25 lg 1 ja 2 järgi Danil Rotar Isikukood 38008010305, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht HOÜ, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata, Süüdistuses KarS §
lg 3 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kristjan Eerme`t süüdistatakse selles, et ta pani toime kelmuse suures ulatuses. Nimelt esitas ta 05.03.2009 Tallinnas XXX kontorisse OÜ-le I võltsitud liisingutaotluse sõiduki Mercedes-Benz E350, r/nr XXX väärtusega 600 000 krooni (millele alates 01.01.2011 vastab 38 346,98 eurot) kapitalirenti võtmiseks rendiperioodiga 60 kuud, milles taotlejaks oli märgitud Danil Rotar, kes tegelikkuses esitatud taotlust ei koostanud, allkirjastanud ega esitanud. Liisingutaotlusele lisas Kristjan Eerme Danil Rotari AS-i Swedbank konto nr XXXXXXXXX internetipanga võltsitud väljavõtte perioodist 17.08.2008-17.02.2009, kus oli muudetud esialgseid andmeid, sh Danil Rotari sissetulekud näidatud tegelikest suurematena ning eemaldatud kanded, mille selgituses sisaldus sõna „kohtutäitur“. Samuti lisas Kristjan Eerme taotlusele Danil Rotari juhiloa koopia, luues sellisel viisil teadvalt OÜ-le I eksikujutelma laenutaotleja isiku, maksejõulisuse ja pikaajaliseks krediidiks sobivuse osas. Nimelt tekkis OÜ-l I väärkujutelm, et sõiduki liisimist taotleb maksejõuline ja pikaajaliseks krediteerimiseks sobiv isik nimega Danil Rotar. Seetõttu sai Danil Rotari nime all esinev Kristjan Eerme valede andmete põhjal OÜ-lt I positiivse otsuse sõiduki liisingusse andmiseks, milleks oli vaja allkirjastada rendileping/teenindusleping koos lisadega ja vormistada sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt. 09.03.2009 esitles Kristjan Eerme end Tallinnas XXX OÜ I kontoris jätkuvalt Danil Rotarina, allkirjastas varasemas võltsitud laenutaotluses toodud isikuandmete põhjal koostatud rendilepingu/teeninduslepingu nr XXX, sellele lisatud maksegraafiku nr XXX ja Avis Liising liisingu- ja teeninduslepingu üldtingimused, kirjutades nimetatud dokumentidele alla kui Danil Rotar, jäljendades Danil Rotari allkirja. Sellega hoidis Kristjan Eerme OÜ I jätkuvalt väärkujutelmas tehingu teise poole isiku, maksejõulisuse ja krediidisobilikkuse osas, selleks, et saavutada sõiduki Mercedes-Benz E350 (registreerimisnumbriga XXX, tehasetähisega XXX) lepingus näidatud maksumusega 599 999,99 krooni ehk 38 346,89 eurot valdus ja kasutusõigus. Liisingutaotleja isiku, maksejõulisuse ning krediidisobilikkuse osas eksitusse viidud OÜ I sõlmis selleks, et liisida taotlejale sõiduk, ühtlasi võimaldades taotlejale 60 kuu kestel liisingumaksete tasumist igakuise graafikujärgse maksega 12009,84 krooni (millele alates 01.01.2011 vastab 767,56 eurot), omakorda 10.03.2009 sõiduki Mercedes-Benz E350 (tehasetähisega XXX) osas liisingulepingu AS-ga Hansa Liising Eesti tähtajaga 15.03.2014, kohustudes maksegraafiku järgselt tasuma AS-le Hansa Liising Eesti osamaksetena kokku 38 252,84 eurot. Seejärel Kristjan Eerme, jätkuvalt hoides OÜ I eksikujutelmas, allkirjastas 10.03.2009 Danil Rotarina esinedes rendilepingu nr XXX lisa „Auto üleandmise-vastuvõtmise akt“, jäljendades Danil Rotari allkirja ning sai selle tulemusel enda valdusesse ja kasutusse sõiduki Mercedes-Benz E350 (tehasetähisega XXX, maksumusega 38346,89 eurot), mille andis edasi Rait Raap`i kasutusse ja valdusesse. Samuti süüdistatakse teda selles, et varem kelmuse toimepannud isikuna pani ta toime kaasaaitamise kelmusele suures ulatuses. Nimelt