237 183 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 762 693 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 766 275 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 139 359 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 3582 krooni. Seega jäi 2002.a. juuni kuu eest laekumata käibemaksu 70 029 krooni (73 611 krooni - 3582 krooni). 2002.a. juuli kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 353 847 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 82700 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 82 700 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 783 692 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 716 726 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 27 356 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 66 966 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. juuli kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 859 022 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 82 700 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 82 700 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 874 624 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 716 726 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 27 356 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 157 898 krooni. Seega jäi 2002.a. juuli kuu eest laekumata käibemaksu 90 932 krooni (157 898 krooni - 66 966 krooni). 2002.a. augusti kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 027 460 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 724 943 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 1 067 389 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 60 535 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 342 446 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. augusti kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 618 310 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 831 296 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 1 067 389 8 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 60 535 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 236 093 krooni. Seega jäi 2002.a. augusti kuu eest laekumata käibemaksu 106 353 krooni (342 446 krooni – 236 093 krooni). Ajavahemikus
4. juuni kuni
5. september jäi deklareerimata 18% määraga maksustatavat käivet kokku 7 233 134 krooni, millelt arvutatud käibemaks on 1 301 964 krooni. 2002.a. septembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 895 424 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 701 176 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 562 414 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 67 750 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 138 762 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. septembri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 290 815 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 772 347 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 562 414 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 67 750 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 209 933 krooni. Seega jäi 2002.a. septembri kuu eest laekumata käibemaksu 71 171 krooni ( 209 933 krooni – 138 762 krooni). 2002.a. oktoobri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 388 180 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 75500 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 789 873 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 543 108 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 2659 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 246 765 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. oktoobri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4937135 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 75 500 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 888 684 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 543 108 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 2659 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 345 576 krooni. Seega jäi 2002.a. oktoobri kuu eest laekumata käibemaksu 98 811 krooni ( 345 576 krooni – 246 765 krooni). 2002.a. novembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 771 636 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 678 894 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 701 047 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 22 153 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a. novembri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 471 572 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 804 883 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 701 047 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 103 836 krooni. Seega jäi 2002.a. novembri kuu eest laekumata käibemaksu 125 989 krooni (22 153 krooni + 103836 krooni). 2002.a. detsembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 806 493 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 865 169 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 621 916 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 120 081 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 243 253 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2002.a detsembri kuu 9 käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5398355 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79 100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 971 704 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 621 916 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 120 081 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 349 788 krooni. Seega jäi 2002.a. detsembri kuu eest laekumata käibemaksu 106 535 krooni (349 788 krooni – 243 253 krooni).
6. aastal jäeti deklareerimata 18% määraga maksustatavat käivet kokku 5 865 574 krooni, millelt arvutatud käibemaks on 1 055 804 krooni. 2003.a. jaanuari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 520 175 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 813 632 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 755 203 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 18 532 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 58 429 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. jaanuari kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5078469 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79 100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 914 124 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 755 203 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 18 532 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 158 921 krooni. Seega jäi 2003.a. jaanuari kuu eest laekumata käibemaksu 100 492 krooni (158 921 krooni – 58 429 krooni). 2003.a. veebruari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 721 511 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 669 872 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 586 628 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 30 077 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 83 244 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. veebruari kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 228 726 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 761 171 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 586 628 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 30 077 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 174 543 krooni. Seega jäi 2003.a. veebruari kuu eest laekumata käibemaksu 91 299 krooni (174 543 krooni – 83 244 krooni). 2003.a. märtsi kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 680 274 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 842 449 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 719 875 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 40 339 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 122 574 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. märtsi kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5294262 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79 100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 952 967 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 719 875 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 40 339 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 233 092 krooni. Seega jäi 2003.a. märtsi kuu eest laekumata käibemaksu 110 518 krooni (233 092 krooni – 122 574 krooni). 10 2003.a. aprilli kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 310 537 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 955 897 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 638 761 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 89 745 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 317 136 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. aprilli kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 842 580 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 1051664 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 638 761 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 89 745 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 412 903 krooni. Seega jäi 2003.a. aprilli kuu eest laekumata käibemaksu 95 767 krooni (412 903 krooni – 317 136 krooni). 2003.a. mai kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 245 126 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79 100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 764 123 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 781 827 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 74 865 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 17 704 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. mai kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 759 877 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79 100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 856 778 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 781 827 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 74 865 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 74 951 krooni. Seega jäi 2003.a. mai kuu eest laekumata käibemaksu 92 655 krooni (17 704 krooni + 74 951 krooni). 2003.a. juuni kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 321 786 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 777 921 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 924 431 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 146 510 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. juuni kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 030 522 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 905 494 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 924 431 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 18 937 krooni. Seega jäi 2003.a. juuni kuu eest laekumata käibemaksu 127 573 krooni (146 510 krooni – 18 937 krooni). 2003.a. juuli kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 102 077 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 69 600 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 738 374 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 601 774 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 99 423 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 136600 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. juuli kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4734173 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 69 600 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 852 152 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 601 774 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 99 423 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 250 378 krooni. Seega jäi 2003.a. juuli kuu eest laekumata käibemaksu 113 778 krooni (250 378 krooni – 136 600 krooni). 11 2003.a. augusti kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 760 826 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 9500 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 676 949 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 610 259 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 516 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 66 690 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. augusti kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4269004 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 9500 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 768 421 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 610 259 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 516 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 158 162 krooni. Seega jäi 2003.a. augusti kuu eest laekumata käibemaksu 91 472 krooni (158 162 krooni – 66 690 krooni). 2003.a. septembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 951 180 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 711 212 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 600 940 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 82 374 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 110 272 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. septembri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4458610 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79 100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 802 549 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 600 940 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 82 374 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 201 609 krooni. Seega jäi 2003.a. septembri kuu eest laekumata käibemaksu 91 337 krooni (201 609 krooni – 110 272 krooni). 2003.a. oktoobri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 568 371 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 822 307 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 808 204 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 98 782 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 14 103 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. oktoobri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 055 812 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 910 046 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 808 204 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 98 782 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 101 842 krooni. Seega jäi 2003.a. oktoobri kuu eest laekumata käibemaksu 87 739 krooni (101 842 krooni – 14 103 krooni). 2003.a. novembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 717 546 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 69600 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 669 158 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 505 732 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 51 574 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 163 426 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. novembri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4143084 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 69 600 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 745 755 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 505 732 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 51 574 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 240 023 krooni. Seega jäi 12 2003.a. novembri kuu eest laekumata käibemaksu 76 597 krooni (240 023 krooni – 163 426 krooni). 2003.a. detsembri kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 002 048 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 9500 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 720 369 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 498 104 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 78 543 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 222 265 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2003.a. detsembri kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 524 818 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 9500 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 814 468 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 498 104 krooni, lahtris 6.2 “Teenuse importimisel tasumisele kuuluv käibemaks” 78 543 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 316 364 krooni. Seega jäi 2003.a. detsembri kuu eest laekumata käibemaksu 94 099 krooni (316 364 krooni – 222 265 krooni).
