← Eesti

1-10-7205/41

Obsah (15)§ 214§ 113§ 202§ 418§ 121§ 436§ 199§ 424§ 64§ 74§ 21§ 22§ 16§ 63§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 14.05.2012. a, Tallinn Kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-10-7205 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, li

§ 214

lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi; Andres Rebase süüdistuses

§ 214

lg 2 p 2,4 - § 25 lg 2 järgi; Kriminaalasi Ain Tali süüdistuses

§ 214

lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2,

§ 113

,

§ 202

lg 1 ja

§ 418

lg 2 p 1 järgi, Anti Tali süüdistuses

§ 121

– § 25 lg 2 järgi ja Kaimar Maalepp süüdistuses

§ 202lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 08.02.2012.a.

otsus Apellandid prokurör, süüdistatav Andres Rebase kaitsja Prokurör T Tomberg T Voog, elukoht xxxxxxxxxxx xxx xxx, xxxxxxxx; isikukood: 36606140293; Eesti kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; FIE; varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatavad Andres Rebane, xxxxxxxxxx xxx xx-x, isikukood 36704266037, eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1)19.03.1992 Viljandi Maakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3-§ 15 lg 2 alusel rahatrahviga 2500.- krooni; 2) 25.11.1992.a. Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseajaga; 3) 18.11.1993.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahviga 3000.- krooni; 4) 26.02.1996.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 2 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 5) 16.11.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2101 lg 2 p 1,4 järgi 4 aasta 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga; 6) 02.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 186 järgi 1

(11)rahalise karistusega 4600 krooni Ain Tali, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, viibib käesoleval ajal Tallinna vanglas, Magasini 35, Tallinn 10138; isikukood 35811196014, Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 12.05.1976 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2 alusel tingimisi vabadusekaotus 1a katseaeg 3a; 2) 13.03.1981 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 alusel vabadusekaotus 3a 6k; 3) 01.02.1989 Paide Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3, § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 139 lg 3 alusel vabadusekaotus 3a 2k; 4) 20.06.2008

§ 418

lg 1 alusel rahaline karistus 200 päevamäära 10000.- EEK Anti Tali, xxxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx isikukood 38506066011; Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 11.10.2007 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt

§ 436

lg 1 ja § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistusega 1 k katseajaga 18 kuud; 2) 05.10.2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7, 8 alusel rahalise karistusega 6700.- krooni; Kaimar Maalepp, xxxxxxxx x, xxxxx xxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 36608315213, eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel eesti keel, ei tööta;varem kriminaalkorras karistatud: 24.03.2008 Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja poolt

§ 424

alusel tingimisi vangistusega 5 k katseajaga 2 aastat ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a. Kaitsjad advokaadid Andres Alas, Argo Küünemäe, Nigul Saar, Mati Senkel RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu otsus Andres Rebase

§ 214

lg 2 p 2, 4 − § 25 lg 2 järgi süüdimõistmise, talle mõistetud karistuse ja talt välja mõistetud sundraha osas. Teha ses osas uus otsus, millega mõista Andres Rebane süüdi

§ 214lg 1 - § 25 lg 2, § 22 lg 2 järgi ning karistada teda 1-aastase vangistusega.

Mõista Andres Rebaselt riigituludesse välja sundraha 435 eurot. 2.1 Tühistada Harju Maakohtu otsus Ain Tali süüdimõistmise osas

§ 214

lg 2 p 2, 4 − § 25 lg 2 järgi ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Ain Tali süüdi

§ 214lg 1 § 25 lg 2 järgi, karistades teda 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

2.2 Tühistada Harju Maakohtu ostus Ain Talile

§ 113järgi mõistetud karistuse osas.

Teha ses osas uus otsus, millega mõista Ain Talile

§ 113järgi karistuseks 10 aastat 6 kuud vangistust.

2.3 Tühistada Harju Maakohtu otsus Ain Talile

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas, mõistes liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. 3. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. 2

(11)4. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Andres Rebase kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 T Voogile esitati

§ 214

lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 järgi süüdistus selles, et ta andis enne 16.08.2009 Andres Rebasele juhised esitada vähemalt 5000.- USD suuruse rahalise tasu eest vabalt valitud vägivallaga ähvardades T Kle nõue, et viimane taganeks talle kuuluva Tallinnas, Vabaduse pst 201 asuva ja 5 miljoni kroonise (319 558,25 €) turuväärtusega kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest. T. Voog näitas T K Andres Rebasele ette, kes andis 2009. a suvel enne 16.08.2009 omakorda Ain Talile edasi T Voogilt saadud juhised ja näitas T K ette Ain Talile. Ain Tali kasutas vastavalt saadud juhistele, s.o. T Voogiga ja Andres Rebasega ühiselt ja kooskõlastatult, seega grupis tegutsedes T K suhtes vägivalda, ähvardades teda täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega, s.o. tapmisega, kuid ei jõudnud esitada T Kle nõuet, kuna T K haaras käega Ain Tali käes olevast revolvrist, mille peale A. Tali, väljudes kokkuleppe piirest, tappis T. K. 1.2 Andres Rebasele esitati

§ 214

lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 süüdistus selles, et ta, olles saanud T Voog käest juhised esitada vähemalt 5000.- USD suuruse rahalise tasu eest vabalt valitud vägivallaga ähvardades T Kle talle kuuluva kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest taganeda, andis T Voogilt saadud juhised Ain Talile edasi ja näitas T K Ain Talile ette. 1.3 Sarnaselt eelnimetatutega süüdistati Ain Tali

§ 214lg 2 p 2, 4 - 25 lg 2 järgi.

