Obsah (8)

§ 113§ 424§ 65§ 199§ 64§ 68§ 200§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2011.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-5391 Kohtukoosseis kohtunik Anne Rebane, rahvakoh

§ 113ja § 199 lg 2 p 4 järgi Prokurör Ainar Koik a.

b. c. d. e. f. g. h. Süüdistatav Kaitsja Nimi: Jevgeni TINT Elu- või asukoht ja aadress: (vahistatud) Isikukood või sünniaeg: 39006260322 Kodakondsus: eesti Haridus: 7 klassi Emakeel: vene Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: Karistusregistri teatise (II kd tl 78-83) kohaselt kr.korras karistatud 3 korral, viimati Harju Maakohtu 12.11.2009.a. otsusega

§ 424

järgi 4 kuulise ja

§ 65

lg 2 alusel 7 kuu 27 päevase vangistusega, mis asendati 474 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta (tegemata 119 tundi üldkasulikku tööd), väärtegude eest karistatud 22 korral i. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 113; 199 lg 2 p 4 j.

Kaitsja: vandeadvokaat Rein Kiviloo (riigi õigusabi korras) Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jevgeni Tint

§ 113järgi ja karistada vangistusega 10 aastat.

Süüdi tunnistada Jevgeni Tint

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks 10 aastat vangistust. mõista Jevgeni Tint,ile

§ 65lg 2 alusel liita mõistetud karistusega Harju Maakohtu 12.11.2009.a.

otsusega mõistetud ja kandmata karistus 1 kuu ja 29 päeva vangistust, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka süüdistatava kinnipidamine alates 15.detsembrist 2010.a. Karistusaja alguseks lugeda 15.12.2010.a. Jevgeni Tint,i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Jevgeni Tint,ilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammääras s.o. 695,05 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jevgeni Tint,ilt menetluskulud: tasu õigusabi eest 1208, 04 eurot ja ekspertiisitasu kokku 3925,99 eurot. VÕS § 1043 alusel rahuldada MP tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista Jevgeni Tint,ilt MP kasuks matusekulude katteks 918,41 eurot. Ülejäänud osas jätta M.P tsiviilhagi rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-5391, Jevgeni Tint ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude ja rahalise karistuse tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid- asuvad kriminaalasja materjalide juures eraldi pakendatutena – J.Tint´i riided ja jalanõud: mustad lukuga saapad, punane kampsun, hallid vabaajapüksid Sportwear, sinised teksad; sündmuskoha vaatluse käigus korterist XXX ära võetud: 3 suitsukoni, taburet (väike tool), poolik närimiskummi pakk Orbit; laiba riided ja jalanõud: jope US Army, teksapüksid Arizona Classic koos püksirihmaga, dressipüksid, valge kampsun T-Traxx, triibuline T-särk, sokid, aluspüksid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa: Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tint 14.detsembril 2010.a hommikust kuni 16.45-ni Harju mk Maardus XXXkorteris ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud omavahelise tüli käigus pani toime A P (s XXX.a.) tahtliku tapmise, pekstes teda korduvalt rusikate, jalgade ja taburetiga pea ning keha piirkonda ning hüpates lamavas asendis olnud ohvril jalgadega seljal, kõhul ja rindkerel, tekitades A.P kehatüve kinnise tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdude (kokku 35 roidemurdu, neist viie roide kolmikmurd ja seitsme roide kaksikmurd), rinnakelme ja siseelundite (mõlema kopsu, vasaku neeru, maksa ja jämesoolekinnisti) rebenditega ja verevalumitega siseelundites, milliste tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust (vasakpoolne veriõhkrind nahaaluse õhkemfüseemiga, verikõht) ning peaajuturse, mis olid eluohtlikud tervisekahjustused ning milliste vigastuste tagajärjel A.P suri sündmuskohal, samuti tekitas J.Tint A.P pea kinnise tömp trauma hulgaliste põrutushaavade, nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas. Kirjeldatud käitumisega pani Jevgeni Tint toime

