1-12-595/10

(40)miinimumpäevamäära, millele vastab ükssada kakskümmend kaheksa

(128)eurot. KarS § 73 lg. 1 ja 3 kohaselt ei pöörata karistust täitmisele, kui Anžela Pennie kolme

(3)aastase katseaja kestel ei pane toime tahtlikku kuritegu. 2 Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista Anžela Pennielt RP kasuks kakssada üheksakümmend

(290)eurot esindaja tasu hüvituseks. RP hagi Anžela Pennie vastu 279 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu eest 249.60 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Välja mõista Anžela Pennielt riigi tuludesse 417.03 eurot sundraha ja 249.60 eurot määratud kaitsja töötasu hüvituseks kohtuistungist osavõtu eest. Kaitsja tasu kohtueelsest uurimisest osavõtu eest 57.60 eurot jätta riigi kanda. Sundraha ja kaitsja töötasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituste ossa kohtuasja number 1-12-

1. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata ja kohtuotsus jõustub 28.aprillil 2012.a. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist ja otsus on samast päevast kohtus menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Anžela Pennie on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 24.augustil 2010.a. kella 14.15 paiku xxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxx k. aiandusühistus xxxxxx lõi üle krundil nr. xx viibinud RP üle võrkaia virtsaveega täidetud üheliitrise kannuga näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu, nina veritsuse ja esihamba loksumise. Anžela Pennie tegu on kvalifitseeritud teise isiku kehalise väärkohtlemisena s.o. KarS § 121 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava ütlused Süüdistatav ei tunnista end süüdi ja kinnitab, et ei ole kannatanut löönud ja et kannatanu on psüühiliselt haige ja kogu sündmuse välja mõelnud. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt asus süüdistatav praegusesse kohta xxxxx külas elama 2006.a. detsembris ja umbes poole aastat hiljem tulid kõrvalmajja elama RP ja SP. Algul olid nende suhted normaalsed. Mingil ajal süüdistatav märkas, et naabrid on hakanud teda jälgima ja ta lakkas nendega suhtlemast. Alati, kui süüdistatav 3 aeda läks, tuli ka R.P majast välja. Siis sai süüdistatav aru, et R.P häirivad tema kassid, kes käisid R.P kasvuhoones. Süüdistatav tegi oma krundile kiviktaimla ja tõstis ümber kahe krundi vahelist piirdeaeda. R.P märkis vaiadega piiri ja süüdistatava elukaaslane võttis vaiu kogu aeg ära. Pärast seda hakkas R.P süüdistama süüdistatavat ja tema meest vargustes. Samuti hakkas R.P süüdistatavat oma krundilt filmima. 24.augustil 2010.a. kastis süüdistatav oma aias sõnnikuveega, mida võttis kannudega maja tagant tünnist. R.P tuli välja hakkas teda fotoaparaadiga pildistama. R.P ei näinud, mida süüdistatav maja tagant võttis. Kassid olid ka sel ajal aias. Süüdistatav ütles R.Ple, et viimasel on vaja suuremat aparaati, et näha. Süüdistatav sai aru, et tema isik ja tegevus ärritasid kannatanut. Kuna süüdistatav väetas taimi, siis küsinud ta kannatanult naljatades, et kas peab ka teda väetama s.o. paremaks tegema. Selle peale hakanud R.P hüsteeriliselt hüüdma oma eluaaslast, kes jooksis tema juurde. Süüdistatav küsis neilt, et mida nad tema maa pealt