lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi; Andres Rebase süüdistuses
lg 2 p 2,4 - § 25 lg 2 järgi; Kriminaalasi Ain Tali süüdistuses
lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2,
,
lg 1 ja
lg 2 p 1 järgi, Anti Tali süüdistuses
– § 25 lg 2 järgi ja Kaimar Maalepp süüdistuses
otsus Apellandid prokurör, süüdistatav Andres Rebase kaitsja Prokurör T Tomberg T Voog, elukoht xxxxxxxxxxx xxx xxx, xxxxxxxx; isikukood: 36606140293; Eesti kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; FIE; varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavad Andres Rebane, xxxxxxxxxx xxx xx-x, isikukood 36704266037, eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1)19.03.1992 Viljandi Maakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3-§ 15 lg 2 alusel rahatrahviga 2500.- krooni; 2) 25.11.1992.a. Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga; 3) 18.11.1993.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahviga 3000.- krooni; 4) 26.02.1996.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 2 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 5) 16.11.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2101 lg 2 p 1,4 järgi 4 aasta 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 6) 02.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 186 järgi 1
lg 1 alusel rahaline karistus 200 päevamäära 10000.- EEK Anti Tali, xxxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx isikukood 38506066011; Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 11.10.2007 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt
lg 1 ja § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistusega 1 k katseajaga 18 kuud; 2) 05.10.2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 8 alusel rahalise karistusega 6700.- krooni; Kaimar Maalepp, xxxxxxxx x, xxxxx xxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 36608315213, eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, ei tööta;varem kriminaalkorras karistatud: 24.03.2008 Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja poolt
alusel tingimisi vangistusega 5 k katseajaga 2 aastat ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a. Kaitsjad advokaadid Andres Alas, Argo Küünemäe, Nigul Saar, Mati Senkel RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu otsus Andres Rebase
lg 2 p 2, 4 − § 25 lg 2 järgi süüdimõistmise, talle mõistetud karistuse ja talt välja mõistetud sundraha osas. Teha ses osas uus otsus, millega mõista Andres Rebane süüdi
Mõista Andres Rebaselt riigituludesse välja sundraha 435 eurot. 2.1 Tühistada Harju Maakohtu otsus Ain Tali süüdimõistmise osas
lg 2 p 2, 4 − § 25 lg 2 järgi ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Ain Tali süüdi
2.2 Tühistada Harju Maakohtu ostus Ain Talile
Teha ses osas uus otsus, millega mõista Ain Talile
2.3 Tühistada Harju Maakohtu otsus Ain Talile
lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 järgi süüdistus selles, et ta andis enne 16.08.2009 Andres Rebasele juhised esitada vähemalt 5000.- USD suuruse rahalise tasu eest vabalt valitud vägivallaga ähvardades T Kle nõue, et viimane taganeks talle kuuluva Tallinnas, Vabaduse pst 201 asuva ja 5 miljoni kroonise (319 558,25 €) turuväärtusega kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest. T. Voog näitas T K Andres Rebasele ette, kes andis 2009. a suvel enne 16.08.2009 omakorda Ain Talile edasi T Voogilt saadud juhised ja näitas T K ette Ain Talile. Ain Tali kasutas vastavalt saadud juhistele, s.o. T Voogiga ja Andres Rebasega ühiselt ja kooskõlastatult, seega grupis tegutsedes T K suhtes vägivalda, ähvardades teda täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega, s.o. tapmisega, kuid ei jõudnud esitada T Kle nõuet, kuna T K haaras käega Ain Tali käes olevast revolvrist, mille peale A. Tali, väljudes kokkuleppe piirest, tappis T. K. 1.2 Andres Rebasele esitati
lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 süüdistus selles, et ta, olles saanud T Voog käest juhised esitada vähemalt 5000.- USD suuruse rahalise tasu eest vabalt valitud vägivallaga ähvardades T Kle talle kuuluva kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest taganeda, andis T Voogilt saadud juhised Ain Talile edasi ja näitas T K Ain Talile ette. 1.3 Sarnaselt eelnimetatutega süüdistati Ain Tali
Süüdistuse kohaselt helistas A. Rebase kaudu T. Voogi juhised saanud A. Tali 16.08.2009 kella 09.43 paiku T K mobiiltelefonile ja kutsus T K väljamõeldud ettekäändel Harju maakonda Kuusalu valla ja Jõelähtme valla piiril asuvasse Valkla bussipeatusesse, kust liiguti koos T K ja Ain Tali poolt kaasa kutsud Anti Taliga Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse. Seal ähvardas Ain Tali täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega T Kt tapmisega. Ühtlasi soovis Ain Tali esitada T Kle nõude, et viimane taganeks talle Tallinnas, Vabaduse pst 1 asuva 5 miljoni kroonise turuväärtusega kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest. Oma nõudmist ei õnnestunud Ain Talil aga esitada, kuna T K püüdis ennast kaitsta elule ohtu kujutava vägivalla kasutamise eest, haarates käega Ain Tali käes olevast revolvrist. Seejärel lõi Ain Tali kokkuleppe piirest väljudes T Kt korduvalt revolvrile sarnaneva esemega pea piirkonda, tekitades talle eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel T K suri mitte hiljem kui 16.08.2009. Vastavalt kirjeldatule esitati Ain Talile ühtlasi
K tapmises. Lisaks eelnevale süüdistati Ain Tali
Tali kinkis T K tapmise tulemusena saadud T Kle kuuluva sõiduki Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXXXXXXXXXXX koos selles olnud esemetega väärtusega kokku 1458 € (22812,74 krooni) K M. Veel süüdistati Ain Tali
S § 19 lg 3 järgi piiratud tsiviilkäibega relvadele ja neile mõeldud laskemoona soetamise aluseks olevat RelvaS § 32 lg 1 ja 2 3
- § 25 lg 2 järgi süüdistus selles, et ta läks Valkla bussipeatusest koos Ain Tali ja T Kga T K löömise, peksmise või valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise eesmärgil Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse, kus aga Ain Tali kokkuleppe piirest väljudes T. K tappis. 1.5 Kaimar Maalepale esitati
lg 1 järgi süüdistus selles, et ta omandas 16.08.2009 Ain Tali käest kinkimise teel Ain Tali poolt T K tapmise tulemusena saadud T Kle kuuluva sõiduki Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXXXXXXXXXXX koos selles olnud esemetega väärtusega kokku 1458 € (22812,74 krooni), teades selle kuritegelikku päritolu, hoidis seda oma elukoha Tapa, Laane 4 lähedal ja lõikas selle 16.-17.08.2009 tükkideks ning seejärel osaliselt hävitas põletamise teel ja osaliselt turustas vanametalli kokkuostu viimise teel, autost võetud puksiirköie omastas. 2. Harju Maakohtu 08.02.2012. a otsusega mõisteti T. Voog
lg 2 p 2 ,4 - § 25 lg 2 järgi ning Anti Tali
Andres Rebase mõistis maakohus
Ain Tali mõistis maakohus
lg 2 p 2,4 - § 25 lg 2,
, § 202 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi süüdi ja mõistis karistuseks vastavalt 5 aastat, 9 aastat, 3 kuud ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõistis kohus Ain Talile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 aastat vangistust. Kaimar Maalepa mõistis kohus
lg 1 järgi süüdi ja mõistis karistuseks 100 päevamäära suuruse rahalise karistuse, lähtudes miinimumpäevamäärast 3.20 eurot. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokurör ja A. Rebase kaitsja. 3.1 Prokurör taotleb Maakohtu otsuse tühistamist T Voogi õigeks mõistmise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, mõistes T. Voogi süüdi
Samuti taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist Anti Tali
järgi õigeks mõistmise osas ning ses osas uue otsuse tegemist, mõistes Anti Tali süüdi
- § 25 lg 2 järgi, karistades teda vangistusega 3 kuud, mida
Veel taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist Ain Talile mõistetud karistuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, karistades Ain Tali