Süüdistuse kohaselt helistas A. Rebase kaudu T. Voogi juhised saanud A. Tali 16.08.2009 kella 09.43 paiku T K mobiiltelefonile ja kutsus T K väljamõeldud ettekäändel Harju maakonda Kuusalu valla ja Jõelähtme valla piiril asuvasse Valkla bussipeatusesse, kust liiguti koos T K ja Ain Tali poolt kaasa kutsud Anti Taliga Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse. Seal ähvardas Ain Tali täpsemalt tuvastamata revolvrile sarnaneva esemega T Kt tapmisega. Ühtlasi soovis Ain Tali esitada T Kle nõude, et viimane taganeks talle Tallinnas, Vabaduse pst 1 asuva 5 miljoni kroonise turuväärtusega kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest. Oma nõudmist ei õnnestunud Ain Talil aga esitada, kuna T K püüdis ennast kaitsta elule ohtu kujutava vägivalla kasutamise eest, haarates käega Ain Tali käes olevast revolvrist. Seejärel lõi Ain Tali kokkuleppe piirest väljudes T Kt korduvalt revolvrile sarnaneva esemega pea piirkonda, tekitades talle eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel T K suri mitte hiljem kui 16.08.2009. Vastavalt kirjeldatule esitati Ain Talile ühtlasi

§ 113järgi süüdistus T.

K tapmises. Lisaks eelnevale süüdistati Ain Tali

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et A.

Tali kinkis T K tapmise tulemusena saadud T Kle kuuluva sõiduki Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXXXXXXXXXXX koos selles olnud esemetega väärtusega kokku 1458 € (22812,74 krooni) K M. Veel süüdistati Ain Tali

§ 418lg 2 p 1 järgi selles, et Ain Tali, olles varem laskemoona ebaseadusliku käitlemise toime pannud isikuks, omamata Relv

S § 19 lg 3 järgi piiratud tsiviilkäibega relvadele ja neile mõeldud laskemoona soetamise aluseks olevat RelvaS § 32 lg 1 ja 2 3

(11)sätestatud relvasoetamisluba või § 34 lg 2 sätestatud relvaluba, omandas tuvastamata ajal, isikult ja viisil RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelva – jahipüssi IžK kal 16 nr И17697 – ning RelvaS § 19 lg 3 tähenduses piiratud tsiviilkäibega tulirelvale mõeldud laskemoona – ühe 12-kaliibrilise jahipüssipadruni – ning hoidis nimetatud jahipüssi ja padrunit kuni 06.10.2009 oma elukohas. 1.4 Anti Talile esitati

§ 121

- § 25 lg 2 järgi süüdistus selles, et ta läks Valkla bussipeatusest koos Ain Tali ja T Kga T K löömise, peksmise või valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise eesmärgil Harju maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse, kus aga Ain Tali kokkuleppe piirest väljudes T. K tappis. 1.5 Kaimar Maalepale esitati

§ 202

lg 1 järgi süüdistus selles, et ta omandas 16.08.2009 Ain Tali käest kinkimise teel Ain Tali poolt T K tapmise tulemusena saadud T Kle kuuluva sõiduki Suzuki Baleno registreerimisnumbriga XXXXXXXXXXXX koos selles olnud esemetega väärtusega kokku 1458 € (22812,74 krooni), teades selle kuritegelikku päritolu, hoidis seda oma elukoha Tapa, Laane 4 lähedal ja lõikas selle 16.-17.08.2009 tükkideks ning seejärel osaliselt hävitas põletamise teel ja osaliselt turustas vanametalli kokkuostu viimise teel, autost võetud puksiirköie omastas. 2. Harju Maakohtu 08.02.2012. a otsusega mõisteti T. Voog

§ 214

lg 2 p 2 ,4 - § 25 lg 2 järgi ning Anti Tali

§ 121- § 25 lg 2 järgi õigeks.

Andres Rebase mõistis maakohus

§ 214lg 2 p 2, 4 - § 25 lg 2 järgi süüdi ja mõistis karistuseks 6 aastat vangistust.

Ain Tali mõistis maakohus

§ 214

lg 2 p 2,4 - § 25 lg 2,

§ 113

, § 202 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi süüdi ja mõistis karistuseks vastavalt 5 aastat, 9 aastat, 3 kuud ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus Ain Talile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 aastat vangistust. Kaimar Maalepa mõistis kohus

§ 202

lg 1 järgi süüdi ja mõistis karistuseks 100 päevamäära suuruse rahalise karistuse, lähtudes miinimumpäevamäärast 3.20 eurot. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokurör ja A. Rebase kaitsja. 3.1 Prokurör taotleb Maakohtu otsuse tühistamist T Voogi õigeks mõistmise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, mõistes T. Voogi süüdi

§ 214lg 2 p 2 , 4 - § 25 lg 2 järgi ning karistades teda vangistusega 8 aastat.

Samuti taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist Anti Tali

§ 121

järgi õigeks mõistmise osas ning ses osas uue otsuse tegemist, mõistes Anti Tali süüdi

§ 121

- § 25 lg 2 järgi, karistades teda vangistusega 3 kuud, mida

§ 74alusel mitte pöörata täitmisele 2-aastast katseaega kohaldades.