7. aastal jäeti deklareerimata 18% määraga maksustatavat käivet kokku 6 518 480 krooni, millelt arvutatud käibemaks on 1 173 326 krooni. 2004.a. jaanuari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 913 692 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 79 100 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79 100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 704 465 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 507 070 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 197 395 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2004.a. jaanuari kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 506 304 krooni, lahtris 3 “0% määraga maksustatav käive” 79 100 krooni, lahtris 3.1 “sh kaupade eksport” 79 100 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 811 135 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 507 070 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 304 065 krooni. Seega jäi 2004.a. jaanuari kuu eest laekumata käibemaksu 106 670 krooni (304 065 krooni – 197 395 krooni). 2004.a. veebruari kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 3 511 925 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 632 147 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 585 161 krooni, lahtris 6.1 “Tollile tasutud käibemaks” summa 42 467 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 46 986 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2004.a. veebruari kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 071 766 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 732 918 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 585 161 krooni, lahtris 6.1 “Tollile tasutud käibemaks” summa 42 467 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 147 757 krooni. Seega jäi 2004.a. veebruari kuu eest laekumata käibemaksu 100 771 krooni (147 757 krooni – 46 986 krooni). 2004.a. märtsi kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 4 339 138 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 781 045 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 709 837 krooni, lahtris 6.1 “Tollile tasutud käibemaks” summa 38 327 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 71 208 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu 13 Veskid 2004.a. märtsi kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 5 130 641 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 923 515 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 709 837 krooni, lahtris 6.1 “Tollile tasutud käibemaks” summa 38 327 krooni ning lahtris 9 “Tasumisele kuuluv käibemaks” summa 213 678 krooni. Seega jäi 2004.a. märtsi kuu eest laekumata käibemaksu 142 470 krooni (213 678 krooni – 71 208 krooni). 2004.a. aprilli kuu kohta esitatud käibedeklaratsioonil on deklareeritud lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 2 761 468 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 497 064 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 1 016 815 krooni, lahtris 6.1 “Tollile tasutud käibemaks” summa 103 664 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 519 751 krooni. Tegelikkuses kuulus AS Tamsalu Veskid 2004.a. aprilli kuu käibedeklaratsioonil deklareerimisele lahtris 1 “18% määraga maksustatav käive” summa 2 856 636 krooni, lahtris 5 “Käibemaks kokku” 514 194 krooni, lahtris 6 “Sisendkäibemaksu summa, mis on lubatud maha arvata” summa 1 016 815 krooni, lahtris 6.1 “Tollile tasutud käibemaks” summa 103 664 krooni ning lahtris 10 “Enammakstud käibemaks” summa 502 621 krooni. Seega jäi 2004.a. aprilli kuu eest laekumata käibemaksu 17 130 krooni (519 751 krooni – 502 621 krooni).
8. aastal jäeti deklareerimata 18% määraga maksustatavat käivet kokku 2 039 124 krooni, millelt arvutatud käibemaks on 367 041 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega on Aadu Jaansoo AS Tamsalu Veskid juhatuse liikmena rikkunud kuni 31.12.2001 kehtinud Käibemaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1185; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidises tekstis KMS) järgmisi sätteid: KMS § 4 alusel on maksustatav käive käesoleva seaduse tähenduses Eestis toodetud või Eestisse imporditud vabas ringluses olevate kaupade ja Eestis osutatud teenuste käive ning kaupade import, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud maksuvaba käive. KMS § 10 p 1 alusel on registreeritud maksukohustuslane kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud määra järgi. KMS § 10 p 2 alusel on registreeritud maksukohustuslane kohustatud arvutama käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa. KMS § 10 p 4 alusel on registreeritud maksukohustuslane kohustatud tasuma käibemaksu enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt, välja arvatud impordilt, ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali maksustatavalt käibelt käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks ning impordilt tollieeskirjades sätestatud impordimaksude (tolliseaduse mõistes) tasumise tähtpäevaks. KMS § 12 lg 1 alusel on maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks kaupade või teenuste müügihind, millele on lisatud kõik muud kaupade või teenuste saaja poolt kaupade või teenuste müüjale maksmisele kuuluvad summad, välja arvatud käesoleva seadusega kehtestatud maks. KMS § 15 lg 1 alusel loetakse käibe toimumise ajaks käesolevas seaduses varaseim hetkest, mil sooritati üks alljärgnevaist toiminguist: 14 1) kauba ostjale, vahendajale või komisjonärile lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest arve väljastamine; 3) kauba või teenuse eest maksmine; 4) kauba või teenuse tarbimine maksukohustuslase enda poolt käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud juhtudel. KMS § 17 lg 1 alusel Eestis vabas ringluses olevate kaupade ja Eestis osutatud teenuste käibe puhul on käibemaksuga maksustamise periood kalendrikuu. Kaupade impordil toimub käibemaksuga maksustamine tollieeskirjadega impordimaksude tasumiseks sätestatud korras. KMS § 18 lg 1 alusel on registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil: 1) teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) oma ettevõtluseks imporditud kaupadelt tasutud käibemaks. Aadu Jaansoo on rikkunud kuni 30.04.2004 kehtinud Käibemaksuseaduse ( RT I 2001, 64, 368; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; edaspidises tekstis KMS) järgmisi sätteid: KMS § 3 lg 1 p 1 alusel on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse korras. KMS § 4 p 1 alusel maksustatav käive on käive, mille tekkimise koht on Eesti, välja arvatud käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1 ja 2 loetletud maksuvabade kaupade ja teenuste käive. KMS § 7 lg 1 p 1 alusel käibe tekkimise koht on Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle kättesaadavaks Eestis või eksporditakse Eestist. KMS § 8 lg 1 alusel käive on tekkinud või teenus on imporditud päeval, mil esimesena sooritati üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest arve väljastamine; 3) kauba või teenuse eest osaline või täielik maksmine. KMS § 13 lg 1 alusel maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse Maksuametile maksustamisperioodile järgneva kuu
9. kuupäevaks. Käibedeklaratsiooni vormi kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister määrusega. KMS § 20 lg 1 alusel registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lg 2 alusel arvestatud käibemaks on registreeritud maksukohustuslase maksustatava käibe, välja arvatud kauba impordi, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Seega Aadu Jaansoo, rikkudes kuni 01.07.2002 kehtinud Maksukorralduse seaduse (RT I 1994,1,5) § 81; § 12 lõike 1 ja alates 01.07.2002.a. kehtiva Maksukorralduse seaduse ( RT I 2002,26,150) § 57 lg 1; § 58; § 85 lõigete 1 ja 4 ning alates 01.01.2002.a. kehtinud Käibemaksuseaduse ( RT 2001,64,368) § 11; § 22 lõike 1 nõudeid, eesmärgiga vähendada kinnipidamiskohustust, esitas maksuhaldurile tahtlikult AS Tamsalu Veskid käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi riigieelarvesse laekumata käibemaksu 3 244 837 krooni. Samuti süüdistatakse Aadu Jaansood selles, et tema AS Tamsalu Veskid juhatuse liikmena on AS Tamsalu Veskid 2004.a. aprilli kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil (vorm TSD) esitanud 15 valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv tulumaksusumma on väiksem tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksusummast 3 527 434 krooni võrra. AS Tamsalu Veskid on AS-le MVG munade müüki oma raamatupidamises esialgu kajastanud ning hilisemalt on nii arvete registrist kui ka füüsiliselt arvutist arvete registrist kustutanud sularahas laekunud arved munade müügi eest. Osa munade müügist saadud sularahast on viidud panka ning osa sularaha on kasutatud AS Tamsalu Veskid töötajatele ümbrikupalkade maksmiseks ning osa raha on edastatud Aadu Jaansoole. AS-lt MVG laekunud sularaha koguti AS Tamsalu Veskid pearaamatupidaja I J kabinetis asuvasse šeifi. AS-lt MVG saadud sularaha AS Tamsalu Veskid raamatupidamises ametlikult ei kajastatud. Eelpoolnimetatud sularaha kasutati Aadu Jaansoo korraldusel igakuuliselt AS Tamsalu Veskid töötajatele ümbrikupalkade maksmiseks, sularaha väljastati ka Aadu Jaansoole endale ja seda samuti igakuuliselt. Väljastatud summade kohta peeti arvestust, kuid arvestust ei säilitatud. Ülejäänud AS-lt MVG laekunud sularaha viidi I J ja kassapidaja G O poolt AS Tamsalu Veskid arveldusarvetele AS-s SEB Ühispank ja AS-s Hansapank. Perioodil juuli 2001 kuni aprill 2004 on AS-lt MVG laekunud sularaha munade müügi eest 20 429 620.95 krooni, millest 10 390 000 krooni on nimetatud perioodil sisse makstud AS Tamsalu Veskid arveldusarvetele ning summa 10 039 620.95 krooni väljamaksmise osas puuduvad raamatupidamise algdokumendid. Kuivõrd ei ole säilinud nimetatud perioodi osas väljamaksete aluseks olevaid dokumente ning seetõttu ka konkreetseid kuupäevi, millal väljamaksed tehti, on vaid teada, et väljamaksed on toimunud nimetatud perioodil igakuuliselt nii AS Tamsalu Veskid töötajatele ümbrikupalga maksmiseks ning ka Aadu Jaansoole endale väljamaksete tegemiseks, siis loetakse maksustamisperioodiks aprill 2004.a., mil kõik nimetatud perioodi väljamaksed kokku summas 10 039 620.95 krooni puuduva raamatupidamisdokumendi alusel on tehtud. Käesolevas asjas on tulumaksu osas maksu arvestamise aluseks sularahas tehtud väljamaksed, mille kohta puudub raamatupidamises ette nähtud nõuetele vastav algdokument. 2004.a. aprilli kuu kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil on deklareeritud B osas real 11 “Vormi TSD lisa
10. Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed ning püsiva tegevuskoha kasumieraldised Tasumisele kuuluv tulumaks (realt 27)” deklareerimisele tulumaksusumma 0 krooni. Tegelikult kuulus AS Tamsalu Veskid 2004.a. aprilli kuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil B osas real 11 “Vormi TSD lisa
11. Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed ning püsiva tegevuskoha kasumieraldised Tasumisele kuuluv tulumaks (realt 27)” deklareerimisele tulumaksusumma 3 527 434 krooni, mis on maksumääraga 26/74 arvutatud AS Tamsalu Veskid tehtud väljamaksetelt kogusummas 10 039 620.95 krooni. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus Aadu Jaansoo järgmiseid seaduse sätteid: Alates 01.01.2003 kehtima hakanud raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 7 lõige 1 sätestab, et raamatupidamisarvestuse algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema sama lõike p-des 1-6 sätestatud rekvisiidid. Alates 01.01.2000 kehtima hakanud tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) (RT I 1999, 101, 903 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 51 lõike 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48-
12. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses punkti 3 kohaselt väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. 16 TuMS § 54 lg 2 kohaselt on kõik juriidilised isikud kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
13. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni §-des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta eelmisel kalendrikuul, sõltumata sellest, kas isikul oli nimetatud perioodil tulumaksu maksmise kohustus või mitte. TuMS § 54 lg 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma TuMS §-de 49-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
14. kuupäevaks. TuMS § 54 lõike 6 kohaselt, kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktis 3-4, § 51 lõigetes 3 ja 4 ning § 52 lõigetes 2 ja 3 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvestus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Aadu Jaansoo, rikkudes Maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5) § 8 1 ja § 12 lõike 1 nõudeid, mille kohaselt on maksumaksja kohustatud tasuma ja maksu kinnipidaja üle kandma maksusumma maksuhalduri pangakontole seaduses ettenähtud tähtpäevaks ning õigusaktides sätestatud korras pidama oma tegevuse arvestust, säilitama dokumente ning esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone ning alates 01.07.2002.a. kehtiva Maksukorralduse seaduse (RT I 2002,26,150) § 85 lg 1, lg 4, § 88 lg 1, § 58, mille kohaselt maksudeklaratsiooni esitamise kohustus tuleneb seadusest, deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama ja tehingute ja väljamaksetega seotud dokumente säilitama, esitas Aadu Jaansoo tahtlikult valeandmeid AS Tamsalu Veskid tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodide 2001.a. juuli kuni 2004 aprilli kohta, mille tulemusel jäi tulumaksu laekumata 3 527 434 krooni. Seega Aadu Jaansoo, esitades maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid AS Tamsalu Veskid käibedeklaratsioonides ning tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides (KrK § 1481 lg 2), mille tulemusel jäi maksudena riigieelarvesse laekumata üle 1 000 000 krooni, pani toime KrK § 1481 lg 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Aadu Jaansoo, esitades maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast, kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam, s.o alates 01.09.2002 pani toime