otsivad. Seejärel süüdistanud R.P ja S.P süüdistatavat killustiku ja kuuskede varguses. Millegipärast läinud süüdistatav kannatanule ligemale ja öelnud, et viimane ära läheks. Kannatanu hakanud selle peale üle piirdeaia süüdistatava suunas sülitama. Kannatanu võinud siis olla süüdistatavast 80 cm kaugusel. Ühel momendil olnud kannatanu väga vihane ja süüdistatav soovitanud tal minna psühhiaatriahaiglasse. Seepeale öelnud kannatanu süüdistatavale, et viimane magab oma kassidega ja teinud inetu liigutuse. Kannatanuga rääkimise ajal võinud süüdistataval käes olla tühjad kannud. Kannatanu ei mäleta, kas üks või kaks. Löönud ta kannatanut kannuga ei ole ja verd kannatanu näol ta ei näinud. Verest rääkis alles uurija. Piirdeaed kahe krundi vahel on umbes süüdistatava kõrgune. Tema pikkus on 1.62 m. Samas kohas kasvavad süüdistatava krundil umbes 1.45 m kõrgused kuused, kannatanu poolele on sireliistikud. Kohila Vallavalitsuse korrakaitsetöötaja on süüdistatava välja kutsunud kahe krundi vahelise piirdeaia asukoha muutmise pärast. Üks või kaks korda on ta kohal käinud, ülejäänud kordadel helistanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo subjektiivsed ja objektiivsed tunnused on süüdistatava tegevuses tõendatud ja süüdistatava vastuväited kohtuliku uurimise käigus ümber lükatud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatava käitumises ei ole. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanut häirisid enne 24.augustit 2010.a. pikema aja vältel süüdistatava kassid, kes käisid kannatanu aias ja kasvuhoones. Kannatanu pöördus vallavalitsuse poole, kuid ei saanud abi. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et ta sai vallavalitsusest soovituse teha süüdistatava kassidest videosalvestusi, sest 29.juuli 2010.a. kirjas (t.l. 29) teatab vallavalitsus kannatanule, et A.Pennie on eitanud endal kasside olemasolu. Samas kirjas on antud kannatanule ka soovitus oma krundile sattunud hulkuvad kassid kinni püüda. Kirjas ei ole küll soovitatud naabri hoovist videosalvestuste tegemist, kuid olukorda arvestades tuleb asuda seisukohale, et omal algatusel kannatanu naabri kassidest fotosid ja videosalvestusi tegema ei hakanud. Samast kirjast nähtub, et kannatanu ja süüdistatava vahel on olnud arusaamatusi ka kahe krundi vahelise piiri ja süüdistatava krundile rajatud kiviktaimla pärast. Eeltoodust tulenevalt sai süüdistuses märgitud löömine toimuda ainult isiklikul ajendil ja tegu on kvalifitseeritud õigesti. Tõeseks ei saa lugeda süüdistatava väidet, et tal oli kannatanuga vaid sõnavahetus ja et ta kannatanut ei löönud. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu poolt sündmuse ja süüdistatava tegevuse kohta antud ütlustes. Kannatanu ütlustest nähtub, et
3. augustil 2010 seisis ta oma aias umbes poole meetri kaugusel kahe krundi vahelisest võrkpiirdest. Piirde kõrgus on 1.50 m ja süüdistatav lõi teda käes olnud plastmassist kopsikuga üle piirde. Süüdistatav seisis oma hoovis võrkaia taga. Löömise kohas on piirdeaia ääres kannatanu krundil umbes poole meetri laiuselt lilled ja sellepärast ei saanud ta aia äärde astuda. Löögi tegi süüdistatav parema käega ja n.ö. haagiga. Kannatanu jõudis teha sammu tagasi. Kannatanu pikkus on üle 1.