Prokurör leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, kohtuotsuses puuduvad põhjendused ning Ain Talile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Anti Tali osas vaidlustatakse apellatsioonis kohtu seisukohta, et Anti Tali
Prokurör leiab, et Anti Tali oli Ain Talil kaasas tema abistamiseks. Anti Tali on andnud ütlusi, mille kohaselt isa kutsus teda julgestuseks 4
järgi kvalifitseeritud teo toimepanemisel nimetanud kord kaudset, kord aga otsest tahtlust. Prokuröri hinnangul on õige otsene tahtlus. Karistuse mõistmise puhul on kohus aga märkinud, et Ain Tali pani kuriteod toime tahtlikult, lõi tingimused
ettenähtud kuriteo toimepanemiseks, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Kuivõrd tapmine oli Ain Tali poolne ekstsess, jääb apellandile viimane seisukoht arusaamatuks. Kohus ei ole karistuse mõistmisel järginud Riigikohtu kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11 tehtud otsuse punktis 11 toodud seisukohta, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 3.2 Andres Rebase kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Rebase süüdimõistmise osas ja A. Rebase õigeksmõistmist või alternatiivselt kergema karistuse mõistmist tingimisi. Kaitsja leiab, et kohus on rajanud A. Rebase süüdimõistmise mitte tõenditele, vaid kahtlustele, mis on tõlgendatud süüdistatava kahjuks. Tõendatud ei ole, et A. Rebane oleks soovinud kannatanu suhtes kasutada füüsilist või psüühilist vägivalda
214 lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2 järgi, s.o väljapressimise katses, mis on toime pandud grupis ja suures ulatuses. Samas nähtub maakohtu otsusest, et A. Rebane ei täitnud vahetult ühtegi
lg-s 1 nimetatud väljapressimise objektiivse koosseisu tunnust – ta ei esitanud kannatanule ähvardust ega varalise kasu üleandmise nõuet, veelgi enam, ta ei viibinud ajal, kui Ain Tali kannatanut ähvardama asus, üldse sündmuskohal. Tema tegu seisnes üksnes selles, et ta „andis edasi T. Voogi juhtnöörid“, s.o tegi Ain Talile ettepaneku kannatanut „hoiatada“. Karistusseadustik eristab teo täideviijat ja osavõtjat (§ 20), viimaste hulka kuulub ka kihutaja (§ 22 lg 1). Täideviija on
Kuigi teovalitsemise teooria kohaselt, mis on aluseks otsustamisel, kas tegemist on täideviimisega, võib kaastäideviijaks lugeda ka isikut, kes vahetult ühtegi kuriteo objektiivse koosseisu tunnust ei täida, saab isikust kui kaastäideviijast rääkida vaid juhul, kui tema teopanus on oluline ja ta hoiab ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all (viimati on Riigikohus kõnealust küsimust käsitlenud 08.06.2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11). Käesolevas asjas ei ole süüdistuses ega maakohtu otsuses näidatud ära ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et A. Rebane oleks kuidagi hoidnud kontrolli all väljapressimise katset, mida vahetult püüdis toime panna Ain Tali. Vastupidi, süüdistuse kohaselt jättis ta Ain Talile täie vabaduse otsustada, kuidas väljapressimine konkreetselt toime panna. Oma ettepanekuga lõi ta üksnes Ain Tali tahtluse konkreetne kuritegu toime panna, ning selline tegu on käsitatav kuriteole kihutamisega
Ülal kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt soovis A. Rebane, et Ain Tali ähvardaks T. Kt ja esitaks viimasele nõudmise kinnisvara puudutavas kohtuasjas oma nõuetest loobuda. Et väljapressimine jäi katsestaadiumi, vastutab ka A. Rebane väljapressimise katsele kihutamise eest. Kuna A. Rebane ei ole käsitatav väljapressimise katse kaastäideviijana, vaid kihutajana, ei ole
6.2 Ühtlasi leiab kohtukolleegium, et tõendatud ei ole teine väljapressimise kvalifitseeriv tunnus – suur ulatus. Süüdistuses viidatakse T K kinnistu väärtusele, milleks oli 5 miljonit krooni. Samas ei süüdistata Ain Tali nimetatud kinnistu väljapressimise katses, vaid Ain Tali pidi nõudma, et T. K taganeks kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest (muudetud süüdistuse tekst: kd IV tl 127). Seda, millised konkreetselt olid T. K nõuded, millest ta taganema oleks pidanud, ja mis oli nende rahaline väärtus, süüdistuses konkretiseeritud ega kohtumenetluses tõendatud ei ole. Kannatanu H. K (kd IV tl 100 pöördel) ja tunnistaja Ü. K ütluste kohaselt toimus T. Voogi ja T. K vahel kaks kohtuvaidlust, kuid hagejaks oli neis T. Voog, kes nõudis üürilepingu kehtetuks tunnistamist ja 2,5 miljonit krooni ehitusele tehtud parenduste hüvitamist (kd IV; tl 101 pöördel). Seega on olemas tõendid T. Voogi, mitte aga T. K nõuete kohta. Samas tuleneb ka nimetatud tõenditest, et vaidlus ei toimunud kinnistu omandiõiguse üle. Eelnevast tulenevalt tuleb A. Rebase tegu kvalifitseerida