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Jevgeni Tint, olles

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isik (karistatud Harju Maakohtu 26.05.2006.a.

otsusega

§ 200

lg 2 p 7 järgi ehk röövimise eest) peale eespoolkirjeldatud kuriteo toimepanemist võttis sealtsamast korterist ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk A.P kuulunud mobiiltelefoni Nokia 2730 maksumusega 82,45 eurot, mille viis oma elukohta ja jättis endale, millise käitumisega pani Jevgeni Tint toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud alljärgnevaga: 1.Jevgeni Tint,i enda süü tunnistamisega. J.Tint tunnistab, et enne XXXasuvast korterist lahkumist võttis ta toas olevalt tumbalt kaasa A.P kuuluva telefoni. 2.Tunnistaja GM kinnitas, et ta ostis oma elukaaslasele A.P uue Nokia marki telefoni, tasudes selle eest umbes 1300 krooni. Telefon jäi kadunuks, kuid tsiviilhagi ta ei esita. 3.Koopia arvest 1-l lehel tõendab, et 10.10.2010.a. on T.M mobiiltelefoni Nokia

1. ostnud 1290 krooni eest 4.Tunnistaja GR seletas, et 14.12.2010.a. hommikul lahkus tema poeg J.Tint kodust. Kui tuli koju, siis nägi J.Tintil ka uut mobiiltelefoni, Jevgeni Tint sellest midagi ei rääkinud, see telefon jäigi tema juurde koju ning mõne aja pärast viis tema selle pandimajja 500 krooni eest;
2. Koopia pandimaja žurnaalist 1-l lehel tõendab G.R andmise fakti. poolt 06.01.2011.a. telefoni panti Kuna J.Tint on varasemalt varavastase kuriteo ehk röövimise toimepannud isik (nähtub karistusregistri teatisest), on põhjendatud tema varguse kvalifitseerimine mitte

§ 199lg 1, vaid § 199 lg 2 p 4 järgi.

J.Tintil ei olnud A.P luba selle telefoni kaasavõtmiseks ja kasutamiseks ning J.Tint ise pole teinud midagi selle telefoni tagastamiseks – ta viis selle telefoni koju, andis oma ema kätte ning ka peale tema enda kinnipidamist ei teinud J.Tint midagi, et temale võõrast telefoni selle omanikule tagastada või politseile üle anda.

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine Jevgeni Tint,i poolt on tõendatud alljärgnevaga:

1. Sündmuskoha – Maardus XXX korteri - vaatlusprotokollis 14.12.2010.a. ja fototabelil kajastuvaga. Protokollist ja fototabelitelt nähtub sündmuskoha olustik vahetult kuriteo toimepanemise järel, sh kus ja missuguses asendis ja missuguste vigastustega leiti surnukeha, kirjeldatud on surnud mehel seljasolnud riietust ja nähtavaid vigastusi, kust täpselt ja millistest erinevatest kohtadest leiti ruumides verejälgi ja verekahtlasi määrdumisi ning verekahtlase määrdumusega esemeid ning kust võeti DNA-proove ning kust ja missugused esemed politsei poolt kaasa võeti. Nähtub ka, et koridori seinad kohas, kus surnukeha leiti, olid verised, samuti põrand. Sündmuskohalt leiti mitu tühja odekolonnipudelit LEDA. Meesterahva laip asub kordidori põraNDAL, PEAGA KÖÖGI POOLE. Seinad ja põrand surnukeha juures on verised. Laip on selili asendis, nägu on verine. Laiba riided on verekahtlase määrdumisega. Laibal on vigastused: põrutushaav otsmikul kulmude piirkonnas, nahamarrastused otsmikul, verevalumid silmade ümber, põrutushaavad ja verevalumid huulte limaskestal, rindkere on ebastabiilne. Köögis leiti muuhulgas põrandalt viinapudel, kaks odekolonnipudelit. Toast leiti tühi odekolonnipudel, mitmeid sigaretikonisid 2.Asitõendite vaatlusprotokollis, tehnilise uuringu protokollis ja fototabelitel kajastuvaga – vaadeldud on Jevgeni Tint,i riideid ja jalanõusid, sündmuskoha vaatluse käigus politsei poolt kaasavõetud esemeid (suitsukonid, närimiskummipakk Orbit ja taburet ehk väike tool), samuti A.P l surma hetkel seljasolnud riietusesemeid. Neid esemeid on kirjeldatud, vaadeldud ja fotografeeritud . Tehnilise uuringu protokollist nähtub J.Tinti musta värvi lukuga talvesaabaste pealispindadelt verejälgede leidmine. 3.Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 664 nähtuvalt oli A.P surma põhjus kehatüve kinnine tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdude (kokku 35 roidemurdu), rinnakelme ja siseelundite rebenditega ja verevalumitega siseelundites, milliste tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust ning peaajuturse ehk eluohtlikud tervisekahjustused. Surmaga lõppenud vigastused kehatüve piirkonnas on tekitatud korduvatest jõulistest löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega, nende hulgas saabastatud jalaga, osad vigastused kehatüve piirkonnas on tekitatud lamavas asendis viibinud kannatanu seljal, kõhul ja rindkere eespinnal jalgadega hüppamisest. Peale surma põhjustanud vigastuste tuvastati surnukehal veel pea kinnine tömp trauma ning nahaalused verevalumid kaelal, kätel ja jalgadel. Ekspert märkis, et nahaalused verevalumid mõlemal labakäel ja vasakul küünarvarrel võivad olla tekitatud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide pareerimisel. Kõik vigastused on elupuhused ja tekitatud kannatanule lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Peale kõikide vigastuste saabumist võis kannatanu elada umbes paarkümmend minutit, vigastuste lõpp-faasis oli kannatanu kehaasend valdavalt lamav. Vigastuste tekitamise järjekord ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega määratav. Laiba verest leitud alkoholikogus vastab keskmise joobe kriteeriumitele elaval inimesel. 