Kristjan Eerme, olles varem toime pannud kelmuse OÜ I suhtes, kasutades OÜ I eksitamiseks muuhulgas võltsitud andmetega pangakonto väljavõtet, andis 2009. aasta märtsis sõidukit liisida soovinud Priit Mölder`ile 10 juhiseid kelmuse toimepanemiseks sama ettevõtte suhtes ja samasugusel viisil, s.o suurendatud ja tegelikkusele mittevastavate palgaandmetega pangakonto väljavõtet kasutades ning krediidisobilikkust vähendavaid kandeid eemaldades. Kristjan Eerme juhendas Priit Mölder`it OÜ-le I esitatatava liisingutaotlus koostamisel ning viis Priit Mölderilt saadud liisingutaotluse, milles märgitud töökoht (AS SM), amet (projektijuht) ja aadress (XXX) ei olnud Priit Mölderi töökohaks ning milles taotleti sõiduauto Mercedes Benz E350, r/nr XXX maksumusega 600 000 krooni (millele alates 01.01.2011 vastab 38 346,98 eurot) kasutusrenti soovitava sissemaksega 20% ning muudetud andmetega pangakonto väljavõtte, milles palgamaksjaks oli märgitud CPOÜ asemel SM AS ja saadavaks igakuiseks palgaks 5000 krooni (millele alates 01.01.2011 vastab 319,55 eurot) asemel 28 116 krooni (millele alates 01.01.2011 vastab 1796,93 eurot) ja eemaldatud olid kiirlaenu saamist puudutavad kanded, koos passikoopia ja sõiduki hindamise aktiga ajavahemikul 30.03.2009 kuni 02.04.2009 Tallinnas XXX asuvasse OÜ I kontorisse. Sellega aitas Kristjan Eerme vaimselt ja füüsiliselt kaasa Priit Mölderi poolt toimepandavale kelmusele OÜ I suhtes. Sellise tegevusega pani Kristjan Eerme toime KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, suures ulatuses ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, mis on kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Priit Mölder`it süüdistatakse selles, et ta pani toime kelmuse katses suures ulatuses. Nimelt edastas ta, ajavahemikul 30.03.2009 kuni 02.04.2009 Tallinnas XXX kontorisse OÜ-le I võltsitud liisingutaotluse sõiduki Mercedes Benz E350 (registreerimismärgiga XXX, tehasetähisega XXX, maksumusega 600 000 krooni, millele alates 01.01.2011 vastab 38 346,98 eurot) kasutusrenti võtmiseks. Taotluses näidatud taotleja töökoht (AS SM), amet (projektijuht) ja töökoha aadress (XXX) ei vastanud tegelikkusele, kuna Priit Mölder seal ei töötanud. Samuti edastas ta koos liisingutaotlusega OÜ-le I enda, s.o Priit Mölderi AS-i Swedbank internetipanga konto nr XXXXXXXXXX võltsitud väljavõtte perioodi 01.09.2008-30.03.2009 kohta, mille kandeid oli muudetud, sh eemaldatud kiirlaenu saamist puudutavad kanded, kannetes oli igakuiseks palgamaksjaks märgitud CPOÜ asemel SM AS ja saadavaks igakuiseks palgaks 5000 krooni (millele alates 01.01.2011 vastab 319,55 eurot) asemel 28 116 krooni millele alates 01.01.2011 vastab 1796,93 eurot). Priit Mölder püüdis selliseid andmeid OÜ-le I esitades luua viimasel eksikujutelma, et tema liisingutaotlejana töötab SM AS-s, saab sealt igakuiselt palka suuruses 28 116 krooni (millele alates 01.01.2011 vastab 1796,93 eurot) ning ei võta sissetulekute suurendamiseks kiirlaene, st on maksejõuline isik ning sõiduki liisimiseks sobilik isik, kellele sõiduki liisimine pikaajalise igakuise maksegraafiku alusel (s.o pikaajaline krediteerimine) ei kujuta OÜ-le I äririski. Ebaõige ettekujutuse loomisega nimetatud asjaoludest soovis Priit Mölder saavutada pikaajalise maksegraafikuga (s.o pikaajalise OÜ I poolse krediteerimisega) rendilepingu/teeninduslepingu vormistamise, saamaks sõiduk Mercedes Benz E350 (registreerimismärgiga XXX, tehasetähisega