Veel taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist Ain Talile mõistetud karistuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, karistades Ain Tali

§ 113järgi vangistusega 11 aastat ja mõistes liitkaristuseks 14 aastat vangistust.

Prokurör leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, kohtuotsuses puuduvad põhjendused ning Ain Talile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Anti Tali osas vaidlustatakse apellatsioonis kohtu seisukohta, et Anti Tali

§ 121-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegu ei jõudnud katsestaadiumi.

Prokurör leiab, et Anti Tali oli Ain Talil kaasas tema abistamiseks. Anti Tali on andnud ütlusi, mille kohaselt isa kutsus teda julgestuseks 4

(11)kaasa, kuivõrd kedagi olevat vaja hoiatada ning hoiatatav olevat füüsiliselt isast tugevam. Seega oli ta valmis osalema koos Ain Taliga T K kehalisel väärkohtlemisel ja täitis oma rolli vastavalt kokkulepitule, tegu jõudis ka Ain Tali tegevuse tõttu katsestaadiumi, kuid kasvas seejärel Ain Tali ekstsessi tõttu üle tapmiseks, ilma et Anti Tali oleks jõudnud asuda Ain Tali kokkulepitu kohaselt abistama, s.o T Kt väärkohtlema asuda. Prokurör leiab apellatsioonis, et kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et tõendatud ei ole, et Ain Tali on Andres Rebaselt või kelleltki kolmandalt saanud raha vähemalt 5 000 USD T Klt väljapressimise eest. Kohus pole arvestanud järgmiste tõenditega. Tunnistaja T S ütluste kohaselt rääkis M K talle, et Anti on seotud kellegi mõrvaga, ta oli koos oma isaga kõrvaldanud 30 000 krooni eest inimese. Tunnistaja M K andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et A ja S R rääkisid, et keegi inimene on kadunud ja Anti isa istub sellega seoses kinni. Anti oli isa käest raha saanud, kuid mille eest, ta ei tea. Lisaks kinnitavad süüdistatavad Maalepp ja Ain Tali, et Ain Tali maksis Maalepale T K auto hävitamise eest 1000 krooni. Ain Tali on seejuures töötu ja sissetulekuid ei omanud. Prokurör leiab, et kohus on alusetult mõistnud T. Voogi õigeks, leides, et viimase seotus väljapressimise katsega ei ole tõendatud. Prokurör leiab, et kohus on jätnud hindamata T. Voogi ja A. Rebase ütluste elulise usutavuse. T Voogi ja Andres Rebane ütlustest nähtub, et T Voog näitas Andres Rebasele T K autot 2007-2008. Andres Rebase ja Ain Tali ütlustest nähtuvalt näitas Andres Rebane Ain Talile T K autot 2009 suvel ehk 1-2 aastat hiljem. Seejuures ei ole Andres Rebane enda kinnitusel T Kt kunagi näinud, nägi üksnes T K autot. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kas arvestades pika ajavahemikuga ja asjaoluga, et ei Andres Rebane ega Ain Tali polnud T Kt varem näinud, on usutav T K ettenäitamine väljapressimise täideviijale süüdistatavate kirjeldatud viisil. Kohus on pidanud eluliselt usutavaks süüdistatavate esitatud versiooni, mille kohaselt Andres Rebane märgates koos Ain Taliga viibides tänaval juhuslikult 1-2 aastat varem nähtud T K autoga sarnanevat sõidukit, tegi Ain Talile omal algatusel, ilma T Voogiga kooskõlastamata, ettepaneku hoiatada selle sõiduki juhti, keda ta kunagi näinud ei olnud, et sellisel viisil abistada oma sõpra T Voogi kinnisvaravaidluse lahendamisel. Kohus on ebaõigesti hinnanud asjaolu, et T. Voog ja A. Rebane rääkisid 20.10.2009.a. öösel telefonis Ain Talist ja mõlemad üheselt keeldusid teda edaspidi oma tuttavana tunnistamast. Prokurör toob apellatsioonis välja, et kohus on otsuse põhiosas Ain Tali tahtluse vormina

§ 113

järgi kvalifitseeritud teo toimepanemisel nimetanud kord kaudset, kord aga otsest tahtlust. Prokuröri hinnangul on õige otsene tahtlus. Karistuse mõistmise puhul on kohus aga märkinud, et Ain Tali pani kuriteod toime tahtlikult, lõi tingimused

§ 214

ettenähtud kuriteo toimepanemiseks, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Kuivõrd tapmine oli Ain Tali poolne ekstsess, jääb apellandile viimane seisukoht arusaamatuks. Kohus ei ole karistuse mõistmisel järginud Riigikohtu kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11 tehtud otsuse punktis 11 toodud seisukohta, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 3.2 Andres Rebase kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Rebase süüdimõistmise osas ja A. Rebase õigeksmõistmist või alternatiivselt kergema karistuse mõistmist tingimisi. Kaitsja leiab, et kohus on rajanud A. Rebase süüdimõistmise mitte tõenditele, vaid kahtlustele, mis on tõlgendatud süüdistatava kahjuks. Tõendatud ei ole, et A. Rebane oleks soovinud kannatanu suhtes kasutada füüsilist või psüühilist vägivalda