§ 386

lg 1 järgi ettenähtud süüteo, mis alates 15.03.2007 on kvalifitseeritav

§ 3891

lg 2 järgi, s.o maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata 5 000 000 krooni või enam. KrK §-s 1481 kirjeldatud teod on kuriteona alates 01.09.2002.a. karistatavad Karistusseadustiku §-de 386 lg 1, 389 lg 1 ja 390 lg 1 järgi, kui nende tegude tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam või kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või enne 01.09.2002.a. halduskaristust. Eelnimetatud teod on alates 15.03.2007 kuriteona karistatavad

§ 3891

lg 2 järgi, s.o maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil või 17 kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 5 000 000 krooni või enam. Aadu Jaansoo on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 201

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles AS Tamsalu Veskid juhatuse liige, ajavahemikul 14.01.2004 kuni 31.03.2004 kasutas, andes AS Tamsalu Veskid töötajatele vastavad suulised korraldused, Tamsalu linnas Tööstuse 15 asuvas AS-le Tamsalu Veskid kuuluvas elevaatoris nr 1 silodes 312 ja 314, AS Tamsalu Veskid ja AS Eesti Viljasalv vahel 01.10.2002 sõlmitud Toiduteravilja julgeolekuvaru hoiulepingu nr RR-HL/11 alusel hoiul olevat riigireservi toiduteravilja julgeolekuvarudesse kuuluvat vilja ilma AS Eesti Viljasalv korralduseta AS Tamsalu Veskid majanduslikes huvides, kasutades seda AS-le Tamsalu Veskid kuuluvate sigadele ja kanadele sööda tootmiseks, millega rikkus eelpool nimetatud hoiulepingu p 4.1, mille kohaselt vilja julgeolekuvaru mistahes käitlemine võib toimuda ainult hoiuleandja, st AS Eesti Viljasalv kirjalike korralduste alusel. Taolise tegevuse tulemusel tekitas Aadu Jaansoo riigireservi toiduteravilja julgeolekuvarudes 362,720 tonni toidunisu puudujäägi ning AS-le Eesti Viljasalv varalist kahju summas 725 941.98 krooni. 05.02.2004 toimunud oksjonilt ostis AS Tartu Veskid 668 tonni toidunisu hinnaga 2000 krooni/tonn. Ostetud kogusest jäi AS-l Tartu Veskid AS-st Tamsalu Veskid kätte saamata 240,74 tonni, mille eest AS Eesti Viljasalv pidi neile hüvitama summas 481 480 krooni, kuna nemad olid oksjonilt ostetud toidunisu eest AS-le Eesti Viljasalv maksnud. Samalt oksjonilt ostis AS Stahlhut 486 tonni toidunisu, millest neil jäi AS-st Tamsalu Veskid kätte saamata 121,98 tonni. AS Stahlhut poolt ostetud toidunisu oli 2 hinnaga, mistõttu arvutuste aluseks on keskmine hind 2004.11 krooni/tonn. Kuna ka AS Stahlhut oli oksjonilt ostetud vilja eest AS-le Eesti Viljasalv tasunud, siis pidi AS Eesti Viljasalv neile saamata jäänud toidunisu eest hüvitama 244 461.98 krooni. Kokku hüvitas AS Eesti Viljasalv AS-le Tartu Veskid ja AS-le Stahlhut 725 941.98 krooni, mistõttu vilja kadumises on kahju kannatanuks AS Eesti Viljasalv. Oma tahtliku tegevusega Aadu Jaansoo pani toime valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise suures ulatuses, st pani toime Karistusseadustiku § 201 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo. TÕENDID MAKSUALASES KURITEOS Süüdistatav Aadu Jaansoo ennast temale inkrimineeritavas maksualases kuriteos süüdi ei tunnistanud ning ei soovinud kohtulikul uurimisel ütlusi anda. Prokuröri taotlusel ja tulenevalt KrMS § 294 p 1 määras kohus tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Aadu Jaansoo on kohtueelses menetluses (I kd, tl 123-124) ülekuulatuna kahtlustatavana väitnud seda, et kõik AS Tamsalu Veskid poolt toodetud ja müüdud kanamunad on kajastatud ka raamatupidamises ning et tema ei ole andnud käibe varjamiseks korraldust ühelegi AS Tamsalu Veskid töötajale. Samuti ei ole tema ühelegi AS Tamsalu Veskid töötajale andnud mingeid korraldusi seoses kanamunade müügiga AS-le MVG. Kogu raha, mis laekus AS Tamsalu Veskid kassasse, viidi koheselt ka AS Tamsalu Veskid arveldusarvetele Hansapangas. AS-s Tamsalu Veskid ei ole ümbrikupalka makstud. AS Tamsalu Veskid (registrikood 10771193) asutati lähtudes äriregistri teabesüsteemist (II kd, tl 4-6) 22.05.