XXX, maksumusega 600 000 krooni, millele alates 01.01.2011 vastab 38 346,98 eurot) enda valdusesse ja kasutusse. Seejärel 07.04.2009 Priit Mölder läks Tallinnas XXX asuvasse OÜ I kontorisse, kus allkirjastas rendilepingu/teeninduslepingu nr XXX , sellele lisatud maksegraafiku nr XXX ja Avis Liising liisingu- ja teeninduslepingu üldtingimused, millest tulenevalt rendileandja/teenusepakkuja OÜ I liisis Priit Mölderile sõiduki Mercedes Benz E350 (registreerimismärgiga XXX, tehasetähisega XXX, maksumusega 599 999,99 krooni ehk 38 346.89 eurot) perioodiga 60 kuud ja igakuise maksegraafikujärgse kuumaksega 11 576,27 krooni (alates 01.01.2011 739,85 eurot). Avansilist makset 127 118,64 krooni ehk 8124,36 eurot (koos käibemaksuga 150 000 krooni ehk 9586,74 eurot) ja lepingutasu summas 4000 krooni ehk 255,64 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 03.04.2009, Priit Mölder ei tasunud. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna OÜ I avastas, et liisingutaotluses näidatud töökohas Priit Mölder ei tööta ning ta peeti OÜ I kontoris rendilepingu/teeninduslepingu nr XXX , sellele lisatud maksegraafiku nr XXX ja Avis Liising liisingu- ja teeninduslepingu üldtingimused allkirjastamise järgselt politseitöötajate poolt kinni. Sellise tegevusega pani Priit Mölder toime KarS §
lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo katse, s.o ta alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult ja teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist tegelikest asjaoludest varalise kasu saamiseks suures ulatuses. Danil Rotar´it süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa Kristjan Eerme poolt toimepandavale kelmusele suures ulatuses. Nimelt teades, et Kristjan Eerme kavatseb esitada OÜ-le I taotluse sõiduki liisimiseks Danil Rotari isiku- ja pangaandmeid kasutades ja esinedes laenu taotlemisel kui Danil Rotar, saamaks liisitava sõiduki valdus ja kasutusõigus, nõustus Danil Rotar Kristjan Eermaa`d 30 000 krooni (millele alates 01.01.2011 vastab 1917,34 eurot) eest aitama. Danil Rotar edastas ajavahemikul veebruar 2009 kuni 05.03.2009 Harjumaal, XXX Kristjan Eerme`le enda isikuandmed ning enda AS Swedbank konto nr XXX kuue kuu väljavõtte perioodist 17.08.2008-17.02.2009 ning enda, s.o Danil Rotari juhiloa, selleks, et Kristjan Eerme saaks saadut liisingu taotlemisel kasutada, aidates nii kaasa Kristjan Eerme poolt toimepandavale kelmusele – sõiduki Mercedes-Benz E350 (registreerimisnumbriga XXX, tehasetähisega XXX, maksumusega 600 000 krooni ehk 38 346,98 eurot) väljapetmisele OÜ-lt I. Sellise tegevusega pani Danil Rotar toime KarS §
lg 3 näidatud tahtliku kuriteo, kaasaaitamise ainelise kaasabi osutamisega teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, s.o Kristjan Eerme poolt toimepandavale kelmusele suures ulatuses. Kohtuistungil prokurör loobus osaliselt esitatud süüdistustest - Kristjan Eermele esitatud süüdistusest KarS § 209 lg 2 p 1,2 järgi, Priit Mölderile esitatud süüdistusest KarS §
S §
MS § 301 kui prokurör loobub süüdistusest teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 311, 312, 314 kohus otsustas Kristjan Eerme süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2 järgi õigeks mõista. Priit Mölder süüdistuses KarS §
S §
Menetluskulud Danil Rotari kaitsjatasu summas 316.74 eurot ja infotehnoloogiaekspertiisi maksumus summas 293.99 eurot jätta riigi kanda. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.