6.3 A. Rebase poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni muutmise tõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka mõistetud karistuse osas ja mõista A. Rebasele karistuseks 1 aasta vangistust. Ringkonnakohus peab võimalikuks mõista
MS § 340 lg 3 alusel tuleb ka Ain Tali tegu kvalifitseerida ümber
Karistuse mõistmisel tuleb ühest küljest arvestada sellega, et Ain Tali püüdis ähvardada T. Kt tapmisega, teisest küljest tuleb arvestada sellega, et füüsilist vägivalda Ain Tali väljapressimise katse raames ei kasutanud. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks
lg 1 sanktsiooni keskmisele määrale vastavat karistust, milleks on 2 aastat 6 kuud vangistust. 8.1 Prokuröriga tuleb nõustuda selles, et T. K tapmise osas on maakohus Ain Tali tahtluse vormina otsuses nimetanud nii kaudset kui otsest tahtlust. Erinevalt prokurörist leiab ringkonnakohus aga, et Ain Tali ei pannud tapmist toime ka otsese tahtlusega, vaid kavatsetult. Seda kinnitavad nii teo iseloom kui Ain Tali enda ütlused. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt olid T. Kl koljulae-, koljupõimiku- ja näokoljuluude hulgimurrud ja defektid; koljuluudel leiti 12 erinevat löögijälge. Ekspertiisiakti lisas olevast fototabelist (Kd II, tl 147-173; avaldatud maakohtu istungil - kd IV; tl 90) nähtuvalt on koljuvõlvi vigastused ulatuslikud. Ain Tali andis maakohtus ütlusi selle kohta, et lõi T. Kt selleks, et too ei teataks „kuskile miilitsasse“ (kd IV; tl 107). Seega ei löönud Ain Tali T. Kt mitte üksnes selleks, et põgeneda, vaid selleks, et T. K ei saaks pöörduda politseisse. Seda sai aga tagada just kannatanu tapmine. Eelnevaga haakub ka Ain Tali järgnev käitumine: kuigi ta pidas võimalikuks, et T. K ei surnud koheselt, tegutses ta selle nimel, et T. Kt ei leitaks, mis ühtlasi tähendas seda, et T. K ei saanud meditsiinilist abi. Seoses kaitsja väitega, et T. Kga kokkusaamisele minnes ei näinud Ain Tali ette ega soovinud tema surma, märgib kohtukolleegium, et see ei välista tapmise toimepanemist kavatsetult. Subjektiivne külg tuleb tuvastada teo toimepanemise, T. K löömise aja seisuga; ka ei eelda kavatsetus eelnevat plaani, vaid käesoleva süüdistuse kontekstis mõeldakse selle all
lg 2 kohaselt seda, et teo löömise ajal Ain Tali sooviski kannatanu surma ja pidas vähemalt võimalikuks, et oma tegevusega ta selle põhjustab. 8.2 Samuti leiab ringkonnakohus sarnaselt prokurörile, et Ain Talile ei ole alust mõista tapmise eest karistust alla sanktsiooni keskmise määra. Nimelt tuleb ringkonnakohtu hinnangul Ain Tali süüd hinnata suureks, s.t toime pandud tegu tuleb hinnata keskmisest raskemaks ning süüle vastav karistus jääb sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole. Eelkõige tuleb siin arvestada viisi, kuidas tapmine toime pandi. Tegemist ei olnud ühe või paari löögiga, vaid kannatanut löödi korduvalt (ekspertiisiaktist tulenevalt 12 korda) revolvripäraga tugevalt pähe. Selline teguviis, nagu eespool märgitud, viitab ka sellele, et tegu pandi toime kavatsetult, s.o süüdistatav mitte üksnes ei möönnud, vaid ka soovis kannatanu surma. Ka ei olnud löömise põhjuseks süüdistatava ja kannatanu omavaheline tüli, vaid Ain Tali tappis hädakaitset teostava kannatanu, kes kaitses end Ain Tali õigusvastase ründe (väljapressimise katse) eest. Ka seda motiivi loeb ringkonnakohus süüd suurendavaks. Ringkonnakohus ei näe, et süüdistatava isik või õiguskorra kaitsmise huvid annaks alust karistuse määra alandamiseks.
