← Eesti

4-12-1624/7

Obsah (7)§ 262§ 68§ 15§ 18§ 47§ 48§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 20.aprillil 2012 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-12-1624 (2440,12,002680) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sek

§ 262

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Asja Malahhova Menetlusalune isik K. L., isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, xxx, elukoht xxx Kinni peetud alates: 18.04.2012 kell 16.20 Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus OTSUSTAS: K. L. süüdi tunnistada

§ 262

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 18.04.2012 ajavahemikul 13.30-15.30 paiku kuulas oma elukohas aadressil xxx xxx valjusti muusikat. Oma tegevusega häiris sama hoone sissekäigus elavate isikute rahu. Mõista K. L.ele

§ 262

alusel karistuseks rahatrahv 10 (kümme) trahviühikut summas 40 (nelikümmend) eurot. 1

§ 68

lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamisaeg ja lugeda karistus kantuks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 27.04.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 15.05.2012 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Alaealisele menetlusalisele isikule K. L.ele oli süüdistus esitatud avaliku korra rikkumises, mis seisnes selles et isik 18.04.2012 kell 13-30-15.30 kuulas oma elukohas xxx valjusti muusikat, millega rikkus sissekäigus elavate isikute rahu. Menetlusalune isik tunnistas end süüdi osaliselt ja selgitas, et näidatud ajal ja kohas kuulas ta muusikat, aken oli lahti, aeg oli päevane, muusikat oliu kuulda ka õues. Kedagu segada ta ei tahtnud. Neljanda korruse naabrid on kogu aeg millegagi ebarahul ja käivad kaebamas. Ta nõustub, et muusika mängis kõvemini kui näiteks tavaliselt televiisor mängib. Ta kuulas natsimuusikat, eesti punk. Kell 16.20 paiku tuli politsei ja käskis riidesse panna, selgitasid, et kuigi enam muusika ei mängi aga midagi teha ei saa, sest on olemas nelja inimese avaldus. Muid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud fakt, et 18.04.2012 kell 13.30-15.30 kuulas oma elukohas xxx muusikat. Menetlusalune isik ei eita fakti, et muusika helitugevus oli veidi üle poole ehk see mängis tavalisest televiisorist kõvemini, aken oli lahti ja muusikat oli kuulda ka õues. Menetlusalune isik ei vaidle muusika mängumise ajavahemiku – 13.30-15.30 ehk umbes kahe tunni jooksul. Menetlusalune isik ei vaidlusta fakti, et tema muusika häirib naabreid, samas aga isik märkis, et probleem on pidevalt neljanda korruse naabritega, samal korrusel elavatest naabritest ei ole kordagi muusika peale märkust tulnud. Kohus leiab, et mitu tundi kõrgendatud helitugevusega mängiv teatud stiili, näiteks punk, muusika võib häirida ja häirib korrusmajas elavate isikute rahu. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-33-11 märkinud. „13.

§ 262

objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on alates

  1. septembri
  2. a otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-102-03 pidanud avaliku korra 2 rikkumise puhul obligatoorseks, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil. Avalikena käsitatakse kohti, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10 p-d 7 ja 7.1) või kus eravõim muul põhjusel ei kehti (vangla eluruumide, töökoha ja tellimust täitva takso osas vt vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a,
  7. detsembri
  8. a ja
  9. märtsi
  10. a otsuseid kriminaalasjades nr 3-11-32-96, nr 3-1-1-134-96 ja nr 3-1-1-28-02).
  11. Avaliku korra rikkumisi analüüsides on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. mai
  13. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07 ja
  14. aprilli
  15. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10).“ Kohus märgib, et

§ 15

lg 3 alusel on väärteokorras karistatav nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Menetlusaluse isiku väide, et ta eiseganud kedagi tahtlikult, et vabasta teda vastutusest väärteokorras.