1. Selle äriühingu aktsionär ning juhatuse ainuliige oli alates 22.05.2001 Aadu Jaansoo. AS Tamsalu Veskid peamine majandustegevus seisnes kanalate ja sigalate 18 majandamises (muna- ja lihatootmine) ning veski ja jõusöödatehase käitamises. AS Tamsalu Veskid oli registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 01.06.
2. Lääne-Viru Maakohus on otsusega 22.06.2004 tsiviilasjas nr 2-494/04 välja kuulutanud AS Tamsalu Veskid pankroti ja nimetanud pankrotihalduriks Urmas Ustavi (I kd, tl 28-31). AS Tamsalu Veskid pankrotihaldur Urmas Ustav esitas 26.04.2005 Keskkriminaalpolitsei Rahapesu andmebüroole kuriteokaebuse (I kd, tl 2-67), sest pankrotimenetluse käigus kogutud informatsiooni alusel oli pankrotihalduril kujunenud põhjendatud kahtlus, et AS-s Tamsalu Veskid pankroti väljakuulutamise eelsel perioodil toimunud kanamunade müügitehingud ei ole kogu ulatuses leidnud adekvaatset kajastamist AS Tamsalu Veskid raamatupidamises. Eelnimetatud asjaolude selgitamiseks tellis AS Tamsalu Veskid pankrotihaldur Urmas Ustav vannutatud audiitor Peep Parmaksonilt (audiitori tunnistus nr 465) AS Tamsalu Veskid raamatupidamise erikontrolli. Arvamuse andmisel tugines audiitor Peep Parmakson AS Tamsalu Veskid Hansapanga konto nr 221016933102 väljavõttele ajavahemikus 02.05.2001 – 31.12.2002 ja 01.01.2003 – 22.06.2004 ning Ühispanga konto nr 10220019803013 väljavõttele ajavahemikus 06.09.2001 – 22.06.2004, AS Tamsalu Veskid pearaamatutele 2001-2004, käsikirjalisele sularaha laekumiste kaustik-märkmikule, AS Tamsalu Veskid munade müügikoonditele ja kanade käibeandmikele ajavahemikus 20012004 ning AS Tamsalu Veskid pearaamatupidaja I J suulistele selgitustele. Vannutatud audiitor Peep Parmaksoni arvamuse kohaselt kajastati munade müüki AS Tamsalu Veskid raamatupidamises esialgu täielikult, kuid hilisemalt on nii arvete hulgast füüsiliselt välja võetud kui ka arvutist arvete registrist kustutatud (numbrid on vahelt puudu) AS-lt MVG sularahas laekunud arved munade müügi eest. Osa selliselt saadud sularahast on viidud panka ning kuna kassasse raha laekumist ei registreeritud, tehti raamatupidamises järgmine kanne: deebet – pangakonto suurendamine, kreedit – kulude vähendamine (kasumi suurendamine). Selline raamatupidamislik kirjendamine täitis eelkõige kaht ülesannet. Esiteks saadi õigeks panga arvelduskonto saldo ning teiseks kassa saldo ei vähenenud. Kui oleks näidatud nimetatud summasid kassast viiduna, oleks pidanud kajastama kassasse realisatsiooni ja maksma käibemaksu müügi summade pealt või laenama raha kassasse. Ajavahemikus 20012004 on selliseid raamatupidamislikke kandeid tehtud kogusummas 10 390 000 krooni. Nimetatud summas ei sisaldu kogu raamatupidamises kajastamata munade müük, vaid ainult see osa, mis viidi panka ja mille võrra moonutati raamatupidamisandmeid. Lisaks panka viidud summadele maksti AS Tamsalu Veskid pearaamatupidaja suuliste selgituste kohaselt sellisel teel saadud sularahaga ka palka (mis jäi raamatupidamises kajastamata) ning kanti ka muid kulusid. Kuna sularahalaekumiste kohta peeti eraldi kaustikut, siis selles kaustikus toodud summad annavad ülevaate AS-lt MVG tegelikult laekunud summadest, mis ajavahemikus 2001-2004 moodustab vähemalt 19 662 969 krooni. Kaustikus on iga summa ees ka number, mis vastab arve numbrile, millega AS-le MVG kaupa viidi. Vastavate arvete numbrid on puudu ka arvete registrist ning samade numbritega arved on ka füüsiliselt puudu müügiarvete hulgast. Tehinguid AS-ga MVG ei ole AS Tamsalu Veskid raamatupidamises fikseeritud, sellenimelist äriühingut ei ole kantud äriregistrisse. Munejate kanade arvu tegelikust väiksemana näitamine oli eeldus, miks sai võimalikuks selline müügiga manipuleerimine nagu on ülalpool kirjeldatud. Läbiviidud erikontrolli tulemusena jõudis vannutatud audiitor Peep Parmakson järeldusele, et AS-s Tamsalu Veskid on ajavahemikus 2001-2004 varjatud käivet ja moonutatud raamatupidamise andmeid vähemalt 10 390 000 krooni ulatuses. Eeldusel, et analüüsitud käsikirjalistes kaustikutes sisalduvad andmed kajastavad tegelikke sularaha laekumisi, on lisaks eelpoolnimetatud summale AS-s Tamsalu Veskid ajavahemikus 2001-2004 varjatud käivet ja omastatud sularaha veel vähemalt 9 272 696 krooni ulatuses. 19 Tunnistaja Urmas Ustav kinnitas kohtuistungil, et majandustegevusega tutvumise käigus andsid AS Tamsalu Veskid munalao töötajad talle suulisi selgitusi ja käsikirjaliselt peetud kaustikud andmetega selle kohta, et arvestatav osa AS Tamsalu Veskid muna müügi majandustegevusest leidis aset nn musta käibena ehk mune müüdi kajastatuna mustades kaustikutes. Raamatupidamises neid tehinguid ei kajastatud ja arveldamine toimus sularahas. Urmas Ustavi sõnul ei olnud pankrotihalduril valikut, kas kuriteoteade esitada või mitte. Tema veendumus oli see, et rahaliste vahendite käsutamise otsused tegi ainuisikuliselt Aadu Jaansoo. Urmas Ustavi sõnul tähistati kaustikutes kolmetähelise kombinatsiooniga, mis algas m-tähega ja võis olla AS MVG nn fantoomostjat. Sellist äriühingut ei õnnestunud tal äriregistri andmete põhjal välja selgitada ja töötajatega vesteldes selgus, et sellist äriühingut ei eksisteeri. AS MVG sisaldus üsna olulises osas nendes kaustikutes, mis olid erinevat värvi ruudulised poest ostetud kaustikud ja mida oli kindlasti rohkem kui üks. Prokuröri taotlusel ja tulenevalt KrMS § 296 p 3 määras kohus näidata tunnistaja Urmas Ustavile asitõendina kriminaalasja juures olevaid kahte kaustikut. Urmas Ustav avaldas, et tegemist on kaustikutega, millest jutt käib ja millised ta edastas uurimisorganitele. Munalaotöötajad, kes olid õigustatud neid kaustikuid pidama ja sularaha vastu võtma, andsid need kaustikud talle ajutise pankrotihaldurina esimeste sealkäimiste käigus, et need ei läheks kaotsi. Tunnistaja Peep Parmakson kinnitas kohtuistungil, et tegi vannutatud audiitorina erikontrolli AS-s Tamsalu Veskid pankrotihalduri tellimusel, kes palus tal välja tuua, kas võib olla müüdud mune mitteametlikult ja infot raha liikumise kohta. Erikontrolli käigus leidis pankrotihaldur talle ühe kaustiku, milles võis olla informatsioon raamatupidamises mittekajastatud munade müügi kohta. Pärast seda, kui ta võrdles raamatupidamise andmeid kaustikuga, siis see, mis oli kajastatud kaustikus, oli puudu müügi nimekirjas. Peep Parmaksoni sõnul püüdis ta leida samade numbritega arveid, aga selliseid ta ei leidnud, vastava numbriga arve oli vahelt puudu, kuigi arved olid järjekorras. Pankrotihaldur palus tal arvutada kokku, palju selliselt võidi müüki kajastamata jätta. Oma arvamuses ta kajastas, et juhul, kui leiab tõendamist kaustiku olemus, on need arvutused seotud musta müügiga. Peep Parmaksoni väitel ei saa sellist raamatupidamist pidada korrektseks, küll aga professionaalseks, sest selliselt ei oska asjatundmatud isikud raamatupidamist pidada. Tunnistaja M T kinnitas kohtuistungil, et töötas aastatel 2001-2004 AS-s Tamsalu Veskid dispetšerina, võttes vastu tellimusi ja komplekteerides koormaid. M Ta sõnul turustasid nad kanamune AS-le MVG. Autojuht viis munad Tallinnasse Punasele tänavale kohale. AS MVG maksis sularahas ja seda autojuhile arve alusel, kes omakorda maksis selle kassapidajaraamatupidaja L Pile. M Ta väitel saatsid nad AS-le MVG 80-100 kasti mune ühe tellimuse kohta, kusjuures ühes kastis oli 360 muna, aga see ei olnud igapäevane tellimus. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel M Ta kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. M T on kohtueelses menetluses ülekuulatuna tunnistajana (I kd, tl 83) öelnud, et „Taoline ost-müük toimus AS-ga MVG praktiliselt iga päev ning koguseliselt päevas 150-200 kasti ning vahest ka üle kahesaja kasti, kusjuures ühes kastis on 360 muna.