§ 214tähenduses. A. Rebane pidas 5

(11)kannatanu hoiatamise all silmas verbaalset hoiatamist. Ta ei teinud seda põhjusel, et T. Voogi sõbrana käis viimasel tihti külas, kus oleks võinud kohata T. Kt ja see oleks T. Voogi ja T. K suhteid veelgi pingestanud. Ta tahtis, et T. Kt hoiataks viimasele tundmatu isik, mis oleks jätnud mulje, et T. K käitumist kinnisvaravaidluses taunivad paljud inimesed. Kohus on alusetult käsitanud sünonüümidena termineid „hoiatama“ ja „välja pressima“. Kohus oleks pidanud hindama Andres Rebase ja Ain Tali ütlused eluliselt usutavateks. Tõendatud ei ole subjektiivne külg. A. Rebase puhul ei saa subjektiivse koosseisu asjaolusid tuvastada tema käitumisest, Ain Tali käitumise alusel ei saa aga A. Rebase subjektiivset külge välja selgitada. Kaitsja leiab, et isikute kokkulepet hilisema kuriteo toimepanemiseks ei saa käsitada kuriteokatsena. Lisaks eelnevale on apellatsiooni kohaselt põhjendamatu reaalse vangistuse mõistmine.
  1. Prokuröri apellatsioonile esitasid vastused Ain Tali ja Anti Tali kaitsjad. 4.1 Ain Tali kaitsja leiab vastuses, et A.Talile mõistetud karistus vastab kõigile karistuse mõistmise printsiipidele ja maakohtu otsus tuleb Ain Tali osas jätta muutmata. Kaitsja ei nõustu prokuröriga, et Ain Tali pani tapmise toime otsese tahtlusega. Tõendid ei kinnita seda, et Ain Tali teadis kindlasti, et tema tegevuse tulemusel saabub kannatanu surm. Sõites kannatanuga kohtuma, ei soovinud Ain Tali kannatanu surma ega näinud seda ette. Ain Tali kohtus kannatanuga esimest korda ega teadnud, et kannatanu on temast tunduvalt suurem. Autos tekkinud kähmluse käigus lõi ta kannatanut mitmeid kordi, kartes endast tunduvalt suuremale mehele alla jääda. Lisaks leiab kaitsja, et kohus on õigesti arvestanud Ain Tali puhtsüdamlikku kahetsust. 4.2 Anti Tali kaitsja palub jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Harju Maakohus on otsuses üksikasjalikult ja põhjalikult selgitanud, miks Anti Talile inkrimineeritud kuriteokatse ei ole tõendatud ja miks Anti Tali tegevuses puudub kuriteokoosseis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus ei nõustu A. Rebase kaitsja apellatsioonis esitatud väitega, et A. Rebane on süüdi mõistetud üksnes tema kahjuks tõlgendatud kahtluste alusel ning tõendeid, mis tema süüd kinnitaks, ei ole. A. Rebase süüd kinnitavad Ain Tali ütlused, mille kohaselt pidi ta A. Rebasega kokkulepitu kohaselt kannatanut hoiatama, ähvardama või hirmutama ning ühtlasi nõudma, et kannatanu loobuks kinnisvaravaidlusest. Kuigi kaitsja on apellatsioonis nimetatud väljenditest valinud A. Rebase käitumise kirjeldamiseks kõige leebema ja neutraalsema, väärib tähelepanu, et ristküsitluse raames küsis A. Rebase kaitsja Ain Talilt, milline kolmest väljendist kõige täpsemalt seda kirjeldab, mida Ain Tali kokkuleppe kohaselt tegema pidi, ning Ain Tali nimetas hirmutamist. Sellega haakub ka Ain Tali käitumine, millele on viidanud oma otsuses ka maakohus – ta võttis kaasa (väidetavalt küll mittetöötava) revolvri, millega ähvardada, samuti kutsus kaasa oma poja, juhuks, kui ta peaks „hakkama peksa saama“ ning valis „hoiatamiseks“ koha linnast eemal, kus oleks vähem kõrvalisi isikuid. Asjakohatud on kohtukolleegiumi arvates kaitsja põhjendused selle kohta, miks ei hoiatanud kannatanut A. Rebane ise. Nimelt ei soovinud A. Rebane väidetavalt kannatanut ise hoiatada põhjusel, et käis tihti T. Voogil külas ja oli suur tõenäosus, et ta kohtab seal T. Kt. Seetõttu soovis ta, et T. Kt hoiataks viimasele tundmatu isik, mis oleks jätnud T. Kle mulje, et tema käitumist kinnisvaravaidluses taunivad paljud teised inimesed. Esiteks väärib ringkonnakohtu hinnangul tähelepanu, et A. Rebane väitis maakohtus, et hoolimata sellest, et ta käis tihti T. Voogil külas, ei olnudki ta üldse kordagi T. Kt ennast näinud, T. Voog oli talle vaid näidanud T. K autot. Seega kui 6
(11)A. Rebane oleks ise T. Kt hoiatanud, oleks ta olnud viimase jaoks hoiatamise hetkel samavõrd võõras isik kui A. Tali. Teiseks on kohtukolleegiumi hinnangul ilmselgelt otsitud ja eluliselt mitteusutav väide, nagu oleks T. K hoiatamine talle tundmatu isiku poolt pidanud jätma viimasele mulje, et tema käitumist taunivad paljud inimesed. Taolise „hoiatamise“ puhul on igal juhul esmaseks mõtteks see, et tegemist on vaidluse vastaspoolega seotud isikuga. 6.1 Kohtukolleegium peab aga vajalikuks KrMS § 340 lg 1 alusel väljuda apellatsiooni piirest, kuna leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, raskendades süüdistatava olukorda. A. Rebane on mõistetud süüdi