§ 18

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et K. L. pani väärteo toime ettevaatamatusest. Kohus möönab, et menetlusalune isik ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (et korteris mängiv muusika häirib elanikke), kuigi tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks seda pidanud ette nägema. Kõrvaltvaataja seisukohalt on piisavalt selge, et korterist mitu tundi kestev kõrgendatud helitugevusega punkmuusika, eriti siis, kui korteri aken on lahti, elanike rahu häiriv asjaolu. Kuigi Riigikohtu praktikast lähtuvalt eeldab teiste isikute rahu rikkumine personifetseeritud füüsilise isiku olemasolu, ei ole väärteoprotokollis ühele isikule osutatud. Väärteoprotokolli ehk süüdistuse põhjal ei ole menetlusalusel isiku võimalik aru saada, kelle rahu ta rikkus. Kohuis leiab, et selles osas on menetlusaluse isiku õigus teada, millest väärteoasja tema suhtes menetletakse, ning olla informeeritud süüdistuse aluseks olevatest asjaoludest rikutud. Kohus rahuldub sellega, et arvestab, et kohtuväline menetleja ei ole professionaalne süüdistaja, seega ei ole võimalik panna kohtuvälime menetleja vägisi kohtupraktikat järgima. Kohus leiab, et valjusti kestvalt mängiv teatud stiili muusika rikub avalikku korda objektiivselt, sõltumata sellest, kas väärteoprotokollis häiritud isikute persoonid on ära märgitud või mitte, välja arvatud, kui seda ei tehta sanktsioneeritud ürituse läbiviimisel. Korrusmaja elanik peab ka oma muusika eelistuste väljendamisel arvestada korrusmaja teiste isikute eelistustega, nimelt arvestada, et punkmuusika 3 võib pensionärist isikut tõsiselt häirida. Kohus märgib, et teatud muusika kuulamine võib eeldada selle helitugevuse tõstmist, selleks on aga kõrvaklappid. K. L.e tegu on õigusvastane, sest avaliku korra rikkumine on seadusega, nimelt

§ 262järgi, keelatud.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid

  1. peatüki
  2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et K. L.e tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 262alusel kui avaliku korra rikkumine.

Kohus leiab, et puuduvad K. L.e süüd välistavad asjaolud

2 peatüki 3. jao mõttes. KARISTUS

§ 262

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 48

sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistrist lk 16-17 nähtub, et menetlusalusel isikul on 7 väärteokaristust, nendest 4 korral AS § 71 alusel, trahvid, välja arvatud viimane 32 eurot, on tasutud. Ühel korral karistati isikut

§ 262alusel rahatrahviga 20 eurot, trahv on tasutud.

Alaealine menetlusalune isik on kandnud ka 10-päevast aresti LS §§ 224 ja 201 lg 1 alusel. Karistuse mõistmine on eeskätt tegupõhine. Sellele on Riigikohus osutanud lahendis 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus.“ Viidatud lahendi sisu aga ei saa tõlgendada võtmes, et iga pisirikkumise puhul tuleb varem korduvalt karistatud alaealist saata vangi või aresti. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada kohtu arvates selliselt, et ka tõsisema rikkumise puhul tuleb eriti hoolikalt kaaluda alaealise õiguserikkuja isikut ja vabaduse võtmisega seotud karistus tuleb kõne alla alles siis, kui kohus tuleb järeldusele, et muude 4 mõjutusvahendite või kergemate karistuste kohaldamine ei ole põhjendatud. Alaealise puhul on peamiseks

§ 56

näidatud karistuse eesmärk – mõjutada isiku edaspidiusele õiguskuulekusele ( vt 3-1-1-77-11, 3-1-1-76-07, 3-1-1-43-06, 31-1-14-06 p 7 ). Kohus märgib, et alaealise õigusevastase teo intensiivsus ei ole niivõrd suur, et selle eest tuleks alaealiselt vabadust ära võtta isegi lühiajaliselt. Karistamise aluseks on

§ 56järgi isiku süü suurus toimepandust.

K. L. pani toime

§ 262

kvalifitseeritava väärteo, millega ei ole tekitatud materiaalset ega füüsilist kahju. Eelkõige tuleb arvesse võtta isiku süülist käitumistsüüteo iseloomu, mis seisnes selles, et ettevaatamatusest pani isik muusika mängima sellisel viisil, et see rikkus avalikku korda. Kohus leiab, et toimepandud teo ebaõigus ei ole niivõrd suur, et tingiks isiku vabaduse võtmise. Isiku süü ei ole antud teos suur. Alaealine väljendas kohtuistungil oma hoiakut, et ta vaatab kodus muusika kuulamise põhimõtted üle. Kohus leiab, et antud juhul on alaealine üles näidanud oma valmidust õigusrikkumisi mitte korrata. Menetlusaluset isikut on võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigi, s.o rahatrahviga. Ühtlasi peab kohus võimalikuks karistada K. L.e

§ 262

ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o 10 trahviühikut ehk summas 40 eurot, mis on kooskõlas ka süü suurusega. Kohus leiab, et K. L. on seoses esitatud aresti taotlusega oma rikkumisest aru saanud ja püüab edaspidi avaliku korrarikkumisi vältida. Edaspidiste õigusrikkumiste korral tuleb K. L.el arvestada, et teda võidakse karistada suurema rahatrahviga ja rangema sanktsiooniga. K.L. oli väärteokorras kinni peetud VTMS § 44 alusel 18.04.2012 kell 16.20. Kohtuistung lõppes 20.04.2012 kell 10.45. Seega K. L.e kinnipidamisaeg on kokku 42 tundi, mida tuleb

§ 68lg 2 alusel karistusaja hulka arvestada.

24 tunnile vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. Seega tuleb karistus lugeda kantuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.