“ M T kinnitas kohtuistungil, et oli küll 150 kasti ja oli ka 200 kasti, aga see ei läinud iga päev, oli ka päevi, kus võeti 80 kasti. M Ta ütlustest nähtub, et lisaks põhipalgale maksis linnuvabriku kassapidaja L Pi talle iga kuu lisatasu 1500-1600 krooni. Seda, kas lisatasult arvestati ka tulumaks maha, ta ei tea. Tunnistaja L Pi kinnitas kohtuistungil, et töötas aastatel 2001-2004 AS Tamsalu Veskid linnuvabrikus ja hiljem tegi raamatupidamistööd, tegeledes kassaga ja munade müügi saatelehtede vormistamisega. L Pi sõnul pidas ta munade müügi kohta arvestust ja jälgis laekumisi, viies üldandmed iga päeva kohta pearaamatupidaja I Jle. AS-le MVG müüsid nad kanamune ja nendega oli eraldi arvestus. L Pi väitis, et kui ta tegi AS-le MVG saatelehe, siis tegi ta koopia endale ja AS-le Tamsalu Veskid, kustutades arve arvutist ja viies disketil 20 andmed oma päevatöö kohta pearaamatupidaja I Jle. Kui ta tegi saatelehe AS-le MVG, siis õhtul kustutas ta saatelehe arvutist ära nagu poleks seda olnud. AS MVG maksis ainult sularahas. L Pi sõnul oli kaustik selleks, kuhu ta kandis AS-lt MVG saatelehe alusel laekumised. Hommikul kui raha toodi, kandis ta summad kaustikusse. Need summad, mis on kaustikus kirjas, on sularahas kassasse tulnud. L Pi väitel oli neid kaustikuid paar tükki ja seal olid kõik, kes maksid sularahas. Osa asutusi, kes maksid sularahas, maksid raha autojuhi kätte, kes tõi selle raha tema kätte koos saatelehega. Sularaha kandis ta kassasse, vormistades kassa sissetuleku orderi ja järgmise päeva hommikul viis ta selle raha AS Tamsalu Veskid raamatupidaja G O kätte, kuid AS-lt MVG laekunud raha viis ta pearaamatupidaja I J kätte. L Pi põhjendas AS MVG saatelehtede kustutamist arvutist sellega, et kui ta sinna tööle läks, siis I J õpetas, mida ja kuidas. L Pi ütlustest nähtub, et raha ja palgalehe sai ta kassapidajalt, makstes palgasaajatele linnuvabrikus kohapeal välja nii põhipalga kui ka lisatasu, mis oli vähem kui pool põhipalka ja mida said kõik töötajad. L Pi väitel andis kassapidajale ja temale tööalaselt korraldusi pearaamatupidaja I J. Prokuröri taotlusel ja tulenevalt KrMS § 296 p 3 määras kohus näidata tunnistaja L Pile asitõendina kriminaalasja juures olevaid kahte kaustikut. L Pi tunnistas, et tegemist on nende samade kaustikutega, millest oli eelnevalt juttu ja mis puudutasid vaid sularahamakseid. Tunnistaja T K (endine R) kinnitas kohtuistungil, et töötas aastatel 2001-2004 AS-s Tamsalu Veskid linnukasvatuse peaveterinaararstina. T K teadis, et AS MVG ostis mune AS-lt Tamsalu Veskid. Tema sõnul pidas zootehnik M M päevatoodangu arvestust ja tegi kuu lõpus aruanded. Seda, et M Mle oleks antud korraldus mingi toodangu osas andmed kustutada, ta ei usu. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel T K kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. T K on kohtueelses menetluses ülekuulatuna tunnistajana (I kd, tl 92) öelnud, et „Alles hiljem s.o. iga kuu lõpus pidi peazootehnik M M nö mitteametlikult ASle MVG müüdud munad kustutama ametlikust toodangust maha.“ Kohtuistungil kinnitas tunnistaja T K, et kui ta on nii öelnud, siis nii on. T K avaldas, et kui neid mune AS-le MVG mustalt müüdi, siis pidi need kuu lõpus ametlikust arvestusest maha võtma. T K kinnitas, et kanamunade must müük sai toimuda vaid ettevõtte juhi Aadu Jaansoo korraldusel. T K sõnul maksti talle iga kuu lisatasu sularahas ja lõpus sai ta mingi 4000 krooni. Tunnistaja S K kinnitas kohtuistungil, et töötas aastatel 2001-2004 AS-s Tamsalu Veskid munalao juhatajana, väljastades arvete alusel mune ja koostades munade väljastamise kohta kuuaruandeid. S Ki sõnul sai AS-le MVG väljastatud mune, kuid mitte iga päev. AS-ga MVG oli eriarvestus ja arveldamine oli sularahas. S Ki sõnul on ta asendanud raamatupidaja L Pit kuskil kuu aega, tehes arvutis arveid ja võttes raha vastu. AS-le MVG müüdavate kanamunade kohta pidi olema eraldi arvestus, eraldi vihikusse oli vaja kirjutada nimetus, kui palju ta mune sai ja kui palju raha saatis. S Ki ütlustest nähtub, et see klade ei olnud ainult AS MVG jaoks, vaid olid mõned veel, kes ostsid sularahas. AS-ga MVG sularahaga arveldamine käis nii, et tavaliselt autojuht, kes munad sinna viis, see tõi ka raha. S Ki sõnul viis ta selle raha edasi kontorisse. S K kinnitas, et kui ta raamatupidaja L Pit asendas, siis tegi ta ka AS-le MVG arve, kuid L Pi palvel pidi ta selle arve ära kustutama, see ei jäänud programmi sisse nagu seda ei oleks olnudki. S K avaldas, et igakuuliselt maksti talle sularahas lisatasu. Tunnistaja A M kinnitas kohtuistungil, et töötas aastatel 2001-2004 AS-s Tamsalu Veskid veterinaararstina, pidades munade üle arvestust. A M võttis omaks, et teadis ka abikaasa M M poolt tehtud topelt aruannetest ning korraldused tulid selleks juhataja Aadu Jaansoolt. A M ütlustest nähtub, et linnuvabriku kassapidaja L Pi maksis talle lisatasu sularahas. Tunnistaja I J kinnitas kohtuistungil, et töötas aastatel 2001-2004 AS-s Tamsalu Veskid pearaamatupidajana ning muuhulgas kuulus tema tööülesannete hulka ka käibe- ja tuludeklaratsioonide koostamine. I J sõnul kasutas ta raamatupidamise programmi SAF ning korraldusi jagas talle tööandja Aadu Jaansoo. AS MVG oli üks AS-lt Tamsalu Veskid 21 kanamune ostnud klient. AS-le MVG viis auto kauba kohale, autojuht sai kauba vastu raha ja tõi selle AS Tamsalu Veskid linnuvabriku raamatupidaja L Pile. I J väitis, et L Pi tõi selle raha tema kätte ja suurema osa sellest rahast viis kassapidaja G O panka. Seda teist osa rahast hoiti tema kabineti šeifis ja sellest maksti töölistele palka. I J sõnul andis tema korraldusi kassapidaja G Ole ja linnuvabriku raamatupidaja L Pile. I J kinnitusel ei peetud osadest lisatasudest, mille kohta oli peaökonomist E A käsitsi koostanud eraldi palgalehed, makse kinni. Raha selle palgalehe jaoks, mis käsitsi koostati, tuli kanamunade müügist AS-le MVG. I J väitel said lisatasu kõik AS Tamsalu Veskid töötajad. AS-lt MVG saadud raha ei kajastunud ametlikus raamatupidamises. See raha ei kajastunud bilansis, sest I J sai oma sõnul sellise korralduse Aadu Jaansoolt. I J võttis omaks, et täitis seda korraldust sellepärast, et tahtis seal edasi töötada. AS-lt MVG kanamunade müügist saadud sularaha üle pidasid nad L Piga käsitsi arvestust. Ruudulisse vihikusse kandis ta summad, mis saadi ja summad, mis panka viidi ja summad, kui palju töötajatele töötasuna maksti. I J sõnul need AS MVG saatelehe numbrid, mis olid L Pi poolt peetavas kaustikus, ei kajastunud raamatupidamisprogrammis, sest L Pi kustutas need tema korraldusel, millise ta oli saanud Aadu Jaansoolt. I J väitel sai ta Aadu Jaansoolt korralduse šeifis olev sularaha panka viia. Kui Aadu Jaansoo palus temalt mingit summat sularaha, siis tema ei küsinud, milleks ja andis. Saadud raha kohta ei esitanud Aadu Jaansoo mingit dokumenti. I J ei osanud öelda, mis summades Aadu Jaansoo küsis temalt raha ja kui tihti. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel I J kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. I J on kohtueelses menetluses ülekuulatuna tunnistajana (I kd, tl 80) öelnud, et „Summad mis ma Jaansoole tema korraldusel väljastasin olid suhteliselt suured, need võisid olla suurusjärgus 10 000 kuni 25 000 krooni.