214 lg 2 p 2, 4- § 25 lg 2 järgi, s.o väljapressimise katses, mis on toime pandud grupis ja suures ulatuses. Samas nähtub maakohtu otsusest, et A. Rebane ei täitnud vahetult ühtegi

§ 214

lg-s 1 nimetatud väljapressimise objektiivse koosseisu tunnust – ta ei esitanud kannatanule ähvardust ega varalise kasu üleandmise nõuet, veelgi enam, ta ei viibinud ajal, kui Ain Tali kannatanut ähvardama asus, üldse sündmuskohal. Tema tegu seisnes üksnes selles, et ta „andis edasi T. Voogi juhtnöörid“, s.o tegi Ain Talile ettepaneku kannatanut „hoiatada“. Karistusseadustik eristab teo täideviijat ja osavõtjat (§ 20), viimaste hulka kuulub ka kihutaja (§ 22 lg 1). Täideviija on

§ 21lg 1 kohaselt isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades.

Kuigi teovalitsemise teooria kohaselt, mis on aluseks otsustamisel, kas tegemist on täideviimisega, võib kaastäideviijaks lugeda ka isikut, kes vahetult ühtegi kuriteo objektiivse koosseisu tunnust ei täida, saab isikust kui kaastäideviijast rääkida vaid juhul, kui tema teopanus on oluline ja ta hoiab ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all (viimati on Riigikohus kõnealust küsimust käsitlenud 08.06.2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-38-11). Käesolevas asjas ei ole süüdistuses ega maakohtu otsuses näidatud ära ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et A. Rebane oleks kuidagi hoidnud kontrolli all väljapressimise katset, mida vahetult püüdis toime panna Ain Tali. Vastupidi, süüdistuse kohaselt jättis ta Ain Talile täie vabaduse otsustada, kuidas väljapressimine konkreetselt toime panna. Oma ettepanekuga lõi ta üksnes Ain Tali tahtluse konkreetne kuritegu toime panna, ning selline tegu on käsitatav kuriteole kihutamisega

§ 22lg 2 tähenduses.

Ülal kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt soovis A. Rebane, et Ain Tali ähvardaks T. Kt ja esitaks viimasele nõudmise kinnisvara puudutavas kohtuasjas oma nõuetest loobuda. Et väljapressimine jäi katsestaadiumi, vastutab ka A. Rebane väljapressimise katsele kihutamise eest. Kuna A. Rebane ei ole käsitatav väljapressimise katse kaastäideviijana, vaid kihutajana, ei ole

§ 21lg-st 2 tulenevalt alust rääkida väljapressimise katse toimepanemisest grupis.

6.2 Ühtlasi leiab kohtukolleegium, et tõendatud ei ole teine väljapressimise kvalifitseeriv tunnus – suur ulatus. Süüdistuses viidatakse T K kinnistu väärtusele, milleks oli 5 miljonit krooni. Samas ei süüdistata Ain Tali nimetatud kinnistu väljapressimise katses, vaid Ain Tali pidi nõudma, et T. K taganeks kinnistu osas peetavas kohtuvaidluses oma nõuetest (muudetud süüdistuse tekst: kd IV tl 127). Seda, millised konkreetselt olid T. K nõuded, millest ta taganema oleks pidanud, ja mis oli nende rahaline väärtus, süüdistuses konkretiseeritud ega kohtumenetluses tõendatud ei ole. Kannatanu H. K (kd IV tl 100 pöördel) ja tunnistaja Ü. K ütluste kohaselt toimus T. Voogi ja T. K vahel kaks kohtuvaidlust, kuid hagejaks oli neis T. Voog, kes nõudis üürilepingu kehtetuks tunnistamist ja 2,5 miljonit krooni ehitusele tehtud parenduste hüvitamist (kd IV; tl 101 pöördel). Seega on olemas tõendid T. Voogi, mitte aga T. K nõuete kohta. Samas tuleneb ka nimetatud tõenditest, et vaidlus ei toimunud kinnistu omandiõiguse üle. Eelnevast tulenevalt tuleb A. Rebase tegu kvalifitseerida

§ 214lg 1, § 25 lg 2 ja § 22 lg 2 järgi.