§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine ka ringkonnakohtu hinnangul, kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohaga, et kuna Ain Tali on ütlustes varjanud T. Voogi osalust teo toimepanemisel, ei saa rääkida süü puhtsüdamlikust kahetsusest. See, milliseid ütlusi Ain Tali on andnud
järgi kvalifitseeritava teo osas, ei mõjuta kuidagi seda, kas ta kahetseb oma süüd
järgi põhjendatud karistuseks sanktsiooni keskmisele määrale 10 aastat 6 kuud vastavat vangistust. 9. Obiter dictum korras peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et peab ebaõigesti kvalifitseerituks Ain Tali poolt kannatanu auto kasutama asumist ja selle K. Maalepale andmist.
järgi ei vastuta isik, kes ise on pannud toime karistatava eelteo (vt nt
. Kommenteeritud väljaanne. 3., täiend. Trükk. Tallinn 2009; § 202 komm 9). Ses osas on juba süüdistuses endas vastuolu – süüdistuse kohaselt sai Ain Tali auto endale T. K tapmisega. Seega ei saanud ta pärast seda sama autot uuesti iseendalt omandada. Siiski ei leidnud kohtukolleegium, et tuleks apellatsiooni piirest väljuda ja Ain Tali õigeks mõista – tapmise järel kannatanu vara ära võtmine kujutab endast vargust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-28-09; p 8.3). Et aga varguse sanktsioon on
MS § 340 lg1 lubab aga apellatsiooni piirest väljuda vaid süüdistatava olukorra kergendamiseks, jätab ringkonnakohus nimetatud teo osas kvalifikatsiooni muutmata. 10. Vastavalt
lg-le 2 ja § 64 lg-le 1 tuleb mõista Ain Talile
Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus, et
järgi mõistetud karistus ületab teisi üksikkaristusi oluliselt,
, § 214 lg 1-§ 25 lg 2, § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritud teod olid omavahel seotud. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks lugeda kergemad karistused raskeimaga kaetuks ning mõista liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Anti Tali põhjendatult
- § 25 lg 2 järgi õigeks mõistnud.
lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seda, kas isik on alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust, tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja täideviija süüteo toimepanemise plaani. Seega on esmatähtis välja selgitada täideviija süüteo toimepanemise plaan. Objektiivseid hindamiskriteeriume tuleb aga kasutada määratlemaks, kuivõrd on täideviija plaan ellu viidud, et saaks rääkida vahetust süüteo alustamisest. Kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Anti Talile ei ole süüks pandud kaastäideviijana või kaasaaitajana väljapressimise kaitse toimepanemist, seega ei saa hindamisel, kas Anti Tali tegu jõudis katsestaadiumisse, lähtuda sellest, millal algas väljapressimise katse (sellisel juhul oleks saanud kohtukolleegiumi hinnangul rääkida katsestaadiumi algusest alates hetkest, kui Ain Tali palus „metsapeatust“ – Ain Tali edasine tegevus näitab, et see oli tema teoplaani kohaselt vajalik ähvarduse ja nõude esitamiseks). Anti Tali kohtueelses menetluses antud ja maakohtu istungil KrMS § 294 alusel avaldatud ütluste kohaselt isa talle, et peab kedagi hoiatama ja sealjuures on tal julgestuseks Anti abi vaja, kuna hoiatatav isik on suurema kehaehitusega. Juhul kui isa peaks peksa saama hakkama, on Anti teda kõrval aitamas. Seega pidi Anti Tali sekkuma siis, kui Ain Tali „peksa saama“ hakkab. Kuigi kannatanu ja Ain Tali vahel tekkiski rüselus, viibis Anti Tali sel ajal hoopis autost väljas ning ei sekkunud. Isale osutas ta abi ainult juba meelemärkuse kaotanud kannatanu auto tagaistmele paigutamisel, mis ei ole aga süüdistuse poolt hõlmatud tegu. Tõendatud ei ole, et Anti Tali oleks asunud tegutsema vastavalt arusaamisele, et nüüd on vajalik tema poolne vägivalla tarvitamine kannatanu suhtes. Süüdistuse kohaselt seisneb Anti Talile süüks pandav tegevus üksnes selles, et ta „läks Valkla bussipeatusest koos Ain Tali ja T Kga T K löömise, peksmise või valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise eesmärgil Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse“. Ülejäänud osas on Anti Talile esitatud süüdistuse raames kirjeldatud mitte Anti Tali, vaid Ain Tali tegevust. Kohtukolleegium leiab, et süüdistuses kirjeldatud Anti Tali tegevus ei ole kvalifitseeritav ka ühegi teise karistusseadustiku eriosa sätte järgi ja Anti Tali 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.