“ Tunnistaja I J kinnitas kohtuistungil, et sellised summad võisid olla. Tunnistaja G O kinnitas kohtuistungil, et töötas aastatel 2001-2004 AS-s Tamsalu Veskid kassapidajana ning tema kõik tööülesanded olid seotud raha liikumisega. Tema otseseks ülemuseks oli I J. G O sõnul oli tema kohustuseks ka iga kuu lisatasu välja maksta. Lisatasu maksmiseks sai ta palgapäeval eraldi raha ja nimekirjad pearaamatupidaja I J käest. G O väitel oli Aadu Jaansoo need lisatasu maksmise nimekirjad kinnitanud. Tunnistaja K R kinnitas kohtuistungil, et töötas aastatel 2001-2004 AS-s Tamsalu Veskid raamatupidajana, alludes pearaamatupidaja I Jle. Lisatasu maksmiseks andis korraldusi pearaamatupidaja ja tegelikud numbrid, kui palju keegi saab, vaatas üle ökonomist E A. K Ri väitel maksti lisatasu sularahas. K Ri sõnul arvestas tema lisatasult maksud välja, kuid ta ei tea, kas need üle kanti. AS Tamsalu Veskid poolt Lääne-Viru Maksuametile esitatud 2001.a. juuni – 2004.a. aprilli kuu käibedeklaratsioonid (I kd, tl 164-198, 201-205) on koostanud ja allkirjastanud pearaamatupidaja I J, 2001.a. juuli – 2004.a. aprilli kuu tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonid (I kd, tl 206-246) on allkirjastanud kas K R või I J ning Aadu Jaansoo. Kohtueelses menetluses on Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus teostanud 19.12.2007 AS Tamsalu Veskid (pankrotis) maksuarvestuse (II kd, tl 74-102). AS Tamsalu Veskid poolt perioodil juuni 2001 kuni aprill 2004 peetud realiseerimise konto (ostjate lõikes) võrdlemisel käsikirjalises kaustikus toodud andmetega selgus, et realiseerimise kontol on kajastamata jäänud käsikirjalises kaustikus välja toodud sularahas kanamunade müük AS-le MVG. Maksuarvestus tulumaksu osas viidi läbi AS Tamsalu Veskid SEB Eesti Ühispangas avatud pangakonto nr 10220019803013 ja AS-s Hansapank avatud pangakonto nr 221016933102 väljavõtete võrdlemisel AS Tamsalu Veskid raamatupidamisprogrammi kassa sissetuleku ja väljamineku väljavõtete ning audiitor Peep Parmaksoni poolt AS-s Tamsalu Veskid läbiviidud erikontrolli materjalidega. AS Tamsalu Veskid poolt on jäetud raamatupidamise realiseerimise kontol kajastamata ja käibedeklaratsioonidel deklareerimata sularahas kanamunade müük AS-le MVG järgnevalt: 2001.a. kokku summas 4 252 374 22 krooni, 2002.a. kokku summas 6 921 376 krooni, 2003.a. kokku summas 7 691 812 krooni ja 2004.a. kokku summas 2 406 165 krooni. Maksuarvestuse tulemusena kuulub 2001.a. käibedeklaratsioonides täiendavalt deklareerimisele 18% määraga maksustatavat käivet 3603704 krooni ning eelarvesse täiendavalt tasumisele käibemaksu 648 666 krooni. Maksuarvestuse tulemusena kuulub 2002.a. käibedeklaratsioonides täiendavalt deklareerimisele 18% määraga maksustatavat käivet 5 865 574 krooni ning eelarvesse täiendavalt tasumisele käibemaksu 1 055 804 krooni. Maksuarvestuse tulemusena kuulub 2003.a. käibedeklaratsioonides täiendavalt deklareerimisele 18% määraga maksustatavat käivet 6 518 480 krooni ning eelarvesse täiendavalt tasumisele käibemaksu 1 173 326 krooni. Maksuarvestuse tulemusena kuulub 2004.a. käibedeklaratsioonides täiendavalt deklareerimisele 18% määraga maksustavat käivet 2 039 124 krooni ning eelarvesse täiendavalt tasumisele käibemaksu 367 041 krooni. Perioodil juuli 2001 kuni aprill 2004 on AS-lt MVG laekunud sularaha kanamunade müügi eest 20 429 620.95 krooni, millest 10390000 krooni on nimetatud perioodil sisse makstud AS Tamsalu Veskid arveldusarvetele, kuid summa 10 039 620.95 krooni väljamaksmise osas puuduvad raamatupidamise algdokumendid. Kuivõrd ei ole säilitatud nimetatud perioodi osas väljamaksete aluseks olevaid dokumente ning seetõttu ei nähtu ka konkreetseid kuupäevi, millal väljamaksed tehti, siis loetakse maksustamisperioodiks aprill 2004, mil kõik nimetatud perioodi väljamaksed kokku summas 10 039 620.95 krooni on tehtud väljamaksetena, mille kohta puuduvad raamatupidamise algdokumendid. Kokku on AS Tamsalu Veskid jätnud deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata tulumaksu 3 527 434 krooni (tulumaksu määr 26/74). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED MAKSUALASES KURITEOS Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et süüdistatava Aadu Jaansoo süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Aadu Jaansoo kohtueelses menetluses antud ütlused, et kõik AS Tamsalu Veskid poolt toodetud ja müüdud kanamunad on kajastatud ka raamatupidamises ning et tema ei ole andnud käibe varjamiseks korraldust ühelegi AS Tamsalu Veskid töötajale, samuti seda, et AS-s Tamsalu Veskid ei ole ümbrikupalka makstud, on ümber lükatud eelkõige tunnistajate I J, L Pi, S Ki ja G O, aga ka teiste tunnistajate eelnevalt avaldatud ütlustega, samuti muude kohtueelses menetluses kogutud ja eelnevalt avaldatud tõenditega, millised on omavahel kooskõlas ja milliste õigsuses ei ole kohtul seetõttu alust kahelda. Süüdistatava Aadu Jaansoo ütlusi loeb kohus paljasõnalisteks ja ennastõigustavateks, sest ükski teine tõend nende tõelevastavust ei kinnita. Tunnistaja I Jle, kes töötas aastatel 2001 - 2004 AS-s Tamsalu Veskid pearaamatupidajana, jagas korraldusi Aadu Jaansoo. I J omakorda jagas Aadu Jaansoolt saadud korraldusi oma alluvatele – raamatupidajatele L Pile ja K Rile, samuti kassapidaja G Ole. Kohus tuvastas, et tehinguid AS-ga MVG, mille kohta äriregistris andmed puuduvad, ei kajastatud AS Tamsalu Veskid raamatupidamises. Arvete hulgast on nii füüsiliselt välja võetud kui ka arvutist arvete registrist on kustutatud AS-lt MVG sularahas laekunud arved kanamunade müügi eest. Sularahalaekumiste kohta peeti kaustikuid, millised on käesolevas kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud ja milliseid on kohus vaadelnud. Kaustikus on iga summa ees number, mis vastab arve numbrile, millega on AS-le MVG viidud kanamune. Osa AS-le MVG kanamunade müügist saadud sularahast on viidud panka, osa raha on kasutatud AS Tamsalu Veskid töötajatele nn ümbrikupalkade (lisatasude) maksmiseks ning osa raha on antud Aadu Jaansoole. Väljastatud summade kohta peeti arvestust, kuid arvestust ei säilitatud. AS Tamsalu Veskid on käibedeklaratsioonides esitanud ajavahemikul 2001.a. juunist kuni 2004.a. aprillini valeandmeid, jättes deklareerimata osa tegelikust käibemaksuga maksustatavast käibest, milleks oli kanamunade müük AS-le MVG. Selle tulemusena oli tasumisele kuuluv 23 käibemaksusumma väiksem käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast käibemaksusummast kokku 3 244 837 krooni võrra. Perioodil 2001.a. juulist kuni 2004.a. aprillini AS-lt MVG laekunud sularaha summas 10 039 620.95 krooni väljamaksmise osas puuduvad raamatupidamise algdokumendid. Seega ei ole ka teada konkreetseid kuupäevi, millal väljamaksed tehti, on vaid teada, et väljamaksed on toimunud nimetatud perioodil igakuuliselt nii AS Tamsalu Veskid töötajatele nn ümbrikupalga maksmiseks kui ka Aadu Jaansoole endale väljamaksete tegemiseks, mistõttu on loetud maksustamisperioodiks aprill 2004.a., mil kõik nimetatud perioodi väljamaksed kokku summas 10 039 620.95 krooni on tehtud. Selle tulemusena jättis AS Tamsalu Veskid deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata tulumaksu 3 527 434 krooni. Deklareerimata jäetud tulumaksusumma on saadud kui 10 039 620.95 krooni on enne 0,26 korrutamist jagatud 0,74-ga (tulumaksu määr 26/74). Tulenevalt ÄS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 juhtis Aadu Jaansoo AS Tamsalu Veskid tegevust, esindades äriühingut kõigis õigustoimingutes. Vastavalt ÄS § 306 lg 4 oli Aadu Jaansoo kui juhatuse ainuliikme kohustuseks korraldada AS Tamsalu Veskid raamatupidamist. Sellest kohustusest lähtuvalt pidi Aadu Jaansoo järgima, kuid ei järginud talle süüdistuses konkreetselt süüksarvatud maksuseaduste sätteid. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi ehk teisiti öeldes on kohtuliku arutamise piirid ära määratud esitatud süüdistusega, milles peaks reeglina kajastuma ka kõik karistusseaduse muutumisest tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni ja seda sõltumata sellest, millise karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb kvalifitseerida. Tulenevalt