4.Eksperdiarvamusest isiku (J.Tinti) ekspertiisiaktis nr 224, koostatud 28.12.2010.a.nähtub, et J.Tintil ei esinenud vigastusi näo piirkonnas ning tema hammaste defektid pole tingitud mitte kannatanupoolsest vägivallast, vaid need on hammaste haiguslikest ehk kaariesest põhjustatud muutustest tingitud mittetraumaatilised kahjustused ehk eksperdiarvamus ei kinnita J.Tint,i väidet selle kohta, et kannatanu lõi tal hamba pooleks. J.Tinti parema labakäe subjektiivne valulikkus võis olla tingitud J.Tinti poolt kannatanu näo piirkonda löömisest. 5.J.Tinti kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 15.12.2010.a. kell 13.00 nähtub temal kinnipidamise hetkel seljas-olnud riietusesemete ja jalatsite loetelu (mh mustad lukuga saapad). 6.J.Tinti kui joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtub, et süüdistuses märgitud ajaga külgneval ajal, st 14.12.2010.a. kell 17.00 toimetati J.Tint kainenemisele, kuna ta oli agressiivne, koordinatsioonihäiretega, magas koridoris ja oli keskmises joobes. 7.DNA-ekspertiisiaktist nähtub olulisemate järeldustena alljärgnev – p 7 ja 8 kohaselt kuriteo sündmuskohalt politsei poolt kaasavõetud mitmelt sigaretikonilt saadud DNA täisprofiil langeb kokku J.Tinti DNA täisprofiiliga; p 23 – J.Tinti parema jala musta värvi saapa pealmiselt osalt võetud proovist saadud DNA täisprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A.P võrdlusproovist saadud DNA profiiliga; p 36 – toolilt ehk köögi põrandalt kaasavõetud taburetilt võetud proovides, mis sisaldasid eeltestide alusel verd, saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult ehk A.P . Seega on tõendatud, et Jevgeni Tint viibis sündmuskohal. Tema jalatsitelt leiti kannatanu DNA-d, seega on igati alust arvata, et ta peksis kannatanut jalgadega ja taburetiga (seda ei eita ka J.Tint ise) 8.Kannatanu M P andis ütlusi, et A P oli tema poeg, kes elas ja töötas Maardus; poeg tarvitas alkoholi väga vähe, poeg oli rahulik ja väga hea inimene, kes isegi häält ei tõstnud. Kannatanu soovis kohtuistungil, et J.Tintilt mõistetaks välja tema kasuks seoses matusekuludega temale hüvitamata (kinnitades, et EV poolt on temale makstud matusetoetust 7000 krooni) summad 918,41 eurot + mälestusmärgi maksumus 1400 eurot ehk kokku 2318,41 eurot. Kannatanu poolt tehtud matusekulusid tõendavaid dokumente uuriti kohtuistungil. Nendest nähtub, et tõendatud on kahju summas 918,41 eurot ja mälestusmärgi paigaldamise kulud summas 1100 krooni (70,30 eurot). 9.Tunnistaja T M andis kohtus ütlusi, et tema elas A.P vabaabielus, A tarvitas alkoholi vaid paar korda kuus, ta oli hea, hoolitsev ja tähelepanelik mees; uue telefoni ostis A temale umbes 1300 krooni eest, telefon ongi jäänud kadunuks, kuid tsiviilhagi ta sellega seoses ei esita. 10.Tunnistaja J B andis kohtus ütlusi, et tema elas 14.12.2010.a. aadressil Maardu XXX koos oma lahutatud abikaasa AB . 14.
2. hommikul lahkus tema tööle kella poole kuue ajal, tagasi tuli ajavahemikus 16.30 - 16.