4. Süüdistataval oli sel ajal mõlemas käes virtsaveega täidetud kopsik. Löök tabas kannatanut nina ja suu piirkonda ja sülitas 4 verd, mida tuli igeme vahelt. Veel kolm päeva hiljem olid nina õõnes säilinud vere jäljed. Enne löömist ütles süüdistatav oma tavalises kõnes kannatanule, et oled hullumaja elanik ja ebanormaalne. Kannatanu on varem palunud süüdistataval oma krundilt kassside väljaheiteid koristada. Enne löömist eemal olles süüdistatav ähvardas, et ma sulle annan. Kannatanul oli käes fotoaparaat, mille andis elukaaslase SP kätte, kes tegi kannatanu näost kohe pildi. Sel ajal läks süüdistatav ära. Kannatanu teatas sündmusest politseisse ja politseinik tuli pool tundi hiljem kohale. Uurija soovituse peale käis kannatanu arsti juures vigastusi fikseerimas ja andis politseile üle arstitõendi ja S.P poolt pärast löömist tehtud foto. Veel andis kannatanu politseile üle enne löömist 13 minuti jooksul süüdistatava hoovist tehtud fotod. Raha puudumise tõttu on hammas siiani ravimata. See on eest ülemine hammas, mille kõrval oma hambaid enam ei ole. Enne löömist oli hammas terve aga pärast lööki hakkas liikuma ja tuli verd. Hiljem kasvas hammas mingil määral kinni. Hambaarsti juures selgus, et hammas on murdunud igeme seest. Kannatanu ütlusi kinnitab perearsti poolt 26.augustil 2010.a. antud tõend, millest nähtub, et kannatanu on avaldanud löömist naabri poolt üleeelmisel päeval, mille tagajärjel oli ninast verejooks ja üksik esihammas muutus liikuvaks. Arst on fikseerinud liikuva esihamba ja paremal ninasõõrmes verejäljed. Kannatanul on diagnoositud huule ja suuõõne pindmine vigastus. (t.l. 15) Kannatanu ütlustest nähtub veel, et ta teab süüdistatavat 2008.a. kevadest ja on pöördunud süüdistatava kasside pärast vallavalitsuse poole. Süüdistatava kassid käivad väljaspool tema krundi piire ja reostavad kannatanu krunti ja kasvuhoonet. Vallavalitsusest tuli vastus, et süüdistataval ei ole kasse. Uue pöördumise peale soovitas vallavalitsuse töötaja kasse filmida, mida kannatanu tegigi. Selle peale hakkas süüdistatav teda sõimama ja ütles, et sinu koht on Paldiski maanteel psühhiaatriahaiglas. Kannatanu ei ole filminud süüdistatavat, vaid tema kasse. Salvestuse peale on jäänud ka süüdistatav, sest kassid on kogu aeg tema juures. Ühel korral kasside filmimise ajal lubas süüdistatav kannatanut ka lüüa. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja SP poolt antud ütlused. Olenemata asjaolust, et tunnistaja on kannatanu elukaaslane, ei ole kohtul alust tunnistaja ütlustes kahelda, sest kannatanu on fikseerinud vigastused arsti juures, kannatanu teatas sündmusest koheselt politseisse ja tunnistaja pildistas vahetult pärast löömist tunnistaja nägu. Kohtuistungil on vaadeldud kõik kannatanu poolt CD plaadile salvestatud ja politseile üle antud fotod. Salvestuselt nähtub, et kõik seitse fotot on tehtud 24.augustil 20101.a. alates kella 13.03 kuni 14.13 ja viimasel (kell 14.13) tehtud fotol nr. 7 on verise ninaalusega kannatanu. (t.l. 49-52) Kannatanu on kinnitanud oma ütlusi ka kohapeal olustikuga seostamisel. Uurimistoimingu protokollist ja fotodelt (t.l. 46-52) nähtub, et kannatanu on näidanud koha oma krundil piirdeaia juures, kus süüdistatav teda lõi. Koht jääb piirdeaiast 0,5 meetri kaugusele. Samast kohast filminud kannatanu enne löömist süüdistatava aias olnud kasse. Kannatanu on kohapeal kinnitanud, et süüdistatav tuli sel ajal kuuri juurest ja käes olid tal virtsaveega täidetud kannud. SP ütlustest nähtub, et A.Pennie ei suuda oma kasse ohjeldada ja kassid käivad tunnistaja ja R.P krundil.