§ 5

lg 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 01.06.2000 jõustunud KrK § 1481 lg 2 sätestas vastutuse maksuhaldurile valeinformatsiooni või võltsitud dokumentide või deklaratsioonis valeandmete esitamise eest, kui see toimus tahtlikult või kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust. KrK § 1481 lg 10 redaktsioon, mis jõustus samuti 01.06.2000, ei sätestanud iseseisvat delikti, vaid kvalifitseeritud koosseisu KrK § 1481 teistes lõigetes ette nähtud maksukuritegude põhikoosseisudele. KrK § 1481 lg 10 nägi ette vastutuse käesoleva paragrahvi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7. või 8. lõikes ettenähtud tegevuse eest, kui selle tulemusena jäi maksudena laekumata 1000000 krooni või enam. Kohus leiab, et Aadu Jaansoo poolt toimepandu on enne

kehtima hakkamist õigesti kvalifitseeritud KrK § 1481 lg 2 ja 10 järgi. Alates 01.09.2002, s.o.

kehtima hakkamisest on Aadu Jaansoo poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud

§ 386

lg 1 järgi, milline nägi ette vastutuse maksudeklaratsioonis või muus maksuhaldurile esitatud dokumendis maksuarvutuse või valeandmete esitamise eest, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse alusel tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või selle tulemusel jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam. Seega enne 15.03.2007 oli kuriteona karistatav igasugune vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud valeandmete esitamine (eeldusel, et isikut oli samasuguse teo eest väärteokorras karistatud või maksudena jäi laekumata vähemalt 500 000 krooni). Alates 15.03.2007 on Aadu Jaansoo poolt toimepandu kvalifitseeritav

§ 3891

lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui sellega jäi maksudena laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 5 000 000 krooni või enam. Subjektiivsest küljest 24 nõuab nimetatud kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivse külje tunnustele vastavate asjaolude suhtes, kusjuures valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise osas on nõutav kavatsetus (

§ 16

lg 2).

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 28.01.2008 otsuses nr 3-1-1-47-07 muuhulgas otsinud vastust küsimusele, kas on õige enne 15.03.2007 kehtinud

§ 386

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo koosseisulise tagajärje tuvastamisel summeerida maksusummad, mis jäid laekumata erinevatel maksustamisperioodidel ja erinevate maksude kohta valeandmete esitamise tõttu. Vastus küsimusele, kas maksudeklaratsioonis valeandmete tagajärjel laekumata jäänud maksusumma tuvastamisel võib ja peab omavahel liitma maksusummad, mis on jäänud laekumata erinevate maksustamisperioodide ja erinevate maksude lõikes, sõltub sellest, kas erinevates maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine on käsitatav karistusõiguslikult ühe jätkuva teona või on tegemist mitme iseseisva teoga. Hindamaks, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Karistusõiguslikult ühe teona võib olla käsitatav ka maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine erinevat liiki maksude kohta. Vähemalt on see võimalik juhtudel, kus erinevat liiki maksud jäetakse deklareerimata ühelt ja samalt varjatud rahavoolt. Ühtse tahtluse seisukohalt on määrav isiku soov jätta riik teatud osas seaduslikust maksulaekumisest ilma. Olukorras, kus isik on otsustanud oma maksukohustust (maksustamisobjekte) varjata, ei mõjuta tema teo terviklikkusele antavat hinnangut asjaolu, mitme erinevat liiki maksuga on seadusandja neid maksustamisobjekte koormanud. AS-lt MVG kanamunade müügist saadud tulust, s.o. ühelt ja samalt varjatud rahavoolt, jättis AS Tamsalu Veskid esmalt deklareerimata käibemaksu ja pärast sama raha kasutamist töötajatele lisatasude maksmiseks ja ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks, jättis AS Tamsalu Veskid deklareerimata tulumaksu. Kohtu arvates on sellest tulenevalt põhjendatult kuriteo koosseisulise tagajärje tuvastamisel liidetud erinevatel maksustamisperioodidel ja erinevate maksude lõikes AS Tamsalu Veskid poolt riigile laekumata jäänud maksusummad. Süüdistatav Aadu Jaansoo tegutses kavatsetult pika aja jooksul (ajavahemikus 2001.a. juuni kuni 2004.a. aprill) eesmärgiga jätta riik teatud osas erinevatest maksuseadustest tulenevalt seaduslikust maksulaekumisest ilma. Tema kuritegelik käitumine algas KrK kehtivuse ajal ja lõppes

kehtivuse ajal. Aadu Jaansoo käitumises on kohus tuvastanud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, leidmata õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Arvestades seda, et jätkuva süüteo osateod jäävad erinevate seaduste mitte seaduse eri redaktsioonide kehtivusaega, on kohtu arvates õige Aadu Jaansoole süüks arvatud kuritegu kvalifitseerida KrK § 1481 lg 2 ja 10 järgi ja

§ 386lg 1 järgi.

Süüdistatava Aadu Jaansoo kaitsja v.-adv. Sven Sillar leidis, et rikutud on tema kaitsealuse õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Euroopa Inimõiguste Kohus on lahendis Zimmermann ja Steiner versus Šveits selgitanud, et menetluse pikkuse mõistlikkust tuleb hinnata iga üksiku kaasuse ja selle asjaolude põhjal. Arvestades seda, et kriminaalasjas on Aadu Jaansoo suhtes kohtueelses menetluses alustatud menetlusi mitme

paragrahvi järgi ning et alles 03.07.2008 esitati talle lõplik kahtlustus

§ 386

lg 1 järgi, samuti arvestades maksukuritegude menetlemise pikkust, asub kohus seisukohale, et tegemist on keskmisest 25 keerukama ja mahukama kriminaalasjaga, mille menetlus käesolevaks ajaks ei ole veel väljunud mõistliku aja piiridest.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56

lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 386

lg 1 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 3891

lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära, sealjuures sama § lg 2 kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o. viiskümmend krooni.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse.

§ 5

lg 3 sätestab, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Aadu Jaansoole karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige tema süü suurust. Aadu Jaansoo kuritegelik käitumine kahjustas riigi maksulaekumist, oli pikaajaline ja süsteemne, toimudes järjestikku ligemale kolme aasta kestel ja alates praktiliselt kohe peale AS Tamsalu Veskid asutamist 22.05.2001. Süüdistatava Aadu Jaansoo käitumises

§ 57

sätestatud karistust kergendavad ja

§ 58sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Aadu Jaansood ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest karistatud. Arvestades süü suurust, samuti tsiviilhagi suurust, ei pea kohus võimalikuks Aadu Jaansoo karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega. Lähtudes kõigest eeltoodust, leiab kohus, et Aadu Jaansood võib karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Põhjendatud on Aadu Jaansoo suhtes kohaldada