3. Korterisse jõudnud nägi ta kõikjal verd – põrandal, seintel , ustel ning koridori ja köögi vahel vahekäigus paremal küljel lamamas ühte temale võõrast meest. Tema algul lükkas seda meest, siis kutsus kiirabi. A.B magas tunnistaja saabumise ajal toas tooli peal, ta oli purjus ega mäletanud midagi. Peaaegu iga päev olid nende elukohas sellised alkoholitarvitamised. Tunnistaja ei kinnitatud, et A.B (kes praeguseks ajaks on surnud) oleks olnud joobes agressiivne. 12.Tunnistaja GR andis kohtus ütlusi, et J.Tint on tema poeg, kes oli ilma tööta juba umbes 2010.a. algusest ja viimasel ajal enne 2010.a. detsembrit elas tema juures; 14.12.2010.a. hommikul J.Tint lahkus, vahepeal tema suhtles pojaga mitmel korral telefonitsi, teisel korral poeg ütles, et oli kakelnud. Koju tulles oli J.Tinti riided määrdunud. Tema nägi J.Tintil ka uut mobiiltelefoni, Jevgeni sellest midagi ei rääkinud. See telefon jäigi tema juurde koju ning mõne aja pärast viis tema selle pandimajja ja sai vastu 500 krooni. Jevgeni on küll viibinud lapsena psühhiaatri vastuvõtul, kuid seda seoses sellega, et ta ei armastatud koolis õppida. 13.Kohtueelses menetluses on A.B suhtes menetlus seoses tõendite puudumisega lõpetatud määrusega. Sellest määrusest nähtub, et A.B ei mäletanud toimunust üldse midagi ning et A.B i suhtes esinenud kahtlustuse kinnituseks igasugused tõendid puuduvad. J.Tint seletas kohtule, et 14.12.2010.a. läks ta alkoholi tarvitama korterisse aadressil Maardu XXX, kus ta oli varasemalt korduvalt joomas käinud ning hommikust kuni pärastlõunani jõi ta ise omaenda hinnangul ära ca 1,5 liitri viina. Korteris viibis hommikusel ajal veel üks Aleksandri-nimeline mees, kes aga lõuna paiku lahkus ning joomingu lõppfaasis viibisid korteris tema ise, A P ja korterivaldaja AB . J.Tinti väitel nimetas A.P tema ema väga halvustavalt ja nimetas ka teda ennast lollpeaks, mille peale tema siis kasutaski vägivalda – lõi ühe korra rusikaga näkku ja kui kannatanu kukkus, siis veel kahel korral jalaga tollele roiete piirkonda. Seejärel jätkas J.Tint alkoholi tarvitamist ning umbes poole tunni pärast korteri koridori tagasi tulles nägi ohvrit endiselt põrandal pikali ning siis lõi ta A.P taburetiga vastu pead. Miks ta nii tegi, seda J.Tint kuidagi põhjendada ei osanud. J.Tint väitis, et eelnevalt oli A.P temal ka hambast killu välja löönud. J.Tint väitis, et ei tea, kes võis A.P kõik need vigastused tekitada ning tema lahkudes oli ohver veel elus. Ta kinnitas kohtule, et on ka varasemalt A.P koos alkoholi tarvitanud. Korterist lahkudes võttis J.Tint korterist kaasa A.P kuulunud mobiiltelefoni – kohtuistungil väitis ta, et vana võla katteks, kohtueelses menetluses põhjendas ta sellist käitumist, et „otsustasin, et A.P seda rohkem vaja ei lähe“ (ülekuulamisprotokoll 05.04.2011.a.) Vastuolusid oli J.Tinti ütlustes veelgi – nimelt väitis ta kohtus, et tema dressipüksid ei olnud verised, kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel (ülekuulamise protokoll 15.12.2010.a.) on ta kinnitanud, et tema dressipüksid olid verised ja tema ema pesi need ära 15.12.2010.a. hommikul. Kui kohtus küsiti J.Tint,i