6.3 A. Rebase poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni muutmise tõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka mõistetud karistuse osas ja mõista A. Rebasele karistuseks 1 aasta vangistust. Ringkonnakohus peab võimalikuks mõista

§ 214lg 2 sanktsiooni alammäära lähedase 7

(11)vangistuse põhjusel, et A. Rebane, kallutades Ain Talit panema toime väljapressimist, ei määranud ära seda, milline peab olema vägivald, millega kannatanut ähvardatakse. Arvestades aga nii toimepandud tegu kui ka A. Rebase isikuandmeid ei pea ringkonnakohus võimalikuks jätta karistust tingimisi täitmisele pööramata. Nimelt on A. Rebane varem kriminaalkorras karistatud, ta suhtleb samuti kriminaalkorras karistatud isikutega, mis käesoleval juhul soodustas uue kuriteo toimepanemist, lisaks puudub A. Rebasel maakohtu otsuse kohaselt töökoht. 7. A. Rebase teo ümberkvalifitseerimine

§ 214lg 1, § 25 lg 2 ja § 22 lg 2 järgi mõjutab ka Ain Tali teo kvalifikatsiooni ning Kr

MS § 340 lg 3 alusel tuleb ka Ain Tali tegu kvalifitseerida ümber

§ 214lg 1 - § 22 lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel tuleb ühest küljest arvestada sellega, et Ain Tali püüdis ähvardada T. Kt tapmisega, teisest küljest tuleb arvestada sellega, et füüsilist vägivalda Ain Tali väljapressimise katse raames ei kasutanud. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks

§ 214

lg 1 sanktsiooni keskmisele määrale vastavat karistust, milleks on 2 aastat 6 kuud vangistust. 8.1 Prokuröriga tuleb nõustuda selles, et T. K tapmise osas on maakohus Ain Tali tahtluse vormina otsuses nimetanud nii kaudset kui otsest tahtlust. Erinevalt prokurörist leiab ringkonnakohus aga, et Ain Tali ei pannud tapmist toime ka otsese tahtlusega, vaid kavatsetult. Seda kinnitavad nii teo iseloom kui Ain Tali enda ütlused. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt olid T. Kl koljulae-, koljupõimiku- ja näokoljuluude hulgimurrud ja defektid; koljuluudel leiti 12 erinevat löögijälge. Ekspertiisiakti lisas olevast fototabelist (Kd II, tl 147-173; avaldatud maakohtu istungil - kd IV; tl 90) nähtuvalt on koljuvõlvi vigastused ulatuslikud. Ain Tali andis maakohtus ütlusi selle kohta, et lõi T. Kt selleks, et too ei teataks „kuskile miilitsasse“ (kd IV; tl 107). Seega ei löönud Ain Tali T. Kt mitte üksnes selleks, et põgeneda, vaid selleks, et T. K ei saaks pöörduda politseisse. Seda sai aga tagada just kannatanu tapmine. Eelnevaga haakub ka Ain Tali järgnev käitumine: kuigi ta pidas võimalikuks, et T. K ei surnud koheselt, tegutses ta selle nimel, et T. Kt ei leitaks, mis ühtlasi tähendas seda, et T. K ei saanud meditsiinilist abi. Seoses kaitsja väitega, et T. Kga kokkusaamisele minnes ei näinud Ain Tali ette ega soovinud tema surma, märgib kohtukolleegium, et see ei välista tapmise toimepanemist kavatsetult. Subjektiivne külg tuleb tuvastada teo toimepanemise, T. K löömise aja seisuga; ka ei eelda kavatsetus eelnevat plaani, vaid käesoleva süüdistuse kontekstis mõeldakse selle all

§ 16

lg 2 kohaselt seda, et teo löömise ajal Ain Tali sooviski kannatanu surma ja pidas vähemalt võimalikuks, et oma tegevusega ta selle põhjustab. 8.2 Samuti leiab ringkonnakohus sarnaselt prokurörile, et Ain Talile ei ole alust mõista tapmise eest karistust alla sanktsiooni keskmise määra. Nimelt tuleb ringkonnakohtu hinnangul Ain Tali süüd hinnata suureks, s.t toime pandud tegu tuleb hinnata keskmisest raskemaks ning süüle vastav karistus jääb sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole. Eelkõige tuleb siin arvestada viisi, kuidas tapmine toime pandi. Tegemist ei olnud ühe või paari löögiga, vaid kannatanut löödi korduvalt (ekspertiisiaktist tulenevalt 12 korda) revolvripäraga tugevalt pähe. Selline teguviis, nagu eespool märgitud, viitab ka sellele, et tegu pandi toime kavatsetult, s.o süüdistatav mitte üksnes ei möönnud, vaid ka soovis kannatanu surma. Ka ei olnud löömise põhjuseks süüdistatava ja kannatanu omavaheline tüli, vaid Ain Tali tappis hädakaitset teostava kannatanu, kes kaitses end Ain Tali õigusvastase ründe (väljapressimise katse) eest. Ka seda motiivi loeb ringkonnakohus süüd suurendavaks. Ringkonnakohus ei näe, et süüdistatava isik või õiguskorra kaitsmise huvid annaks alust karistuse määra alandamiseks.

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine ka ringkonnakohtu hinnangul, kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohaga, et kuna Ain Tali on ütlustes varjanud T. Voogi osalust teo toimepanemisel, ei saa rääkida süü puhtsüdamlikust kahetsusest. See, milliseid ütlusi Ain Tali on andnud

§ 214

järgi kvalifitseeritava teo osas, ei mõjuta kuidagi seda, kas ta kahetseb oma süüd

§ 113järgi kvalifitseeritavas teos. Eelnevast 8

(11)tulenevalt peab ringkonnakohus Ain Talile

§ 113

järgi põhjendatud karistuseks sanktsiooni keskmisele määrale 10 aastat 6 kuud vastavat vangistust. 9. Obiter dictum korras peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et peab ebaõigesti kvalifitseerituks Ain Tali poolt kannatanu auto kasutama asumist ja selle K. Maalepale andmist.