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid, vabastades ta tingimisi mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmisest ja määrates talle katseajaks kolm aastat. Sellega on mõjutatud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti on tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) on esitanud tsiviilhagi summas 6 772 271 krooni. Kannatanu esindaja Hiie Lekko sõnul on kahju Eesti riigile tekkinud maksudena riigieelarvesse laekumata jäänud summade näol ja koosneb nimetatud summa käibemaksusummast 3 244 837 krooni, mis on laekumata perioodil 21.06.2001 kuni aprill 2004 käibedeklaratsioonides esitatud valeandmete tõttu ja tulumaksusummast 3 527 434 krooni, mis sama perioodi kohta valeandmete esitamise tõttu jäi laekumata. Süüdistatava Aadu Jaansoo kaitsja v.-adv. Sven Sillar leidis, et maksukuriteo toimepanija vastu on võimalik esitada nõue MKS § 41 lg 1 või § 168 alusel üksnes maksumenetluses vastutusotsuse tegemisega, mitte hagi esitamisega tsiviil- või kriminaalasjas. Aadu Jaansoo suhtes ei ole tehtud ühtegi vastutusotsust, millest nähtuvalt kannaks ta vastutust AS Tamsalu Veskid kohustuse eest tasuda riigile seaduses sätestatud riigimakse, mistõttu on tsiviilhagi rahuldamine välistatud. Maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramine ja selle maksumaksjalt väljamõistmine ei saa toimuda tsiviilhagi esitamise teel, sest tulenevalt MKS-st toimub maksusumma määramine maksuhalduri poolt maksumenetluses maksuotsusega. Eeltoodu ei puuduta neid erijuhtumeid, mil kolmanda isiku vastu on võimalik lepingulisel või deliktilisel alusel esitada riigi maksulaekumiste tagamisele või vähenemise kompenseerimisele suunatud nõue. Selliste nõuete esitamine toimub hagimenetluses. Käesoleval juhul on riigil tekkinud tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid esitanud juhatuse liikme vastu. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse regulatsioonist. Kui deklareerimiskohustust rikuti enne 01.07.2002, on selle nõude 26 materiaalõiguslikuks aluseks TsK § 448 lg 1, alates 01.07.2002 aset leidnud rikkumiste puhul tuleneb riigi nõude õiguslik alus VÕS §-st 1043 ja 1045 lg 1 p-st 7. Juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud äriühingu maksuvõlg ei ole iseenesest käsitatav riigile tekkinud kahjuna, kuna riik saab nõuda maksuvõla tasumist äriühingust maksumaksjalt. Deklareerimiskohustuse rikkumine võib endaga kaasa tuua aga ka olukorra, kus riik ei ole maksunõudest teadlik, mistõttu ta ei saa ka maksuvõlga õigeaegselt sisse nõuda. Kui riik on tuvastanud kas maksu- või kriminaalmenetluses varjatud maksunõude ja see õnnestub äriühingust maksumaksjalt sisse nõuda, ei ole riigil kahju tekkinud. Juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumisega riigile tekitatava kahju suurus sõltub ka äriühingu maksevõime muutumisest maksukohustuse tekkimise ja maksuvõla ilmsikstuleku vahelisel ajal. Käesoleval juhul on juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu maksukohustuse tekkimise ja maksunõude ilmsikstuleku vahele jääval ajal AS Tamsalu Veskid pankrotistunud ja riik on maksunõude avastamisel halvemas olukorras, kui ta oleks siis kui AS Tamsalu Veskid juhatuse liige Aadu Jaansoo oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal ja õiges suuruses deklareerinud. Kirjeldatud olukorras saab rääkida põhjuslikust seosest juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel. Kõnealuse kahju suuruse leidmiseks tuleb maksuvõla sellest osast, mis riigil õnnestunuks maksumaksjalt sisse nõuda siis, kui juhatuse liige oleks deklareerimiskohustuse täitnud, lahutada maksuvõla see osa, mis on riigil võimalik äriühingult sisse nõuda pärast maksuvõla ilmsikstulekut. Kui deklareerimiskohustuse rikkumise ajal on äriühing täielikult maksejõuline, maksekohustuse ilmnemisel aga täielikult maksejõuetu, võib juhatuse liikme tekitatud kahju suurus võrduda ka maksuvõla suurusega. AS Tamsalu Veskid pankrot kuulutati välja LääneViru Maakohtu 22.06.2004 otsusega (I kd, tl 28-31). Selles otsuses on võlgniku AS Tamsalu Veskid esindaja juhatuse liige Aadu Jaansoo seletanud, et „võlgniku makseraskused algasid 2003.a. sügisel teravilja varumisega. Seoses elevaatorite kaotamisega katkes jahu tootmine, mis ei võimaldanud enam jõusööda omahinda alandada. Planeeritud tootmistsüklist langes välja oluline lüli“. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus AS Tamsalu Veskid maksejõulisus vähenes alles 2003.a. sügisel, seega kuni sinnani oli nimetatud äriühing täielikult maksejõuline, st maksukohustuse tekkimise ajal oli majanduslikult suuteline maksukohustust täitma. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et Aadu Jaansoo kui AS Tamsalu Veskid juhatuse liikme poolt tekitatud kahju suurust tuleb vähendada 1 000 000 krooni võrra, vähendades nimetatud summa võrra Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) 6 772 271 krooni suurust tsiviilhagi. KOHTU SEISUKOHT OMASTAMISE SÜÜDISTUSES Aadu Jaansoole on lisaks veel esitatud süüdistus

§ 201lg 2 p 2 järgi.

Süüdistusakti kohaselt on nimetatud kuritegu toime pandud ajavahemikul 14.01.2004 kuni 31.03.2004.

§ 81

lg 1 p 2 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest.

§ 81lg 5 p 1 kohaselt kuriteo aegumine katkeb kahtlustatavale tõkendi kohaldamisega.

Kuriteo aegumine katkes 11.01.2005 (III kd, tl 14), kui Aadu Jaansoole kohaldati kriminaalasjas nr 04913000031 kahtlustuses

§ 201

lg 2 p 2,3 järgi tõkendit elukohast lahkumise keeld.

§ 81

lg 6 sätestab, et kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti

§ 81lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest.

Kriminaalasjas nr 1-09-3128 Aadu Jaansoo süüdistustes

§ 386lg 1, 201 lg 2 p 2 järgi toimus esimene eelistung 19.03.2009.

Viru Maakohus määrusega 19.03.2009 kriminaalasjas nr 1-09-3128 tagastas Viru Ringkonnaprokuratuurile Aadu Jaansoo süüdistusakti, sest see ei vastanud KrMS § 154 nõuetele. Aadu Jaansoo kriminaalasjas tuli 27 süüdistusakt uuesti kohtusse 22.04.2009. Sellest süüdistusaktist nähtub, et Aadu Jaansoole on tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 03.07.2008 (III kd, tl 47). Nimetatud tõkendi kohaldamise määrus on lisatud ka süüdistusaktile. Seega ei olnud kohus süüdistusakti saamisel teadlik sellest, et Aadu Jaansoole on kohaldatud 11.01.2005 tõkend elukohast lahkumise keeld. Arvestades eeltoodut aegus kuritegu

§ 201

lg 2 p 2 järgi 10.01.2010, sest enne nimetatud kuupäeva ei jõudnud kohus Aadu Jaansood kohtu alla anda, mis oleks kuriteo aegumise

§ 81lg 5 p 2 kohaselt katkestanud.

Teine eelistung Aadu Jaansoo kriminaalasjas toimus 27.05.2010 ning nimetatud kuupäeval on ta antud ka kohtu alla. Eeltoodust tulenevalt tuleb lõpetada kriminaalmenetlus Aadu Jaansoo suhtes

§ 201lg 2 p 2 järgi Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumise tõttu. AS Eesti Viljasalv tsiviilhagi summas 1393984.25 krooni tuleb jätta läbi vaatamata. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud selle süüdistuse menetlemisega, mille osas kriminaalmenetlus lõpetati. Kuna arvetelt ega taotlusest õigusabikulude väljamõistmiseks (IV kd, tl 84-90) ei nähtu, milline osa nendes näidatud summadest seondub selle süüdistuse menetlemisega, milles kriminaalmenetlus lõpetati, tuleb kohtul vastav asjaolu tuvastada hinnanguliselt. Arvestades kriminaalasja spetsiifikat ja tõenduslikku ning õiguslikku keerukust, peab kohus valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikuks 60 000 krooni suuruses summas. Hinnates selle süüdistuse suhet, mille osas kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalasja kogumahtu, peab kohus põhjendatuks jätta riigi kanda kohtumenetluses õigusabi osutanud kaitsjale makstud tasu 20 000 krooni. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2011 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 15. novembri 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-5750 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.08.2011 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2011. a ja Viru Maakohtu 15. novembri 2010. a otsused Aadu Jaansoole mõistetud karistuse osas, samuti osas, millega Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi Aadu Jaansoo vastu osaliselt rahuldati. 2. Mõista Aadu Jaansoole

§ 386lg 1 (Kr

K § 1481 lg-d 2 ja 10;

§ 3891lg 2) järgi karistuseks vangistus 6 (kuueks) kuuks.

Jätta see karistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

1. Saata kriminaalasi Aadu Jaansoo vastu esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 28
2. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsus muutmata. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
5. Mõista Eesti Vabariigilt Aadu Jaansoo kasuks välja 691 (kuussada üheksakümmend üks) eurot 20 senti kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kohtuotsus jõustus osaliselt
6. augustil
7. a Riigikohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2011 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 310 lg-st 1, TsK § 448 lg-st 1 (kuni 01.07.2002) ja VÕS §-st 1043 (alates 01.07.2002) ringkonnakohus otsustas:
8. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitatud tsiviilhagi summas 432 827 eurot.
9. Mõista Aadu Jaansoolt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 432 827 eurot. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.05.2012 RESOLUTSIOON
10. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
11. detsembri
12. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-
14. Saata kriminaalasi Aadu Jaansoo vastu esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
15. Kassatsioon rahuldada osaliselt. Riigikohtu kohtuotsus jõustus
16. mail
17. a. Nooremreferent Lea Herne