käest vastuolude kohta ütlustes, siis vastas J.Tint , et rääkis uurijale, mida tahtis ja ei pidanudki enda arvates rääkima „kõigest, mis juhtus tema ja kannatanu vahel“. Seega viitas ka J.Tint ise kohtuistungil sellele, et räägib niipalju, kui temale vajalik ja kasulik parasjagu on. Kohtuistungil väitis J.Tint, et ka A.Bovrtamovitš lõi ka ohvrit – tema nägi 2 lööki, mis tabasid kannatanu roideid. Ütluste olustikuga seostamisel on ta sellist A.B käitumist aga demonstreerinud kui jalaga kõhuosa üleskeeramist, et vaadata, kas A.P on elus või mitte (ülekuulamise protokoll 16.12.2010) Eeltoodust tulenevalt saab J.Tinti ütlusi usaldusväärseteks lugeda vaid selles ulatuses, kus need langevad kokku teiste kohtus uuritud tõenditega. Kohtu arvates on ilmne, et J.Tint jätab rääkimata kogu enda tegevusest sündmuskohal ning räägib ka asjadest, mida tegelikult polegi näinud. Ta püüab vähendada enda osa kannatanu kallal vägivallatsemisel , õigustab igati kannatanu löömist, kuna kannatanu olevat nimetanud tema ema „litsiks“ ja teda ennast „lollpeaks“ Eneseõigustamisel kohtus on kohati bravuurne, valjuhäälselt sõnakas, kohati agressiivse hoiakuga. Vähimatki kahetsust J.Tint üles ei näita. J.Tinti ütlused selle kohta, et A.B i lõi kannatanut, ei ole samuti usaldusväärsed A.B puudus igasugune motiiv ühe temaga igapäevasel joomingul viibinud järjekordse joomakaaslase suhtes tema omaenda korteris vägivalla kasutamiseks. J.Tint,i enda ütluste kohaselt oli just temal endal klaarida väike võlg kannatanuga, mitte korteriperemehel A.B . Ka tunnistaja J.B lükkas oma ütluste kohaselt õhtul korterisse saabudes jalaga maaslamanud meest, et aru saada, kas too on ikka elus. Samamoodi võis käituda ka A.B . Ja ilmselt käituski – just nii nagu J.Tint kirjeldas ütluste seostamisel olustikuga. J.Tint,il jalasolnud saabastelt leiti ulatuslikult verejälgi, mis DNA-uuringul osutusid ohvrilt pärinevateks verejälgedeks, köögitaburetilt leiti samuti ohvri DNA-d verejälgedes. Koridori seinad kohas, kust ohver leiti, olid verised – need faktid näitavad, et J.Tint peksis oma ohvrit märksa tugevamajõulisemalt, kui ta seda ise omaks võtma soostub. J.Tinti ütluste usaldusväärsust näitab kahtlemata seda oluliselt vähendavana lisaks tema kohtus antud ütluste lahknemisele tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest ka tema ütluste põhimõtteline vastuolu tema isiku ekspertiisiaktis tuvastatuga – et tema hammaste vigastused polegi tulenevad A.P poolsest vägivallast, nagu J.Tint väitis, vaid hoopis kaariesest ehk tegemist ei ole traumaga. Äärmiselt väheusutav on ka versioon, et keegi võõras isik võis siseneda kõnesolevasse korterisse ja jätkata seal J.Tinti poolt alustatud tegevust ehk A.P surnukspeksmist – sellise võimaluse eluline usutavus on praktiliselt olematu. J.Tinti järjekindel käitumine A.P suhtes ja väga ulatuslik vägivald (ainuüksi 35 roietemurdu, neist paljud 2- või isegi 3-kordsed murrud) näitavad üheselt, et J.Tinti puhul ei saa rääkida tapmistahtlusest kergemas vormis kui otsene tahtlus. Vigastuste ulatuslikkus välistab J.Tinti käitumise kvalifitseerimise