§ 202

järgi ei vastuta isik, kes ise on pannud toime karistatava eelteo (vt nt

. Kommenteeritud väljaanne. 3., täiend. Trükk. Tallinn 2009; § 202 komm 9). Ses osas on juba süüdistuses endas vastuolu – süüdistuse kohaselt sai Ain Tali auto endale T. K tapmisega. Seega ei saanud ta pärast seda sama autot uuesti iseendalt omandada. Siiski ei leidnud kohtukolleegium, et tuleks apellatsiooni piirest väljuda ja Ain Tali õigeks mõista – tapmise järel kannatanu vara ära võtmine kujutab endast vargust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-28-09; p 8.3). Et aga varguse sanktsioon on

§ 202omast raskem, Kr

MS § 340 lg1 lubab aga apellatsiooni piirest väljuda vaid süüdistatava olukorra kergendamiseks, jätab ringkonnakohus nimetatud teo osas kvalifikatsiooni muutmata. 10. Vastavalt

§ 63

lg-le 2 ja § 64 lg-le 1 tuleb mõista Ain Talile

§ 113, § 214 lg 1-§ 25 lg 2, § 202 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi liitkaristus.

Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus, et

§ 113

järgi mõistetud karistus ületab teisi üksikkaristusi oluliselt,

§ 113

, § 214 lg 1-§ 25 lg 2, § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritud teod olid omavahel seotud. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks lugeda kergemad karistused raskeimaga kaetuks ning mõista liitkaristuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Anti Tali põhjendatult

§ 121

- § 25 lg 2 järgi õigeks mõistnud.

§ 25

lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seda, kas isik on alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust, tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja täideviija süüteo toimepanemise plaani. Seega on esmatähtis välja selgitada täideviija süüteo toimepanemise plaan. Objektiivseid hindamiskriteeriume tuleb aga kasutada määratlemaks, kuivõrd on täideviija plaan ellu viidud, et saaks rääkida vahetust süüteo alustamisest. Kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Anti Talile ei ole süüks pandud kaastäideviijana või kaasaaitajana väljapressimise kaitse toimepanemist, seega ei saa hindamisel, kas Anti Tali tegu jõudis katsestaadiumisse, lähtuda sellest, millal algas väljapressimise katse (sellisel juhul oleks saanud kohtukolleegiumi hinnangul rääkida katsestaadiumi algusest alates hetkest, kui Ain Tali palus „metsapeatust“ – Ain Tali edasine tegevus näitab, et see oli tema teoplaani kohaselt vajalik ähvarduse ja nõude esitamiseks). Anti Tali kohtueelses menetluses antud ja maakohtu istungil KrMS § 294 alusel avaldatud ütluste kohaselt isa talle, et peab kedagi hoiatama ja sealjuures on tal julgestuseks Anti abi vaja, kuna hoiatatav isik on suurema kehaehitusega. Juhul kui isa peaks peksa saama hakkama, on Anti teda kõrval aitamas. Seega pidi Anti Tali sekkuma siis, kui Ain Tali „peksa saama“ hakkab. Kuigi kannatanu ja Ain Tali vahel tekkiski rüselus, viibis Anti Tali sel ajal hoopis autost väljas ning ei sekkunud. Isale osutas ta abi ainult juba meelemärkuse kaotanud kannatanu auto tagaistmele paigutamisel, mis ei ole aga süüdistuse poolt hõlmatud tegu. Tõendatud ei ole, et Anti Tali oleks asunud tegutsema vastavalt arusaamisele, et nüüd on vajalik tema poolne vägivalla tarvitamine kannatanu suhtes. Süüdistuse kohaselt seisneb Anti Talile süüks pandav tegevus üksnes selles, et ta „läks Valkla bussipeatusest koos Ain Tali ja T Kga T K löömise, peksmise või valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise eesmärgil Harju Maakonnas Jõelähtme vallas Peterburi maantee ääres asuvasse Koogi bussipeatusesse“. Ülejäänud osas on Anti Talile esitatud süüdistuse raames kirjeldatud mitte Anti Tali, vaid Ain Tali tegevust. Kohtukolleegium leiab, et süüdistuses kirjeldatud Anti Tali tegevus ei ole kvalifitseeritav ka ühegi teise karistusseadustiku eriosa sätte järgi ja Anti Tali 9