5. aasta juulikuus teatas vallavalitsus vastuseks avaldusele, et A.Pennie ei pea kasse. Tõestuseks hakkas RP kasse filmima. 24.08.2010 kella 14.00 paiku oli tunnistaja oma maja ees ja R oli maja taga naabri kasse pildistamas. Tunnistaja kuulis sõnavahetust ja läks vaatama. Ta nägi, et A.Penniel oli kummaski käes liitrine plastmassist kopsik virtsaveega ja ütles vene keeles, et ma sulle annan. R ütles, et proovi. Siis lõigi A.Pennie R üle aia paremas käes olnud kannuga näkku. Tunnistaja tegi R pildi. Löök oli tabanud nina ja riivanud hammast. Ninast hakkas verd jooksma. Hiljem selgus, et hammas hakkas löögi tagajärjel loksuma. Pärast ehmatusest ülesaamist kutsus R politsei. A.Pennie läks selleks ajaks oma tuppa. Pennie algul tunnistajat ei näinud. Kui nägi, siis 5 saatis ta juba mõlemaid (tunnistajat ja R.P) Paldiski maanteele. Löögi hetkel oli R piirdest umbes poole meetri kaugusel. A.Pennie tuli mingil ajal lähemale. Ta oli peaaegu vastu piiret ja pidi üle küürutama, et lüüa. Löögi ajal tõmbas R fotoaparaadi enda poole vastu keha. A.Pennie krundil kasvavad selles kohas piirdeaia ääres kuused. Tunnistaja krundil kasvavad selles kohas piibelehed. Konkreeteset lillepeenart ei ole. Tunnistaja on oma ütlusi kinnitanud vastastamisel süüdistatavaga. (t.l. 31-33) Süüdistatava ütluste seostamine olustikuga uuritud tõenditele midagi ei lisa. Süüdistatav on oma hoovis kinnitanud, et kannatanu teda sõimas ja osutanud kohtadele, kus viibis sel ajal kannatanu ja kus oli ta ise. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Arutatav tegu tuleb lugeda toimepanduks otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes. Kohtul ei ole alust kahelda, et süüdistatav ei arvesta kasside pidamisel naabritega ja kannatanu sellekohased etteheited on põhjendatud. Samuti on süüdistatav enda õigustamiseks vallavalitsusele kasside kohta valetanud ja hakanud kannatanut halvustama. Kohus leiab, et süüdistatava kasside pildistamist ei saa kannatanule ette heita. Samas oli kannatanu tegevus süüdistatava jaoks väljakutsuv ja põhjustas sõnavahetuse, mis lõppes kannatanu löömisega. Neil põhjustel kohus leiab, et karistuseks arutatava kuriteo eest on küllaldane alammäära lähedane rahaline karistus. Kuna süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, siis ei pea kohus vajalikuks karistuse täitmisele pööramist ja peab võimalikuks süüdistatav KarS § 73 lg. 1 kohaselt karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Rahuldamisele ei kuulu kannatanu tsiviilhagi hamba raviks ja proteesi valmistamiseks vajaliku 279 euro väljamõistmiseks. Hambaarsti poolt antud tõendist (t.l. 8) nähtub, et kannatanu käis konsultatsioonil 30.novembril 2010.a. Röntgeni ülesvõte näitas hamba juure ümber kroonilist põletikku ning murru joont hamba krooni ja juure piiril. Arst on pidanud vajalikuks hamba eemaldamist ja proteesi. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu hamba seisukorras ja ravi vajaduses, kuid millegagi ei ole tõendatud, et hamba seisundi ja ravi vajaduse põhjuseks oli 24.augustil 2010.a. toimunud löömine. Vaieldamatult tekitas löök kannatanule füüsilist valu ja moraalset kahju ning löögi tagajärjel hakkas hammas ka liikuma, kuid välistada ei saa võimalust, et kannatanu hammas oli arsti poolt 30.novembril 2010.a. kirjeldatud seisundis juba enne 24.augustit 2010.a. või tekkis küll hiljem, kuid sõltumatult 24.augustil 2010.a. toimunud löömisest. Tekkinud kahtlused tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui tema tegevus on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. KrMS §§ 175 lg. 1 p.p. 1 ja 4, 179 lg. 1 p. 1 ja 180 lg. 1 kohaselt tuleb süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõista sundraha ja määratud kaitsja tasu ning kannatanu kasuks välja mõista esindajale makstud tasu. Viimane on kohtule esitatud arvete kohaselt 290 eurot ja tuleb lugeda põhjendatuks. Indrek Saar Kohtunik