§-de 118 p 1 ja 117 lg 1 järgi. Ohvri ründamiseks ei piisanud J.Tint,il isegi kätest-jalgadest, vaja oli lüüa ka taburetiga. Isegi kui kannatanu J.Tinti korterist lahkudes veel hingas nagu J.Tint väitis ,ei välista see J.Tinti tapmistahtlust, kuna tapmistahtlust näitab objektiivselt nn väline teopilt ehk ohvril tuvastatud tervisekahjustuste hulk ja paiknemispiirkonnad. J.Tint seletas kohtule, et enne lahkumist ta kontrollis, kas kannatanu elab. Kuidas ta täpsemalt seda kontrollis, ta ei kirjeldanud ,nentis vaid , et ta hingas. Kui J.Tint,il oli kujunenud (ja on tänaselgi päeval) veendumus, et tema tegevuse tagajärjel mitte mingil juhul kannatanu surra ei võinud, siis loogiliselt puudus tal igasugune vajadus tema elusolekult kontrollida. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-128-06 kohaselt, juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Tegemist ei ole ka provotseeritud tapmisega (

§ 115

), mille tunnusteks on äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Esiteks puudub antud juhul äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Ka puuduvad kriminaalasjas andmed kannatanupoolse füüsilise vägivalla kohta, millele J.Tint viitas – see on kohtuarstliku ekspertiisiaktiga J.Tinti suhtes ümber lükatud – vigastusi näopiirkonnas temal ei tuvastatud. Ühise ohtra alkoholitarvitamise käigus tekkinud isikutevaheline tüli, omavaheline ärplemine ja üksteisele või ka joomakaaslase ema aadressil inetute sõnede ütlemine ning selles osalevate isikute ärritumine pole kaugeltki samastatavad tugeva hingelise erituse seisundiga olenemata sellest, et alkoholijoove iseenesest ei välista hingelise erutuse seisundit. Antud juhul oli tegemist olukorraga, kus J.Tint omal vabal tahtel tarvitas võõras korteris liitreid kanget alkoholi, sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt ei tarvitatud seal korteris ainult viina ja õlut, millel viitas J.Tint, vaid ka mitmeid pudeleid odekolonni. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et sellises olustikus ei ole loogiline ega õigustatudki oodata oma joomakaaslastelt „aadlikele omaseid viisakuskombeid“. Kannatanul puudus igasugune alus hakata solvama J.Tint,i ema, keda ta ei tundnud, samuti puudus J.Tint,il igasugune alus võtta väidetavalt kannatanu öeldut tema ema kohta enamana kui lihtsalt purjus inimese ebatsensuurse sõimuna. Kohtul ei ole vähimatki alust kahelda selles, et J.Tint ei viibinud kuriteo toimepanemise ajal mingis erilises psüühilises seisundis. Isegi küünilisena mõjus kohtuistungil J.Tint,i jutt selle kohta, kui sügavalt ta austab oma ema ja temast kui temale eluandjast lugu peab ning et just seetõttu vihastas teda kannatanu solvang eriti. 14.12.2011.a. tarvitas Jevgeni Tint liitreid kanget alkoholi (enda sõnul 1,5 liitrit viina) varavalgest õhtupoolikuni (selle asemel , et tegelda tõsiselt tööotsimisega ja lõpetada ema kulul elamine) , läks seejärel tuigerdades ja määrdununa (J.Tint ise kinnitas, et teel koju ta kukkus, kuna oli väga purjus) oma ema elukoha ukse taha, käitus seal agressiivselt ja oma emale sedavõrd vastuvõetamatult, et ema pojale politsei kutsus. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt oli J.Tint trepikojas maganud, oli agressiivne ja koordinatsioonihäiretega. Kas selline käitumine viitab sügavale austusele ja lugupidamisele oma vanema suhtes, on enam kui küsitav. J.Tint,i puhul on tegemist agressiivsele käitumisele kalduva isikuga (sellele viitavad tema varasemad karistatused vägivallategude eest ja röövimise eest), kes on kriitiline vaid teiste inimeste, mitte enese suhtes, kes kuritarvitab alkoholi (sellele viitavad ka varasemad väärteokaristused Alkoholiseaduse rikkumise eest , samuti alkoholikogus, millise tarvitas ta 14.12.2010.a.). On ilmne, et alkoholijoobes tema agressiivsus võimendub veelgi ja enesekriitika langeb. Tagajärjeks sellisele käitumisele oligi A.P surnukspeksmine. Otsese tahtlusega ja ilmselt ülbe suhtumisega inimelusse kui väärtusesse. Tekitatud vigastuste kogumit arvestades ei saanud rünne ohvri suhtes olla ühekordne ega ka mõnekordne