(11)õigeksmõistmine maakohtu poolt oli täielikult põhjendatud.
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka T. Voogi õigeksmõistmise osas. Prokuröri seisukoha järgi ei ole usutav, et A. Rebane omal algatusel tegi Ain Talile ettepaneku T. Voogi huvides panna toime väljapressimine. Märkida tuleb, et sellise väite mitteusutavus tähendaks küll seda, et see tuleb kõrvale heita, kuid sellest ei saa teha vastupidist järeldust, et algatus väljapressimise toimepanemiseks tuli T. Voogilt, kes lubas selle eest tasu maksta. Isikut võib süüdi mõista vaid juhul, kui kohus loeb tema süü tõendatuks. Selliseid tõendeid, mis T. Voogi süüd kinnitaks, aga ei ole. Anti Tali on küll kohtueelses menetluses antud ütlustes, mis maakohtu istungil avaldati, maininud, et sai isalt, s.o Ain Talilt T. K tapmisele järgnenud päeval 5000 USD, kuid Anti Tali ei ole andnud ütlusi selle kohta, kust Ain Tali raha sai. Ain Talile endale ristküsitlusel pojale raha andmise fakti kohta küsimusi esitatud ei ole. Apellatsioonis viidatud tunnistaja T S antud ütlustele ei või KrMS § 66 lg 21 kohaselt üldse tugineda, kuna T. S enda sõnul (kd IV; tl 103) andis ütlusi asjaolude kohta, mida oli talle edasi rääkinud samuti tunnistajana üle kuulatud M K. Küll on KrMS § 66 lg 21 p 1 kohaselt lubatud tõend M. K ütlused, kuna ta andis ütlusi asjaolude kohta, mida oli kuulnud Anti Talilt, kes ise keeldus kohtumenetluses ütlusi andmast. Samas kinnitavad ka need ütlused vaid seda, et Anti Tali oma isalt raha sai, kuid ei anna infot selle kohta, kust viimane selle saanud oli. Nii on M. K öelnud: „Isa käest oli raha saanud, kui ma õieti mäletan,“ kuid täpsustavale küsimusele, kas ta oskab öelda, mille eest see raha oli, vastas ta: „Ma ei tea“ (kd IV; tl 115 pöördel). Rohkem M. K raha kohta, mille Anti Tali oma isalt sai, mingit infot andnud ei ole. Seega ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et T. Voog oleks väljapressimise raha eest tellinud. Anti Tali ütlustest ei nähtu, et isa oleks talle lubanud raha enne seda kui nad läksid T. Kga kokku saama. Raha andmine pärast seda, kui Anti Tali nägi pealt, kuidas Ain Tali tappis teise inimese, võib tähendada seda, et Ain Tali soovis mõjutada Anti Tali juhtunust vaikima ning raha maksmine ei tähenda seda, et see oli pärit T. Voogilt. Ka ei tõenda T. Voogi osalust 19.10.2009 ja 20.10.2009 vahelisel ööl toimunud telefonikõned. Esiteks leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et nimetatud kõnedest ei ilmne, et T. Voog oleks tundnud Ain Tali enne 16.08.
  2. a. Teiseks ei oleks ringkonnakohtu hinnangul ainuüksi T. Voogi ja A. Tali omavaheline tutvus piisav, väitmaks, et T. Voog osales kuriteo toimepanemisel. Ringkonnakohus leiab küll erinevalt maakohtust, et 20.10.2009 telefonikõne algusega kell 00:20 on toimunud T. Voogi ja Ain Tali vahel, nagu märgitud jälitusprotokollis, seda hoolimata asjaolust, et T. Voog helistas A. Rebase numbrilt. Sellise järelduse teeb kohtukolleegium kõne sisu alusel. Kõnes küsib T. Voog A. Talilt, kas viimane „sai välja“ ja on kodus. A. Rebasel sellise kõne tegemiseks vajadust ei olnud – 19.10.
  3. a kell 23:59, seega vaid 22 minutit varem helistas A Rebane Ain Talile ja selle kõne raames ütles Ain Tali, et ta on kodus. Seega puudus A. Rebasel vajadus vähem kui pool tundi hiljem küsida üle, et Ain Tali „sai välja“. Seega on usutav just maakohtu seisukoht, et A. Rebasel ja T. Voogil oli 19.10.
  4. a jutuks Ain Tali. Sellega haakub ka 02.09.30 toimunud telefonikõne, kus T. Voog uurib Aini kohta ning kui A. Rebane vastab, et ta ei tunnegi teda enam, leiab T. Voog, et tema ka siis ei tunne. Mõlemad kõned annavad märku sellest, et T. Voog teadis Ain Talist enam kui seda, et tegemist on „A. Rebase põhjuseta kinni istunud sõbraga“ – sellisel juhul poleks T. Voogil olnud põhjust sellist huvi üles näidata, et ise Ain Talile helistada ning hiljem A. Rebase eeskujul leida, et parem on Ain Tali „mitte tunda“. Need asjaolud annavad alust arvata, et T. Voog oli teadlik sellest, et Ain Tali oli vahi all mitte alusetult, vaid põhjusel, et teda seostati T. K kadumisega. Samas ei tõenda see, et T. Voog oli ise väljapressimise katsega seotud. Kuna väljapressimise katse vaieldamatult toimus T. Voogi huvides, olgugi, et A. Rebase väitel tema initsiatiivil, on võimalik ja eluliselt usutav, et A. Rebane rääkis pärast juhtunut sellest T. Voogile. Vastupidist ei tõenda asjaolu, et jälitusprotokolli kohaselt on 19.06.
  5. a kahel korral T.Voogi numbrilt helistatud Ain Tali numbrile. Ses osas tuleb nõustuda maakohtuga, et usutavad on T. Voogi väited, et tema kasutas telefoni kasutas helistamiseks Andres Rebane, kellel 10
(11)oli kõnekaardi aeg otsa saanud. Kuna kahtlust, et T. Voog sai väljapressimise katsest teada tagantjärele, ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb see vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendada tema kasuks. 13. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 1, lg 2 p 3, lg 4 p 4, § 342 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, tehes ses osas uue otsuse. Seoses sellega, et ringkonnakohus mõistis A. Rebase süüdi II astme kuriteos, tuleb A. Rebaselt sundrahana välja mõista 435 eurot riigituludesse. Sten Lind Meelika Aava Urmas Reinola 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.