käitumisakt, vaid pidi kestma ajaliselt vähemalt mitmeid minuteid. Pärast ohjeldamatut peksmist, pärast pisikest joomapausi, pidas J.Tint ju veel vajalikuks taburetilöögiga pähe oma tegevusele punkt panna. Joobeseisundis J.Tinti kainenemisele toimetamise protokoll, mis näitas J.Tintil tuvastatud agressiivsust, viitab samuti selgelt asjaolule, et isegi A. ja J.B korterist lahkumise järel ei olnud tema agressiivsus kuhugi kadunud. Ülisuure tarvitatud alkoholikoguse (1,5 liitrit kanget alkoholi ilma midagi nö peale hammustamata) tõttu on kohtul alust arvata ka seda, et J.Tint ei mäletagi toimunu kõiki üksikasju vaid püüab sündmust kujutada endale võimalikult soodsas valguses teda ähvardava karistuse hirmus. Kannatanu M P viitas kohtulike vaidluste käigus sõna saades sellele, et korteriperemees A.B rääkis temale , kuidas kannatanu tegelikult J.Tint,i ja veel kellegi Aleksandri poolt korterisse justkui tänavalt kaasa tõmmati ja teda siis koridoris mõlemad ka lõid. Kohtul ei ole mitte ühtegi tõendit selle kohta, et peale J.Tint,i oleks kannatanut veel keegi peksnud. J.B i sõnul ei mäletanud A.B sündmusest midagi, kuna oli väga purjus ja üldse olevat tal mäluga viimasel ajal olnud väga halvasti. Ka J.Tint ei ole viidanud mitte kellelgi teisele peale korteriperemehe , kes oleks veel peksmises osalenud. Kohtu arvates on põhjendatud jätta kannatanu sellekohased viited tähelepanuta. J.Tintilt tuleb välja mõista sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiiskulud. Kohus leiab, et kannatanu MP tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt. Hauakivi (mälestuskivi) püstitamine 1400 euro eest on kohtu arvates põhjendamatult luksuslik kulutus, millise hüvitamise kohustuse panemine süüdistatavale ei ole põhjendatud. Lisaks sellele ei ole M.P dokumentaalselt 1400 euro kulutamist selleks tõendanud. J.Tint,i karistust kergendavad asjaolud puuduvad. J.Tint ei kahetse midagi ja ei väljendanud leinas kannatanu suhtes kohtuistungil vähimatki lugupidamist, pigem vastupidi – näiteks segas tema jutule karjumisega vahele. Ohvri peksmisele järgnevalt ei teinud J.Tint midagi selleks, et ohvri olukorda kergendada – ta ei helistanud isegi kiirabisse, politseist rääkimata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et tegemist oli sisuliselt motiivitu tapmisega. Tapmisega, mis leidis aset ühise joomingu käigus, kus asjaosalised ei olnudki enam tänu joodud alkoholikogusele tajuma olukorda adekvaatselt. Teopilt iseenesest räägib sellest, kuivõrd jõhkralt peksis J.Tint kannatanut. Kohus leiab, et karistusmäära valikul tuleb siiski J.Tintile soodsalt arvestada asjaoluga, et A.P polnud mitte juhuslik peksmise ohver tänaval või muus avalikus kohas, vaid isik, kes vabatahtlikult J.Tintiga koos võõras korteris ohtralt alkoholi kuritarvitas. Seltskonnavalik, tööle mittejõudmine - see viitab sellele, et ka kannatanul oli kalduvus alkoholiga ilmselt liialdada. J.Tint,i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistus tapmise eest peaks jääma sanktsiooni keskmise määra lähedale. J.Tinti on varasemalt lisaks väga paljudele väärtegudele 3 korral kuritegude eest karistatud, sh kehalise väärkohtlemise ja röövimise ehk vägivaldsete kuritegude eest. Seega on alust arvata, et varasemad karistused ei ole temale avaldanud märkimisväärset mõju. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest on osa kandmata. Varguse puhul on tekitatud kahju suurust arvestades põhjendatud karistamine sanktsiooni alammäära lähedases määras ning selle eest mõistetava karistuse kui kergema karistuse tapmise eest mõistetava karistusega kaetuks lugemine. Kuna J.Tintil on temale viimati karistuseks mõistetud Harju MK 12.11.2009.a. otsusega mõistetud vangistusest, mis asendati üldkasuliku tööga, sooritamata üldkasulikku tööd 119 tundi ehk kuna 2 ÜKT tunnile vastab 1 päev vangistust, siis on sellest karistusest ärakandmata vangistus 59 päeva ehk 1 kuu ja 29 päeva. Mõistetavale karistusele tuleb

§ 65lg 2 alusel liita ärakandmata karistuse osa.

Anne Rebane Kohtunik Kristiina Visse Rahvakohtunik Aadu Vesmes Rahvakohtunik